Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hormoonid, feromoonid, allelomoonid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
feromoonid, adrenaliin, amiinid, epinefriin, näärmed, allelomoonid, putukatel, mattisen, kemikaalid, enesetunnet, peaaju, toimivad, prostaglandiinid, rasvhapped, steroidhormoonid, testosteroon, östrogeen, süsivesinikud, peptiidid, proteiin, insuliin, laiendab, maksas, virgatsaine, eritub, samasse, kutsuvad, spetsiaalsed, retseptorid, taimekasvatusesKlass: 10. Kuupäev: 28.04.2014 Nimi: Helen Kont VALIKKURSUS: ELU KEEMIA TEEMA: Hormoonid, feromoonid 1. Selgitage mõisted: hormoonid, feromoonid, allomoonid. Hormoonid- bioloogiliselt aktiivsed sisesekretsiooninäärmetes tekkivad ained, mis reguleerivad organismi ainevahetust ja elutegevust. Feromoonid- on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised, muutused. Allomoonid- on näiteks puukide kaitseeritis sipelgate vastu. 2
samuti maksa- ja vereloome elundite haiguste vahel. Paljudel taimekaitsevahenditel puudub selektiivsus. See tähendab, et koos kahjuritega hävivad ka paljud loomad, nende hulgas mitmed kahjurite looduslikud vaenlased. Taimekaitsevahendeid kasutades võime hävitada taimi kaudselt. Kuna mõnede taimeliikide tolmlemisel osalevad kindlad putukad, siis on koos putukate hävimisega ohus taimeliik. Kui tolmlemist ei toimu, siis seemned ei valmi ja liik hääbub. Paljudel putukatel ja muudel kahjuritel tekib küllalt kiiresti vastupanuvõime taimekaitsevahendite suhtes. See tingib uute ja veel mürgisemate preparaatide tarvitamise. Kahjurputukate vastupanuvõime mürkidele avastati esimest korda juba 1908. aastal, kuid tavaliseks muutus see alles 1940. ja 1950. aastatel, kui mürke asuti kasutama väga laialdaselt. Lühikese elutsükliga, seega kiiresti sigivatel liikidel võib resistentsus tekkida väga lühikese ajaga
1. ENSÜÜMID Valgud,mis reguleerivad biokeemilisi reaktsioone organismis.Ainet,millega ensüüm muutusi teostab , nim substraadiks. Ensüümid on reaktsioonide läbiviijad,mitte lähteained või saadused. Ensüüme tuletatakse aas lõppuga. Nt: pektiin+-aas= pektinaas laktoos+-aas=laktaas 2. HORMOONID Ained,mida KNS kontrolli all sünteesivad sisereaktsiooninäärmed või segatüüpilised näärmed Omadused: · Eritatakse otse verre · Ülikõrge bioloogiline aktiivsus · Lühike bioloogiline eluiga · Toimelt universaalsed (nt: kilpnäärme hormoonid mõjuvad kõigile rakkudele) · Või spetsiifilised (nt: adrenaliin-lihasrakkudele) · Toime realiseerub ensüümide kaasabil. Sisenõrenäärmed: 1. ajuripats e. hüpofüüs(kasvuhormoonid,teisi sisenõrenäärmeid mõjutavad hormoonid-tropiinid) 2
Adrenaliin Referaat Pärnu 2008 SISUKORD Sissejuhatus ..........................................................................4 1. Adrenaliin .........................................................................5 1.1 Kus toodetakse adrenaliini? ...................................................5 1.2 Mida adrenalin teeb? ... .........................................................5 Kokkuvõte.............................................................................6 Kasutatud kirjandus................................................................7 Sissejuhatus
sarnane seedesüsteem, et rohtu seedida. Saamaks toidust kätte rohkem aineid, söövad nad oma pehmed väljaheited uuesti sisse. 10. Gaasivahetuse üldprintsiip. Gaasivahetus on hapniku ja CO2 vahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Gaasivahetuse mehhanismi aluseks on gaaside difusioon kontsentratsioonigradiendi suunas. Hapniku kasutamise võimalused sõltuvad eelkõige hapniku kontsentratsioonist keskkonnas organismi vahetus läheduses. 11. Feromoonid on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised muutused. Feromoonide eritamiseks on loomadel spetsiaalsed näärmed, mis asuvad näiteks peas ja tiibadel, nende ainete vastuvõtmiseks on loomadel erilised retseptorid ehk sensillid. 12. Vivipaaria eelised võrreldes ovopaariaga Kui loode kinnitub emase suguteede külge ja saab oma toitained ema vereringest, on tegemist vivipaariaga
Bioaktiivsed ühendid Ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad ainevahetust väga tugevalt. Ensüümid Vitamiinid Hormoonid 1 Ensüümid On biokatalüsaatorid reaktsioonide kiirendajad elusas rakus. (2100-2150) Liigid (valgud): Lihtensüüm(lihtvalk) ainult aminohj; Liitensüümid(liitvalk) aminohj + koeensüüm-vitamiin. Ensüümi molekul on hiigelsuur. Substaat on aine, mida ensüüm mõjutab. Ensüümi molekul:- (aktiivtsenter)-(regulatoorne tsenter)- Substraadi molekul: - Organismis on temp madalad, ainete kontsentratsioonid tühised. Reaktsioonid toimuvad väga kiiresti tänu ensüümidele. Ensüümis aktiivtsenter haakub substraadiga struktuuri sobivuse tõttu. Reaktsiooni energeetiline barjäär alaneb, reaktsioon kiireneb. Toime spetsiifiline. Toodetakse raku ribosoomides. Häired: piimasuhkru talumatus; pigmentatsioonihäired; vere hüübimatus. 2-Hormoonid Hormoonid on bioaktiivsed ühendid, mida sisenõrenäärmed sünteesivad
Insektitsiidid Keemilised preparaadid kahjulike putukate hävitamiseks. Kasutatakse väliselt, toiduga või hingamiselundite kaudu toimivaid aineid. Tuntumaid ja tõhusamaid insektitsiide on DDT. Selle kasutamine on enamikus maailma riikides keelatud. Huumuse teke Huumus on tekkinud taimede ja loomade elutegevuse produktide ning organismide eneste lagunemisel. Huumus tekib taimejäänuste muundumisel ja mikroobide lagusaadustest ning sisaldab keskmiselt 58% süsinikku ja 3-8% lämmastikku. Huumuses sisaldub enamik mulla lämmastikuvarust. Huumuse tekkele avaldab mõju mulla õhustus. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui vahelduvad aeroobne ja anaeroobne lagunemine. Kevadel ja sügisel, kui muld on veega küllastunud, kulgevad anaeroobsed protsessid, suvel kuival ajal aga aeroobsed protsessid. Huumuse tekkele avaldavad mõju ka niiskus ja temperatuur. Huumuse tekkel läheb orgaaniline lämmastik sellisesse vormi, kus ta on taimedele kättesaadav. Oluline on selles protsessis ka Ca
Sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed on organismis olevad näärmed, mis toodavad hormoone. Hormoonid nõristatakse verre ilma spetsiaalsete viimajuhadeta. Hormoonid reguleerivad ainevahetust Organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad lisaks närvisüsteemile erilised keemilised ained hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmedVeri kannab näärmetes toodetud hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitlust nad mõjutavad. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid ja ka nende mõju on pikaajalisem,
Toime : - ainevahetuse regulatsioon - kehatemperatuur - füüsiline ja vaimne areng - närvisüsteemi Kõrvalkilpnäärmed(kaltsiumi sisaldus veres !) H. parathormoon e. Paratüreoidin - Pankreas – Langerhansi H. insuliin Toime : - mmudab vere oleva glükoosi keharakkudele kättesaadavaks - veresuhkru tase langeb H. glükagoon Toime: - glükogeeni lammutamine maksas glükoosiks - veresuhkru tase tõuseb Neerupealissed : - H. Adrenaliin (süda ) epinefriin , nooradrenalliin – norepinefriin . Toime : - Toime on sarnane sümpaatilise närve süsteemile . Südame aktiivsus tõuseb. Neerupealsed : Koorollus H.glükortikoid – kortisool , kortikosteroon Toime - Süsivesikute, valkude ja vee ainevahetus . - Tähtsus kohanemisereaktsioonides. - Põletiku ,alergia ja tursevastane toime. Koorollus H. gonadokortikoidid – anabooolsed h. Toime : Sarnanevad nad meessuguhormoonidega Kilpnääre kaltsitoniin
3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid Autotroofid ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid) Heterotroofid kasutavad valmis orgaanilist ainet METABOLISM (ainevahetus kõik kokku) = ASSIMILATSIOON(süntees) +DISSIMILATSIOON(lagundamine) 4. Kasvamine ja areng Kasvamine mõõtmete muutumine Areng uuete tunnuste, omaduste omamine VAEMOONE JA TÄISMOONE putukatel moondega areng Otsene areng silmaga nähtav, järglased sarnased Moondega areng ei sarnane vanematega (kanad, konnad) Vaemoone Muna vastnevalmik (nt prussakas, putukas) Täismoone MunavastneNUKKvalmik (nt liblikas) 5. HOMÖOSTAAS organismi stabiilne sisekeskkond 2 regulatsiooni mehhanismi: Humoraalne hormoonide vahendusel toimuv organismi talitluste regulatsioon
2) Vöötlihaskude 3) Südamelihaskude moodustab võrgustikke 4) Närvikude- erutuse vastuvõtmine, selle analüüsimine ja edasijuhtumine Vereringeelundkond ja glükoosisisalduse kontroll Vereringeelundkond= süda+veri+veresooned Väike vereringe-kopsude ja südame vahel Suur vereringe-südame ja kogu keha vahel Südame tööd mõjutavad: Hingasmisgaaside sisaldus veres Füüsiline pingutus Adrenaliin Vanus Vererõhk (mida aeglasemalt süda lööb, seda kõrgem on vererõhk) Veresuhkru sisalduse kontroll Terve inimese versuhkru tase: 3,5-6 Sõltub: Toit+jook,füüsiline aktiivsus Glükoos jõuab verre: Süsivesikute seedimisel Glükogeeni lagundamisel Glükoosi sünteesid mittesüsivesikutest- valkude ja rasvade lagundamisel. Toidust saame: tärklis, sahharoos, maltoos Veresuhkru regulatsioon Veresuhkru hulga reguleerimisega veres tegeleb kõhunääre ehk pankreas
1.1 elu omadused Bioloogia uurib elu. Elu määratlemine on võimalik ainult mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Aineid, mis väljaspool organismi ei moodustu nimetatakse Biomolekulideks. Näiteks sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped ja vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Aine- ja energiavahetus on 1 elu tunnus, mis esineb kõikidel organismidel. Elu tunnused: Paljunemine ja areng, sisekeskonna stabiilsus, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, pärilikkus, reageerimine ärritusele. 1.2 elu organiseerituse tasemed Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, nimetatakse molekulaarbioloogiaks. Rakk. Kude on elu üks organisee
Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem 78-93 1. Mis on sisenõrenäärmed? Seganäärmed? Vastus: Sisenõrenäärmed on sellised näärmed, millel pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Eritavad hormoonid otse verre, mis kannab need organismis laiali. Sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. 2. Hormoonide omadused. Vastus: Reguleerivad organismi ainevahetust ja selle talitlust, igal hormoonil on oma ülesanne, väga aktiivsed, toimeaeg on erinev 3
veres ja eritatakse neerude saadavaks, seega langetab veresuhkrut kaudu, organism samal ajal AV! -GLÜKOOSISISALDUS VERES LANGEB “nälgib” - DIABEET 5 NEERUPEALISED - teades sümpaatilist NS, tean ka neerupealiste hormoone, töötavad sarnaselt! AV! ★ Adrenaliin ja glükokortikoidid tekitavad viha ja strssi, reageerides kiiresti! Kooreosa Mineralokortikoidid: -Koorolluse pindmises kihihs u 80% -Na ja K AV regulatsioon->vererõhu regulatsioon neerupealisest ALDOSTEROON -suurendab Na, Cl ja H2O tagasiimendumist neerutorukestes ja samas K eritumist -diurees väheneb
Bioaktiivsed ained Bioaktiivsed ained on erinevatesse orgaaniliste ainete klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Ensüümid on biokatalüsaatorid, mis kiirendavad või pidurdavad biokeemilisi reaktsioone.Ensüümide tähtsused ja omadused on biokatalüütiline aktiivsus, konkreetne enssüüm seostub vaid konkreetse substraadiga, süntees allub geneetilisele kontrollile. Ensüümi toime on kordineeritud ja aktiivsus on reguleeritud. Ensüüm ei muutu ise ja ta ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta. St, et vitamiinid aktiveerivad ensüüme. Ensüümide struktuur: aktiivtsenter (reaktsioonide keskus) ja üldvalguline osa annab ensüümile kuju ja stabiilsuse. Vitamiinid jaotuvad veeslahustuvateks (C, H, B), rasvlahustuvateks (K, A, D, E). Kokku on üle 20 vitamiini. Vitamiinide ülesandeks on ensüüme aktiveerida, mõjutada ainev
väheneb ka kopsude maht., neis oleva õhu rõhk muutub kõrgemaks kui väliskeskkonnas ja õhk surutakse kopsudest välja. Seega osalevad kopsud hingamises passiivselt, sest sisse ja väljahingamine sõltub paljude lihaste (vahelihase ja roietevaheliste lihaste) tööst. SISENÕRENÄÄRMED HORMOONID: organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad nii närvisüsteem kui ka hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed - näärmed, millel pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Seepärast eritavad nad hormoonid otse verre, mis kannab need organismis laiali. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid ja nende mõju on pikaajalisem, sest nad jäävad mõneks ajaks vereringesse, enne kui nad lagundatakse. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust ja sele kaudu ka talitlust: hormoon kas algatab või lõpetab, kiirendab või aeglustab ainevahetusreaktsioone vastavas koes või organis.
tundlapiug. Labrum (lr)– ülahuul Mantibulae (md)– ülalõug Maxillae (mx)– alalõug Labium (lb)- alahuul Putuka pea asendi tüübi määrab suuorganite asetus putuka keha pikitelje suhtes. Röövputukatel (näit. jooksiklased) on suised otse ette suunatud – neil on prognaatne pea. Kui suised on suunatud otse alla (keha pikiteljega risti), on tegemist hüpognaatse pea asetusega (näit. sihktiivalised, prussakalised, kärsaklased). Paljudel pistmis-imemissuistega putukatel on suised painutatud kergelt tahapoole, esimeste jalgade suunas – neil on opistognaatne pea asetus. Joon. 5. Putuka pea asend: 1 – prognaatne, 2 – hüpognaatne, 3 – opistognaatne. *Tundlad koosnevad tavaliselt kolmest osast: tüvilüli (scapus), millega tundel kinnitub pea külge, pöörlüli (pedicellus) ja väga erineva arvuga tundlalülidest koosnev tundlapiug (flagellum). Pöörlülil asub nn Johnston'i elund, mis annab informatsiooni putuka kehaasendi
enam). 51. Kapsaliblika embrüogenees algab munaraku viljastumisega ja lõpeb munast koorumise-ga. 52. Inimese postembrüogenees algab sünniga ja lõpeb surmaga. 53. Miks emaahven peab tekitama ligi miljon munarakku, aga elevant vaid mõnikümmend, kuigi mõlema liigi arvukus aastate jooksul ei muutu? Ahvenal kehaväline viljastumine elevandil aga kehasisene. Kehasisesel on viljastumise tõenäosus suurem. 54. Kehasisene viljastumine esineb: kaladel, roomajatel, putukatel, konnadel, imetajatel, lindudel, õistaimedel. (Kirjutage õiged välja) Imetajatel, roomajatel, lindudel, putukatel. 55. Kehaväline viljastumine on evolutsiooniliselt varasem või hilisem? Varasem (võimalik vaid veekeskonnas). 56. Miks on feromoonid (lõhnad) loomadele vajalikud? Et oma liigikaaslasi ära tunda 57. Miks on loomadel kujunenud keerukad pulmamängud? Geneetiliselt tugevamate isendite eristamiseks nõrgematest. 58
17,6kJ energiat). Oksüdatsiooni protsessi käigus vabanevad CO2 ja H2O. -) Varuainefunktsioon Peamiseks taimseks varuaineks on seemnetes, mugulates, havem vartes ja tüvedes leiduv tärklis. Loomseks varusuhkruks on glükogeen, mida esineb maksas ja lihastes. -) Struktuurne funktsioon Seda funktsiooni täidav peamiselt tselluloos, mida taimerakkude kestades sisaldub 20-40%. Struktuurne funktsioon on ka seene rakukestas oleval kitiinil. Mõnedel putukatel võtab kitiin osa struktuuri moodustamisest. -) Ligimeelitav funktsioon See on omane vaid putuktolmlevatele taimedele, kellel esineb nektar. Nektar on süsivesikute vesilahus, kuhu kuuluvad peamiselt glükoos, fruktoos, ja sahharoos. -) Kaitsefunktsioon Madalmolekulaarsed süsivesikud on osmoosselt aktiivsed ained ja nende kontsentratsiooni suurenemine rakumahlas alandab selle külmumistemperatuuri. -) Biosünteetiline funktsioon süsivesikud on ainevahetuse vaheproduktideks.
Teiseks „bioaktiivsed ained“ seotud märksõnad. biosüntees – biosynthesis orgaaniline süntees – organic synthesis bioaktiivsus – bioactivity biokatalüsaatorid – biocatalysts toidulisandid - dietary supplements; food supplements; nutraceuticals 3. Eesti Märksõnastikus kirjutasin otsingusse „bioaktiivsed ained“, sealt kitsamad märksõnad. biogeensed amiinid – biogenic amines digitoniin - digitonin ensüümid - enzymes feromoonid - pheromones fütontsiidid - phytoncides fütotoitained - phytochemicals; phytonutrients; plant chemicals hormoonid - hormones katehhoolamiinid - catecholamines looduslikud ühendid - natural products semiokemikaalid - semiochemicals steroidid - steroids vasoaktiivsed ained - vasoactive drugs
Veri osaleb organismi immuunsüsteemi olemasolus- leukotsüütidest ehk valgetest verelibledest LÜMFOTSÜÜDID tekitavad antikehi, teised aga hävitavad haigustekitajaid(nn. õgimisprotsess) 5. Vererakud- trombotsüüdid ehk vereliistakud osalevad vere hüübimisel so. organismi kaitse 6. Veritranspordib kudedest ära rakkudes tekkinud jääkained ja süsihappegaasi Südame töö regulatsioon .Südame tegevust reguleerib PIKLIK AJU 1.Hormoonide abil ADRENALIIN ehk " hirmuhormoon nõristub verre stressi,erutusseisundite ja hirmu ajal. Adrenaliin on hormoon, mis valmistab keha ette teatud otsustavaks tegevuseks(loomadel põgenemine, saaklooma ründamine), südame löögisagedus suureneb,kasvab vererõhk 2.Jäsemete liigutamine. Lihastes ja kõõlustes paiknevatest retseptoritest antakse signaal hingamiskeskusele-piklikule ajule, et hapnikusisaldus langeb ja süsihappegaasisisaldus kasvab. Selle vastuseks südame
vahendatult ainevahetuse muutuse. Hormoonide eriomadused 1. Ülikõrge bioaktiivsus (inimkehas toimuvad juba kogustes 10-9 - 10-12g) 2. Lühike eluiga 3. Toime on sihtsuunitletud, see eeldab retseptoreid 4. Vahendatud mõju läbi ensüümide a) läbi ensüümide hulga b) läbi ensüümide aktiivsuse 5. Mitmekordne tagasisidel põhinev kontroll Hormoonide tüübid 1. Aminohapete teisendid nt adrenaliin, türoksiin (kilpnäärme) 2. Valkhormoonid insuliin, glükagoon kõhunäärmest 3. Steroidhormoonid: suguhormoonid - meestel testosteroon, naistel östrogeen 4. Vitamiinset tüüpi hormoonid: vitamiin D Hormoone tootvate näärmete jaotus 1. Endrokriinnäärmed (ainult hormoonide tootjad) a) hüpofüüs ehk ajuripats - kasvuhormoon b) epifüüs ehk käbikeha - melatoniin, mis aitab ööpäevast rütmi seada c) kilpnääre - türoksiin
annaabi.ee 
