mullad(poolkõrbed)...Vihmametsades sooja/niiske kl aladel on keem.murenemise lõppproduktiks oksiidid(Al2O3, Fe0). parasvöötmes lõppproduktiks savimineraalid.5.Taimestik-mida rohkem, seda kiiremini eraldub toitaineid. 6.Inimtegevus-kultuuristatud mullad vastupidavamad(niisutamine, väetamine, segamine) Mulla protsessid:Leostumine-niiske kl alal, kus vees lahustuvad soolad(Ca,Mg) uhutakse sügavamatesse horisontidesse. Leetumine- happelises kk-s(okasmetsade all, liivadel). Happed reag org.või mineraalsete ainetega->soolad, uhutakse pinnaseveega sügavamatesse kihtidesse Lessiveerumine- mulla väikeste tahkete osakeste liitumine alumistesse horisontidesse Gleistumine-liigniiskes kk-s. oksüdeerumispr-i käigus ei saa elektrone võtte hapnikult, kasut ära fe(III)ühendid.Turvastumine-liigniiskes hapnikuvaeses kk-s taimed ei lagune Sooldumine-ariidse kl aladel, peavad olema vees lahustuvad kivimid
muld on kujunenud lähtekivim paikneb mullahorisontidest sügavamal Aluskivim(D). mullahorisontide all esineb aluspõhja kivim (lubjakivi, liivakivi), mis mulla moodustamisel ei osale Mullad, kus põhjavesi ulatub mulla alumistesse horisontidesse või maapinnale ..... Gleihorisont (G) sinakas, rohekashalli või valkja värvusega kujuneb liigniiskes (hapnikuvaeses) keskkonnas Turbahorisont (T) mulla pealmine horisont soodes, kus põhjavesi ulatub maapinnani tekkinud poollagunenud taimejäänuste kuhjumisel
mikroorg lag hakkavad. (taimse, loomse, mikroobse orgaanil aine toimel saabki lähtekivimist lõplikult muld). O-metsakõduhorisont- erineva lag astmeda puuvaris, taimed. Seob vett, väh aurumist, regul.soojusreziimi, mikrobiol tegevust. A-huumushorisont- tekib org aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub, tume, kõrgeima biol aktiivsuse ja huumusesisaldusega. E-väljauhtehorisont- laskuvad veed viivad siit saviosakesi ja vees sis aineid alumistesse horisontidesse, värvus hele(valkjas) B-sisseuhtehorisont- siin kuhjuvad saviosakesed, huumus ja keemil üh(Fe, Al), tume, tihenenud. C-lähtekivim- koon mullaprotsessidest mõjutamata setetest. D-aluskivim- tard-, sette-, moondekivim, selle peal seisab muld. *T-turbahorisont-tekib(kõrge põhjavee taseme ja veega küllastunud aladel) soodes lag-mata taimejäänuste ladestumisel *G-gleihorisont- veega küllastunud aladel hapnikuvaeguses oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesside tul
kõige suurem ja bioloogiline aktiivsus kõrgeim. E-Väljauhtehorisont Kujuneb selgelt välja okasmetsades O- horisondi all, laskuvad veed viivad siit saviosakesi ja mullavees sisalduvaid aineid allpool asuvatesse horisontidesse. B-Sisseuhtehorisont Horisondis kuhjuvad saviosakesed, huumus ja mitmed keemilised ühendid(nt Al ja Fe ühendid). Võrreldes E-horisondi ja lähtekivimiga on see horisont tumeda värvusega ja tihenenud.
gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei-savimullad, 10 raba- ja siirdesoomullad, 12 mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike, deluviaal-, glei- ja soomuldade kompleksid künklikus maastikus (liiv-, saviliiv- ja liivsavimullad) Gleimullad levivad suurte massiividena Lääne-Eestis. Nad on suurima levikuga mullad Eestis. Põhjavesi ulatub siin mulla alumistesse horisontidesse. Ülemises horisondis ei mineraliseeru taimedest mulda jääv orgaaniline aine liigniiskuse tõttu täielikult ja hakkab mulda kogunema. Põllumajanduses sobivad need mullad kuivendatult eelkõige kultuurrohumaadeks. Martna vallas on gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad aga seda ainult osaliselt. Vähesel määral on ka rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad, leidub ka leede- ja leetunud liivmuldasid
ja toitaineterikkad, kasvavad männikud, vajavad lupjamist, levib Lahemaal, Kesk- Eestis ja väiksematel liivastel aladel. 5. Näivleetunud muld lähtekivim on punakaspruun moreen, keskmise viljakuse ja huumussisaldusega, vajavad perioodilist lupjamist, vesi tekitab mullaprofiili leethorisonti meenutava valkja kihi, levib Lõuna-ja Kagu-Eestis. 6. Gleimuld põhjavesi ulatub alumistesse horisontidesse, sobivad kultuurrohumaadeks, hea muld põllu rajamiseks, sinakasrohekashall gleihorisont, lähtekivim on liiv, levib Lääne-Eestis, Alutaguse. 7. Madalsoomuld toituvad põhja-ja üleujutusveest, kasvavad lehtpuud, kasutatakse kultuurniitudena. 8. Soomuld turba tüsedus on üle 30 cm, kujunevad madalatel ja liigniisketel aladel, veerand Eesti territooriumist on kaetud soomuldadega, levib Lääne-Eesti madalikul,
sobivaim. 12. Leostumine vees lahustuvate soolade ja hüdrokarbonaatide eemaldumine mullahorisondist alumistesse kihtidesse (küllastumisele vastupidine protsess). Protsess profiilis ei ilmne. Kindlaks saab teha 10%-lise HCl-iga. Kombineerub savistumisega savistunud Bm horisondi teke. Toimumiseks vajalik laskuva vee liikumine. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti "keemine" 10%lise HCl-ga, 13. Leetumine mulla mineraalosa lagunemine ja laguproduktide ümberpaigutamine alumistesse horisontidesse või profiilist välja (fulvohapped lagundavad mulla mineraalosa v.a. kvarts). Protsessi tulem: muld vaesub Ca, Mg, Fe, K-st ja teistest elementidest. Lagundatakse huumus või kõduhorisondi all olevast kihist mulla sekundaarsed ja primaarsed mineraalid, v.a kvarts. Protsessi toimumise eeltingimuseks on fulvohapete olemasolu, laskuv vee liikumine, karbonaadivaene lähtekivim, vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim (l, sl või ls 1) Peegeldub leethorisondi tekkes. Leethorisont tekkib
infiltratsioon veereziim PÕHJAVESI Vee päritolu Sademed Sademed, pinna- Põhjavesi, sade- vesi, mullavesi, med, pinnavesi põhjavesi Põhjavesi Ei ulatu Ulatub mulla Ulatub maapinnale mullaprofiili alumistesse horisontidesse Orgaanilise aine Huumushorisont Toorhuumus Turbahorisont horisont A AT T Reljeef Vaike Rootsmaa foto Alpide lõunanõlvadel on piisavalt soojust viinamarjakasvatuseks Miks on mägedes mullateke aeglane? Vaike Rootsmaa foto Kuidas mõjutab mullateket kõrgus merepinnast? Digermuleni mägi Norras Kuidas mõjutab mullateket nõlvade kallakus?
Peipsi-Võrtsjärves (12,1%) ja suhteliselt väike Liivi lahe vesikonnas (4,8%). Hiiumaa ja Saaremaa jõgedes üldlämmastikureostus puudub. Üldlämmastiku väga kõrge ja ülikõrge sisaldusega vooluvete kujunemise peamiseks piirkonnaks on karstunud paasaluspõhja ja valdavalt õhukese koheva pinnakattega Lahkme-Eesti: Pandivere kõrgustik koos äärealadega ja sealt edelasse suunduv Kõrvemaa. Nendel aladel on lämmastikuühendeid suurel hulgal tunginud põhjavee ülemistesse horisontidesse ning üldlämmastiku sisaldus on reeglina kõrgeim veerohketest karstiallikatest toituvate jõgede ülemjooksu piirkonnas. Palju väiksema ulatusega väga lämmastikurikaste vooluvete formeerumise piirkond asub Lääne-Eesti madalikul Palivere-Risti servamoodustiste piirkonnast lõuna pool. Ülejäänud asjaomased piirkonnad on väikesed, seotud peamiselt tugeva paikse punktreostusega ja paiknevad valdavalt Põhja-Eestis.
Leetmuldasid iseloomustab horisontide silmnähtav erinevus ning huumuse vähene kogus. e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Happelised lahused lagundavad mulla ülemistes kihtides pidevalt mineraalseid ase osakesi ning lagunevad ise, vajudes Kolmas tase alumistesse horisontidesse. Kogu mullakihi Neljas tase Viies tase keskmiseks paksuseks on 1 meeter, mis on Jaapani oludes üsna kõrge. Leetmuldadel on suhteliselt hea põllumajanduslik potentsiaal, seda tänu oma soodsale niiskustasakaalule ja kõrgele viljakusele.
vees lahustuvate soolade ja hüdrokarbonaatide eemaldumine mullahorisondist alumistesse kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne. Kombineerub savistumisega savistunud Bm horisondi teke. Toimumiseks vajalik laskuva vee liikumine. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti "keemine" 10%lise HCl-ga, 13.Leetumise protsessi olemus, eeltingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis?mulla mineraalosa lagunemine ja laguproduktide ümberpaigutamine alumistesse horisontidesse või profiilist välja. eeltingimuseks on fulvohapete olemasolu, laskuv vee liikumine, karbonaadivaene lähtekivim, vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim.Peegeldub leethorisondi tekkes. Leethorisont tekkib kas otse metsakõdu alla või ka huumushorisondi alla. Järgneb vähemärgatava sisseuhtega B või märgadel muldadel raud-illuviaalne Bf e huumussiluviaalne sisseuhtehorisont Bh. Tähistame Ea 14.eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks
muldi ohustavad rasked põllutöömasinad – need vähendavad mulla viljakust ja nõrgendavad vastupanu keemilistele mõjutustele. Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. Leetjad mullad on rohkem levinud Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Kesk-Eesti tasandikul ja Vooremaal. Gleimullad levivad suurte massiividena Lääne-Eestis ja väiksemate aladena üle kogu Eesti, nad on suurima levikuga mullad Eestis. Põhjavesi ulatub siin mulla alumistesse horisontidesse. Ülemises horisondis ei mineraliseeru taimedest mulda jääv orgaaniline aine liigniiskuse tõttu täielikult ja hakkab mulda kogunema. Lääne-Eestis on neile muldadele rajatud palju põldusid, mis korraliku kuivenduse korral on keskmise viljakusega. Põllumajanduses sobivad need mullad kuivendatult eelkõige kultuurrohumaadeks. Gleistunud leetunud liivmullad on huumusilluviaalsed ning kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked
vees lahustuvate soolade ja hüdrokarbonaatide eemaldumine mullahorisondist alumistesse kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne. Kombineerub savistumisega savistunud Bm horisondi teke. Toimumiseks vajalik laskuva vee liikumine. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti "keemine" 10%lise HCl-ga, 13.Leetumise protsessi olemus, eeltingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis?mulla mineraalosa lagunemine ja laguproduktide ümberpaigutamine alumistesse horisontidesse või profiilist välja. eeltingimuseks on fulvohapete olemasolu, laskuv vee liikumine, karbonaadivaene lähtekivim, vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim.Peegeldub leethorisondi tekkes. Leethorisont tekkib kas otse metsakõdu alla või ka huumushorisondi alla. Järgneb vähemärgatava sisseuhtega B või märgadel muldadel raud-illuviaalne Bf e huumussiluviaalne sisseuhtehorisont Bh. Tähistame Ea 14.eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks
tegevust. A-huumus Tekib orgaanilise aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub. Tumedavärvuselises horisondis on kogu mullaprofiili ulatuses huumusesis. Kõige suurem ja bioloogiline aktiivsus kõrgeim. E-väljauhte Kujuneb selgelt välja okasmetsa O horisondi all, laskuvad veed viivad siit saviosakesi ja mullavees sisalduvaid aineid allpool asuvatesse horisontidesse. Värvuselt valkjas. B-sisseuhte Horisondis kujuvad saviosakesed, huumus-ja mitmed keem.üh. võrreldes E-horisondi ja lähtekivimiga on horisont tumeda värvusega ja tihenenud. 4.3 Maailma mullad Mulle veereziim Mulla Sobivus kultuuride viljelemiseks paksus Tundravöönd Liigniisked, igikelts takistab Õhukesed Veget.per.liiga lühike ja külm
Mullaprofiil- mulla vertikaalne läbilõige, millelt on näha mullahorisondid ja alusmaterjal Mulla veereziim- näitab mulda läbivat või seal olevat vee hulka, seda mõjutavad mullaosakeste omadused ja paiknemine erinevatel reljeefüksustel Leetumine- Happelises keskkonnas reageerivad happed mulla mineraal ja orgaanilise osaga, ning tulemuseks on soolad. Kui sademete hulk on suurem, kui ära aurata jõuab, nii liiguvad tekkinud vees lahustuvad soolad mulla alumistesse horisontidesse, huumushorisondi alla tekib hallikasvalge leetunud väljauhtehorisont ehk leethorisont Kamardumine- mullaprotsess, mille käigus tekib mulla huumushorisont. Toimub mõõdukas kliimas, kus keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi Soostumine- pideva liigniiskusega kaasneb orgaaniline aine puudulik lagunemine Gleistumine- liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas ei võeta oksüdatsiooniprotsessideks elektrone mitte hapnikult, vaid raualt
Saarel on majanduse jaoks väga tähtis. Veel suurem tähtsus on mereteedel. (9) 6 5. Mullastik 5.1 Metsavööndile on iseloomulikud leetmullad. (3) 5.2 Et sademete hulk ületab võimaliku auramise, toob see kaasa muldade tugeva läbiuhtmise, eriti kevadise suurvee ajal. Vees lahustuvad ained satuvad sel kombel ülemisest huumushorisondist alumistesse mulla- horisontidesse. Õhukese huumushorisondi all tekib hele pleekinud väljauhtehorisont. See horisont meenutab oma helehalli või hallikasvalge, vahel ka kollaka värvusega natuke tuhka. Väljauhtehorisondi teine nimetus leethorisont on andnudki leetmuldadele nime. (3) Jenisseist ida pool, kus taiga saavutab eriti suure ulatuse, takistab igikelts mulla läbiuhtmist. Lisaks sellele on seal sademeid vähe. Seetõttu on levinud nõrgalt leetunud taiga-keltsmullad. (3) 5
tekkinud orgaaniliste ja mineraalainetekompleks Huumushorisont - mulla ülemist osa kuni mõnekümne cm-ni hõlmav huumust sisaldav must või hall kiht. E-väljauhtehorisont Kujuneb selgelt välja okasmetsas 0-horisondi all. Laskuvad veed viivad siit saviosakesi ja mullavees sisalduvaid aineid allpool asuvatesse horisontidesse. Värvuselt valkjas. B-sisseuhtehorisont Horisondis kuhjuvad saviosakesed, huumus- ja mitmed keemilised ühendid (raua-ja alumiiniumi ühendid jt), Võrreldes E-horisondi ja lähtekivimiga on horisont tumeda värvusega ja tihenenud. Välja-ja sisseuhtehorisondi all asuvad lähtekivim (C-horisont), mis koosneb mullaprotsessidest
sisaldav must või hall kiht E väljauhtehorisont Kujuneb selgelt välja okkasmetsas nullhorisondi all laskuvad veed viivad siit saviosakesi ja mullavees sisalduvaid aineid allpool asuvatesse horisontidesse. Värvuselt valkjas B sisseuhtehorisont Horisondis kuhjuvad savi osakesed huumus ja mitmed keemilised ühendid ( Fe ja Al ühendid jt) võrreldes E horisondi ja lähtekivimiga on sisseuhte horisont tumeda värvusega ja tihenenud
jaotust. Põhjaveetase alaneb ja äravool kiireneb, sest sademevesi pääseb kiiresti kuivendusvõrku ja sealt suublasse. Uurimisandmete kohaselt suureneb äravool 0,3-0,6% iga kuivendatud maa protsendi kohta. Kuivendus negatiivne, põhjaveevarusid vähendav mõju võib olla tingitud ka põhjaveekihtide avamisest. Kultuurtehniliste töödega väheneb metsasus ning maapinna planeerimine ja reljeefimelioratsioon muudavad pinnavee äravoolutingimusi. Infiltratsioon sügavamatesse horisontidesse väheneb. Seetõttu muutub põhjaveevarude täienemine. Varud vähenevad ning põhjavee kvaliteet halveneb.Suureneb ka äravoolu ebaühtlus. Pärast maa kuivendamist on kevadsuurvesi varasemast palju kõrgem, kõrgveehari on järsem ja selle kestus lühem. Et suurvesi kestab lühemat aega, ei jõua vesi maasse imbuda ning põhjavee saab vähem täiendust. Väheneb ka mulla veevaru, eriti paaril kuivendusjärgsel aastal. Pindmine äravool suureneb ning see soodustab erosiooni.
varisest, sammalde, samblike kanarbikuliste ja teiste rohttaimede surnud osadest, alla 10 cm tüsedune orgaanilise aine kiht (tähistatakse O või AO) A - huumushorisont, orgaaniline aine esineb põhiliselt huumusena, siin orgaaniline aine kuhjub, mineraalosa laguneb, moodustuvad uued ühendid ja toimub ka ainete väljauhtumine. (tähistatakse A või A1). E - väljauhtehorisont, siin laskuvate vetega on allpool asuvatesse horisontidesse ümber paigutatud osa väikese läbimõõduga füüsikalist savi, peent tolmu, ibet ja nendega seotud elemente (raud). (ibe - mulla tahked osakesed, peamiselt savimineraalid, mille läbimõõt on alla 0,001 mm). (tähistatakse kas E või A2). El, Ea - leethorisont, valkja, helehalli või kollakashalli värvusega, leetumise taga-järjel saviosakestest, kergesti lagunevatest mineraalidest ja keemilistest ühenditest vaesunud horisont
annaabi.ee 
