Mulla koostis: 1. Tahke aine a) mineraalne (liiva, saviosakesed) b) orgaaniline (kõdunevad taimejäänused, huumus) 2. Vesi 3. Õhk Mulla ehitus Mulla moodustavad eri värvuse ja erinevate omadustega kihid, mida nimetatakse mulla horisontideks. Tähistatakse ladina tähtedega O, A, E, B, C, D jne. Mulla läbilõikes esinevad horisondid moodustavad mulla profiili. Horisontide arv on eri muldadel erinev, olenevalt mulla lähtekivimi koostisest ja mullaprotsessidest. Eestis on neid enamasti 25. Mulla lõimis mulla mehaaniline koostis. Näitab, millise suurusega mineraalosakestest muld koosneb. Mullad, kus põhjavesi paikneb sügaval ..... Metsakõdu horisont (O)
jää-, tuule-, vee- Kulutus soodustab : kuiv ja suurte tempe-ratuurikõikumistega kliima 5. nende tekkimise põhjused. MULLA PROFIIL - Aja jooksul kujunevad mullas erineva tiheduse, koostise, värvuse ja omadustega horisondid. Ainete liikumine mullas oleneb: lähtekivimi koostisest; taimkatte tüübist; sademete ja aurumise vahekorrast. HORISONDID - Mulla moodustavad eri värvuse ja erinevate omadustega kihid, mida nimetatakse mulla horisontideks. Neid tähistatakse ladina tähtedega O, A, E, B, C, D jne. Mulla läbilõikes esinevad horisondid moodustavad mulla profiili. Horisontide arv on eri muldadel erinev, olenevalt mulla lähtekivimi koostisest ja mullaprotsessidest. Eestis on neid enamasti 2-5. Mulla üldine tüsedus, mida horisondid haaravad, ulatub mõnekümnest sentimeetrist pooleteise meetrini, olles õhem Põhja-Eestis ja tüsedam Lõuna-Eestis.
· ulatus ligi 6 miljonit km2 · nimetatakse ka selvaks Loodustingimuste mõju pinnamoele: · kivimite keemiline murenemine · vee-erosioon Siseveed · tasandikujõed veerikkad, laiad ja aeglase vooluga Amazonas · maailma suurim jõgi · laius 3-5 km, suudmealal 15-20 km Kongo · tasandikel sageli sood Mullad: · enamasti vanad, · lähtekivim sügavalt murenenud · raudoksiidist punased · horisontideks liigestumata (lateriitpinnas) · happelised (ph=4.5-5,5) · mineraalainevaesed Tingimused muldade tekkeks: · rohkelt niiskust · rohkelt soojust · igati soodus keskkond lagundajate eluks · kiire ainevahetus · mineraalainete välja uhtumist ei toimu Taimed 17% maismaast, 90% taimeliikidest! Vihmamets on: · tihe · lopsakas · liigirikas ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi · kalendrita
Selle käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted ja muld, muutub pinnamood. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles on mineraalset(liiva- ja saviosakesed) ning orgaanilist(kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Mullas leidub ka vett ja õhku. Mulla moodustavad eri värvuse ja omadustega kihid, mida nimetatakse mulla horisontideks. Horisontide arv on erinev, Eestis on neid enamasti 2-5. Kliima:mõjutab murenemist(sademed, temperatuur, päikesekiirgus).Reljeef:mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist. Lähtekivim:annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadusd. Pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. Aeg: muudab mulda ning aja jooksul saavutab muld küpsusseisundi. Inimfaktor:+keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav
Mulla mitmekesisus on tingitud pinnasetegurite mitmekesisusest: aluspõhjast, pinnakattest ja reljeefist ning nendest sõltuvalt veeoludest. Käesolevas referaadis on kirjeldatud Põlva vallas .......... külas asuvat mullatüüpi. Et teha kindlaks mullatüüp sealsel põllul, kaevasin 1 m sügavuse augu, et mõõta mulla horisontide tüsedust. Põlva linn ja vald asuvad Lõuna Eesti keskdevoni lavamaal. Muldadest on välja uhutud suur osa mineraalaineid ja mullad on selgelt kihistunud horisontideks, mis on iseloomulik leetmuldadele. Pinnaseks on siin kahkjas muld, mida nimetatakse veel näivleetunud mullaks või varasemas käsitluses leetunud- e kamar-leetmullaks, mis on nõrgalt ülagleistunud (LkII g). 3 NÄIVLEETUNUD MULD. Need mullad on karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad, millel keemine mullaprofiilis enamasti puudub. Näivleetunud mullad on vähese ülagleistumise
Enamuse mulla tahkest ainest moodustab mineraalosa, mis sisaldab vähem või rohkem kõiki taimedele vajalikke mineraalseid toiteelemente. Mulla orgaanilise aine, eelkõige huumuse osatähtsus on tunduvalt väiksem, Eesti põllumuldades ainult 25%. Mullas leidub alati ka teatav kogus vett ja õhku. Mulla ehitus Mulla moodustavad eri värvuse ja erinevate omadustega kihid, mida nimetatakse mulla horisontideks. Neid tähistatakse ladina tähtedega O, A, E, B, C, D jne. Mulla läbilõikes esinevad horisondid moodustavad mulla profiili. Horisontide arv on eri muldadel erinev, olenevalt mulla lähtekivimi koostisest ja mullaprotsessidest. Eestis on neid enamasti 25. Mulla üldine tüsedus, mida horisondid haaravad, ulatub mõnekümnest sentimeetrist pooleteise meetrini, olles õhem PõhjaEestis ja tüsedam LõunaEestis.
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; loomaliikidele;
c) ainete ümber paigutamine - seostub enamasti vee liikumisega või mulla osakeste segunemisega d) ainete muundumine - seotud org. aine lagunemisega, keemilise murenemise ja savimineraalide tekkega. Mullas esinevate protsesside tulemustena tekib mullaprofiil. Mullaprofiil on risti püstiläbilõige maapinnalt kuni mulla tekkest muutumatu lähte-või aluskivimini ja sellest võib näha mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihte, mida nim. mulla horisontideks. Muldade degradatsioon. Selle liigid. Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nimetatakse mulla degradatsiooniks ning see jaotub: a) erosioon b) deflatsioon c) füüsikaline degradatsioon d) keemiline degradatsioon Atmosfääri mõiste. Maakera gaasilist kesta mis tiirleb koos maaga nim õhkkonnaks ehk atmosfääriks. Meid ümbritsev on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku,veeauru ning aerosoole
Bioomid Kogu Islandil on arktiline tundra. Vegetatsiooniperiood on lühike (2-2,6 kuud), valgusrikas (püsib polaarpäev), soojavaene. Kogu suve vältel võib olla öökülmi ja sadada lühiajaliselt lund. Sademeid on vähe, 200-300 mm/a, kuid õhuniiskus on siiski suur, eriti suvel. Pinnas külmub ja sulab ebaühtlaselt, avalduvad kohrutusnähtused. Mullad on happelised, huumusvaesed, väikese lämmastikuvaruga, värvuselt hallid, nõrgalt eristunud horisontideks. Taimejuured levivad ainult mulla pealmistes kihtides ja vahetult sambla all. Põhiliselt on tundra metsatu. Kasvuvormi poolest on ülekaalus maadjad taimed, mis hoiduvad soojendava maapinna ligidale. Imetajaid elab tundrates vähe. Taimkate Taimestikuga on Islandi pindalast kaetud vaid veerand. Liustikel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Vanal laaval esineb sammalt ja vaevakase põõsaid.
sest allolev igikelts takistab vee sissenõrgumist. Lahtisulanuna hakkab veega küllastunud muld nõlvadelt alla valguma (see on maavoole e. solifluktsioon), tekitades iseloomuliku viirulise või astmelise muld- ja taimkattemustri. Liigniisketes muldades, kus mikrobioloogiline tegevus on nõrk, valitseb muldades anaerobioos, iseloomulik on gleistumine. Mullad on happelised, huumusvaesed, väikese lämmastikuvaruga, värvuselt hallid, nõrgalt eristunud horisontideks. Taimejuured levivad ainult mulla pealmistes kihtides ja vahetult sambla all. Sõltuvalt ebaühtlastest pinnasetingimustest mikro- ja mesoreljeefivormidel moodustavad tundrataimekooslused tihti korrapärase mustriga kompleksse taimkatte: kõrgematel kohtadel laigutundrad (taimestumata laikude läbimõõt kuni 1,5 meetrit), lammidel polügonaalsood (ala jaotub 15-20 m külgedega ruutudeks; piki külgi lõhed ja vallid, keskel märjad lohud)
merelisi setteid. 4. Rakenduegeoloogilised distsipliinid. Maavarade õpetus käsitleb nii metalsete kui ka mittemetalsete maarete leviku ja esinemise seaduspärasusi. Hüdrogeoloogia uurib põhjavete teket, omadusi, esinemise tingimusi. Maakoor koosneb vett sisaldavatest ja vett pidavatest kihtidest. Eristatakse 1.Pinnavett ookeanid, mered, jõed, järved, sood 2. Põhjavett, mis peitub maapõues Põhjavee kihte nimetatakse horisontideks või lademeteks. Kõige ülemist põhjavee horisonti kutsutakse pinnaseveeks. Sügaval lasuv põhjavesi on enamasti surveline tänu peal lasuvate kivimite kaalule ja tektoonilistele pingetele maakoores. Surveline ehk. artesiaalne vesi võib mööda lõhelisi kivimeid tõusta mitusadad meetrit kõrgemale oma algupärasest lasumissügavusest. Vee liikumist maakoores nimetatakse filtratsiooniks. Kivimite filtratsiooni omadust iseloomustatakse vee
laguproduktide toimel. Mullaprofiili ehitus ja mulla morfoloogilised tunnused Mullas toimuvad väga mitmesugused protsessid, mille tulemusena tekivad väga mitmesugused ühendid mulda. Geoloogiliste tegurite eeskätt vee toimel paigutuvad tekkinud ühendid sageli ruumiliselt ümber, mille tulemusena tekivad mulda väliste ehk morfoloogiliste tunnuste poolest üksteisest eristatavad kihid. Neid kihte, mis on tekkinud mullatekkeprotsessi käigus, neid nimetatakse mulla geneetilisteks horisontideks ja neist koosnevat vertikaalristläbilõiget mullast me nimetame mullaprofiiliks. Mulla profiil koosneb väliste tunnuste poolest üksteisest eristatavatest geneetilistest horisontidest. Mulla morfoloogilised tunnused: 1) Värvus 2) Lasuvustihedus 3) Mulla happelisus 4) Mulla struktuur Mis on vajalik, et struktuursus tekiks? On vaja et: 1) mullas oleks piisavas koguses kive, savi ja kolloidosakesi 2) mullas oleks piisavalt kahe- ja kolmevalentseid katioone
c) ainete ümber paigutamine - seostub enamasti vee liikumisega või mulla osakeste segunemisega d) ainete muundumine - seotud org. aine lagunemisega, keemilise murenemise ja savimineraalide tekkega Mullas esinevate protsesside tulemustena tekib mullaprofiil. Mullaprofiil on risti püstiläbilõige maapinnalt kuni mulla tekkest muutumatu lähte-või aluskivimini ja sellest võib näha mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihte, mida nim. mulla horisontideks. HORISONT ISELOOMUSTUS 0-horisont Tekib metsa all ja koosneb erineva lagunemise astmega puuvarisest (lehed, okkad, käbid jne) ning taimedest, kui maapinnale lisandub igal aastal uut org. ainet. Horisnot seob vett ja vähendab auramist. Reguleerib soojusreziimi ja mikrobioloogilist tegevust A-huumushorisont Tekib org
3,5 5% kõrge üle 5% väga kõrge igaljuhul ei tohiks see olla alla 3%. Liigniisketes muldades huumuse sisaldus suureneb. Gleimuldades on 5 6% või isegi üle 10%. Mulla profiili ehitus ja morfoloogilised tunnused. Tekkinud ühendid paigutuvad ruumiliselt ümber, mistõttu tekivad mulda väliste e. morfoloogiliste tunnuste poolest üksteisest eristatavad kihid. Neid kihte, mis on tekkinud mulla tekke protsessi käigus nim. mulla geneetilisteks horisontideks. Ja neist koosnevat vertikaalset ristläbilõiget mulla profiiliks. Horisonti tähistatakse ja nimetatakse: O metsakõdu, A huumushorisont, mida rohkem huumust seda mustem muld T turbahorisont, soomuldade pindmine kiht, kus org. aine sisaldus üle 50%. 7 At toorhuumuslik horisont E väljauhtehorisont (leethorisont) EL lessiveerunud horisont B sisseuhte horisont e. illuviaalne horisont
3. ainete ümberpaigutamine mis seondub enamasti vee liikumisega või mulla osakestega segunimstega 4. ainete muundumine mis on seotud orgaanilise aine lagunemisega keemilise murenemise ja savi mineraalide tekkega mullas esinevate protsesside tulemusena kujuneb välja mulla profiil see on püstiläbilõige maapinnalt kuni mulla tekest muutumata lähte või aluskivimini ja selles võib näha mitmesuguse tüsedusega värvusega kihte mida nimetatakse mulla horisontideks. Mullahorisont Iseloomustus 0- metsakõdu horisont Tekkib metsa all ja koosneb erineva lagunemise astmega puuvarisest (lehed okkad ja käbid jne) ning taimedest kui maa pinnale lisandub igal aastal uut orgaanilist ainet. Horisont
lämmastikuallikas mullas. Orgaanilise osa mõjul toimub mineraalosa bioloogiline murenemine ja taimede poolt omastavate mineraalainete moodustumine. 9. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* Mullatekkes on oluliseks lähtekivim ja selle omadused. Lähtekivimi omadused määravad ära ka tulevase mulla koostise. Muld tekib lähtekivimi murenemisel (füüsikaliste ja keemiliste protsesside kaudu). 10. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* Mulla geneetilisteks horisontideks nim taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastikuse toime tagajärjel kujunenud mulla kihte, mis erinevad üksteisest huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise ja mehaanilsie koostise ning morfoloogia poolest. Eri horisontidest koosnev vertikaalläbilõige maapinnast muutuumatu lähtekivimini on mulla profiil, mis peegeldab mulla ehitust. Viimast iseloomustavad makromorfoloogilised tunnused on tüsedus, värvus, lõimis, ülemineku
4. Putukad sipelgad, kiletiivalised. 5. Selgroogsed närilised, mullamutt. 15 Mullaprofiili ehitus ja morfoloogilised tunnused Mullatekkeprotsessis tekkinud ühendid paigutuvad ruumiliselt ümber, mistõttu tekivad mulda väliste e. morfoloogiliste tunnuste poolest üksteisest eristatavad kihid. Neid kihte, mis on tekkinud mulla tekke protsessi käigus nimetatakse mulla geneetilisteks horisontideks. Geneetilistest horisontidest koosnevat vertikaalset ristläbilõiget nimetatakse mullaprofiiliks. Kuna mullaprofiili välised tunnused kajastavad mullatekkeprotsessi iseloomu, siis nende põhjal on võimalik muldi klassifitseerida. Mullaprofiili horisontide tähistus: O metsakõdu. Mulla pinnale ladestunud org. ainest koosnev horisont tüsedusega alla 10 cm. A huumushorisont. Tumeda värvusega; tekkinud parasniisketes, kuivades või ajutiselt
huumusainetest. Eestis on huumust mulla A horisondis 110%, harva kuni 25%, sügavamal on huumuse sisaldus väiksem. Erandiks on leet-gleimuldade ning mõningate leetunud ja leedemuldade huumus-illuviaalhorisont (Bh), kus huumust võib olla kuni 45% 5.Mulla horisondid. Mulla tekke protsesside tulemusena kujuneb välja mullaprofiil, milles võib näha mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihte, mida nimetatakse geneetilisteks horisontideks. Horisondid erinevad üksteisest ka lõimise, struktuuri, orgaanilise aine sisalduse, keemilise koostise jm poolest. Horisontide tüsedus ja iseloom muutub nii ruumis kui ka ajasmulla arengu käigus. Mullaprofiil on püstläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata mulla lähte- või aluskivimini. 0 kõduhorisont A huumushorisont E väljauhtehorisont B sisseuhtehorisont C lähtekivim CG gleistunud lähtekivim 6
koostisega. Seega nad kajastavad ka mulla protsessi iseloomu, mis selles või teises kohas aset leiab. Geoloogiliste tegurite toimel (vesi) paigutuvad need tekkinud ühendid ruumiliselt ümber. Selle tulemusena kujunevad mullas välja väliste tunnuste poolest ehk morfoloogiliste tunnuste poolest üksteisest eristatavad kihid. Need kihid, mis on kujunenud välja mullatekke protsessi ja käigus omavad kindlaid väliseid tunnuseid, neid kihte nimetatakse mulla geneetilisteks horisontideks. Neist horisontidest koosnevat vertikaalset ristläbilõiget mullast nimetatakse mulla profiiliks. Geneetilised horisondid tähistatakse ladina suurte tähtedega, milledele lisatakse juurde kas tähelisi või numbrilisi indekseid. Erinevate teadlaste poolt ja erinevates riikides tähistatakse horisonte erinevalt. Metsakõdu on metsamuldade kõige pindmisemaks kihiks maaoinnal, kuhu taime jäänused langevad ja seda tähistatakse O
Vastand protsess orgaanilise aine sünteesile on selle lagundamine bakterite, seente jt mikroorganismide toimel. Orgaanilise aine sünteesi lagunemise vahekorrast sõltub mulla orgaanilise aine hulk. Kui lagunemine on kiire siis orgaanilist ainet mulda suurt ei kuhju. 5. Mulla horisondid. Mulla tekke protsesside tulemusena kujuneb välja mullaprofiil, milles võib näha mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihte, mida nimetatakse geneetilisteks horisontideks. Horisondid erinevad üksteisest ka lõimise, struktuuri, orgaanilise aine sisalduse, keemilise koostise jm poolest. Horisontide tüsedus ja iseloom muutub nii ruumis kui ka ajas- mulla arengu käigus. Mullaprofiil on püstläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata mulla lähte- või aluskivimini. 6. Mullatekkeprotsesside põhilised suunad (leetumine, kamardumine, soostumine jne.). Leetumine tähendab, et osa mulla
Süvatsirkulatsiooni vöö - see on alaliselt pōhjaveega küllastunud vöö. Vesi liigub siin reeglina aeglaselt massiivi servaalade suunas andes alguse jōgedele ja karstiallikatele. Selle piiriks on ülal madalam pōhjavee tase ja all vettpidav kiht, siin on põhjavesi surveline. 47. Kirjeldage Kvaternaari põhjaveekihti (liigitus, toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) Kvaternaari põhjaveekompleks jaguneb põhjavee horisontideks. Tehnogeensete setete põhjaveekiht-lokaalne, paksus väga erinev, veepidevus väga erinev, filtratsioonimooduli omadused erinevad, pinnase omadused väga erisugused - betoonist killustikuni, vesi paikneb ja käitub etteaimamatult, seotud palju prügilatega, joogiks ei kasutata. Soosetete põhjaveekiht-seotud rabade, madalsoodega, harvem lammisooga. Toitub sademetest või sügavamal asuvatest survelistest põhjavee kihtidest.
sügavamale. Seda protsessi nimetatakse leetumiseks. Tugevad vihmad võivad nii mulla pindmisest kihist ära viia suuri toitainetekoguseid, mis edaspidi paiknevad sügavamal. Kuival ajal kui esineb tugev aurumine ja vesi liigub mullas ülespoole (kapillaarsus) võivad osad ained, näiteks Ca2CO3 liikuda ka ülespoole. Muld on oma tekke ja toimimise iseärasuste tõttu sageli kihilise ehitusega, mulla kihte nimetatakse horisontideks. Üldistatult koosnevad suur osa Eesti muldadest järgnevatest horisontidest: Pealmises kihis on tavaliselt palju huumust – huumushorisont. Kiht, millest toitaineid valja uhutakse ja mis on enamasti heledam kui selle peal ja all olevad kihid – väljauhtehorisont. Tume kiht, kuhu jäävad pidama väljauhtehorisondist välja uhutud ained – sisseuhtekiht. Kivim, mis moodustab mulla mineraalosa – mulla lähtekivim. Massiivne kivim, mille peal asuvad eelnevad kihid ja mis ise
annaabi.ee 
