Viimase aastakümne jooksul on neid uusi meetodeid rakendades tehtud jahmatavaid avastusi, mille hulka kuulub ka seente liikidevahelise hübridisatsiooni võime (Schardl & Craven, 2003). Seeneriigis valitsevad haploidid, vahel küll dikarüootsel viisil. Kui inimesel saavad ema munarakk ja isa seemnerakk kokku, siis seeneeosed, munaraku ja seemneraku ekvivalendid, idanevad eraldi hüüfideks. Tavaliselt peetakse seeneks selle viljakeha, tegelikult on seen ise aga maa all ja ajab seal oma niidistikku laiali. Nõiaringis kasvavad seened on tegelikult kõik üks ja sama seen, selle erinevad viljakehad. Nagu õunapuu ja õunad. Teineteise äratundmiseks võivad kaks ühetuumsete rakkudega hüüfi kasutada feromoone. Seejärel võib toimuda midagi sellist, mida me oleme harjunud seksiks pidama. Kui hüüfide tuumadel on erinev nn paarumisfaktor, siis moodustatakse nende vahele torujas kanal, mille
Mükoos e. seentõbi, mycosis - inimese, loomade või taimede organismis nugivate seente tekitatud haigus. Mükoriisa e. seenjuur, mycorrhiza - seene ja kõrgema taime *mutualistliku kooselu tagajärjel taimejuurest tekkinud moodustis, mis morfoloogiliselt kujutab endast *seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuurt; mükoriisaks on nimetatud ka mükoriisse kooselu nähtust ennast. Mütseel, mycelium - vt. seeneniidistik. Nekrotroof, necrotroph - patogeenne seen, mis *parasiidina surmab kõigepealt *peremeesorganismi ja seejärel elab sealsamas edasi *saproobina. Obligaatne parasiit, obligate parasite - ainult *parasiidina elamiseks ja toitumiseks võimeline organism. Pannal, clamp connection - väike külgmine väljakasv *seeneniidil vaheseina kohal, tekib peamiselt kandseente (Basidiomycota) *sugulise paljunemise käigus seoses tuumaprotsessidega Parasiit, parasite - elusa organismi arvel elav ja toituv organism. Parentosoom e
-Piigid, mis on peamiselt üks kordus lühemad tõelistest alleelidest (ahela libisemine DNA sünteesil) -"Stutterid" avalduvad vähem suuremate kordusühikute korral (dinukleotiidid > tri- > tetra- > penta-) -Pikemad kordused tekitavad rohkem "stuttereid" -Iga järgnev "sutterprodukt" on väiksema intensiivsusega (alleel > kordus-1 > kordus-2) -"Stutterpiigid" teevad keeruliseks segaproovide interpreteerimise 6.Autosoomsed markerid vs mtDNA markerid vs Y kromosoomi markerid kasutamiseks isikutuvastamisel. "Sugupuu" markerid: -Mitokondiaalne DNA (mtDNA) --------Emaliinis päritav --------Polümorfne kontrollregioon (D-loop) --------Rakus mitmeid koopiaid; säilib paremini -Y kromosoom ----------Isaliinis päritav -----------arvukalt Y STR ja Y SNP markereid Haplotüübi määramine 7.Bioloogilise materjali kasutatavus isikute tuvastamiseks: enimkasutatavd proovid, DNA saagised. Bioloogiline materjal ekspertiisiks: -Veri
Seente ehitus ja elutegevus Enamus seeni koosneb pikkadest silinderjatest rakkudest, mida nimetatakse seeneniitideks ehk hüüfideks. Mullas, puidus ja muudel kasvusubstraatidel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku ehk mütseeli. Seene viljakehas asetsevad seenehüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Seenehüüfid jagunevad enamasti vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma ja osadel seentel ka tuumad ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad ja seenehüüf on sisuliselt hulktuumne rakk
· SNARE, soluble N-ethylmaleimide sensitive factor adaptor protein; · Receptors TMD, Trans-membrane domain; · PR, Pathogenesis-related; · qRT-PCR, quantitative Real Time PCR; · CDD, Conserved Domain Database; · HMM, Hidden Markov Model; · MSA, Multiple sequence alignment; · PDB, Protein Data Bank; · DOPE, Discrete Optimized Protein Energy; · MOF, MODELLER Objective Function; · NILs, Near-isogenic lines · Leaf rust; · Ustilago maydis, maisinõe seen · bread wheat, Triticum suvitrühvel L · tobacco, Nicotiana tabacum · oder, Hordeum vulgare · riis O. riis indica · nr: mitte ülearune; · S-PI, susceptible patogeen nakatunud, · S-M, susceptible negative control; · GAPDH Glütseraaldehüüd-3-Fosfaat Dehüdrogenaas 3.5. SNARE geenide up-regulation leherooste nakkuse ajal nisus · Paremaks arusaamiseks SNARE geenide funktsioonist mRNA tasemel,
Prokarüoodid ehk eeltuumsed organismis - puudub membraaniga piiritletud tuum. Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid - geneetiline informatsioon rakutuumas, membraaniga ümbritsetud. Prokaarüon eeltuum. Eukaarüon päristuum. Meioos - rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Mitoos (seentel suletud mitoos - tuumamembraan püsib ka raku jagunemise ajal) - raku jagunemine, kus kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Elutsükli faasid - mõisted: Haploidne ühekordne. Meioosi tulemusena on kromosoomistik kaks korda vähenenud. Dipoidne kahekordne. Kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi kromosoomistikus. Dikarüoosne ehk kaksiktuumne faas mis igas rakus paikneb kaks ligistunud tuuma. Teleomorf seene sugulise paljunemise arengujärk, valmivad meiospoorid. Anamorf - seene mittesugulise paljunemise arengujärk, valmivad mitospoorid.
, Tzankova, V., Nikolov, S., Heilmann, J., & Nedialkov, P. T. (2015). 6-Methoxyflavonol Glycosides with In Vitro Hepatoprotective Activity from Chenopodium bonus-henricus Roots. Natural Product Communications, 10(8), 137780. Kook, E., Vedler, E., Püssa, K., Kalamees, R., Reier, Ü., & Pihu, S. (2015). Intra-individual ITS polymorphism and hybridization in Pulmonaria obscura Dumort. and Pulmonaria angustifolia L. (Boraginaceae). Plant Systematics and Evolution, 301(3), 893910. http://doi.org/10.1007/s00606-014-1123-8 Koszalka, J., & Strzelczyk, J. E. (2015). Archaeobotanical reconstructions of field habitats and crops: the grange in Pomorzany near Kutno, 18th/19th c. Biodiversity Research and Conservation, 37(1). http://doi.org/10.1515/biorc-2015-0006 Kostamo, K., Toljamo, A., Antonius, K., Kokko, H., & Kärenlampi, S. O. (2013). Morphological and molecular identification to secure cultivar maintenance and
Natural conditions and cultural impact could be considered as the variables that correlate the most with the activity and composition of microflora, hence some of the natural and cultural factors will be looked into a little more in detail. Definition, composition and importance of microflora Saunders Comprehensive Veterinary Dictionary (2007) cited by the online medical dictionary (2013) defines living microorganisms as that small that they can be seen only with a microscope and that maintain a more or less constant presence in a particular area that includes bacteria, viruses, protozoa and fungi. Soil microflora more specifically, consists the following microorganisms (Bhatt et al. 2013): 1. Bacteria a) Heterotrophic bacteria, eg. symbiotic and non - symbiotic N2 fixers, ammonifier, cellulose decomposers, denitrifiers b) Autrotrophic bacteria, eg. nitrosomonas, nitrobacter, sulphur oxidizers, etc; 2
relaxation cannot occur. This is because for phosphocreatine compared with 25 mmol/ relaxation of contraction is dependent on kg dry muscle weight for ATP) but very low ATP, which is especially important because abundance compared with glycogen (500 removal of calcium from the sarcoplasm is mmol/kg dry muscle weight for glycogen). an ATP-dependent process (Hargreaves and Phosphocreatine can easily transfer a phos- Thompson 1999). phate group to ADP in a reaction catalyzed The primary fuels for muscle cells include by creatine kinase. This reaction is easily phosphocreatine, glycogen, glucose lactate, reversible and phosphocreatine supplies free fatty acids, and triglycerides. Glucose can be readily restored when ATP demand and glycogen are the preferred substrates for is low. In living muscle, when activity is
Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt B. Elu organiseerumine. 4. Elule vajalikud lihtsamad molekulid 5. Elu makromolekulid. 6. Raku ehitus. 7. Biomembraanid. 8. Sümbiogenees. 9. Hulkraksus. 10. Ökosüsteem C. Elu läbiv energiavoog. 11. Energiavoo vajalikkus. 12. Heterotroofne energiavarustus: Hingamine ja käärimine. 13. Autotroofne energiavarustus: Fotosüntees. D. Elu püsimine: geneetika. 14. Kromosoomid. 15. Mitoos. 16. Meioos. 17. Pärilikkuse seadused 18. DNA teabe realiseerumine. 19. Geenide regulatsioon. 20. Geenitehnoloogia E. Elu püsimine on muutumine: evolutsioon. 21. Evolutsiooni tõendid. 22. Evolutsioonilised muutused populatsioonis. 23. Liikide teke F. Elu: mitmekesisus. Bioloogilise mitmekesisuse alused ja selle evolutsioonilise kujunemise taust. 24. Süstemaatika teaduslikud alused. 25. Liigi miste. Liik bakteritel, eukaruootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
