X= = 0,625cm 0,4 HA= 45 + 0,625= 45,625m HB= 47,5m Metoodika: Ülesande lahendamiseks kasutan kaarti mõõtkavas 1:20 000. Kaardile on märgitud punktid A ja B, nendele punktidele tuleb määrata kõrgused. Punkt A asub kahe erineva kõrgusarvuga horisontaali vahel. Selle punkti kõrguse saab arvutada interpoleerimise teel, kasutades punkti piiravate horisontaalide kõrgarvusid. Läbi määratava punkti tuleb tõmmata kaardile abijoon, mis oleks risti teda piiravate horisontaalidega. Tuleb mõõta kaugus mööda abijoont punkti piiravast väiksema kõrgusarvuga horisontaalist kuni määratava punktini (0,1cm) ning kaugus mööda abijoont punkti piirava kahe horisontaali vahel (0,4cm). Kaardi alumisel serval on kirjas, et samakõrgusjoonte vahe on 2,5m. Seega 0,4cm vastab 2,5m ning 0,1cm vastab X m. HA leidmiseks teen ristkorrutise, mille tulemuseks saan 0,625cm, selle liidan väiksema kõrgarvuga horisontaalile ja saan tulemuseks 45,625m. Punkt
3 km + 0,5 km = 3,5 km Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kauguste hindamine kaardil ÜLESANDED Kauguste mõõtmine Aerofoto Räpinast Sama maastikuala kaardil Topograafilised leppemärgid 1. Joonleppemärgid 2. Pindleppemärgid 3. Mõõtkavatud leppemärgid Teed ja rajad Elektriliinid ja raudteed Piirid ja piirjooned Nimetage näidatud leppemärk Värvid Mõõtkavatud leppemärgid Selgitavad kirjed Reljeefi kujutamine horisontaalidega Reljeefi kujutamine horisontaalidega Horisontaalid jagunevad: 1. Põhihorisontaal 2. Poolhorisontaal 3. Veerandhorisontaal Ümar ja koonuseline tipp Lame ja korrapäratu tipp Seljandik Orvand Sadul Nõlva alus ja lõikevahe Ühtlane nõlv Nõgus nõlv Kumer nõlv Laineline nõlv Nimetage pinnavormid Kõrguste määramine Ülesanded 1 2 4 3 Tõeline põhjasuund Kilomeetervõrgu põhjasuund Kraadisüsteem
63,00 (m). Horisontaalide määramisel kahe punkti vahele võib tekkida ka olukordi, kus mõnda kohta ei teki üldse horisontaali! Arvutan horisontaali 63,00 paigutuse oma joonisel: h=63,45-62,96=0,49 (meetrit) 4 cm=0,49m x cm= 0,04 m Kasutan ristkorrutist: x= Seega on punktist, mille väärtus on 62,96 meetrit, horisontaal ,väärtusega 63,00 meetrit, 0,3cm kaugusel. Toimin sarnaselt ka kõigi teiste horisontaalidega, märgin need oma joonisele ning ühendan joonega. Seejärel kirjutan peale horisontaalide väärtused, mille 'jalg' on kahanemise suunas. 8
paralleelne kaksvaate teljega, pealtvaade aga on paralleelne tasandi põhijäljega. Tasandi nivoosirge frontaal f: üldasendilise tasandi frontaali pealtvaade on paralleelne kaksvaate teljega, eestvaade aga on paralleelne tasandi esijäljega. Tasandi langusjooned Tasandi langusjooned on nivoosirgete, s.h vasatava jälje ristsirged sellel tasandil. Iga ekraani suhtes on tasandil oma langusjoonte süsteem. Põhilangusjoonteks (l) nim langusjooni, mis on risti tasandi horisontaalidega (ka põhijäljega); Tunnus: l' risti h' ja l' risti p. Esilangusjoonteks (g) nim langusjooni, mis on risti tasandi frontaalidega (ka esijäljega); Tunnus- g'' risti f'' ja g'' risti e. Tasandi kaldenurgad Langusjoonte abil saab tuletada tasandi kaldenurki ekraanide suhtes. Et landusjoon ja tema ristprojektsioon on mõlemad tasandi jäljega risti, siis langusjoone kaldenukr võrdub tasandi kaldenurgaga. Seega: tasandi põhikaldenurk fi1= (, 1) = fi (l, l') Esiakldanurk 1= ( , 2) = (g, g')
15 14 t3 1"- it I I 0l2i/,5n lltttl Horisontaalidega mddratud naasfikul on farvis ehitada joonisel ndidafud kujuga rdhfne viljak kdrgusega *ll n, Joonesfada selle vdljaku plaan, vdft'es vdljaku ndlvade kaldeks nutde[ 1:2 ja s0vendil 1:1. 'r-/ .'' -t|'' , I v- y , \ --- --- I
Kaldenurk: v°1,2 = arctan(h1,2 /SAB) = arctan(10,88:920) -0°40'39'' Kalle %-s: i%1,2 = (h 1,2/SAB)*100= (-10,88:920)*100= -1,2% Kalle -s: i1,2 =(h 1,2/SAB)*1000= -11,8 Ülesanne 3. Joone AB pikiprofiili koostamiseks pean esmalt tõmbama joone punktist A punkti B. Seejärel määran sirge AB otspunktide ja joone tõmbamisel tekkinud horisontaalide lõikumispunktide (2- 19) kõrgused ja nendevahelised lõikude pikkused. Punktide A ja B kõrgused saan ülesandest üks ja horisontaalidega lõikuvate punktide kõrgused horisontaalide enesete väärtustest. Punktidevahelised kaugused mõõdan joonlauaga ja vastava väärtuse maastikule leian, kui korrutan joone pikkuse kaardil (mm) kahesajaga (tuleneb kaardi mõõtkavast (1:20 000)) ja jagan kümnega. Punkt Punkti kõrgus (m) Joon Joone pikkus (mm) Joone pikkus (m) B 81,25 B-2 10 200
15 14 t3 1"- it I I 0l2i/,5n lltttl Horisontaalidega mddratud naasfikul on farvis ehitada joonisel ndidafud kujuga rdhfne viljak kdrgusega *ll n, Joonesfada selle vdljaku plaan, vdft'es vdljaku ndlvade kaldeks nutde[ 1:2 ja s0vendil 1:1. 'r-/ .'' -t|'' , I v- y , \ --- --- I
objektid üksteise suhtes paiknevad. Plaan - Plaan on lihtne kaart, väikse maa-ala suuremõõtkavaline (1:5000 ja suurem) kujutis tasapinnal pealtvaates leppemärkide abil. Krokii (kõik, mis leitsin) Mõõdistamise ajal koostatakse ka maa-ala silmamõõduline skeem krokii. Krokii peale kantakse kõik mõõdistatavad punktid ja instrumendi seisupunktid , samuti reljeefipunktid ning vabakäeliselt horisontaalidega reljeef.. Soovitatavalt tähistada seisupunktid roomanumbritega ja latipunktid araabia numbritega. Profiil - 8. Millised on kaardi ja plaani peamised erinevused? Erinevalt kaardist kantakse plaanile kõik objektid, joonistatud territoorium on tunduvalt väiksem, mistõttu Maa kerakujulisega põhjustatud moonutused on nii väikesed, et neid võib mitte arvestada. Puudub geomeetriline kordinaatide võrk. 9. Mis on mõõtkava?
27. Mis on tasandi horisontaal ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Horisontaal on põhiekraani paralleelsirge 1) Eestvaated x-teljega paralleelne 2) Projekteeruvad põhiekraanile tõelises pikkuses 3) Esijälg on, põhijälg puudub 28. Mis on tasandi põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? 1) Põhilangusjoon on tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil. On risti tasandi horisontaalidega (ka põhijäljega). 2) Tasandi esilangusjoone eestvaade on risti selle tasandi iga frontaali eestvaatega, ühtlasi risti tasandi esijäljega 29. Mis on tasandi normaal ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Tunnus: Tasapinna normaal on risti iga sirgega vastaval tasandil. 30. Millise nurgaga mõõdetakse kahe tasandi vahelist nurka? Tasandite normaalide vahelise nurgaga (sest normaalid on risti kõigi tasandi sirgetega). 31. Millise nurgaga mõõdetakse nurka sirge ja tasandi vahel
Tunneme, et meid on “avastatud”, interaktiivne strateegia. (nt. snaiper sihib kaadrisse) Subjektiivne kaamera — tajume inimest kaamera taga, kaamera on asetatud näiteks õlale või enda ette. Objektiivne kaamera — me ei taju inimest, kes filmib. Kaadrisuhete muutmine: • Raami lõikamine, visuaalne väli. (nt. lõigatakse pildist mingid omadused, inimest näidatakse osaliselt) • Maskihaldus ehk loomulik maskimine — pildiväljas on miski oluline, esile tuuakse pildisiseste horisontaalidega jne. • Mitteloomulik maskimine — digitaalselt lisatud raamid (nt. mustad kolmnurgad piiravad pildivälja) 1. Esmane liikumine — liigub objekt kaamera ees, loomulik liikumine. 2. Teisane liikumine — kaamera liikumine, objekt ise on paigal. Pole tegelikkuses esinev liikumine, on manipulatsioon, looja sekkumine. 3. Kolmandane liikumine — Sünteetilised, pildis endas toimuvad liikumised, efektid, üleminekuliikumine
Tasandi põhilangusjoon on tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil, tunnuseks: pealtvaade on risti selle tasandi iga horisontaali pealtvaatega, ühtlasi tasandi põhijäljega. Tasandi esilangusjoon on tasandi frontaali ristsirge sellel tasandil, tunnuseks: eestvaade on risti selle tasandi iga frontaali eestvaatega, ühtlasi tasandi esijäljega. 29. Tasandi normaal on sirge, mis on risti iga sirgega sellel tasandil, sh ka tasandi frontaalide ja horisontaalidega, tunnuseks: tasandi normaali pealtvaade on risti selle tasandi horisontaali pealtvaatega, ühtlasi põhijäljega, eestvaade aga on risti tasandi frontaali eestvaatega, ühtlasi esijäljega. 30. Nurk kahe tasandi vahel võrdub nurgaga nende tasandite normaalide vahel. 31. Nurk sirge ja tasandi vahel leitakse selle sirge ja antud tasandi normaali vahelise nurga kaudu, sest viimane täiendab täisnurgani otsitavat sirge ja tasandi vahelist nurka =90°-. 32
Joonobjektid on looduslikud ja tehnilised joonelised objektid, sõltuvalt kaardi mõõtkavast, võivad leppemärgid olla sama suurusega. Punktobjektid on looduslikud või tehnilised üksikud puud, mälestusmärgid. Reljeefi vormid: planetaarne; megareljeefid; makroreljeefid; mesoreljeefid; mikroreljeefid. Horisontaalid liigitatakse: täishorisontaalid, poolhorisontaalid ja veerandhorisontaalid. Merepinnast ühel ja samal kõrgusel asuvad punktid on kaardil ühendatud horisontaalidega. SuureM kaartidel joonistatakse horisontaalid iga 10 meetri järel, väikse rohkem kui 200 meetri järel. Kui samakõrgusjooned on joonistatud tihedalt, siis tegemis järskude nõlvadega. Kui ei ole tihedalt, siis tegemis lauget ja tasast pinnamoodiga. TEODOLIITMÕÕDISTAMINE. Teodoliitkäikude liigid. Mõõdetavad suurused teodoliitkäigus: Tringulatsiooni meetod: mõõdetakse igas kolmnurgas kõik sisenurgad. Trilateratsiooni meetod: mõõdetakse igas
asfalt, muruplats, mis hoonega tegemist ja mitme korruseline. MKM-nõuded Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord, põhiseaduses kirjas Maastiku reljeef, selle kujutamise viisid 1) Pinnavormid a) Positiivsed (mäestikud) b) Negatiivsed (orud) c) Neutraalsed (tasandikud) 2) Kõrgussüsteemid H - geoid h - ellipsoid Kujutamise viisid Kõrgusarvud Horisontaalidega (samakõrgusjooned) - joonel asuvad punktid on sama kõrgusega, horisontaal ei hargne ega lõiku Nõlvakriips - näitab languse suunda. Horisotaali väärtus on on kirjutatud languse suunas. Täiendavad leppemärgid Kevad 1. loeng Joonte orienteerimine (tõeline asimuut, magnetiline asimuut, direktsiooninurk, rumb) Kõrgused-ellipsoidist(h)/geoidist(H). Ellipsoid Eestis madalamal. HD- horisontaalprojektsioon, SD-tegelik kaugus, kaldjoon
suurem kui 0,81,2 km. Mõõtkava 1: 5000 puhul vastavalt 46 km (esimene arv on maksimaalne käigu pikkus hoonestatud territooriumil, teine arv vastavalt hoonestamata territooriumil). Mõõdistamise alusvõrgu loomisele järgneb situatsioonipunktide mõõdistamine. Mõõdistamise ajal koostatakse ka maa-ala silmamõõduline skeem krokii. Krokii peale kantakse kõik mõõdistatavad punktid ja instrumendi seisupunktid , samuti reljeefipunktid ning vabakäeliselt horisontaalidega reljeef.. Soovitatavalt tähistada seisupunktid roomanumbritega ja latipunktid araabia numbritega. 22. Kameraaltööde koosseis tahhümeetrilisel mõõdistamisel? Kõik välimõõdistamise andmed kantakse väliraamatusse, automaatinstrumendi puhul salvestatakse mällu 1. Arvutada alusvõrgu punktide X-, Y-, H-koordinaadid. 2. Kanda plaanilise alusvõrgu punktid koordinaatide järgi plaanile. 3. Polaarnurga ja -kauguse järgi kanda plaanile situatsioonipunktid. 4
pealtvaates paralleelne teljega). 48. Joonestada tasapinnal (p;e) horisontaal h(h';h") (frontaal f(f';f")), mille kaugus põhi (esi)ekraanist on 20 mm. 49. Mis on originaalvorm? 50. Mis on tasapinna põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaatel? Langusjoonnivoosirgete (sh vastava jälje) ristsirged sellel tasandil. Põhilangusjoon langusjoon, mis on risti tasandi horisontaalidega (ka põhijäljega), Esilangusjoon langusjoon, mis on risti tasandi frontaalidega (ka esijäljega), (eestvaade on risti selle tasapinna iga frontaali eestvaatega.) 51. Missugust nurka loetakse tasapinna põhi(esi)kaldenurgaks ja kuidas selle suurust määratakse? tasandi põhikaldenurk on < selle tasandi põhilangusjoone ja tema pealtvaate vahel. tasandi esikaldenurk on < selle tasandi esilangusjoone ja tema eestvaate vahel. saadakse
Mõõtkava 1: 5000 puhul vastavalt 46 km (esimene arv on maksimaalne käigu pikkus hoonestatud territooriumil, teine arv vastavalt hoonestamata territooriumil). Mõõdistamise alusvõrgu loomisele järgneb situatsioonipunktide mõõdistamine. Mõõdistamise ajal koostatakse ka maa-ala silmamõõduline skeem krokii. Krokii peale kantakse kõik mõõdistatavad punktid ja instrumendi seisupunktid , samuti reljeefipunktid ning vabakäeliselt horisontaalidega reljeef.. Soovitatavalt tähistada seisupunktid roomanumbritega ja latipunktid araabia numbritega. 18 58. Kameraaltööde koosseis tahhümeetrilisel mõõdistamisel? Kõik välimõõdistamise andmed kantakse väliraamatusse, automaatinstrumendi puhul salvestatakse mällu 1. Arvutada alusvõrgu punktide X-, Y-, H-koordinaadid. 2
Mõõtkava 1: 5000 puhul vastavalt 46 km (esimene arv on maksimaalne käigu pikkus hoonestatud territooriumil, teine arv vastavalt hoonestamata territooriumil). Mõõdistamise alusvõrgu loomisele järgneb situatsioonipunktide mõõdistamine. Mõõdistamise ajal koostatakse ka maa-ala silmamõõduline skeem krokii. Krokii peale kantakse kõik mõõdistatavad punktid ja instrumendi seisupunktid , samuti reljeefipunktid ning vabakäeliselt horisontaalidega reljeef.. Soovitatavalt tähistada seisupunktid roomanumbritega ja latipunktid araabia numbritega. 22. Kameraaltööde koosseis tahhümeetrilisel mõõdistamisel? Kõik välimõõdistamise andmed kantakse väliraamatusse, automaatinstrumendi puhul salvestatakse mällu 1. Arvutada alusvõrgu punktide X-, Y-, H-koordinaadid. 2. Kanda plaanilise alusvõrgu punktid koordinaatide järgi plaanile. 3. Polaarnurga ja -kauguse järgi kanda plaanile situatsioonipunktid. 4
on 24kraadi E. o Topokaart nt Eesti põhikaart. · Atlas mingit ala kajastav teatud printsiipidest lähtuv kaartide kogum koos sinna juurde kuuluva tekstilise seletusega. Loeng 5 Kaardielemendid · Vektorandmete esitus sõltub kasutatavast geomeetrilisest primitiivist o Punktobjektid 0D o Joonobjektid 1D o Pindobjektid 2D o Ruumilised objektid 3D · Reljeefi kujutamise viisid o Horisontaalidega (samakõrgusjoontega) o Kalde edasi andmine joonte tihedusega o Hüpsomeetrilised kujutusviisid, reljeefi edasiandmine varjutusega · Teemakaartide tüübid o Koropleetkaardid kasutavad olemasolevaid üksustepiire nt haldusjaotus (vallad, maakonnad) o Sümbolkaart sektordiagrammiga sobib näidata summeeritavaid näitajaid, tulpdiagrammiga sobib näidata aegridu o (Esindus)punktkaart nt 1 punkt = 1inimene km2
orienteerimine on tehtud lähtekülje direkstsiooninurga järgi, siis on lugemid võrdsed viseerimissuuna direktsiooninurgaga ja on võimalik arvutada sihtpunkti ristkoordinaate peale horisontaalkauguse arvutamist; 4. arvutatakse instrumendi ja latipunkti horisontaalkaugus 5. arvutatakse latipunktide kõrguskasvud instrumendi seisupunkti suhtes h=d tan 6. latipunktide absoluutkõrgused arvutatakse lähtudes seisupunkti absoluutkõrgusest 6. Reljeefi kujutamine horisontaalidega Horisontaal kujutab endast maapinnal ühesugust kõrgust omavate punktide vahele tõmmatud joont. Iga horisontaalpind on teatud kõrgusel nullnivoost. Horisontaalide lõikevahed on normidega määratud ja sõltuvad põhiliselt plaani mõõtkavast, aga ka reljeefi iseloomust. Reljeefi kumerate vormide puhul tuleb määrata kalde suund, selleks kasutatakse horisontaalidele ristsuunas joonistatud langekriipsusid. Mäe või künka puhul
Reljeefi kujutamise viisid Kõrgusarvude abil reljeefi kujutamine seisneb selles, et plaanile märgitakse sobiva tihedusega rida maastiku reljeefi iseloomulikke punkte ja kirjutatakse nende punktide juurde vastavad kõrgused. Kõrguskasvude viisi kasutatakse reljeefi kujutamiseks peamiselt tiheasustusega aladel. Sellistel aladel on plaanile vaja kanda pinnaühiku kohta väga palju maastikusituatsiooni elemente ja kontuure ning reljeefi kujutamine horisontaalidega ei ole võimalik. Samakõrgusjoonte ehk horisontaalide viis vastab kõikidele reljeefi kujutamise nõuetele. Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid on ühesugusel kõrgusel. Projekteerides selle joone rõhttasandile ja vähendades saadud kujutise plaani mõõtkavasse, saame horisontaali kujutise plaanile. 46. Nivelleerimise liigid · Geomeetriline nivelleerimine; · Trigonomeetriline nivelleerimine; · Baromeetriline nivelleerimine;
käivat infot 48. Mille poolest erineb kartogramm-meetod kartodiagramm-meetodist? · Kartogramm-meetodi puhul antakse väärtused edasi kas siis tausta värvi, tausta mustri või tausta heleduse näol. · Kartodiagrammide meetodi puhul antakse väärtused edasi diagrammidena. 49. Kuidas on võimalik kujutada kaartidel reljeefi? Reljeefi kujutatakse: · ,,portreteeritud" mäed ajaloolistel kaartidel · horisontaalidega · värvustega · reljeefi varjutusega · profiilijoonisega · reljeefi kriipsutus · reljeefimudelid 50. Milliseid võtteid kasutatakse kaartidel, et eristada omavahel erinevaid kaardikirju? Võtted: Erinev kirjatüüp ehk font ehk srift ehk stiil i. Seriifidega kirjad: Times New Roman (ntx KALMER) ii. Seriifideta kirjad: Arial (ntx KALMER) Kirjalaad
3) pindleppemärgid (kontuurilised 5) must ja punane enamik inimtege- leppemärgid, mõõtkavalised leppe- vusega seotud objekte. 128 Topograafia Reljeef Maa pinnamoodi ehk reljeefi kujuta- takse kaardil samakõrgusjoonte ehk suhteline kõrgus horisontaalidega. Horisontaalidele li- satakse kõrgusarvud, mis näitavad absoluutne kõrgus maapinna punktide kõrgust ja toovad esile maastiku detailid. Kõrgusarvud esitatakse kaardil nii, et arvu n-ö ja- lad jäävad languse suunas. Eesti kaar tidel kasutatavad kõrgusandmed on Joonis 8.3. Absoluutne ja suhteline kõrgus taandatud Balti mere pinna pikaaja-
kõrgused. Sellel viisil puudub näitlikkus täielikult, kuid saame määrata suure täpsusega punktidevahelisi kõrguskasve, nõlvade kaldeid ja interpoleerimise teel ka teiste vajalike punktide kõrgusi. Kõrgusarvude viisi kasutatakse reljeefi kujutamiseks peamiselt tiheasustusega aladel. Sellistel aladel on plaanile vaja kanda pinnaühiku kohta väga palju maastikusituatsiooni elemente ja kontuure ning reljeefi kujutamine horisontaalidega ei ole võimalik. Reljeefi iseloomulike punktide kõrgusi kirjutatakse plaanile hõredamalt ka teiste reljeefi kujutamise viiside puhul. (Viimane lause on imelik aga nii ta raamatus on.) Kõige levinum reljeefi kujutamise viis on samakõrgusjoonte ehk isohüpside (kreeka keeles isos- sama; hypsos-kõrgus) ehk horisontaalide viis, mis vastab kõigile reljeefi kujutamise nõuetele. Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid on ühesugusel kõrgusel. Projekteerides selle
Riiulite horison- taaltalad ehk riiuliõrred kannavad tavaliselt koormust 800–1200 kg kaubaaluse kohta. Riiulite- vaheliste koridoride laiused on vahemikus 2,3–3,5 m, olenevalt kasutatava tõstuki tüübist. Riiulipostid ühendatakse enne püstitamist poltide abil diagonaalide ja horisontaalidega. Nii saadakse riiuli vahe- ja otsaraamid. Riiulipostide alumistesse otstesse kinnitatakse enne püstita- mist poltidega postitallad. Pärast raamide püstitõstmist ja riiuliõrtega ühendamist seatakse riiulite read täpselt joonele ja kontrollitakse riiulipostide vertikaalsust. Seejärel kinnitatakse postitallad
annaabi.ee 
