Suuremad tänavad, Ravila ja Tulbi, on tihedama liiklusega, sest need tänavad ühendavad elamurajoone ning autoliiklus on selle tõttu tihedam. Piirkonnas kasvab väga palju puid, mis annab sellele alale väga ilusa ilme ja mõningates hoovides on näha ka koeri. Rukki ja Maisi tänavate vahelises alas on ühepereelamud. Majad on enamasti viilkatusega ning ehitatud umbes 50ndate lõpus ja 60ndtael. Majadel on vahetatud katused ning enamikel majadel on korrastatud vooder. Hoovid on kõik hooldatud, mis näitab seda, et tühjana seisvaid maju pole. Peamiselt kasvatatakse hoovides lilli ja domineerivaks viljapuudeliigiks on õunapuud. Enamikes hoovides on puuriidad, mis näitab, et majad on ahjuküttega. Elamurajoonidele iseloomulikult on sellel alal ka palju puid (peamiselt kased ja kuused). Tänavakate vajaks põhjalikumat hooldust, sest teel on palju n.ö. lapitud kohti. Liiklus Rukki
Tänapäeval on samamoodi osaliselt, et nähakse palju vaeva, et hea välja näha. Sellega kaasneb suur raha raiskamine. Kui minna jälle tagasi minevikku, siis võib arvata, et enda välimuse peale läks palju raha. Peamiselt riiete peale, aga kuna hügieeniga olid olud väga halvad, ehk inimesed ei käinud pesemas, siis oli vaja hankida endale ohtralt lõhnaõlisid. Barokkajastul ehitati ka palju losse. Lossid olid väga suured ja uhked ja massiivsete hoovidega. Hoovid olid kaunistatud purskkaevudega ja lillepeenardega, mis olid väga kunstiliselt pügatud. Barokkajastu on väga heaks näiteks lause lahti mõtestamisel, kuna see lihtsalt on ehe näide, kuidas kõik oli uhkem ja vägevam selle tõttu, mida suurem ta oli. Mina isiklikult arvan, et ei pea olema suurem, et olla uhkem, aga barokkajastu näide paneb isegi mind kahtlema selles. Andreas Randvere 10R
Sooja suve ja külma talve vahele jääb sügis, mis üllatab meid vahel varajase lume, lakkamatu vihma või lihtsalt värvilise iluga. See aastaaeg võidab paljude südamed just oma olemuse ja tegudega. Vapustavad värvid, maitsvad puuviljad, ettearvamatud ilmastikuolud, koolitee algus- kõik nad iseloomustavad sügist, kuid mida toredat sügis teeb? Sügis teeb toredaid asju. Ta täidab meie päevad värvidega, mida me muul ajal ei näe. Kõik aasad, niidud, metsad, pargid ja hoovid katab ta värvidega. Muidu rohelist kuube kandud lehed on nüüd kollased, punased ja kuldsed. Sügis teeb toredaid asju tuues puu otsas olevatele viljadele mõnusalt valminud pale. Punaseks saavad õunad, kirsid, alöötsad, tikrid ja sõstrad. Kollaka väljanägemisega on maitsvad pirnid ja viinamarjad ning ega lillakad ploomidki oma kirkusega alla jää. Kodudes valmivad mahlad, moosid ja hoidised. Kõik see selleks, et jahedate talvepäevade vahele tükikese soojust tuua.
Sooja suve ja külma talve vahele jääb sügis, mis üllatab meid vahel varajase lume, lakkamatu vihma või lihtsalt värvilise iluga. See aastaaeg võidab paljude südamed just oma olemuse ja tegudega. Vapustavad värvid, maitsvad puuviljad, ettearvamatud ilmastikuolud, koolitee algus- kõik nad iseloomustavad sügist, kuid mida toredat sügis teeb? Sügis teeb toredaid asju. Ta täidab meie päevad värvidega, mida me muul ajal ei näe. Kõik aasad, niidud, metsad, pargid ja hoovid katab ta värvidega. Muidu rohelist kuube kandud lehed on nüüd kollased, punased ja kuldsed. Sügis teeb toredaid asju tuues puu otsas olevatele viljadele mõnusalt valminud pale. Punaseks saavad õunad, kirsid, alöötsad, tikrid ja sõstrad. Kollaka väljanägemisega on maitsvad pirnid ja viinamarjad ning ega lillakad ploomidki oma kirkusega alla jää. Kodudes valmivad mahlad, moosid ja hoidised. Kõik see selleks, et jahedate talvepäevade vahele tükikese soojust tuua.
kivisammas,päikesejumala sümbol SFINKS-Inimese pea ja lõvi kehaga olen 11. Kuidas kujutati kaugemal asuaid objekte maalidel ja reljeefidel? Perspektiivi ei tuntud-Tagapool asetsevad objektid paigutati lihtsalt eespoolsete peade kohale. 12. Mis muutus vaarao Ehnatoni valitsusajal (jumalad,templite põhiplaan,kaljutemplite asukoht)? Asendas mitme jumalaga usu, usuga ühte jumalasse(monoteism). Templites ei olnud enam hämaraid ruume,vaid suured avarad hoovid, mida eraldasid püloonid.Kalmistu viidi üle Niiluse idakaldale, kust tõusis päike. ATON-mis jumal, kuidas kujutati? Aton-Jumalat ei kujutatud enam inimesena, vaid kiirgava päikesena.Oli päikesejumal.
KOOLIEELSETE LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS Referaat-essee Ajad ja kombed on muutunud. Koos nendega on muutunud ka inimeste liikumisharjumused. Järjest vähemaks jääb füüsilist pingutust nõudvaid töid ja tegemisi. Tänapäeva lastest on kujunemas tubased inimesed ja ka tulevased „tugitoolisportlased“. Kui veel paarkümmend aastat tagasi olid hoovid täis mängivaid lapsi ning talviti kihasid kõik vähegi kelgutamiseks kõlbavad mäed kelgutajatest, siis praegu valitseb neis kohtades enamasti vaikus – lapsed on toas ja istuvad pigem teleri või arvuti ees. Vähene liikumine lapseeas aga võib olla hilisemas elus paljude tervisehädade põhjuseks, rääkimata sellest, et vaid toas istudes ei tekigi sportlikke eluviise. Kui neid pole loodud lapseeas, siis hiljem on ennast väga raske muuta.
tervisekahjustusi. Tänapäeval aga on palju rõhku pööratud sellele, et töökohad oleksid puhtad ning, et töötegemine oleks ohutu. On erinevaid organisatsioone ja ühendusi, mis kontrollivad, et töökohad ja tingimused vastaksid nõuetele. Suureks erinevuseks nende kahe sajandi vahel on ka üldised elamistingimused. Inimesed elasid mitmekesi väikestes ning kitsastes majades. Kõik, nii maja seest, kui ka hoovid ja tänavad olid räpased. 21. sajandil naljalt midagi sellist ei kohta. Pidevalt korraldatakse erinevaid üritusi, et meie ümbrust korrastada, nagu näiteks Teeme Ära. Inimesed elavad suurtes majades ning korterites. Kohati tundub, et isegi praeguste asotsiaalide elu ja elamistingimused on mitu korda paremad, kui 19. sajandil tavainimestel. Samuti erinevad töötajad 19.-l ning 21. sajandil. Vanasti oli töö kõigil. Alati leiti mingi variant, kuhu tööle minna
läbi planeerimise ning arhitektuursete lahenduste. Tagada ümbruskond heakorrastatus. Halvasti korrashoitud haljasalad ja hoonestus võivad luua mulje peremehetunde puudumisest, ohust ja hooletusse jätmisest. Mitte ladustada prügi ja tagada selle kiire eemaldamine. Korrashoitud paiga tahtliku kahjustamise tõenäosus on palju väiksem. Kuriteohirmu saab vähendada vajaliku valgustuse olemasoluga. Pimedad nurgatagused ja hoovid jätavad mahajäetud tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Hea vaade akendest õue ja krundi valgustus vähendavad varguste võimalust. 7 EHITUSÕIGUSTE TABEL Joonis 1. Ehitusõiguste tabel 8 KAKUMÄE HAABERSTI Planeeritav ala 9
Kunstiliigid ARHITEKTUUR o Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid) o Profaanarhitektuur (elumajad, lossid, raekojad jne) o Militaararhitektuur(ka profaan-) (linnused, linnamüürid, kasarmud) SKULPTUUR E. PLASTIKA (kujutav e. vaba) o Ümarskulptuur kolmemõõtmeline o Reljeef kahemõõtmeline madalreljeef e. bareljeef keskmine reljeef (?) kõrgreljeef süvendreljeef o Vabaplastika liigutatav o Monumentaalplastika väga suured, raske liigutada o Ehitusplastika ehitusega seotud MAALIKUNST (kujutav e. vaba) o Seinamaal 60 50 000 a. tagasi Fresko märjale krohvile looduslike temperavärvidega Seko võib kasutada ka õlivärve o Tahvelmaal 6. 5. saj. eKr. maalitakse alusele (lõuend) Pannoo puittahve...
tulekahju kolmandiku kesklinna parematest majadest ning tuli levis ka lossile Toomel ja Maarja kirikule. Seejärel tuli sajandilõpu suur nälg, mis viis hauda ligi viiendiku elanikkonnast. (Salupere 2004: 19) Nälja kannul algas Põhjasõda (1700-1721) ja sellega kaasnes katk. Pärast sõjategevuse lõppu loendati Tartu 4 terveksjäänud maja ja 21 linnakodaniku. Vaesunud inimesed ehitasid käepärastest materjalidest elamuid. Majad seisid hõredalt, kruntidel olid kõrvalhooned, hoovid ja paljudel ka aiad. Ehitised olid tuleohtlikud ja linna laastsasid korduvalt suurtulekahjud. (Salupere 2004: 21) Peatselt alustati linna taastamist. Katariina II andis Tartule linna taastamiseks sooduslaenu ja kinkis linnale kivisilla. Ta keelas linna sees ehitada puitmaju, lubas elanikel tasuta võtta ehitusmaterjali linnamüüridest ja kindlustustest. Talupojad, kes linna elama asusid, pidid kaasa võtma 16kg kive. Nii kerkis klassitsistlikus stiilis Tartu ja kadusid vanad linnamüürid
Palju on siin ka lapsevankriga jalutavaid noori emasid. Ületades Narva mnt võib jõuda paekaldani (vt Joonis 4), kus on mõnus kitsaid sissetallatuid radasid mööda jalutada. Ala kuulub kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsevööndisse, kus on eelkõike kaitse alla võetud eriti väärtuslik loopealne. Tegelikult oma mikrorajoon planeeritud nii, et igal hooneteruudul on oma sisehoov väikese haljasalaga, kus olid pesunöörid, kiiged vms. Tänapäeval on need hoovid unarusse jäetud ning kaotanud oma algse funktsiooni, mitmele poole on näiteks rajatud parklad. Rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatavad alad Peale eespool mainitud haljasaladele on oluliseks rekreatsiooni kohaks Katleri gümnaasiumi juurde kuuluv staadion (vt Joonis 4). Sealne jalgpalli ja korvpalli väljakud on küll peale põhikooli sulgemist natuke unarusse jäetud, kuid sellegipoolest on nad kohalike seas populaarsed.
Platsil viidi läbi pidustusi, aga ka hukkamisi. Raekoja platsil korraldatakse vabaõhukontserte, käsitöö- ning keskaja teemalisi laatasid. Talvel köidab rahva tähelepanu kuuks või poolteiseks toodud jõulupuu ja jõululaat. Raekoja platsist on kujunenud ka iga-aastaselt korraldatavate Vanalinna päevade traditsiooniline keskpunkt. Ei puudu juba möödanikust tuntud traditsioonid, nagu paraadid, rüütliturniir, "papagoilaskmine" ega Maikrahvi valimine. Vanalinna tänavad ja hoovid on täidetud muusika, tantsu, teatrietenduste, näituste ja laatadega. Tallinna Raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa vanim säilinud keskaegne raekoda. Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse. Oma keskaegse kuju sai raekoda aastatel 1402-1404. Tänaseni täidab raekoda oma ajaloolist rolli linna esindushoonena: teise korruse peasaalides korraldatakse linnavalitsuse pidulikke vastuvõtte ja kontserte.
siis ei kidu kesta varjus homse idu. Juba sirbi sees on sälgud, pilbastega väsind välgud [---] valgustavad une pervi. Kuid su saagist veel ei mõika, lõika, lõika tühi tünder nutab servi. Väljas koiduvagu viirgab, kahvatule näole kiirgab vaikne naeratuse vine. Mine, mine. Teised vaagigu su vilju, sa ent sirbi tasahilju pistad räästapilusse. Kandes elu sirvilaudu, lähed kõrge ukse kaudu ära mätaste vilusse. Hämaras on laiad hoovid, voodi varjuks rohtund roovid. Sääl sa magad, sõrmed rinnal. Kaevuvinnal kukk ei kire. Imekerge tuulevire puhub suurest aja nabrast laugudele udu-habrast unustuse kõlka-kahu. Sügav rahu. Mulla-isa liiva tuulab, vihmakella lööke kuulab, endamisi kihistab. Kandlel mure manuline sügis mustatanuline une-viisid vihistab. "Eluhelbed" 1970 Küll ma otsisin eluarvu, küll ma jagasin jagamatut kuni taipasin tasahilju, et sa leiad saatuse summa, kui korrutad välgujoaga
- talle meeldis käia sellistes kohtades, kus eriti teisi ei liikunud, luusis ringi, näiteks Louvre'is saalis maale vaatamas, mis meenutasid talle pilte ajalooõpikust - uuris Angelolt, kas temale ei aja ajalugu kõhedustunnet peale - ,,Mitte see, et on kõrisid lõigatud ja lõigatakse ikka, vaid see et mitte midagi ei loe, et inimene kannatab kõik välja, kõik!" - lisaks meeldisid mt-le ka maja- ja kortermuuseumid, kus väga inimesed ei käinud, surnute asjad olid seal rahus ja hoovid nägid välja nagu mahajäetud 26. - Franzil oli Pariisis korter, millest esiti mt vaimustuses oli, elumaja oli suhteliselt inimestetühi, see oli ühetoaline korter, kõrgete lagede ja rõduga, majas oli trepp, mis minategelasele meeldis, see mõjus dramaatiliselt - mt jumaldas klaasist mööblit, ka Franzi korteris leidus mõni klaasist mööbliese, mida mt asus kohe paberiga puhtaks nühkima, kui sellele sõrmejäljed tekkinud olid, aga need tekkisid
Saksamaal Kölni toomkirik(1248-1880). Eestis ehitati 19.saj enamik luteri kirikuid. Jaani kirik(neogooti). Alatskivi loss, Sangaste mõis(Windsori loss). 19sai teine pool soositi vene kunsti. 1900 valmis aleksander nevski kirik tallinnas. Tekkis vastuolu sise ja välisilme vahel. Raske oli vanu asju elumajadele eeskujuks võtta. Oli vaja palju inimese mahutada. Välikarp tehti enne ja siis tehti sisse korrused ning korterid. 19saj hoonetel on sees hämarad ja uberikud toad ning hoovid. Neobarokki tellisid eelkõige uusrikkad, kes määrasid Napoleon III ajal maitset. Napoleon III muutis palju välisilmet. Neobaroki parim näide on Pariisi ooperiteater. Paaris sambad, mis meenutasid 17sajandit. Vittorio Emanuele II monument Roomas. Neuschwansteini loss Saksamaal, neoromaani. Kunstistiile hakkas välja tõrjuma eklektika, mis tähendas, et stiile hakati segama ja pandi juurde originaalsemaid detaile. Sacre Coeuri kirik Pariisis Montmartre mäel.
Robert Braidwood. Varasem asustus siin kas 9000 või 8000 a eKr. See ei ole tegelikult vanim põllunduslik asula, vaid sealt algas Lähis-Ida varajase maaviljelussüsteemi tundmaõppimine. U 6500 eKr algas seal maaviljelus. Jarmo küla oli siis üsna väike, pisut üle 25 savist hoone, elanikke u 100150. Hooned savist, mõnikord oli vundament laotud kas osaliselt või täiesti kividest. Majad nelinurksed, sees saviahi ja säilituslohk. Ehitistega liitusid tarastatud hoovid, nende vahel olid ebakorrapärased teed. Jarmo elanikud kasvatasid otra, nisu, uba, läätse. Kodus lambad, kitsed, koer. Jahiloomade osa üpris väike. Rohked jahvekivid, uhmrid, sirbid. Põhiosa esemeid mesoliitilise ilmega. Jarmos oli savinõude eelne neoliitikum (maaviljelus oli enne keraamikat). Asulakoht jäeti maha u 5800 eKr (ei ole päris kindel). Jarmoga suhteliselt samaaegne oli Ali Kosh Deh Lurani tasandikul Iraanis. 70005000 eKr seal neoliitiline asustus
Jumalad lõid inimesed, sest nad olid laisad ning inimese ülesanne oli teha tööd Kaitsejumala auks ehitati linnriigi keskele astmiktempel ehk tsikuraat, millel oli 4 astet ning neljandas oli jumala kuju, kelle auks tempel tehtud oli lisaks sakraalsele sfäärile (jumala kummardamise koht) korraldas tempel ka töötegemist jumala auks, oli samuti majanduskeskus, mis korraldas tootmist (kaubandus, tooraine eksport jms); templite suured hoovid olid kui turuplatsid Templit juhtis hierarhiline administratsioon eesotsas en'i ehk ülempreestriga, kellel oli rituaalne suhe jumalaga - hiljem koondus kuningale, kes oli ka sõjapealik ja kohtunik. Mõned kuningas jumalikustasid end (alates 23. saj eKr), esimene neist olli Naram Sin kuningad kui jumalad oli siiski Mesopotaamias vaid ajutine nähtus Jumalate austamiskombed annetused, ohvritoomine (kujutatud on seda Uruki vaasil)
juhtida sademed- ja kuivendusvett. Ka pesuvesi on teinekord kasulik omaette torustikku juhtida ja eraldi käidelda.Bioloogilised väikepuhastid on Imbkaevud, Imbväljakud, filtratsiooniväljad, biotiigid, biofiltrid, aktiivmudapuhastid, ringkanalid jt. 7.10 Kinnistu vihmavee kanaliseerimine: kasutatavad materjalid, nõuded kanaliseerimisele, süsteemide osad, ehitustehnoloogia ning nõuded sajuvee juhtimiseks suublasse. Kinnistu piires olevad pinnad (katused kaetud hoovid) kuhu sajuvesi sisse ei imbu, tuleb varustada veeneelude ja torustikuga sajuvee kogumiseks ja ärajuhtimiseks. Sajuvee ärajuhtimine kinnistu territooriumilt peab toimuma nii, et ei tekiks kahjustuste ega õnnetuste ohtu või uputust. Hoonesse tuleb paigaldada sajuveekanalisatsioon, mis peab olema piisavalt pikaealine ja töökindel. Sajuveekanalisatsioon ei pea olema õhustatud. Sajuvett ei tohi hoone sees juhtida olmekanalisatsiooni ja vastupidi Sajuvesi ei tohi sattuda õhustuspüstikusse
Algselt tagasid need nii loomuliku valguse juurdepääsu kui ka õhutamise keldritele. Asfaltbetoonist kõnniteed elamute ääres on „ideaalseks“ peegelpinnaks, et katustelt allavoolav vesi pritsiks elamu seinte vastu, hoides niiskena nii vundamente/sokleid kui ka elamu puittarindeid; tulenevalt tänavapinna tõstmisest tõuseb pidevalt ka pritsimise horisont, kahjustades eelkõige fassaadilaudist, samas ka hoone kandekonstruktsioone. Kuna kõikide puitelamute juurde kuuluvad hoovid on aja jooksul jäänud oluliselt allapoole tänavapindadest, siis sageli voolab tänava vihmavesi suurtes kogustes õuedele ning vajub elamu vundamendi alla keldritesse, mis ei ole kaitstud niiskuse mõju eest. Valed tänavakalded olid probleemiks 13 %-l juhtudest. Vee kogunemise tõttu on vundamendid ja soklid kõige enam kahjustatud piirkonnad hoonetes. Vt. Joonis 2.47. Soklite ja vundamentide põhiliseks lagundajaks on liigniiskus.
Nii kirikuna kui võim-konna asupaigana oli ta väga mõjuva ilmega. Siin oli abtkonna loss -- Pariisi piiskopid võisid ennast Õnnelikuks lugeda, kui said seal kas või ühe öögi magada; söögisaal, millele ehitaja oli andnud otse katedraali vääriva ilme, ilu ja toreda roseti; püha Neitsi peenemaitseline kabel; monumentaalne magamishoone; avarad aiad; langevärav; tõstesild; müüride hambulised sakid ümbritsevate aasade rohelisel taustal; hoovid, kus kar6 8 dinali kullakarvaliste mantlite kõrval särasid sõjameeste raudrüüd, ja kõige selle keskel kolm gooti apsiidilc rajatud kõrget fiaali. See kõik pakkus horisondil oivalist pilti. Kui pilk pärast kauast ülikoolilinna vaatlemist lõpuks paremale kaldale Uuslinna poole pöördus, muutus pilt äkki hoopis teiseks. Uuslinn oli ülikoolilinnast palju suurem, kuid polnud kaugeltki nii ühtlane. Juba esimese pilguga võis märgata, et ta jaguneb mitmesse täiesti eraldatud ossa
annaabi.ee 
