Hõõrdejõud Hõõrdejõud on vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise aeglustumist või suunamuutust. Hõõrdejõu olemus Hõõrdejõu tekke põhjuseks on kokkupuutuvate kehade aatomite ja molekulide vaheline vastasmõju. Peamiselt on see põhjustatud aatomite koostisse kuuluvate elektronide vastasmõjust. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja keha massist kuid ei sõltu, nagu tihti ekslikult arvatakse, kehade kookupuutepinna suurusest. Hõõrdetegurit tähistatakse . Universaalne valem nii seisu-, liuge- kui ka veerehõõrdejõu arvutamiseks on F=*m*g, kus F on hõõrdejõud, - vastav hõõrdetegur, m=keha mass, g - raskuskiirendus. Hõõrdejõu klassifikatsioon Seisuhõõrdejõud. Kinnitame puitklotsi külge dünamomeetri konksu ja püüame klotsi d�
Kui puuduks hõõrdejõud Mida me näeks, kui poleks hõõrdejõudu? Õige oleks öelda, et me ei saakski midagi näha, sest meid endid polekski. Kuidas me saakski olla? Hõõrdeta pole võimalik liikuma hakata ja seistagi saaks ainult täiesti perfektselt joondatud masskesemega esemed. Kõndimisest ei oskaks me unistadagi, kui me mingi ime läbi üldse olemas oleks. Riideid ei saaks olla, sest kui kiudude vahel poleks hõõret, siis ei saakski kangad koos püsida, rääkimatagi õmblustest jne. Mutrid keerleksid poltidelt iseenesest maha, mõjutudes ainult gravitatsioonist (eeldades, et see oleks meil olemas, sellises utoopilises olukorras). Poleks hõõrdumist ei saaks meil olla isegi mitte pinnavorme, sest nii liiv, kui kõik muu vajuks ühtlaseks pinnaks (jättes arvemstamata, et kivimite tekkeks on vaja et nad oleks esmalt aja jooksul kokku tambitud ja püsiks see mõnda aega paigal). Seega oleks meil täiesti sile, täiuslik, kera kujuline Maa, nagu vedelikupall. Muidugi on ka se
Hõõedumine, Hõõrdejõud Hõõrdumine Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende liikumist teiste kehade suhtes. Hõõrdejõud Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teiste kehade suhtes. Hõõrdejõud Üks kõik, kui kõrgelt me liugu laseme – ikka jääme varem või hiljem seisma. Hõõrdejõud Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal, nimetatakse liugehõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha veeremisel teise keha pin
HÕÕRDEJÕUD Hõõrdumine nähtus, mis esineb kokkupuutuvate kehade vahel ja takistab nende omavahelist liikumist. Paigalseisuhõõre teineteise suhtes paigalseisvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Liugehõõre teineteise suhtes liikuvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Hõõrdejõud Fh hõõrdumisel esinev jõud, mis sõltub kokkupuutuvate pindade siledusest, kehade materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu liikumisele vastupidises suunas. Liugehõõrdejõu suuruseks on paigalseisuhõõrdejõu suurim väärtus. Katsed näitavad, et Fh=yN ; y=Fh/N ; M=mg kus y on liugehõõrdetegur, mille väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest ning näitab oma arvväärtusega, kui suure osa moodustab liugehõõrdejõud pindadega risti mõjuvast jõust. N risti olev jõud. ELASTSUSJÕUD Deformatsioon keha mõõtm
Füüsika kordamine- jõud ! Elastsusjõud Mõiste: Elastsusjõud tekib elastse keha kuju muutumisel. Valem: Fe=k L Tähis : Fe Liigid : · Tõmbamine e.tõmme · Surumine e. surve · Painutamine e.paine · Väänamine e.vääne Hõõrdejõud Mõiste: Hõõrdejõud tekib kehade hõõrdumisel , ja hõõrdumine kui kehad puutuvad kokku. Valem: Fh= u m g Tähis : u (müü) Liigid: · Paigalseisuhõõrdejõud · Liugehõõrdejõud · Veerehõõrdejõud Jõu tähis on F. Ning selle valem on F=mg 1. Defineeri mõiste hõõrdejõud 2. Defineeri resultantjõud 3. Avalda raskusjõu valemist mass 4. Mille poolest erinevad raskusjõud ja gravitatsioonijõud 5. Milline hõõrdejõud on üldjuhul kõige väiksema takistusega? 6. Kuidas saab muuta hõõrdejõudu suuremaks? 7. Võrdle veerdehõõrdejõudu ja sisehõõrdejõudu. 8. Kui suur on poisi laskumist takistava pinna
Raskusjõud. Keha kaal. Hõõrdumine: seisuhõõre, liugehõõre, veerehõõre. Hõõrdejõud. Liugehõõrdetegur. Takistusjõud kehade liikumisel gaasides ja vedelikes. Liikumine jõudude mõjul. Jõudude lahutamine komponentideks. Kehade liikumine kaldpinnal. Pidurdusteekond, selle sõltuvus hõõrdetegurist ja kiirusest. Kehade vaba langemine, vaba langemise kiirendus. Vertikaalselt ülesvisatud keha liikumine. Horisondiga kaldu ja horisontaalselt visatud keha liikumine. Kehade liikumine kurvis. Kiirendusega liikuva keha kaal. Ülekoormus, kaalutus. Kosmilised kiirused. 1 Jäiga keha mehaanika. Raskuskese. Keha tasakaal pöörlemistelje puudumisel. Pöörlemisteljega kehade tasakaal. Jõu õlg. Jõumoment. Momentide reegel. Kehade tasakaalu üldtingimus. Tasakaalu liigid. Töö. Energia. Jäävusseadused. Impulss. Impulsi jäävuse seadus. Reaktiivliikumine
arenenud inimese korral on ju selge, et ruumala on tal seda suurem, mida pikem ta on , ka reis on tal jämedam või kael pikem kui lühemal inimesel. Lihase jõud on määratud ristlõike pindalaga. Mida suurem see on, seda rohkem lihaskiude sinna mahub. Kuid ristlõike pindala on seotud inimese karakteristliku suuruse, pikkusega l. Kuidas? Ruudu korral oleks seos lihtne: kui külje pikkus on l , siis pindala on l2 . Seega pindala on võrdeline karakteristliku pikkuse ruuduga. Järelikult inimese lihase ristlõike pindala on ka võrdeline l2 - ga. Leiame kuidas oleneb jala liikumise periood keha pikkusest, arvestades, et m l3. F l2 , r l , I m l2 l5 ehk T l5 / ll2 l. Kuid v s/T, kus sammu pikkus s l , siis saame, et v l/l = 1, mis tähendab , et jooksu kiirus ei olene jala pikkusest. Kõik oleneb lihaste kvaliteedist (kiudude arv pinnaühiku kohta, elastsuskoefitsient jne.). Ka loomade puhul on nii, et
tervikuna ühesuguse kujuga. Üldjuhul on kulgliikumine täielikult kirjeldatud, kui keha on antud kohavektori sõltuvus ajast. Erijuhud: ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlane ringliikumine, ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine. Pöörlemine on liikumine, mille puhul kaks kehaga seotud punkti ning neid punkte läbiv sirge on liikumatud. Jäiga keha pöörlemisest tingitud kineetiline energia on võrdeline keha inertsimomendi ja nurkkiiruse ruuduga 4. VEKTORID JA SKALAARID. VEKTORITE LIITMINE, LAHUTAMINE, KORRUTAMINE SKALAARIGA, SKALAARKORRUTIS, VEKTORKORRUTIS. PROJEKTSIOONID JA NENDE SEOS MOODULIGA. Suurusi, mille määramikseks piisab ainult arvväärtusest, nimetatakse skalaarideks. Skalaarid on näiteks aeg, mass, töö jne. Suurusi, mida iseloomustab arvväärtus ja suund ning mille liitmine toimub kas rööpküliku või hulknurga reegli järgi, nimetatakse vektoriteks. Vektorid on näiteks kiirus, nihe, jõud
toereaktsioon. N või F N =mg+ ma=m(g+a y ) Kaal vedelikku sukeldatud kehal 8 Kui keha on üleni vees, siis on üleslükkejõud kogu aeg ühesuurune. Vesi avaldab vees olevale keha pinnale rõhku. Üleslükkejõud võrdub vedeliku tiheduse, teguri g ja keha vedelikus oleva osa ruumala korrutisega. Fü= gV Tiheduse ja ruumala korrutis annab massi, aga mille massi? Keha mass see olla ei saa, sest on siin vedeliku tihedus! V on keha vedelikus oleva osa ruumala. Sama suur peab olema ka selle veekoguse ruumala, mille keha sukeldudes enda alt välja tõrjus. V on seega keha poolt väljatõrjutud vedeliku mass. Kuna massi ja teguri g korrutis on Maa külgetõmbejõud, siis võib teha kokkuvõtte. Vedelik lükkab temasse sukeldunud keha üles sama
Tähis F, ühik N Newtoni teine seadus keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõu ja pöördvõrdeline F 1kg 1m massiga. a F ma 1N m 1s 2 Üks njuuton on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 Ülemaailmne gravitatsiooniseadus kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, ,mis on võrdeline nende masside korrutisena ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G m1 m2 F r2 Gravitatsioonijõud kahe keha vaheline tõmbejõud. Gravitatsioonijõu konstant (G) on arvuliselt võrde jõuga, millega tõmbavad kaks teineteisest 11 N m ühe meetri kaugusel olevat 1kg keha. G 6,7 10 kg 2 Raskusjõud on gravitatsioonijõu üks vorme. Raskusjõud on jõud, millega maa või mõni teine taevakeha tõmbab enda poole tema lähedal olevaid kehi.
p - jõuimpulss dL /dt = M 16 Steineri lause: Inertsmoment ( I ) mingi suvaliselt valitud telje suhtes võrdub summaga , milles üheks liidetavaks on inertsimoment ( I ) telje suhtes, mis on paralleelne antud teljega ning läbib keha inertsikeset (ras- kuskeset ) ja teiseks liidetavaks on keha massi ( m ) korrutis telgede va- helise kauguse ( l ) ruuduga. I = I + ml2 Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand. Mz = Iz Moment telje z suhtes võrdub keha inertsmomendi ( I ) ja nurkkiirenduse ( ) korrutisega. Pöörleva keha energia. Wk = I2/2 4. JÕUD MEHAANIKAS. Gravitatsiooni seadus: Jõud millega kaks keha tõmbuvad on võrdeline nende kehade massidega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F = m m /r2 , kus on gravitatsiooni konstant.
v=ds/dt; a=dv/dt liidetavaks on inertsmoment (I) telje suhtes, mis on paralleelne antud teljega ning läbib keha inertskeset (raskuskeset) ja teiseks liidetavaks on keha massi (m) korrutis telgede vahelise (I) ruuduga. 7 Inertsimoment - I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha element (pisike osa) massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I = mr 2. Keha kui terviku
§36. Rõhk, Pascali seadus, Archimedese seadus. Vedelatele ja gaasilistele kehadele on isel. see, et nad ei avalda vastupanu nihkele, seepärast muutub nende kuju kui tahes väikeste jõudude mõjul. Vedeliku või gaasi ruumala muutmiseks aga peab neile rakendama lõplikke välisjõudusid. Ruumala muutudes tekivad vedelikus või gaasis elastsusjõud, mis lõpptulemusena tasakaalus-tavad välisjõudude mõju. Vedelike ja gaaside elastsusom. avalduvad selles, et nende osade vahel, aga samuti nendega kok-kupuutes olevatele kehadele mõjuvad jõud, mille suurus sõltub vedeliku või gaasi kokkusurumise astmest. Selle mõju esel.-seks kasutatavat suurust nim. rõhuks. Pinnatükikese S ja pindalaühiku kohta tuleva jõu f väärtus määrab rõhu vedelikus. Seega rõhk p avaldub valemiga: p=f/S. Kui jõud,
pöördliikumises.Jõumoment on suurus, mis on jõu ja selle rakenduspunkti ning teljevahelise kauguse korrutis . M=FI M=I Momendi vektor on aksiaalvektor. Jõupaariks nim kahte suuruselt võrdset ja suunalt vastupidist jõudu,millede mõjusirged ei ühti.Jõupaarimoment on risti jõu mõjusirgetega ning arvuliselt võrdne jõupaari õla ja mooduli korrutisega. Ainepunktide süsteemi (keha) inertsmomendiks telje z suhtes nim summat,millega iga liidetav on ainepunkti massi korrutis tema kauguse ruuduga pöörlemisteljest z. 10.Impulsimoment.Inertsimoment-Impmom on inmom ja nurkkiiruse korrutis L=I·. Inertsmom on suurus ,mis arvestab massi jaotumist kehas.I=m i2·ri2 Kui inmom ei läbi keha raskuskeset arv see Steineri lause abil: I=I0+ml2 ,kus I0-inmom telje suhtes;m-mass;l-keha inmom-te telgede vaheline kaugus. 11.Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand- =M/I -pöördliikumine a=F/m -kulgliikumine
mis on jõu ja selle rakenduspunkti ning teljevahelise kauguse korrutis . M=FI M=Iε Momendi vektor on aksiaalvektor. Impulssmoment - Impmom on inmom ja nurkkiiruse korrutis L=I·ω. Steineri lause – Inertsmoment (I) mingi suvaliselt valitud telje suhtes võrdub summaga, milles üheks liidetavaks on inertsmoment (I) telje suhtes, mis on paralleelne antud teljega ning läbib keha inertskeset (raskuskeset) ja teiseks liidetavaks on keha massi (m) korrutis telgede vahelise (I) ruuduga. Inertsimoment- I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha element (pisike osa) massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I = mr2. Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsimomendi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm korda meeter ruudus (1 kg * m2). Pöördliikumise dünaamika pôhivôrrand - on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta
Lähte Ühisgümnaasium ÕHUSÕIDUKITELE MÕJUVAD JÕUD Referaat Autor: Olgert Viitak Juhendaja: Eric Virk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.JÕUD, MIS MÕJUVAD ÕHUSÕIDUKILE...........................................................4 1.1. TÕSTEJÕUD.......................................................................................... 4 1.2. FRONTAALTAKISTUS..............................................................................6 1.3. VEOJÕUD.............................................................................................. 6 1.5. HÕÕRDEJÕUD....................................................................................... 8 1.6. INERTSJÕUD........................................................................................ 10 1.7.
1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia
pöördvõrdeliselt keha massiga. Massi saab võrrelda kiirenduste kaudu. V1/v2=m2/m1 a=v/t v1/v2= a1/a2 a1/a2 = m2/m1 Jõud on füüsikaline suurus,mis iseloomustab ühe keha mõju teisele. Mõiste on kasutusele võetud vastastikmõju iseloomustamiseks. Jõud on vastasikmõju mõõduks. Newtoni gravitatsiooniseadus kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga,mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G=6,7*10-11 N*m2/kg2 F=mg Gravitatsioonikiirendus Vaba langemise kiirendus. Gravitatsioonikonstant arvuliselt võrdne jõuga, millega tõmbuvad kaks teineteisest 1 meetri kaugusel asuvat 1kg keha. G= 6,7 * 10-11 N*m2/kg2 Raskusjõud jõud,millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Vaba langemisekiirendust nimetatakse raskus- ja gravitatsioonikiirenduseks. Keha kaal jõud, millega ta Maa külgetõmbejõu tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit
Elastsusjõu mõjul hakkab keha võnkuma, kui jõud ja nihe on suunatud mööda ühte ja sama sirget. Elastsusjõu mõjul hakkab keha liikuma ringjooneliselt, kui kehale mõjuv elastsusjõud on kiirusega risti. Võib väljendada Newtoni II seaduse kaudu: ma x =-k l 8. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus. Gravitatsioonikonstant. Raskusjõud. Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. M 1M 2 F 1 =F 2=G R2 G gravitatsioonikonstant G =6,67*10-11 Nm2/kg2 Kehtivus: punktmassid kerakujulised kehad Raskusjõud gravitatsioonijõud, kui üks keha on Maa ja teine keha asub Maa lähedal F=mg g raskuskiirendus g =9,8 N/kg GM g= 2 R M Maa mass (6*1024 kg) R Maa raadius (6400 km) 9. Liikumine gravitatsiooni mõjul (vertikaalne, horisontaalne ja
ruumi isotroopsus impulsimomendi jäävus, aja homogeensus mehhaanilise energia jäävus. 1.2.6. Inertsmoment ja pöördliikumise dünaamika põhivõrrand: Inertsmoment näitab kehamassi jaotust, kuidas on mass jaotatud keha ruumala ulatuses. Massijaotus on oluline pöörlemise juures. Inertsmoment on skalaarne suurus I=m· r2 (Inertsmoment on summa, mille iga liidetav on ainepunkti massi korrutis tema kauguse ruuduga pöörlemisteljest z). L=[r p]=m[r v] r-impulssi õlg, p-jõuimpulss. Steineri lause: inertsmoment(I) mingi suvaliselt valitud telje suhtes võrdub summaga,milles üheks liidetavaks on inertsmoment(Io) telje suhtes,mis on paralleelne antud teljega ning läbib keha inertsikeset(raskuskeset) ja teiseks liidetavaks on keha massi(m) korrutis telgede vahelise kauguse(l) ruuduga. Steineri võrrand: I=I0+ml2(kg*m2)
välisjõudude puudumisel mehaaniline koguenergia jääv (protsessi vältel muutumatu/konstantne). Loeng 5 - Ülemaailmne gravitatsiooniseadus on Newtoni poolt formuleeritud mudel gravitatsioonijõu toime kohta. Selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: , kus: G on gravitatsioonikonstant, m1 on esimese keha mass, m2 on teise keha mass, r on kehadevaheline kaugus. Kuigi valem on sõnastatud masspunktide jaoks, jääb see kehtima ka sfäärilise sümmeetriaga massijaotust omavate kehade korral (näiteks raskuskiirendust planeedi pinnal võib ligikaudselt arvutada sama valemi järgi). Gravitatsioonikonstandi eksperimentaalseks väärtuseks on saadud 6,674×10-11 N·m2·kg-2
Tähis F, ühik N Newtoni teine seadus keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõu ja pöördvõrdeline F 1kg 1m a= F = ma 1N = massiga. m 1s 2 Üks njuuton on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 Ülemaailmne gravitatsiooniseadus kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, ,mis on võrdeline nende masside korrutisena ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G m1 m 2 F= r2 Gravitatsioonijõud kahe keha vaheline tõmbejõud. Gravitatsioonijõu konstant (G) on arvuliselt võrde jõuga, millega tõmbavad kaks teineteisest ühe N m G = 6,7 10 -11 meetri kaugusel olevat 1kg keha. kg 2 Raskusjõud on gravitatsioonijõu üks vorme. Raskusjõud on jõud, millega maa või mõni teine
Gravitatsioon ja gravitatsiooniseadus Gravitatsioon on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad. Gravitatsioon mõjub alates väikestest objektidest nagu aatomid ja footonid, kuni suurte kehadeni nagu seda on planeedid ja tähed. Gravitatsiooniseaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: F12=G*(m1*m2/r²). G = 6,67* 10-11 N*m²/kg² F=G m1m2/r2, F-gravitatsioonijõud, G-gravitatsioonikonstant, m1-esimese keha mass, m2-teise keha mass, r-kehadevaheline kaugus Newtoni gravitatsiooniseadus kehtib suure täpsusega suhteliselt nõrkades gravitatsiooniväljades ja väikestel kiirustel. Vaba langemine ja vaba langemise kiirendus Vaba langemine on liikumine raskusjõu toimel õhutühjas ruumis (vaakumis). Kõik kehad langevad
välisjõudude puudumisel mehaaniline koguenergia jääv (protsessi vältel muutumatu/konstantne). Loeng 5 · Gravitatsiooniseadus : valem ja rakendused. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus on Newtoni poolt formuleeritud mudel gravitatsioonijõu toime kohta. Selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: , kus: G on gravitatsioonikonstant, m1 on esimese keha mass, m2 on teise keha mass, r on kehadevaheline kaugus. Kuigi valem on sõnastatud masspunktide jaoks, jääb see kehtima ka sfäärilise sümmeetriaga massijaotust omavate kehade korral (näiteks raskuskiirendust planeedi pinnal võib ligikaudselt arvutada sama valemi järgi). Gravitatsioonikonstandi eksperimentaalseks väärtuseks on saadud 6,674×10-11
Tähis F, ühik N Newtoni teine seadus – keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõu ja pöördvõrdeline F 1kg 1m massiga. a F ma 1N m 1s 2 Üks njuuton on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 Ülemaailmne gravitatsiooniseadus – kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, ,mis on võrdeline nende masside korrutisena ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G m1 m2 F r2 Gravitatsioonijõud – kahe keha vaheline tõmbejõud. Gravitatsioonijõu konstant (G) on arvuliselt võrde jõuga, millega tõmbavad kaks teineteisest N m 11 ühe meetri kaugusel olevat 1kg keha. G 6,7 10 kg 2 Raskusjõud on gravitatsioonijõu üks vorme. Raskusjõud on jõud, millega maa või mõni teine
Hõõrdejõud/takistusjõud - jõud, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist, hõõrdejõud on vastupidine keha liikumise suunale Seisuhõõrdejõud - suurem, kui liugehõõrdejõud [F h = -F] Liugehõõrdejõud [Fh = müü * N; N = mg] Veerehõõrdejõud - tunduvalt väiksem, kui liugehõõrdejõud. Tehnikas üritatakse minna liugehõõrdejõult veerehõõrdejõule (laagrite kasutamine) Vedelikhõõre - takistusjõud on hästi suur, aga seisuhõõrdejõud 0 Keha liikumine vedelikus ja gaasides [Ft = ß * t] ß - takistustegur, sõltub keha kujust, mõõtmetest, keskkonnast, temp. jne [F * delta t = delta m * v] [N = ß * v3] müü - hõõrdetegur Horisontaalsel pinnal näitab hõõrdetegur, kui suure osa moodustab hõõrdejõud raskusjõust Hõõrdumise kaks peamist põhjust: pindade ebatasasus, aineosakeste vahelised tõmbejõud Keha kuju muutumine - deformeerumine ja kuju muutus - deformatsioon
(inerts- nähtus , inertsus – omadus).Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma kiirust säilitada nim. Inertsiks. Jõud on keha vastastikmõju iseloomustav suurus.Jõud on vektoriaalne suurus. Jõu mõõtmine 1) deformatsiooniga F a= 2)kiirenduse kaudu m Gravitatsioonijõud Seaduse Sõnastus: 2 punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Gravitatsioonijõud on jõud, mis mõjub kõiki massi omavate kehade vahel. G∗m1∗m2 −11 2 2 F= r 2 G-gravitatsioonikonstant(6,7* 10 N* m / kg )G väärtus sõltub mõõtühikute valikust. Maailmas on 4 vastastikmõju liiki. 1) Gravitatsiooniline (raskusjõud) 2) Elektromagneetiline (elastsusjõud, elektrijõud) 3) Tugev vastastikmõju (tuumajõud) 4) Nõrk (radioaktiivne)
4.Töö, võimsus, energia, impulss, ..........................................................................19 5.5. Energiamuundumised......................................................................................... 23 6. Staatika kui liikumise erijuht.....................................................................................27 6.1. Kangi tasakaal.....................................................................................................27 6.2. Rõhk vedelikus ja üleslükkejõud........................................................................27 6.3. Pindpinevus, märgamine.....................................................................................29 6.4. Elektrostaatika, magnetostaatika........................................................................30 7. Kulgemine..................................................................................................................33 7.1. Ühtlane sirgliikumine........
ja sama aja jooksul langenud allapoole teepikkuse gt2 h= 2 võrra. Kiiruse arvutamist vaatasime eelmises peatükis (näidisülesanne 15). Olgu veel lisatud, et vaba langemisega seotud ülesannetes me jätsime hõõrdejõu, mis antud juhul kujutab endast õhutakistust, arvestamata. Sõltuvalt keha kiirusest mõjub reaalsetele kehadele õhus liikumisel alati õhutakistus, mis sõltuvalt kiirusest on väikestel kiirustel võrdeline kiirusega, suurtel kiirustel aga võrdeline kiiruse ruuduga. Õhutakistuse arvestamine teeb ülesande väga keeruliseks, mistõttu seda vaadatakse ainult üldfüüsika kursuses. Väikeste kiiruste ja kõrguste korral on õhutakistus väike ja selle võib jätta arvestamata. Lõpetuseks mainime veel seda, et analoogiline arutluskäik sobib ka sel juhul kui keha visatakse horisondi suhtes mingi nurga all algkiirusega v0 . Jällegi liigub keha horisontaalsuunas ühtlase kiirusega ja vertikaalsuunas ühtlaselt muutuvalt
Ülesanded II Lahendusi 1. Aasta auto 1997 tiitli pälvinud Renault Megane Scenic`i võimsama mootoriga variant saavutab paigalseisust startides 9,7 sekundiga kiiruse 100 km/h. a) Kui suur on selle auto keskmine kiirendus? b) Kui pika tee võib auto läbida esimese 15 s vältel? t = 9,7 s 100 1000 lõppkiirus v1 = 100 km h = m s 27,8 m s 3600 algkiirus v0 = 0 t = 15s kiirendus a=? teepikkus s=? Lahendus. v1 - v0 27,8 - 0 a) Kiirendus a = = = 2,87 2,9 m s 2 t 9,7 at 2 b) Teepikkus ühtlaselt muutuva liikumise korral s = v0t + . Kui algkiirus v0 = 0 , siis 2 at 2 2,87 152 s= = 3,2 102 m . 2 2 Vastus: a) Kiirendus on 2,9 m/s2. b) Esimese 15 sekundi vältel läbib auto 3, 2 102
JÕUD Kehade vastasmõju tulemusena muutub kõikide vastasmõjus olevate kehade kiirus, võib muutuda ka kehade kuju. Seega põhjustab kehade vastasmõju kiirenduse (kiiruse muutuse) ja deformatsiooni (kuju muutuse). Ühe keha mõju teisele iseloomustab jõud. Jõud on füüsikaline suurus, st et seda saab mõõta (on olemas mõõtühik ja mõõtevahend). Igat jõudu iseloomustab alati: 1) suund 2) suurus 3) rakenduspunkt Kehad mõjutavad teineteist jõududega, mis on suunalt vastupidised ja suuruselt võrdsed. Jõudude mõju tulemusena saavad mõlemad kehad kiirendused, mis on vastassuunalised. Jõudude mõju kehadele uurib füüsika haru,, mida nim dünaamikaks. Dünaamika aluseks on 3 Newtoni seadust. Jõud looduses Tuntakse üldse nelja erinevat vastasmõju liiki: 1) gravitatsiooniline 2) elektromagnetiline 3) tugev 4) nõrk Nii elektromagnetilise kui gravitatsioonilise vastasmõju ulatus on lõpmatu, st et need vastasmõjud toimivad lõp
Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne üksainus jõud, siis seda jõudu nimetatakse süsteemi resultandiks. 1. Tasakaaluaksioom. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on samal sirgel ja võrdvastupidised 2. Superpositsiooniaksioom. Tasakaalus olevate jõusüsteemide lisamine või eemaldamine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist. Järeldus: jäiga keha tasakaal ei muutu, kui kanda jõu rakenduspunkt piki mõjusirget üle keha mistahes teise punkti. 3. Jõurööpküliku aksioom. . Kui keha mingis punktis on rakendatud kaks jõudu, siis neid saab keha seisundit muutmata asendada resultandiga, mis võrdub nende geomeetrilise summaga. Aksioom kehtib ka deformeeruva keha juhul. 4. Mõju ja vastumõju aksioom (Newtoni III seadus ). Kaks keha mõjutavad teineteist võrdvastupidiste jõududega, millel on ühine mõjusirge. 5. Jäigastamise aksioom. . Deformeeruva keha tasakaal ei muutu, kui lugeda
I kontrolltöö kordamisküsimused (YFR 0011) 1. Kuidas leida kahe vektori liitmisel tekkiva vektori pikkust kui on teada liidetavate vektorite pikkused. Liidetavad vektorid on o a) samasuunalised; liitmine nt a(2;3;4) + b(2;4;1) = c(4;7;5) o b) vastassuunalised; sama o c) üksteisega risti. 2. Kuidas peavad olema vektorid suunatud, et nende o a) skalaarkorrutis oleks 0; risti o b) vektorkorrutis oleks 0? Samas suunas/ vastassuunas 3. Mis on kohavektor? Mis on nihkevektor? Kuidas nad on omavahel seotud? Kohavektor on vektor, mis on tõmmatud koordinaadi alguspunktist etteantud punkti. Nihkevektor on vektor, mis on tõmmatud liikumise alguspunktist liikumise lõpp-punkti. Nihkevektor on kohavektorite muut, nihkevektor tähistab kohavektori juurdekasvu ajavahemikus delta-t 4. Mis on nihkevektor? Mis on trajektoor? Millal ühtib keha trajektoor nihkevektoriga? Nihkevektor on vektor, mis on tõmmatud liikumise algusp