Oma Kolde majade ümber olid küllaltki suured aiad, mida tihti kasutati ka viljapuuaedadena. Omaaegne Kolde tänav valmis 1924. a. See ulatus kaubajaamast Ristiku tänavani. Kaks aastat hiljem kui hakati korrastama Stroomi randa rajati sealtsamast Ristiku tänavalt randa viiv Kolde puiestee. 1958. a. liideti mõlemad üheks Kolde puiestee nimeliseks tänavaks. Hipodroom 1923. aastal ehitati Paldiski maantee 50 krundile hipodroom. Selle territooriumi endisest hoonestusest säilis kuni 1944. aasta 9. märtsi pommitamiseni puidust suverestoran, mida on näha ka postkaardil. Hipodroomi maa-alale rajati ligi 1 km pikkune võiduajamise ringtee, vajalikud hooned ning tribüünid umbes 7000 pealtvaatajale. Tallinna Hipodroom on Baltimaades ainus. Käivad aga kuulujutud hipodroomi likvideerimisest või üleviimisest linnast välja ning selle asemele elumajade ehitamisest. http://g2.nh
1900. a. ehitatud pritsimaja hävis sõjatules, selle asemele on ehitatud kultuurimaja. 1919. a. lahutati Nuustaku Pühajärve vallast ja talle anti iseseisva alevi õigused. Linna nimetust kannab Otepää alates 1. aprillist 1936, tänapäeval elab siin ca 2500 inimest. Teise Maailmasõja keerises sai Otepää rängalt kannatada. Enne taandumist linnast süütasid fasistid Otepää 21. Augustil 1944 põlema, mille tagajärjel hävis üle poole hoonestusest. Sõjajärgsed aastad olid otepäälastele töörohked. Linn tuli taastada, ja seda mitte viletsa käsitööliste linnakesena, vaid kaasaegse väikelinnana. Hoogne ehitustegevus algas siis, kui Otepää sai rajooni keskuseks 1. Oktoobril 1950. Üksteise järel anti kasutusse kommunaalmaju, keskkooli internaadihoone, kooperatiivi sööklahoone, kultuurimaja, universaalkauplus, teenustöökoda, tuletõrjedepoo, keskkooli- ja internaatkoolihoone, saun, ,,Dünamo" spordihoone jne
Von Glehnid Glehnide valitsemisaeg kestis Jälgimäel alates 1821. aastast ligi 100 aastat ehk neli inimpõlve. Kui ajas taagsi vaadata, siis maaelule iseloomulikku põllumajandus soont neil eriti polnu. Küll aga oskasid nad endile häid ja ustavaid abilisi leida, et nende abil mõisa majandust ülal pidada. Nõmme asutaja Nikolai Von Glehn sündis Jälgimäe mõisas ning sai ka too omanikuks. (Jälgimäe mõis) Jälgimäe mõisa hoonestus Jälgimäe mõisa piiridest ja hoonestusest annab ülevaate 1923.aasta maamõõtja C.Fählmänni poolt mõõdistatud ja koostatud "special charte". Selle ülaosa tipus saavad kokku Ülemiste järve kaldal asuvalt piirilikivilt lähtunud ja Järve teeristini kulgenud Tallinna sarase, Jälgimäe ja Saku mõisa piir. Edasi läks piir Mustamäe nõlvani ja mööda seda Kõrgepea kõrgel mäenukil asuva "kolme isanda" piirimärgini, kus said kokku linna, Jälgimäe ja Harku mõisa piirid
Funktsionalismi ja orgaanilise arhitektuuri viljeleja. Aalto on loonud eksperimentaallinna projekti, milles on käsitletud kõik tema ideed: ● Ehituse ja maastiku terviklikkus ● Maastik tingib majade ehitamist ● Linnakujunduslik element - lainjas sein ● Plokkmajade spiraalikujuline paigutamine ümber künka 8. Walter Gropius ja linnaehitus. ● Vabaplaneerimise kontseptsioon ● Tänavaruum kui konstantne ● Loobumine perimetraalsest hoonestusest ● Loobumine traditsioonilisest tänavaruumist Vabaplaneeringu idees Gropius nägi võimalust hoonestuse paigutuseks nii, et igast korterist oleks näha üldkasutatavat muruplatsi ja igasse elutuppa paistaks päike.
1 2 7 VÄLISLINGID tüüpiline, kuna tugines uudsetele organisatsioonilistele arhitektuurimälestistena. 2006–2008 toimunud ehitus- struktuuridele ja tootmismeetoditele. tööde käigus lammutati osa hoonestusest, mis oli val- Lutheri vabriku esimese masstootmisartikli, vineerist minud pärast Teist maailmasõda ning millel polnud aja- toolipõhja edu avas ettevõttele rahvusvahelised müügi- loolist ega arhitektuurilist väärtust. suhted, mille tulemusena rajati 1897 Londonis ettevõte Olemasolevatest kvartali hoonetest (nn. suur maja, par- Venesta (veneer + Estonia), millele kuulus ainuõigus tu- kimismaja ja hoovimaja) on moodustatud toimiv elu-
ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Tallinna üks pilkupüüdvamaid värvikaid uksi pärineb 1640. aastatest. Olevi gildilt ostetud kahelöövine ja võlvitud gildisaal on pärit 15. sajandist. Järgmine suur ümberehitus tehti hoones 1908. aastal, ent see puudutas vaid interjööri, mis sai uusklassitsistliku välimuse. 1970. aastate lõpus võeti ette suurem restaureerimistöö seoses 1980. aasta suveolümpiamängude purjeregati toimumisega Tallinnas. Suur osa vanalinna hoonestusest sai enne seda sündmust uue viimistluse. Pilkupüüdvateks elementideks on Mustpeade maja välisuks ja fassaadil asuvad bareljeefid. Mustpeade maja interjöör uuendati 1990. aastate lõpus. Maja Olavi saalis asub Tallinna Linnavalitsuse kingitud maal "Püha Olav" (autor kunstnik Jüri Arrak). Eelmise sajandi teisel poolel võeti hoone kasutusele kultuurikeskusena. 19441965 kandis nime J. Tombi nimeline Kultuurihoone. Pärast uue hoone valmimist Sakala tänaval kolis sinna J
Linna põhjaküljel jõe ääres asus kaubasadam. Linna peatänavaks oli ida–lääne suunaline Pikk tänav, (mis hävitati 1954. aastal, praegu Pika tänava põhjakülg) ja sellega turuplatsil ristuv Riia ehk Nikolai tänav. 1550. aastal oli linnas 70 kivist ja 30 puitelamut, 13 kõrtsi ja kivist aitasid, elanike arvuks oli 1000…1200 inimest. Linna müüriga piiratud territooriumi suuruseks oli 6500 m². (Keskaegne linnastruktuur ja põhiosa hoonestusest ning tänavavõrgust likvideeriti 1954. aastal seoses Lenini allee rajamisega). Vene-Liivi sõja käigus 1560. aasta sügisel rüüstas ja põletas linna venelaste sõjasalk, linn rüüstati ja põletati uuesti 1575. aastal. 1.2. 19. Sajand ja 20. Sajandi algus Suured muutused Pärnu linna elus ja territoriaalses arengus tõi kaasa 1832. Aasta, Sindi tekstiilivabriku asutamine ja kindluslinna staatuse kaotamine 1834. aastal. Seejärel algas Pärnu linna välimuse muutmine
1230. aastatel. Valmis sai see 1240. aastal. Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogiriigi) peakiriku. Aastatel 1430-1460 (15 saj. keskel) ehitati kirikuhoone ümber kolmelööviliseks basiilikaks. Kirik ja suur osa Toompea hoonestusest hävis 1684.aasta Toompea tulekahjus. Toomkiriku gooti stiilis tornikiiver hävis ning aastatel 17781779 ehitati uus barokkstiilis tornikiiver. Tallinna raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. 14.sajandi I veerandil pikendati olemasolevat hoonet ning laiendati keldriruume. Tekkis nn diele- dornse (eesruum ja tagakamber) süsteemis ruumijaotus. Aastatel 1402-1404 ehitati
1917. aastaks oli asula elanike arv kasvanud sedavõrd, et saadi alevi õigused. Arenes hoogne ehitustegevus. 2. juulil 1926. a sai alev Türi linna nimetuse. Üldise tuntuse sai linn aga siis, kui 1937. a detsembris alustas tööd Türi saatejaam ja eetrisse läks kutsung "Halloo! Halloo! Siin Tallinn, Tartu ja Türi!". Esimese vabariigi ajal kujunes Türist rohkete parkide, puiesteede ja väikeelamutega aedlinn. 1941. a sõjasuvel sai linn rängalt kannatada. Hävis suur osa linna hoonestusest (raadiojaam, sillad, raudteejaam, üle 100 hoone). Sõja järel 1950.-1959. a oli Türi rajoonikeskus. Omavalitsuslik staatus on Türil 20. detsembrist 1990. Linna üldilme määrab endiselt madal hoonestus, kaunid koduaiad ja rikkalik rohelus. RAUDTEE TÜRI LINNA ALGUS XIX sajandi teisel poolel hakati Eestimaa kubermangus raudteevõrku rajama. See kulges aeglaselt, sest nõudis suuri summasid. Ehitas Balti Raudtee Selts, hiljem oli abiks riigi raha.
kavatsusest teavitama kohalikku omavalitsust. Teavitamiseks tuleb kümme tööpäeva enne väikeehitise püstitamise alustamist esitada majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatudvormi kohane taotlus ehitise püstitamiseks ja ehitise asukoha kirjeldus krundil. Kui kohalik omavalitsus ei esita nimetatud tähtaja jooksul väikeehitise püstitamisele täiendavaid tuleohutusnõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid või ei nõua ehitise omanikult lisaandmeid, võib ehitise omanik alustada väikeehitise püstitamist. Ehitise omanik esitab ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates. Ehitisregistrite tegevus. Omavalitsuste tegevus ehituse valdkonnas. Maa, ehitusgrunt, ehitusplats. Ehitusobjekt, vallasvara, kinnisvara. Hoonestusõigus. 44 Ehitusfirma põhivara ja käibevara definitsioonid. Põhivara soetuste
Rahvapärimus ütleb matmispaiga olema Nõmmevärava (Hundituru) juures teeäärses männimetsas, linnulennult umbes 1,5 km praegusest peahoonest läänes. Kloostrites oli tavaks matta aga siseõue või sellest väljapoole otse müüri äärde. Kas kloostrimõisas oli mõtet viia surnud nii kaugele, kui pehme pinnasega künkaid lääne pool oli palju lähemalgi? Kokkuvõtteks võib nõustuda, et Kolgas oli Roma kloostri majandusmõis, kus munkadeaegsest hoonestusest võiks otsida Lundi nimistus mainitud loss-kindlusruumi, mõisas olevat suurt varemetes kivimaja ja vast veel mõnda oletatavalt kivist hoonet. Üks neist oli paarikorruseline tornelamu, mille varemeid näeme Goeteerise pildil. Edaspidi nimetan seda Kolga torniks. Kolga. Goeteeris, lk 11 Kersti Markus ütleb oma 2009. aasta uurimuses: "13. sajandi lõpuks oli Kolgas Roma kloostril võimas majanduskeskus, kuhu kuulusid pooled Kuusalu kihelkonna maad
Põhiline hoonestus paikneb mõlemal pool Pärnu maanteed, mis on linnaruumi tähtsaim komponent ja Viljandi teest vasakul. Paremale poole jäävad korterelamud, mis on valdavalt 2-3 korruselised, Abja Gümnaasium ja hiljuti valminud uus spordikompleks koos ujulaga. Peatänavat ääristavad erinevaid aegu ja arhitektuuristiile iseloomustavad hooned, tänav on peaaegu terves pikkuses säilitanud sõjaeelse ilme. Omaaegsele vilkale äritegevusele viitavad arvukad väikesed ärihooned, valdav osa hoonestusest esindab kohalikku inseneriarhitektuuri (Eesti Entsüklopeedia). Hooned on valdavalt puidust ja tellistest. Hooned paiknevad tihedalt üksteise kõrval, valdavalt tänavajoonel. Hooned on tänava poole nii otsa- kui pikiküljega ja nende kõrgus on erinev. Katuse kalded ja kujud on erinevad, levinum on mansardkatus. Avanevad vaated tagahoovidesse, kus leidub originaalsena säilinud abihooneid (Eesti Entsüklopeedia).
hukkumist 1893. aastal teel Tallinnast Helsingisse. 1880. aastal toimus Kadriorus Lutheri heinamaal (praegusel Poska, Wiedemanni, J. Köleri ja Faehlmanni tänava vahelisel alal) III üldlaulupidu. See oli esimene laulupidu, mis peeti Tallinnas. Laulupeo üldjuhid olid Johannes Kappel ja David Otto Wirkhaus. 20. sajandi alguses alustati Kadriorus ulatuslikku ehitustegevust, mille käigus rajati piirkonda ka suuremaid üürimaju. Nende paigutustihedus erines senisest villa tüüpi hoonestusest. Esimene grupp esinduslike kodanlike korteritega puitelamuid ehitati aastatel 19041906 seni hoonestamata heinamaale Köleri ja Vesivärava tänava vahel (hooned J. Köleri 10, 12, 14, 16a ja 16 jt). Aastatel 19111914 ehitati Weizenbergi ja Koidula tänava äärde rida juugendstiilis puidust üürimaju (A. Weizenbergi 10, 12, 14; L. Koidula 10a, 7 ja 9). 1930. aastatest pärinevad Kadrioru funktsionalistlikud ja art déco sugemetega kortermajad ning villad Koidula
Ühele krundile võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (5) Kuja on ehitiste väikseim lubatud vahekaugus. (6) Detailplaneeringu lisana esitatakse vähemalt üks planeeringulahenduse illustratsioon, et detailplaneeringu avalikustamisel ja otsustamisel tekiks ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (7) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine;
majad asetsesid tänava poole pikiküljega. Kõrvaltänavatel, kus ruum polnud nii kokku surutud, leidus nendele lisaks aga ka pikki tarasid ja väravaid. Kõrgeviilulised elamud vaheldusid seal aitade, saunade ning teiste majandushoonetega, mis olid vähem kaunistatud ning paiknesid tänava poole harilikult küljega. Mõningast avarust ja vaheldust tõid tänavapilti tänavalaiendused ning platsikesed. Peale Raekoja platsi, Vana turu ning eelmainitud kolmnurksete platside leidus platse ja hoonestusest vabu alasid veel kirikute ja kloostrite ümbruses, kus paiknesid kirikaiad, kalmistud ja pastoraadihooned. Seega polnud all-linn keskajal hoonestatud sugugi nii tihedalt, kui ta on seda mõnedes kohtades praegu. Näiteks Suur-Karja ja Viru tänavate vahelises kvartalis paiknesid keskajal suured aiad. Need ulatusid välja Sauna tänava loodeküljeni, mis oli oma keskosas keskajal kapitaalselt hoonestamata. Ka nunnakloostri lääneküljel paiknes küllaltki suur viljapuuaed, mis ulatus
4) maa-alustes ehitistes. · § 37. Piksekaitse · (1) Piksekaitsena käsitatakse käesoleva määruse tähenduses tulekahju vältimiseks ehitisse paigaldatud pikse otsetabamuse ja sekundaarilmingu ning maapealsete metallist tehnosüsteemide kaudu ehitisse siseneva või seal tekkiva elektrilise potentsiaali kuhjumise eest kaitsvat seadet. · (2) Piksekaitse peab olema: 1) I, II, IV, V ja VI kasutusviisiga hoonetes, mille kõrgeim ehitise osa ulatub ümbruskonna hoonestusest enam kui 15 m kõrgemale, kusjuures selline ehitis ei asu naaberehitiste piksekaitse tsoonis; 2) TP2- ja TP3-klassi kuuluvates II ja IV kasutusviisiga hoonetes, kusjuures piksekaitse olemasolu kohustus ei sõltu ehitise kõrgusest; 3) III kasutusviisiga hoonetes, kusjuures piksekaitse olemasolu kohustus ei sõltu ehitise tulepüsivusest ega kõrgusest; 4) VI kasutusviisiga hoonetes, milles toimub tuleohtlik või tule- ja
tarbeks rajatakse tavaliselt ehitusplatsile kaks ajutist reeperit (maasse löödud tugev vai, olemasoleva ehitise konstruktsioon, kanalisatsiooniluugid). Liiniehitiste juures luuakse alalised reeperid vahekaugusega ca 1 km ja ajutised reeperid nende vahele vahekaugusega ca 200 m. 18. Nõuded geodeetilistele punktidele tagatud peab olema mõõdistusvõrgu punktide omavaheline nähtavus. mõõdistusvõrgu punktid peavad paiknema piisava tihedusega (sõltub situatsioonist ning hoonestusest) Reegline (ava)maastikul naaberpunktide vahemaa ei peaks ületama 100-200 meetrit 19. Geodeetilise mõõdistamisvõrgu rajamine Mõõdistamistöödel tähendab see seda, et kõigepealt rajatakse ümber mõõdistatava maa-ala kindel punktide süsteem, mida nimetatakse mõõdistuskäiguks ja selles käigus määratakse punktide omavaheline asend kõrge täpsusega. Kõik maastikul olevad objektid seotakse mõõdistamiskäigu punktide ja külgedega madalama täpsusega.
palkehitistega, mis siiski erinevalt talurahvaelamutest olid varustatud (mantel)korstna ja klaasitud akendega. Pilt muutus linlikumaks alles 19. sajandil, kui hooned said laudvoodri ja seni rooga kaetud katused asendati esialgu laudadest, hiljem laastu- ja sindlikatustega. Puitkatuste kõrval kogusid populaarsust ka põletatud katusekivid. Piirkonnast leiab ka 12 üksikuid efektseid tüüpfassaadide rakendusi 19. sajandist, kuid olulise osa hoonestusest moodustavad siiski 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse elamud, mis oma ideoloogialt jätkavad tüüpfassaadidega sissejuurdunud traditsioone. Veel enne I maailmasõda kerkivad piirkonda ka üksikud kahekorruselised korterelamud, mis jäävad siiski suhteliselt marginaalseks ja piirkonna üldilme jääb 1-1,5-korruseliseks. Ala hoonestati suhteliselt tihedalt juba enne I maailmasõda, ja nii jäävad Eesti Vabariigi ajal püstitatud hooned seal pigem üksikuteks eranditeks