elada varjupaigas vaid nad soovivad elada oma pere keskel, kus ka neil kõigil on oma roll mängida. Neile meeldib kui neid silitatakse või nendega mängitakse. Nad kõik on usaldusväärsed ja siirad loomakesed. Loomad toovad meie igapäeva ellu palju rõõmu ja sära. Nad on alati valmis oma peremehega koos midagi huvitavat tegema. Koju tulles on nad alati rõõmsad ja esimesed uksel tere ütlemas. Vastu tahavad nad saada vaid hellust ja usaldavat perekonda. Seega kutsun kõiki olema hoolivamad oma lemmikute suhtes, sest nad tõesti väärivad seda. Tänan kuulamast!
enda soove hõlpsamalt selgitada kuid kõike muidugi, mõistuse piirides. Aga mis päev see täna siis üldse on? Õpetajate päev on tähtpäev, mis on pühendatud meie elu aluskivi ladujatele, õpetajatele. Seda päeva on Eestis juba peetud 1960.-ndate aastate algusest, see päev on jäänud oma vormilt peaaegu täiesti muutumatuks. Tahate te seda endale tunnistada või mitte, aga just õpetajad on need, kes on andnud endast kõik, et teist saaksid targemad, osavamad, hoolivamad, sihikindlamad, kohusetundlikumad, töökamad ja julgemad versioonid teist endast. Nii et palun, teeme kõik õpetajatele enda tänu ja austuse avaldamiseks ühe suure aplausi. Tänasel päeval on teil kõigil võimalus teenida häid ja väga häid hindeid, hinded ei ole tingitud teie teadmistest ega oskustest, vaid altkäemaksu suurusest. Loodan südamest, et tänane päev läheb sujuvalt ning probleemitult. See, et meie oleme õpetajad, ei tähenda, et lubatud on
rikkumata kõigest ümbritsevast. Mida vanemaks me saame, seda vähem me kuulame oma südame häält, sest ühiskond, milles elame ei soosi emotsioone. Elus edasi jõudmiseks pead olema karm kaalutleja ja enesekeskne edasipürgija, sest ainult tugevad väljuvad sellest võitlusest võitjatena. Emotsioonid jäävad tagaplaanile. Me kohandame end ühiskonnale ja üldistele tõekspidamistele. Inimesed peaksid olema üksteise suhtes hoolivamad, leplikumad ja kaastundlikumad. Kuulake oma südame häält ja tegutsege selle järgi, see ei ole nõrkus kui hoolime ja austame oma kaaskodanikke ja oma lähedasi. Ka iseendal on hoopis parem tunne kui oled teinud midagi mitte kasusaamise eesmärgil vaid see tegu on tulnud südamest ja mingist sisemisest vajadusest. Elu peab tundma õppima läbi oma südame! Aga kuidas? Varuge kannatust, ärge tehke
ja on edukas. Edukas just selles mõttes, et inimesed kes seal elavad teevad kõik, et nende riik oleks võimas ja suur, ning paljud inimesed nende riigist eeskuju võtaks. Inimesed püüavad teha kõik, et neil oleks hea oma riigis elada, ning nad ei peaks head elu kuskilt mujalt riigist otsima. Igat riiki võiks saata edu, kuna siis ei pea inimesed otsima paremaid elupaiga tingimusi mujalt riigist. Minuarvates võiksid kõik inimesed olla rohkem avatumad ja hoolivamad, kuna siis usaldaksid inimesed üksteist. Inimestel võiks olla rohkem õigusi ja võimalusi end avada, ja oma mõtteid riigi parandamiseks või edasiarendamiseks väljendada. Kui inimestel on tegevust ja tahet, siis nad saavutavad ka oma riigis kõik vajaliku, mida nad soovivad. Kui inimesed on loovad ja sõbralikud siis on ka edukas ja tugev riik!
Me kardame, et meie rahvus niiviis välja surra. See on esimene näide eestlaste sallimatusest. Suurim probleem on ka abivajajate ja puuetega inimeste ignoreerimine. See ei käi vaid eestlaste kohta, vaid seda kohtab ka mujal ühiskonnas. Inimesed võiksid olla rohkem sallivamad ja aidata inimesi, kes reaalselt abi vajavad. Kas tõesti on raske olla salliv teiste kodanikke suhtes. Nad on täpselt samasugused inimesed nagu meie kõik. Me peame olema kokkuhoidvad ja hoolivamad ja vaatama enda ümber ringi. Me peame pakkuma neile turvatunnet, et Eesti riigis on hea elada ja eestlased hoiavad kokku. Veel eelnevatele teemadele tahaksin lisada tolerantsuse olemasolu koolis. Õpilased, kes kasvavad sallivas perekonnas on ka kaasõpilastega tolerantsed. Perekondades, kus seda nii palju ei väärtustata, kasvavad lapsed, kes peavad liigset ülekohut endast erineva väljanägemise ja käitumisharjumustega õpilaste üle. Siin kohal saaksin mainida ära ka selle,
Kuhu me tahame enda probleemidega veel ronida, kui isegi meie enda kodumaa tooted on nii kallid, et neid pole võimalik osta. Siit saab järeldada, et meie enda toode on kvaliteetselt kasvatatud ja toodetud, kuid välismaal mitte.Järelikult see mis on kasvatatud välismaal on kasvatatud odavalt, kuid mis ei ole nii tervislik nagu meie enda oma. Mul ema räägib alati, et kui tema oli noorem siis inimesed tahtsid alati kõik koos teha ja olid palju sõbralikumad ja hoolivamad. Kas tõesti on tänapäeva probleemid mõjutanud nii palju inimeste suhtumist? See võib tõepoolest nii olla, kuid ei saa öelda, et see sajaprotsendiliselt nii on. Raamatus "Tõde ja Õigus" oli ka näha kui tigedad ja omakasupüüdlikud võivad inimesed olla aga siis polnud selliseid probleeme mis meil tänapäeval. Seega võib ju öelda, et meie inimesed ongi sellised. Nagu öeldakse, et näljane inimene on kuri. Tõepoolest nii see ju ongi. Nälga ei pea mõistma
maantee äärsed alad on endiselt prügi täis. Meeldiv on aga see, et hiljaaegu läbis meie kodumaa kampaania ,,Eesti Puhtaks!". Mitmed tuhanded Eesti kodanikud käisid mööda metsasid ja tegid natukenegi selleks, et siin jälle puhtam ja ilusam oleks. Leian, et sellised kampaaniad on väga vajalikud ja ühendavad inimesi meie riigi heaks midagi tegema, mis on suuresti tänuväärne. Samuti peaksime olema hoolivamad üksteise suhtes ning aitama endast nõrgemaid ja neid, kes on jäänud elu hammasrataste vahele. Nii moodustame palju ühtsema ja sallivama riigi. Leian, et Eesti riik vajab suuresti rohkem õnnelikke inimesi. Meie riigis elab peamiselt kahest rahvusest inimesi- eestlasi ja venelasi. Venelaste arvukust on eriti hästi tunda Tallinnas, kus kuuleb nende keelt peaaegu iga nurga peal. Ajaloost teame ,et Vene võim on küüditanud meie rahvast ja tekitanud Eestile palju kahju
Rasketes olukordades mõtleme me aga ainult enda peale;v õiksime olla dolerantsemad nende vähestegi kultuuridega, mis meie riigis hetkel eksisteerivad, eelkõige vene kultuuriga; võiksime aidata enda kõrval nõrgemaid inimesiterviseprobleemidega ja puuetega, sest neil on raske seista oma õiguste eest ning saada vajalikku terviseabi,taastusravi jne. Võiksime ühesõnaga olla üksteise suhtes hoolivamad ja toetavamad ning mitte leida alati kõiges ja kõigis üles seda halvimat. Elu on küll raske, kuid millega võrreldes?
See fraas on olnud käibel aastakümneid , kuid inimesed ei koonda sellele tähelepanu ja püüeldakse ikka raha, mugavuse ja asjade omamise poole.Romain Rolle on öelnud, et mida vähem mul on seda rohkem ma olen.Proovides uuendada sedasi inimeste mõttemaailmu, tunduks tulevik roosilisem. Inimesed peavad alati ilmselt silmitsi seisma probleemidega. Need on olnud siin maailmas aegade algusest, kuid inimese mõistus on neid alati suutnud lahendada. Mida haritumad ja hoolivamad me oleme, seda rohkem suudame teha paremaid otsuseid nii enese, kui meid ümbritseva suhtes.Inimkond on saavutanud praeguse taseme läbi inimeste harituse ja sealt tulenevate suurepäraste ideedega.Samas pikk tee on parema homse ees, et ühiskond muutuks hoolivamaks ja muredevabamaks.A.H.Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus" ütles Andres, et tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus! Armastatuma homse päeva nimel tuleb vaeva näha ja sealt tuleb ka armastus meid ümbritseva vastu.
loomine. Väätrushinnangud peegelduvad inimese tegevuses, kuna nendest lähtudes valib ta käitumisviisi. Jälgides inimesi enda ümber märkad kindlasti, kuivõrd erinevad on nende eelistused ja püüdlused. Nende väärtustega inimesed peavad kõige olulisemaks enamasti vanemaid, jalgpallitrenni ja seejärel häid hindeid matemaatikas või mõnes muus aines. Inimesed kes on vaimsete väärtustega, on minu meelest rohkem arenenud, rohkem teadlikumad, hoolivamad. Väärtushinnagud kokku moodustavad väärtushinnangute süsteemi. Kuigi inimesed väärtustavad erinevaid asju, leidub ka niisugusi väärtusi, mille puhul tavaliselt eeldatakse, et kõik inimesed neid tavaliselt tunnustavad. Need on üldinimlikud väärtused. Üldinimlikud väärtused on näiteks lugupidav suhtumine iseendasse, teistesse ja keskkonda. Selliste üldinimlike väärtustega inimesed ühiskonnas mõistavad rohkem elus toimuvat, aitavad kaasa abistamistele nagu näiteks
Nad ei arvesta teistega, sõidavad nii kiiresti, kui ise tahavad. Sellega kaasnevad suured liiklusõnnetused, millest üsna paljud lõppevad kellegi jaoks surmaga. See viib meie väikse rahva hävinemiseni. Autojuhid istuvad rooli taha alkoholijoobes, ei lase jalakäijaid üle tee. Ka noored on liiga julged ja uljaspead. Selles valdkonnas saaks küll igaüks kaasa aidata, kui vähegi on ,,kainet mõtlemist." Olgem liikluses üksteise vastu viisakamad, hoolivamad ja tähelepanelikumad. Nii säästame eelkõige ennast, kaaskodanikke ja riiki. On ka selliseid pahatahtlikke, kes kevadel kuivade ilmade saabudes süütavad kulu või mõne maha jäetud maja põlema. Seoses sellega on juhtunud palju õnnetusi, mis on nõudnud ka mitmeid inimelusid. Enne, kui tikud haarata ja midagi sellist teha, tuleb kindlasti hästi järele mõelda, miks või mille jaoks ma seda teen. Kahjuks tuleb seda üsna tihti paljudele üha uuesti ja uuesti selgitada.
enesealalhoiuinstinktist ja soovist teistest kaugemale jõuda ning on seega edasiviivaks jõuks. On ju just see veidi egoistliku alatooniga soov - teistest parem olla ja kaugemale jõuda - see, mis tagab inimese arengu. Inimese arenedes aga areneb inimkond ja inimkonna arenedes kogu ühiskond. Paremasse homsesse jõudmiseks peab aga kogu aeg toimuma pidev areng. Usun, et kui kõik inimesed maailmas oleksid natukenegi paremad - heatahtlikumad, mõistvamad, inimlikumad, ausamad, hoolivamad, optimistlikumad -, oleks areng parema homse poole tagatud, sest kui kõik inimesed üksteisesse hästi suhtuksid, ei saaks see kaasa tuua halba. Tegelikus elus aga paraku ei kehti alati vanasõna: "Tee head teisele, siis tehakse head ka sinule." Sugugi mitte kõik inimesed pole heasoovlikud ja abivalmis. Selleks aga, et minu "paremate inimeste" teooria funktsioneeriks, peaks enamik - vähemalt kaks kolmandikku - inimestest püüdma paremad olla
Sellest projektist saadakse mitmekülgset abi - nii materiaalset kui ka emotsionaalset. Materiaalse poole pealt kindlasti raha, mille eest saame soetada toitu, ravimeid, mänguasju jpm. Emotsionaalse poole pealt saame loomadele pöörata suuremat tähelepanu. Käia koertega jalutamas, kassidega mängida jne. Puhastada nende pesasid ning lihtsalt näidata neile oma armastust ning hoolivust. Projekti kõige suurem eesmärk on rõhuda inimeste südametunnistusele, olema hoolivamad ning tähelepanelikumad oma lemmikloomade suhtes. Teavitada neid ning panna südamele, et kui lemmikloom endale võtta, siis kaasnevad temaga ka suured kulutused ja tegemised ning, et inimene on ise sellise koormuse endale võtnud, mitte loom ise tekitanud. Tänu sellisele suhtumisele ongi meil väga palju kodutuid loomi, kes oma olemuselt näevad juba õnnetud välja ning on väga arglikud, sest inimene on teda reetnud ja ta ei usalda enam teisi.
Sellest projektist saadakse mitmekülgset abi - nii materiaalset kui ka emotsionaalset. Materiaalse poole pealt kindlasti raha, mille eest saame soetada toitu, ravimeid, mänguasju jpm. Emotsionaalse poole pealt saame loomadele pöörata suuremat tähelepanu. Käia koertega jalutamas, kassidega mängida jne. Puhastada nende pesasid ning lihtsalt näidata neile oma armastust ning hoolivust. Projekti kõige suurem eesmärk on rõhuda inimeste südametunnistusele, olema hoolivamad ning tähelepanelikumad oma lemmikloomade suhtes. Teavitada neid ning panna südamele, et kui lemmikloom endale võtta, siis kaasnevad temaga ka suured kulutused ja tegemised ning, et inimene on ise sellise koormuse endale võtnud, mitte loom ise tekitanud. Tänu sellisele suhtumisele ongi meil väga palju kodutuid loomi, kes oma olemuselt näevad juba õnnetud välja ning on väga arglikud, sest inimene on teda reetnud ja ta ei usalda enam teisi.
(õiendavad ja karjuvad laste peale). Lapsed omakorda õpivad sellest ja rakendavad sellist ebainimlikku käitumist üksteise peal. Vägivalla põhjustajateks võivad olla ka noore inimese perekondlikud põhjused, kus nad ei saa oma tundeid kodus välja elada ning teevad seda koolis. Koolivägivald võib tekkida ka pisikestest tülidest, seega peaksime hoiduma igasugustest sõnavahetustest ja olema sõbralikud. Muuta saame aga palju, olgem tähelepanelikuvamad ja hoolivamad oma koolikaaslaste suhtes. Kellele meeldiks olla kiusatud? Selle alapunkti alla võib pikalt kirjutada juhtumitest, mis on seotus koolivägivallaga nt. koolikiusamised viivad enesetappudeni ning koolitulistamisteni, mis võivad kõige hullemal juhul nõuda palju ohvreid. 3. Teemaveeretamine teemal ''Kool ja usuõpetus''. Milleks oleks vaja õppida koolis usuõpetust? Kool ja usk on ajalooliselt alati koos käinud.
- Käitumuslike strateegiate sagedusest sõltuvus – omaduse kohasus on seotud selle omaduse jaotumisest populatsioonis Suhete adaptiivne funktsioon: - Romantilised suhted – seksuaalne reproduktsioon ja koostöö järglaste eest hoolitsemisel - Sugulus-suhted – geeni replikatsioon - Sõprus – ellujäämine - Võimu-hierarhiad –pidevate võimuvõitluste vähendamine stabiilses grupis Näited: Meeste ja naiste erinevus seksuaalses käitumises = meestel rohkem partnereid ja vähem hoolivamad partneri valikus III Suhete areng: kiindumus ja vanemlikkus Missugused on 3 kõige olulisemat omadust partneri puhul? hooliv, huumor, mõistev Kiindumussuhe pole kindlasti vaid kaasaegse inimese omadus. See on inimese käitumist iseloomustav muster. Kõige olulisem II MS mis tõukas seda valdkonda uurima Bowlby. Freud- kiindumussuhe sellega, kes annab süüa. Onu pildil Harry Harlow- reesusahvikatsed, sidet tekitab ka miski muu... soojus ja pehmus! Ohuolukorras lähevad ahvid pehme ema juurde
motivatsiooni olemasolu Ema (ema kui kaistja ja armastuse jagaja) ja lapse vaheline side läheb üle aja ja ruumi (sama ka isaga - isa kui ergutaja, julgustaja) kiindumussuhte läbi saab laps esimesed oskused ja teadmised selle kohta, kuidas maailm temasse suhtub ning kuidas peaks tema maailmaga suhtlema - kujunevad ootused Bowlby sõnul kujunevadki kiindumussuhete peale sõprussuhted ja romantilised suhted Lapsed, kes ühe aastaselt tunnevad kindlad suhet - on nad lasteaiaeas hoolivamad ja seltsivanad, teismelisena nad leiavad rohkem lähedasi sõpru ja oskavad luua lähedasi sõprussuhteid paremini ning noorukieas kannatavad vähem stressi ja depressiooni all Aju areng on suurel määral seotud ka emotsinaalsete kiindumussuhetega - terve aju (emotsioonide reguleerimine, ellujäämise efekt, kognitiivsed võimed paremad) ja uinuv aju (arenemata jääb kõne, lõhnataju kõige tugevam ja sellega uuritakse maailma, emotsioone ei
Kas igas klassis on kindel hulk trotslikke õpilasi? Ma küsisin talt, kelle käes „on võim Corey üle“. „Kes tegelikult Corey’t iga minut ja tund endaga Sageli on igas klassiruumis trotslike õpilaste hulk teatud kindlas suhtes nende hulgaga, kes on kaasa sõidutab?“ Ma kasutasin auto ja autojuhi analoogi. Näis, et see lõi ühenduse. Seejärel me koostöövalmimad ja hoolivamad: arutasime, kuidas juht peab olema keskendunud, peab kontrollima tahavaatepeeglit, turvavööd, • 70-80% õpilastest on tõenäoliselt mõistlikud, hoolivad, loomult lugupidavad, koostöö- kehaasendit, ta peab valima käiku, kiirust, tulesid, peab otsustama kuhu minna, miks ja kuidas. valmis ja käituvad üldiselt tsiviliseeritult – kui neile selleks võimalus antakse
valu. Sageli ei taju inimesed just väga mõistlikul tasemel enda tegevuste mõju teistele inimestele. Näiteks sõnade mõju. Inimeste teod on sageli emotsionaalse alatooniga. See tähendab, et on põhjustatud just tunde aistingutest. Paljud tahud inimese käitumise ja ka mõtlemise struktuurides on omane ka loomadel. Kuid empaatia võime aga loomadel enamasti puudub. Kuid inimestel selline omadus sageli ei avaldu. Selge on see, et inimesed peaksid olema palju rohkem kaastundlikumad ja hoolivamad teiste suhtes kui seni. See tähendab ühtlasi ka seda, et peab teadma ja tunnetama rohkem enda tegevuste mõju teiste inimeste psüühikale. Kuid selline iseloom on inimese psühholoogias enamasti ,,nõrga intensiivsusega". Kui see aga nii ei oleks, eksisteeriks inimeste vahel palju vähem konflikte. Teiste inimeste mõistmine ja tema tunnete tajumine on väga oluline omadus. Kuid enamusel on selline võime kas pealiskaudne või lühiajaline. Alles pärast surma
valu. Sageli ei taju inimesed just väga mõistlikul tasemel enda tegevuste mõju teiste inimestele. Näiteks sõnade mõju. Inimeste teod on sageli emotsionaalse alatooniga. See tähendab, et on põhjustatud just tunde aistingutest. Paljud tahud inimese käitumise ja ka mõtlemise struktuurides on omane ka loomadel. Kuid empaatia võime aga loomadel enamasti puudub. Kuid inimestel selline omadus sageli ei avaldu. Selge on see, et inimesed peaksid olema palju rohkem kaastundlikumad ja hoolivamad teiste suhtes kui seni. See tähendab ühtlasi ka seda, et peab teadma ja tunnetama rohkem enda tegevuste mõju teiste inimeste psüühikale. Kuid selline iseloom on inimese psühholoogias enamasti ,,nõrga intensiivsusega". Kui see aga nii ei oleks, eksisteeriks inimeste vahel palju vähem konflikte. Teiste inimeste mõistmine ja tema tunnete tajumine on väga oluline omadus. Kuid enamusel on selline võime kas pealiskaudne või lühiajaline. Alles pärast surma
valu. Sageli ei taju inimesed just väga mõistlikul tasemel enda tegevuste mõju teistele inimestele. Näiteks sõnade mõju. Inimeste teod on sageli emotsionaalse alatooniga. See tähendab, et on põhjustatud just tunde aistingutest. Paljud tahud inimese käitumise ja ka mõtlemise struktuurides on omane ka loomadel. Kuid empaatia võime aga loomadel enamasti puudub. Kuid inimestel selline omadus sageli ei avaldu. Selge on see, et inimesed peaksid olema palju rohkem kaastundlikumad ja hoolivamad teiste suhtes kui seni. See tähendab ühtlasi ka seda, et peab teadma ja tunnetama rohkem enda tegevuste mõju teiste inimeste psüühikale. Kuid selline iseloom on inimese psühholoogias enamasti „nõrga intensiivsusega“. Kui see aga nii ei oleks, eksisteeriks inimeste vahel palju vähem konflikte. Teiste inimeste mõistmine ja tema tunnete tajumine on väga oluline omadus. Kuid enamusel on selline võime kas pealiskaudne või lühiajaline. Alles pärast surma
annaabi.ee 
