40. , , . ( 51. : , , - . . )Hm=H1+(l(H2-H1))/L, m. 45. - - . . ( : , 4-5 , ) Hp=Hkp+-i*l 2-3 , - - , (Hkp). . (, ) Hkp : - . , -Iga teine tala tuleb ankurdada seina, et luua tervik -
Hiina pärast II maailmasõda: Hiina jaguneb rahvavabariigiks ja hiina vabariigiks, tuntud ka kui Taiwan Hiina praegune president Xi Jinping Pealinn Peking, rahvarohkeim riik, suuruselt 4. Hiina teises maailmasõjas: Teise maailmasõja ajal toimus aastatel 1937-1945 Hiina-Jaapani sõda, mis lõppes Jaapani alistumisega Hiinas moodustus kaks vastandlikku jõudu: Lõuna-Hiinas Guomindang (Hiina Rahvuslik Rahvapartei) ja Loode-Hiinas HKP (Hiina Kommunistlik Partei) Kodusõda: 46-49 Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee haaras oma valdusesse Mandzuuria Veerand riigi territooriumist oli hiina KP 1049 oli Rahvavabastusarmee käes pealinn Nanking Chang Kaishekil, Guomindangi liidril ei jäänud midagi üle ja ta taandus Taiwani saarele, kus USA sõjajõudude kaitse all säilis Hiina Vabariik Kaasa võttis sõjaväe ja kulla Hiina Rahvavabariik: 1049 1.10 kuulutas HKP liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi
12.03.10 Hiina rahvavabariik · 1911-13 Hiina rev = kukutati Pu Yi -> hiljem marionett-valitseja Mandzukos · Rivaalitsevad sõjalised rühmitused · Guomindang ja Hiina Kommunistlik Partei · G ühendas Hiina · HKP alustas sõda · Jaapan tungis Hiinasse · 1945 jaapanlased lahkusid Hiinast -> HKP purustas G -> G riismed tungisid Taiwani saarele = Hiina vabariik · 1948 kuulutati mandri Hiinas välja HRV -> Mao Zedong · Majandus läks riigi juhtimise alla -> Viieaasta-plaanid · Kujunes Mao isikukultus · Hiina kom suunda hakati nim mauism · Riigis kehtestati kom dikt · 1958 Mao suur hüpe · Suur hüpe ei andnud tulemusi -> kujunes Mao vastane opositsioon · Opositsiooni hävitamiseks viis Mao läbi kultuurirev = hukkus umbes 15mln inimest · 1976 Mao surm
Kokkuvõttes siis oli Hiinas maailmasõja eel kaks jõudu: Chang Kaiseheki juhitud valitsus Nankingis ja Loode-Hiinas kommunistid, keda ei suutnud valitsus kontrollida. Page 2 of 1 Kodusõda Pärast Jaapani kapituleerumist haaras kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oma valdusesse Mandzuuria, saades enda käsutusse kogu relvastuse, mis Punaarmee oli jaapanlastelt ära võtnud. Nii läks kontroll Kirde- ja Põhja- Hiina üle HKP kätte. (ca veerand riigi territooriumist). Ülejäänud ala kuulus veel Goumindangile. 1946. aasta kevadel algas mõlema vahel jälle kodusõda. 1949. aasta aprillis langes kommunistide kätte Nanking. Chang Kaishek, koos ca 200 000 mehe ja enamuse riigi kullavarudega taandusid Taivani saarele. Seal säilis USA sõjajõudude kaitse all Hiina Vabariik. 1. okt. 1949. a. kuulutas kommunistide liider Mao Zedong [Mao Tse Tung (1893 1976)] Pekingis välja Hiina
-1984.a. J.Andropov- (endine KGB ülem); suri 1984.a. 70 aastasena pärast pikaajalist haigust. · 1984.-1985.a. K.Tsernenko- sai peasekretäriks 72 aastaselt, olles juba siis väga viletsa tervisega. Peep Reimer 2. HIINA RAHVAVABARIIK: 2.1. Hiina RV 1949.-1958.a.: (Vt.ka õpik lk.115-116) · 1949.a. 1.oktoobril kuulutati pärast kommunistide jaoks edukalt lõppenud kodusõda Pekingis välja Hiina Rahvavabariik. · Hiina Kommunistlik Partei (HKP) koondas ~500 miljoni inimesega riigis kogu võimutäiuse enese kätte ja kehtestas NSV Liidu eeskujudele tugineva kommunistliku diktatuuri. · Kogu võimutäius riigis ja parteis kuulus kuni 1976.a. HKP esimehele Mao Zedongile. · HKP ja Mao Zedongi eesmärgiks oli: Hiinale suurriikliku seisuni saavutamine industrialiseerimise läbiviimine seni agraarses riigis · Oma eesmärkide läbiviimiseks: likvideeriti eraettevõtlus
1955 Varssavi bakt: loob NSVL sõjalise bloki (et kaitsta sotsialismileeri NATO eest) Albaania; Bulgaaria; Poola; Rumeenia; Saksamaa DV; Tsehhi; Ungari NSVL sai enda kasutusse sots- riikide armeed (mida kasutati ära enda huvides) Kommu. Levik Aasias 1945: Põhja-Vietnam kuulutatakse kommu. Riigiks 1912: Hiinast vabariik - Suurem osa: Guomindangi võimu alla - Hiina kommunistliku partei eesotsas (HKP): Mao Zedong Pärast II MS HKP ja Guomingdangi koostöö enam ei laabunud 1946: Hiina kodusõda - Rahvapartei kaotas (pidi taanduma mandri Hiinast) - Kuulutatakse Hiina Rahvavabariik - (Taivaani saartele armee ja HV kullavaruga)
VMN raames ei kujunenud soodsat majanduslikku integratsiooni riikide omavahel iga leping tuli sõlmida läbi Moskva. Peamiseks VMN made toodangu tarbijaks NSVL kaubapuuduses vaevlev turg. 1991 saatis VMN end laiali. HIINA KODUSÕDA 1946-1949 1911-1912 revolutsiooni tulemusena kukutati keiser Pu Yi. Hiinast sai vabariik. Suurem osa territooriumist oli Guomindangi (juhiks kuni 1925. a Sun Yatsen) võimu all. Kirde-Hiinas pop HKP eesotsas Mao Zedongiga . Pärast II MS HKP ja Guomindangi koostöö enam ei laabunud 1946. puhkes kodusõda Chang Kaiseki saatis algul edu. 1947 pöördepunkt. Guomindang pidi 49 a taanduma kogu Mandri-Hiinast (koos 200 tuh. Armee ja HV ullavarudega Taiwani saarele >1940 1sots NSVL 1945 9riiki Eur. 1949 4 riiki aasias Põhja-Korea; Mongoolia RV, Põhja-Vietnam (Vietn DV), Hiina RV. Hallsteini doktriin See on nime saanud Saksamaa välisministri Walter Hallsteini järgi ja oli Lääne-
Religioossete tõekspidamiste taaselustumine on tänapäeva Hiina ebakindla elu üks väljundeid. 2 POLIITIKA Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu (2938 liiget) Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu valivad provintsid, keskalluvusega linnad ja autonoomsed piirkonnad ning relvajõud. Tegelik poliitiline juhtiv jõud on Hiina Kommunistlik Partei (HKP) Hiina on üheparteiline riik, seda juhib maailma suurim partei Hiina Kommunistlik Partei (HKP). Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu, mis valitakse kaudsetel valimistel 5 aastaks, on vormiliselt kõrgeim riigivõimuorgan. See määrab presidendi ja täidesaatva organi Riiginõukogu, mida juhib peaminister. Tegelik võim on 22 liikmelisel HKP Poliitbürool, eriti selle 6 liikmelisel Alalisel Komiteel.
Hiina kodusõda Osapooled: Hiina Vabariik (Guomindang) ja hiina Kommunistlik Partei (Mao Zedong) 4 II ms lõpuks Hiina: vaesunud. 1946: Hiinas uus kodusõda. Hiinas 2 valitsust: Guomindangi valitsus (abi USA'lt) ning kommunistlik valitsus Mao Zedongiga. (abi NSVL't) 1945: Põhja-Vietnam kuulutatakse kommu. Riigiks 1912: Hiinast vabariik - suurem osa: Guomindangi võimu alla - Hiina kommu. Partei eesotsas (HKP): Mao Zedong Pärast II ms HKP ja Guomingdangi koostöö enam ei laabunud 1946: Hiina kodusõda - Rahvapartei kaotas + pidi taanduma mandri Hiinast - Kuulutatakse Hiina Rahvavabariik - (Taivan'i saartel armee ja HV kullavaruga.)? 2 Jagatud riigid pärast II MS (Millal ja mille alusel jagatud) 4 Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia,
võimalikult kiiresti - kiirendati suurtööstuse rajamist - loodi rahvakommuune ehk ühismajandeid Tulemuseks oli tööstustoodangu järsk vähenemine, segadus põllumajanduses ja näljahäda Kultuurirevolutsioon Suure hüppe tulemusena tekkinud rahulolematuse mahasurumiseks alustas diktaator kultuurirevolutsiooni - eesmärgiks oli Mao Zedongi poliitiliste vastaste kõrvaldamine - haritlased, HKP tegelased ja riigitöötajad kuulutati ,,rahvavaenlasteks", kelle tagakiusamiseks moodustati rühmad - ,,rahvavaenlased" tapeti, vangistati, tagandati töökohtadelt, saadeti ümberkasvatamisele või pandi koduaresti Turumajanduslikud põhimõtted 1976. aastal suri Mao Zedong Peale teravat võimuvõitlust tuli võimule kommunistide mõõdukam tiib Deng Xiaopingi juhtimisel Dengi poliitika eesmärkideks olid turumajanduslike põhimõtete rakendamine
Vaatamata USA abile ei suudetud peatada kommunistide edasitungi Lõuna-Hiina suunal ning Guomindangi vägede riismed ja Hiina Vabariigi keskvalitsus olid sunnitud 1949 põgenema Taiwani saarele. Hiina lõhestatus kahe riigi ning süsteemi vahel on säilinud kuni tänapäevani. HIINA Pärast edukalt lõppenud kodusõda kuulutati 1.oktoobril 1949 Pekingis Mao Zedongi poolt välja Hiina Rahvavabariik. Hiina Kommunistlik Partei (HKP) kujundas ligi 500 miljoni inimesega riigis välja NSV Liidu eeskujudele tugineva kommunistliku diktatuuri. Kogu võimutäius riigis ja parteis kuulus kuni 1976 HKP esimehele Mao Zedongile. HIINA Likvideeriti eraettevõtlus (era- ja välisettevõtete „vabatahtlik” riigistamine), 1950.aastate alguses kollektiviseeriti põllumajandus (kooperatiivid ja kolhoosid) ning alustati üliindustrialiseerimist
Sõprusühendus- Sotsialistliku orientatsiooniga riigid- sotsialistlik suund 2. Millised konfliktid tekkisid sotsialismileeris? 1. Leidis aaset 1946.aastal juunis Jugoslaavia- nimelt tahtis Tito luua Moskvale vastukaaluks Doonau riikide föderatsiooni, samuti otsustas ta vastu võtta Marshalli plaaniga pakutud abi 2. Suhted Hiinaga- hakkasid halvenema 50.aastate lõpul, 1960 toimus esimene piirikonflikt, 1966.a katkestati sidemed NLKP ja HKP vahel ja 1969.a toimus piiril tulevahetus VMN- vastastikuse majandusabi nõukogu. Loodi 1949.a Sotsialismimaade majandusalane Organisatsioon Juhtis NSVL kuulusid Ida-Euroopa kommunistlikud riigid Eesärk: majanduslik koostöö VLO- Varssavi lepingumaade Organisatsioon Sõjaline ja poliitiline liit Loodi 1955.a ja moodustati Ida-Euroopa sotialistlike riikide poolt vastukaaluks NATO-le Pt. 33 Berliini ülestõus 1953
SUHTED SOTSIALISMILEERIGA. Kui 1950. aastate algul kuulus sotsialismileeri 13 riiki, siis 1960. aastate algul liitus leeriga ka Kuuba. Moskva võis kinnitada, et sotsialism oli jõudnud juba Ameerika mandrile. Samal ajal hakkasid halvenema NSV Liidu suhted Hiina Rahvavabariigiga. Hiina KP juhti Mao Zedongi oli ärritanud Hrustsovi kriitika Stalini isikukultuse aadressil, kus hoiatati teisigi komparteisid sellise diktatuuri eest. Mao nägi selles vihjet enda aadressil ja HKP-le. Ka arvas Mao, et peale Stalini surma pidanuks juhtroll rahvusvahelises kommunistlikus liikumises minema Pekingi kätte. Algul püüti suhete halvenemist avalikkuse eest varjata, kuid 1960. aastate lõpul ilmnes see juba avalikult ning 1969. a. jõuti koguni tulevahetuseni Ussuuri jõel. See oli esimene relvakonflikt sotsialistlike riikide vahel. Ida-Euroopa sotsialismimaadest säilitas neil aastail head suhted Hiinaga ainult Albaania, kelle suhted Moskvaga samuti olid halvad.
ligi 22000 dollarit elaniku kohta. Keskmine oodatav eluiga on 74,9 aastat, Eestil jääb see näitaja 73,8 peale. Imikusuremus on Eestist palju suurem 15,2 surma 1000 elussünni kohta võrreldes 6,82 surmaga. Puhtalt näitajate järgi võib öelda, et Eesti on arenenud riik ning Hiina on veel mingisuguses arengujärgus. Hiina on maailma kõige suurema rahvaarvuga riik. Ta on sotsialistlik riik ja alates Rahvariigi asutamisest on seda valitsenud Hiina Kommunistlik Partei (ehk HKP). Kuigi sotsialistlikud riigid on enamasti kapitalismivastased, siis Hiina on need kaks ühendanud neil toimib riigikapitalism. Hiina tähtsus pole koguaeg olnud nii suur, kui ta on tänapäeval. Kuid sellegipoolest umbes 250 aastat tagasi oli Hiina väga võimas riik, mis tootis kolmandiku kogu maailma kaubast ning sellega ületas ta isegi Euroopat. Koos teiste Aasia riikidega oli nende kogutulu 80% maailmamajandusest
1. mai - töörahvapüha; 1. august - armeepäev; 1. oktoober rahvuspüha, rahvavabariigi väljakuulutamise päev (1949) 7 Poliitika Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu (2938 liiget) Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu valivad provintsid, keskalluvusega linnad ja autonoomsed piirkonnad ning relvajõud. Tegelik poliitiline juhtiv jõud on Hiina Kommunistlik Partei (HKP) Hiina on üheparteiline riik, seda juhib maailma suurim partei Hiina Kommunistlik Partei (HKP). Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu, mis valitakse kaudsetel valimistel 5 aastaks, on vormiliselt kõrgeim riigivõimuorgan. See määrab presidendi ja täidesaatva organi Riiginõukogu, mida juhib peaminister. Tegelik võim on 22- liikmelisel HKP Poliitbürool, eriti selle 6- liikmelisel Alalisel Komiteel. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Geograafiline asend
Mis oli suur hüpe, kultuurirevolutsioon ja nende tagajärjed? Suur hüpe- 1958 kuulutas Mao välja "suure hüppe", eesmärgiga jõuda, kommunismi võimalikult lühikese ajaga. Hakati kiirendamasuurtööstuse rajamist ja ühismajandite moodustamist. Tulemuseks tööstustoodangu järsk vähenemine ja segadus põllumajanduses. Kultuurirevolutsioon- Eesmärgiks oli Mao poliitiliste vastastekõrvaldamineSajad tuhanded HKP(reeglina haritumad) kuulutati rahvavaenlasteks. "Rahvavaenlasi" tapeti,vangistati, tagandatitöökohtadelt, saadeti maaleümberkasvatamisele või pandi koduaresti. Millised muudatused tõi Deng Xiaoping, miks tehti neid muudatusi? Uued eesmärgid:turumajanduslikke põhimõteterakendamine kommunistlikupartei juhtimisel: saadeti laialiühismajandid, lõpetati plaanimajandus, hakati tootmaolmekaupu (telekad, külmkapid jms.). Hiina sai jagu näljahädast. Hiina kaubad jõudsid ka maailmaturule
Ta keeldus isa korraldatud kihlusest ühe kohaliku tütarlapsega. Koolivaheajad veetis Hunani maapiirkondades ringi rännates. Konsolideerumisperiood 1949-1952 1952. aastani oli uue võimu peamine jõupingutus suunatud kontrolli kindlustamisele. Õõnestustegevuse eest kaitseks jagati riik 1949. aasta septembris kuueks sõjaväeringkonnaks ning võimu hakkasid teostama sõjaväe ja haldusaparaadi ühisorganid. HKP pürgimus oli näidata Hiinat iseseisva ja sõltumatuna, kuid 1949. aastal tundus külma sõja õhkkonnas, et Hiina peab ,,kalduma ühele poolele", kuna suhted USA-ga polnud just kuigi head, tuli pöörduda liidu otsimise sooviga pigem Nõukogude Liidu poole. Detsembris 1949 lahkus Mao Zedong esimest korda elus Hiinast , et minna Moskvasse Staliniga läbi rääkima. Tulemuseks oli Nõukogude-Hiina liidu ja vastastikuse abi leping.
föderatsiooni, samuti otsustas ta vastu võtta Marshalli plaaniga pakutud abi. Selle peale heitis Stalin nii Jugoslaavia kompartei kommunistlikust liikumisest kui Jugoslaavia riigi sotsialismileerist välja. NSVL ja J lähenesid uuesti alles pärast Stalini surma, kuid ka siis säilis Jugoslaavia eriseisund. - Suhted Hiinaga - hakkasid halvenema 50.aastate lõpul, 1960 toimus esimene piirikonflikt, 1966.a. katkestati sidemed NLKP ja HKP vahel ja 1969.a. toimus piiril tulevahetus. Hiina-meelsed olid teistest sotsmaadest Albaania ja teatud määral ka Rumeenia, kes küll püüdis mõlemaga hästi läbi saada. Nende konfliktide ja erimeelsuste pärast hakati Moskvas omade ja pool-omade vahel vahet tegema. Nimelt võeti kasutusele termin: sotsialistlik sõprusühendus, kuhu ei kuulunud Hiina, Jugoslaavia, Põhja-Korea, Albaania. 4
Forward Edge of the FEBA Lahingupiirkonna eesmine joon Battle Area Forward Line of Enemy FLET Vastase eesliin Troops Forward Line of Own FLOT Oma eesliin Troops FUP Forming up Position (UK) Rünnakupositsioon ERV/HKP Emergency Rendezvous Hädakogunemispunkt LD Line of Departure Lähtejoon LOA Limit of Advance Edasiliikumise piir LOE Limit of Exploitation Edundamise piir MDA Main Defence Area Põhikaitseala 13 Nuclear, Biological and NBC Tuuma-, bioloogiline ja keemiarelv
riigi lahutamatuteks osadeks. Uue konstitutsiooni vastuvõtmise tulemuseks oli ka Hiina Riiginõukogu resolutsioon "Tiibeti Autonoomse Regiooni Ettevalmistava Komitee" (edaspidi TAREK) loomise kohta. Selle esimeheks määrati Dalai-laama, kui komitee enamus koosnes tiibetlastest, kellest suurem osa võlgnesid oma positsiooni puhtalt Hiina okupatsioonivõimudele. Dalai-laama lootused, et see organ suudaks leida kompromissi Tiibeti ja Hiina vahel olid osutunud ekslikeks. Tegelik võim asus "HKP Tiibetis Komitees", mis koosnes eranditult hiinlastest. Samal ajal viisid hiinlaste poolt vägivaldselt läbiviidud reformid 1956. aasta suvel üleüldise sissisõja puhkemisele Khamis ja Amdos. Amdo ja eriti Khami rahvaülestõusu mahasurumiseks paisati sinna üle 150 tuhande sõduri ning Hiina valitsus teatas reformide edasilükkamisest ja suurema osa Hiina tsiviilteenistujate tegasikutsumisest Tiibetist. See uus poliitika tuli aga liiga hilja, 1958
Pikklest WIT 23,554 37,989 7,821 11,081 13,951 32,911 Ruske soomuslest YEL 25,344 32,571 3,597 12,771 31,349 Loode-Atland kokku 13332,319 13086,342 5978,514 4328,688 7146,082 3444,295 Edela-Atland Lõunakongrio CUS 144,256 127,043 90,163 Argentiina piitsmerluus GRM 135,250 92,010 0,320 Argentiina merluus HKP 1125,315 1395,003 1571,077 Nototeenialased, m,n NOX 57,684 76,257 56,520 Lõunaputassuu POS 0,224 0,128 82 Kalaliik Kood 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Patagoonia nototeenia SAO 0,980 1,699 1,078
annaabi.ee 
