Gerttu Blank Jahijumalanna, kes on neitsilik ja ligipääsmatu. Jupiteri ja Latona tütar, Apollo kaksikõde. Loomade kaitsja, kes nautis laulmist ja tantsimist. Valvas ka laste ja nende sündimise üle. Neitsijumalanna, kes vandus, et ei abiellu. Tema loomaks oli jahihirv. Teda kujutatakse üldiselt vibu ja hirvega. Ta moodustab kolmainusese Energia, ämmaemanda ja Virbusega. Dianat austavad ertiti madalamast klassis inimesed. Orjadele pakuti tema templis varjupaika. 13.augustil on Dianale pühendatud festival. Üks populaarsemaid jumalannasid kunstis. Teda on kujutanud kunstis kuntsnikud: Tizian, Peter Paul Rubens, Francois Boucher, Nicholas Pouissin. Enamik kunstiteoseid räägivad, kuidas ta pärast küttimist puhkab. Tempel Dianale Actaeoni surm
MADALMAADE KUNST Jan van Eyck Madonna kantsler Roliniga Arnolfini abielupaar Rogier van der Weyden Naise portree Kristuse ristilt võtmine Hieronymus Bosch Narrilaev Kadunud poeg Püha Antoniuse kiusamine Eedeni aed Hugo van der Goes Karjaste kummardamine Jan ja Hubert van Eyck Genti altar suletuna Genti altar avatuna SAKSA KUNST Matthias Grünewald Isenheimi altar Albrecht Dürer Püha Floriani lahkumine Neitsikarikas Püha Hieronymus Autoportree maastikuga Pattulangemine Paradiisist välja ajamine Ninasarvik Aadam ja Eeva Hans Holbein noorem Edvard VI lapsena Inglise kuninga henry VIII portree Cleve Anna MADALMAADE JA EESTI Lucas van Leyden Taavet mängib harfi kuningas Sauli ees Joachim Patinir Püha Hieronymus maastikus Quentin Massys Rahavahetaja ja ta naine Pieter Brueghel vanem Maastik Ikarose kukkumisega Jahimehed lumes Pimedad Talupoja Pulm Michel Sittow Taani kuninga Christian II portree Aragoni Katariina portree Arent Passer Tallinn...
Poolsambad, pilastrid Arvukalt skulptuure ja reljeefe Goujoni omad 3-korruseline ülemine on poolkorrus Atika korrus o Koosneb vanast ja uuest Louvre'ist · Prantsuse renessanss-skulptuur: O JEAN GOUJON NÜMFIDE RELJEEID "SÜÜTUTE KAEVUL" praegu Louvre's o Germain PILON HENRI II JA KUNINGANNA CATERINA DE' MEDICI HAUAMONUMENT "DIANA HIRVEGA" ??AUTORLUS · Prantsuse renessanssmaal: o Pole eriti silmapaistev o Esindatud ainult portree O JEAN CLOUET FRANCOIS Jean Clouet' poeg Mõlemad on portreteerinud kuningas Francois I'st · TUILERIES LOSS hävis 1871 asemele kuulus Tuileries aed · FRA maalikunstnik gootika ja renessansi vahepeal Jean FOUQUET Touers'i linnas ,,Meluni diptühhon" (?)
PRANTSUSE KUNST 16. SAJANDIL R E N E SS A N S P R A N T S U S M A A L Arenes kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimustel. Loobumist goodikast aitasid kujundada Prantsusmaa sõjakäigud Itaaliasse, mis algasid 1494. aastal. François I oli renessanslik valitseja. Pidas edutuid sõdu Habsburgidega. Ehitas uhkeid losse ning arendas kunsti. ARHITEKTUUR 16. saj ehitati mitmeid losse Pariisi lõuna pool, Loire'i orus. Losside ehitamises kasutati segastiili, ühendati keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Linnustele viitab ehitise masside jaotus, ümartooned ning kõrge katus. Palazzode mõjul pole lossidel kindluslikku ning sõjalist välimust. François I oli mitme lossi ehitaja ja arendaja. Chambordi loss Blois'i loss Chenonceaux' loss Fontainebleau loss P R A N T S U S E R E N E SS A N SS M A A L Järgiti enamasti Itaalia eeskujusid. Prantslased olid iseseisvad ...
A N T Francois Coulet Jean Clouet Pierre Lescot Francois Jean Goujon Germain Pilon Germain Pilon Jean Decault S Francoi I hobusel Francois I Louvrei lossi fassaad Pariisis Blois' lossi keerdtrepp Süütute kaev Diana hirvega Henry II ja Kuninganna Caterina U Henry III de' Medici hauamonument Austria Elizabethi S portree E K U N S T 1 6 s aj
· imetlusväärne on nümfide läbipaistva ja voolava riietuse voldistiku mäng · osa reljeefe praegu Louvre'i muuseumis · sagedased tööd olid hauamonumendid · GERMAN PILON · andis hauamonumentidele uue lahenduse · kuningas Henri II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonumendid Saint-Denis' kirikus · kujutas kunigapaari lebavad marmorkujud portreelistena · näitab lahkunute ilu ja väärikust · marmorgrupp ''Diana hirvega'' antiikjumalannat kujutas graatsilise kaunitarina · maalikunstis järgisid itaalia eeskuju iseseisvad portreekunstis · parimad olid JEAN CLOUET ja tema poeg FRANÇOIS · töötasid õukonnas ja portreteerisid sealseid tegelasi · tegid ka realistlikke ja täpseid õlimaale · säilinud palju portreesid kujutatud tundlikult iseloomu ja seisundit · François Clouet ''François I hobusel'' ja ''Austria Elisabethi portree'' · Jean Clouet ''François I''
Imetlusväärne on nümfide läbipaistva ja voolava riietuse voldistiku mäng. · Germain Pilon [zer'mä(n) Pi'lo(n)] o Hauamonumentidele uue, renessansliku lahenduse andja. o Tema loodud on Herni II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonument Saint-Denis' kirikus Pariisi äärelinnas. o Hauamonument näitab lahkunu ilu ja väärikust. o Piloni teoseks peetakse ka marmorgruppi ,,Diana hirvega". Prantsuse renessanssmaal o Maalikunstis järgisid prantslased enamasti itaalia eeskujusid. Silmapaistvad olid prantlased siiski portreekunstis. · Jean Clouet [za(n) Kluee] ja tema poeg François o Töötasid õukonnas ja portreetasid sealseid tegelasi. Lisaks õlimaalidele, mis on realistlikud, jahedalt täpsed, aga kuivavõitu, on neilt säilinud hulgaliselt portreejoonistusi.
RENESSANSS Karmen Rebane Iseloomustus ja etapid ❖ Linnakultuuri edenemine Itaalias, ❖ Vastandumine keskajale, ❖ Antiigi tundmaõppimine, ❖ Humanism, ❖ Renessanslik moraal, ❖ Ristiusu kirik ja uuspaganlus, ❖ Uusplatonism ja jumalikud reeglid, ❖ Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias, ❖ 14. sajand- eelrenessanss, ❖ 15. sajand- vararenessanss, ❖ 16. sajand- kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur. 15. sajand. ❖ Kunstikeskuseks oli Firenze, ❖ FILIPPO BRUNELLESCHI - Rierenze toomkiriku koheksatahuline kuppel, Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel ❖ Tsentripetaalperspektiivid- ruumiline pilt, “õiged proportsioonid” ❖ Palazzod- Paleed, kolmekorruselised (iga korrus “kergem”), rõhutati üksikosade funktsioone, horisontaalne suund ❖ LEON BATTISTA ALBERTI - iga korrase akende vahel pilastrid. Fassaad muutus rahulikumaks ja harmoonilisemaks. Kindlad reeglid kunsti loomiseks jne. Itaali...
Etienne Chevalier` palveraamatu miniatuurid, "Madonna inglitega" (Agnes Sorel- Charles VII favoriit), Charles VII portree (Ch. VII Võidukas, s. 1403, valitses 1423- 1461). JEAN CLOUET (1485-1541), Francois I õuemaalija - Fr. I portree. FRANCOIS CLOUET ( 1505- 72), Jeani poeg, portretist, "Suplev naine" (Diane), H II, C de M, Ch IX portreed PIERRE LESCOT (1510-78), arhitekt, Louvre (1546). JEAN GOUJON (1510-68), arhitekt, Louvre, Süütute kaev (5 reljeefi, Louvre`is), "Diana hirvega". GERMAIN PILON (1535-90), skulptor, Henri II ja Katariina di Medici hauamonument Saint-Denis` kirikus, Kolm graatsiat Henri II südamega. LOSSID: Loire`i oru lossid, Prantsuse kuningate jahilossid, Loire`i jõgi 1012 km. FONTAINEBLEAU. 60 km. Pariisist.Seal elati alates kapetingidest kuni Napoleon III-ni.Loss meeldis Napoleon Banaparte`ile. Valge hobuse õu e. Hüvastijätu õu - 20.04.1814 - Napoleon I jättis hüvasti oma kindralitega ja sõduritega enne Elba saarele minekut
Nümfide figuurid on väga maneristlikud. Väga meisterlikult on kujutatud riiet. Nümfid on elavamad kui olid kujud Foin. Koolkonnas. Skulptorite tähtsaimad tööd olid hauamonumendid. Mõned tegid keskaegseid, aga uue lähenemise leidis Germain Pilon. Tegi Henry II ja Katarina Meidici hauamonumendi st.Denisi kirikus. Kuningapaari realistlik kujutus, hoiab nende mälestust ilusana. Kujutab neid peaaegu alasti. Piloni skulptuur on ka ,,Diana hirvega". ( ei teata tegelikult täpselt, kas see on tema tehtud või mitte. ) Antiikjumalannat on kujutatud kaasaegsena. MAALIKUNST Järgitakse Itaalia eeskujusid. Isesiesvad ollakse portreekunstnis. Parimad selles on isa ja poeg Clouet. Töötasid õukonnas. Kuulsaim on Francois 1 portreemaaal. Põhiliselt tegid realistlikke ja täpseid õlimaale. Palju on säilinudd portreejoonistusi, mis on palju tundelisemad kui maalid.
6. Kreeka jumalad Peajumal on Zeus, kes on taevajumal (Roomas Jupiter). Hera on taeva valitsejanna ja Zeusi abikaasa (Roomas Juno). Athena on tarkuse- ja õiglaste sõdade jumalanna, Ateena kaitsejumalanna (Minerva) Aphrodite ilu- ja armastusejumalanna. Poeg Eros (Venus & Amor). Apollon valguse ja muusika jumal, alati kujutatud lüüraga (Apollo) Hephaistos tule- ja sepatöö jumal (Vulcanos). Artemis jahijumalanna, kujutatakse alati hirvega (Diana). Poseidon merejumal, kujutatakse alati kolmhargiga (Neptunus). Hestia kodu- ja kustumatu kolde jumalanna (Vesta). Demeter maa- ja viljakusjumalanna (Ceres) Ares sõjajumal (Mars) *Hades allmaailma valitseja, manajumal (Pluton). **Hermes jumalate käskjalg, elas ka Olümposel. Petturite, varaste, karjaste ja karja kaitsja. Rändurite ja teekäijate jumal. Tunnus: tiivulised sandaalid. 7. Maailma loomine, Zeusi võitlused Kõigepealt oli jumal Kaos ja muud midagi
sagedasteks töödeks olid hauamonumendid, mõned neist esindasid keskaegsete traditsioonide jätkumist. Germain Pilon ndis uue lahenduse hauamonumentidele. Tema lõi Henri II ja kuninganna Catherina de' Medici hauamonumendi Saint-Denis' kirikus Pariisi äärelinnas. Pilon kujutas paari lamava marmorist portree kujuna., ta arvas, et lahkunute ilu ja väärikus võis ka peale surma neile alles jääda, mälestust ei pea kustutama, tema teosekski peetakse ka marmorgruppi "Diana hirvega" antiikjumalannat kujutas ta graatsilise kaunitarina. 12. Leonardo da Vinci (1425-1519) hakati rõhutama kunstniku erinevust tavakodanikust. Igasuguste loovate ideede puhul hakati tähtsaks pidama selle teostust. Leonardo pole küll meile pärandanud palju lõpetatuid teosed, kuid see-eest uskumatult rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, teaduse ja tehnika vallas. Ta tegeles pidude korraldamise ja sõjaväeinseneri ameti kõrvalt maalikunsti, skulptuuri või arhitektuuriga
kool" ja ,,Sixtuse Madonna" TIZIAN ,,Urbino Venus" ,,Maarja taevaminek" MANERISM(EL GRECO) Madalmaad JAN VAN EYCK ,,Arnolfini kihlus" ja ,,Genti altar" BOSCH ,,Lõbude aed" BRUGHEL ,,Ikaros". Kronborgi loss Taanis. FLORIS Antverpeni raekoda Prantsusmaa Loire´i oru lossid. Chambrod. Louvre´i loss Pariisis. PILON ,,Diana hirvega". Portreekunst. Hauamonumendid; mööbel; jt. Saksamaa Graafika. DÜRER'i graafika. HANS HOLBEN ,,Rotterdami Erasmuse portree" ja Henri VIII portree. Gutenbergi piibel. Puulõikesarjad. GRÜNEWALD ,,Kristuse ülestõusmine" ja ,,Kristus ristil" Eesti PASSER Mustpeade maja fassaad Tallinnas. SITTOW läks Madalmaadesse elama ja tööle. Tallinna raeapteek. Pontus de la Gardie hauamonument
naise hauamonumendid, Püha Jüri, Burgundia hertsogi Philippe Ilusa büst(ilmalik teos); Richier hilis-gootika, ka naturalism, Kristuse haudapaneku mon. Saint Etienne kirikus, Renee de Chalonsi hauamon.(kujutas surma); Fontainebleau koolkond: Rosso ja Cellini(It. meistrid kutsuti Pr.maale), isel. malerism, figuurid pikad, saledad ja graatsilised, pead väikesed; Gonjon reness. tipp; süütute kaev Pariisis; Diana hirvega; Bontemps sirgus ja lihtsus, Franqoise II hauamon. Saint Denis kirikus; Pilon Henry II hauamon. Saint Denis kirikusse Madalmaad: puuplastika erilisel kohal, nikerdatud altarite valmistamise keskus Brüssel ja Antverpen, parim looja: Borman, 16.saj keskel hakkas levima It. reness.; meister: Cornelius Floris triumfikaare kujuline vahevõre Tournai katedraalis ja hertsog Albrerti hauamon. Küningsbergis.
Kaks skulptorit Rossi ja Cellini. Rossi töötas Fointebleau lossi sisetöödel ja lõi Fointableau koolkonna, mida iseloomustavad graatsilised figuurid. GOUJON (1510-1568) tema ajal oli Prants renes haripunkt. Tüüpilisem töö Süütute kaev Pariisis, mida kaunistasid reljeefid nümfidega. Iseloomulik oli antiik-Kreeka voldistik riietel. Võttis osa Louvre lossi sisekaunistus töödest, tegi Diana hirvega. BONTEMPS (1507-1570) l'i Francois I hauamonumendi St Demi abtkonna kirikusse. PILON (1535-1590) hakkas tellimusi saama hästi noorelt ja muutus Catharina de Medici soosikuks. Esimene tellimus oli Henry II mälestuseks valmistatud skulptuurigrupp Kolm graatsiat, kes kandsid oma pea kohal urni Henry II südamega. Konstrueeris mõlemale ka hauamonumendi. · Madalmaad domineeris dekoor. De Vries, kes tõi iseloomuliku motiivi kartussi raam, mis aimas
häbi, et ta peitis end suure mäe (Keryneia) alla. Hiljem muutis Artemis ta kaitseks Zeusi eest emahirveks. Kui Taygete sai tagasi oma loomuliku kuju, siis pühendas ta mäele (mille all ta elas) elama asunud hirve Artemisele... Keryneia hirv oli nii kärme loom, et Herakles ei suutnudki teda ilma relva abi kasutamata kinni püüda. Ta lasi noole hirve jalga ning sai siis haavatud looma hõlpsasti kätte. Teel hirvega tagasi Eurystheuse juurde kohtus Herakles Apolloni ja Artemisega, kes süüdistasid teda pühalooma tappa tahtmises ja nõudsid hirve tagasi. Tundub, et Herakles valdas hästi vabandamiskunsti, kuna jumalaid rahuldasid Heraklese esitatud väited selle kohta, et kui ta Eurystheuse ülesandeid ei täida, siis on tal lips läbi. 4)Erymanthose metssiga Heraklese neljandat ülesannet peetakse nii üheks traagilisemaks kui ka koomilisemaks vägitööks.
viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna. Mina sain veel teada , et on olemas matemaatikas Pythagarose teoreem , see on täisnurkse kolmnurga kahe kaateti ja hüpotenuusi vahel Valem: 15. Kasutatud materjalid. Kõik materjal ,tekst ja pildid on otsitud internetist google otsingu abil. Lisad 1 Punasefiguurilised tehnikad Athena ja Herakles Herakles hirvega Lisad 2 Mustafiguuriline tehnika Vana-Kreeka amfora Lisad 3 Skulptuurid Polykleitose Odakandja Myroni Kettaheitja
· Renessanslik stiil, kasutas atikakorrust Jean Coujoun · Louvre´i lossi skulptuuride autor · Kuulsaim töö nümfide reljeefid ,,Süütute kaevul" · See on purskkaev, maneristlik kasutusviis German Pilon · Hauamonumentide valmistamine · Tema loodud on Henri II ja kuninganna Caterina de´Medici hauamonument Saint Denis' kirikus · Tema teoseks peetakse ka Diana hirvega antiikjumalanna Jean Cloet ja Francois Clouet · Portreekunst, ka õlimaalid · ,,Francois I", Austria Elisabeth", ,,Francois I hobusel" Prantsuse kunst 17 sajandil Sajandi alguses jätkus ehituskunstis maneristlik mõju (kõrged ja järsud katused) FRANCOIS MANSART · Paigutas kõrge katuse alla lisakorruse mansardkorrus Louis XIV võimuletulek · Kunst muutus valitseja ülistamiseks ja jäädvustamiseks
Sattus loodusesse, hakkas paljunema ja arenema. Euroopa on nüüd neid täis ja on tõeline nuhtlus sööb linnumune. Euroopas on ka oma naarits, kuid kuna Ameerika naarits on suurem ja võimsam, tõrjub ta Euroopa naaritsa välja. Kanada vesikatk. Algselt oli akvaariumitaim, sealt sattus aga veekogudesse. Nüüd on Eestis jõgedes domineeriv. Teadlikult sissetoodud võõrliike: Euroopa piison (Elistvere looduspark) Maral (Väätsa metskonda, seguneb Euroopa hirvega) Jaanalind (Vilsandi). Prussakad, tarakanid pärit troopikast. Põllumajandusliku liigi mitmekesisus: Eesti maatõugu veis Eesti maatõugu hobune Eesti hagijas Sangaste rukis. VESI Nitraadi direktiiv kõik EV liikmesriigid peavad selgitama tundlikud alad lämmastiku suhtes. Eutrofeerumise aldid alad. Tagada kõigile joogikõlbulik joogivesi. Eestis ongi joogivee direktiiv kõige
teadvusele tulles oli tal nii häbi, et ta peitis end suure mäe (Keryneia) alla. Hiljem muutis Artemis ta kaitseks Zeusi eest emahirveks. Kui Taygete sai tagasi oma loomuliku kuju, siis pühendas ta mäele (mille all ta elas) elama asunud hirve Artemisele... Keryneia hirv oli nii kärme loom, et Herakles ei suutnudki teda ilma relva abi kasutamata kinni püüda. Ta lasi noole hirve jalga ning sai siis haavatud looma hõlpsasti kätte. Teel hirvega tagasi Eurystheuse juurde kohtus Herakles Apolloni ja Artemisega, kes süüdistasid teda pühalooma tappa tahtmises ja nõudsid hirve tagasi. Tundub, et Herakles valdas hästi vabandamiskunsti, kuna jumalaid rahuldasid Heraklese esitatud väited selle kohta, et kui ta Eurystheuse ülesandeid ei täida, siis on tal lips läbi. 4)Erymanthose metssiga Heraklese neljandat ülesannet peetakse nii üheks traagilisemaks kui ka koomilisemaks vägitööks
koolkond) Näide kaunistustest, sisemaalidest (lk 108): Rosso ja Fiorentino Ka osa Pariisi uuest kuningalossist on ehitatud renessanss-stiilis, kuid üsnagi väike osa (enamus kas barokkstiilis või klassitsistlik) Louvre'i loss Pierre Lescot Jean Goujon - reljeefid Tema kõige suurem töö on nümfid Pariisi "Süütute kaevult" Praegu viidud Louvre'I muuseumisse Germain Pilon - teinud Henri II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonumendi Diana hirvega (?) - kuningas Henri II armuke sümboolselt kujutatud Prantsuse renessanss-maalikunst Renessanssmaalikunst pole eriti silmapaistev Üsnagi tagasihoidlik Esindatud portree Tuntumad kunstnikud Clouet isa ja poeg Mõlemad kujutanud kuningas Francois'd Veneetsia koolkond Selle all mõeldakse Veneetsia vabariigis tekkinud silmapaistvat kujutava kunsti koolkonda 15.-18.sajandi lõpuni Veneetsia on tekkinud arvatavasti 5
temalt palutakse, lausus andestavad sõnad: ,,Nii kauni olevuse sigitanud mees ei saa olla üdini paheline!" See Diane'i aadressil lausutud kompliment sai kohe tuule tiibadesse (kuninga sõnu võeti õukonnas aksioomina4). Vastutasuks soovis kuningas Diane'i iga päev õukonnas näha. Ametlikult määrati kaunitar kuninga ema seltsidaamiks. Keelduda ei saanud. Et Diane' i tülikast abikaasast lahti saada, määras kuningas ta kõrgele ametipostile Normandias. Jean Goujon. Diana hirvega (Diane de Poitiers Dianana). Louvre Õukonnas ei jõutud Diane'i voorusi ära kiita. Eriliselt kiindus daamisse kuninga ema ja kuninga teine poeg, 6-aastane Henri, kes korrutas tüütuseni: Comme elle est jolie!5 Järgmisel aastal langes François I Pavia lahingus 6 vangi ja tema kolmel pojal tuli isa vabastamise hüvituseks pantvangidena välismaale suunduda. Ka 7-aastaseks saanud Henri asus teele, kuid ta anus Diane'ilt hüvastijätusuudlust
· osa reljeefe praegu Louvre'i muuseumis · sagedased tööd olid hauamonumendid · GERMAN PILON · andis hauamonumentidele uue lahenduse · kuningas Henri II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonumendid Saint-Denis' kirikus · kujutas kunigapaari lebavad marmorkujud portreelistena · näitab lahkunute ilu ja väärikust · marmorgrupp ''Diana hirvega'' antiikjumalannat kujutas graatsilise kaunitarina · maalikunstis järgisid itaalia eeskuju iseseisvad portreekunstis · parimad olid JEAN CLOUET ja tema poeg FRANÇOIS · töötasid õukonnas ja portreteerisid sealseid tegelasi · tegid ka realistlikke ja täpseid õlimaale · säilinud palju portreesid kujutatud tundlikult iseloomu ja seisundit · François Clouet ''François I hobusel'' ja ''Austria Elisabethi portree'' · Jean Clouet ''François I''
annaabi.ee 
