Tootmise püsivad lisakulud 20 Halduskulud 20 Müüjate komisjonitasu 50 Arvutada: Tootekulud Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Esmaskulud Konverteerimiskulud Muutuvkulud Turustuskulud Ülesanne 1.7 On toodud mitmesugused kulud panga laenuosakonnas. Iga kulu puhul märkida tähtedega, millist liiki kuluga on tegemist. NB! Ühte ja sama kulu võib liigitada mitmeti. Anda võimalikult täielik vastus Kululiigid: a) laenuosakonna juhataja poolt mõjutatavad kulud b) laenuosakonna juhataja poolt mittemõjutatavad kulud c) laenuosakonna otsekulud d) laenuosakonna kaudkulud e) diferentsiaalkulud f) piirkulu g) alternatiivkulu h) pöördumatu kulu Kulud 1
1 Kulufunktsioon Matemaatiliste meetodite kasutamisel majandusprotsesside analüüsimisel puututakse kokku mitmesuguste funktsioonidega. Mikroökonoomikast on tuntumad kulu-, tulu- ja kasumi- funktsioon ning nõudlus- ja pakkumisfunktsioon. Kulufunktsioon on funktsionaalne seos tootmismahu (tegevuse mahu) q (quantity) ja kulude C (cost) vahel. Kulufunktsioon koosneb kahest komponendist fikseeritud kuludest ja muutuv- kuludest. Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud = + kus q - tootmismaht; CF - fikseeritud kulud; cv - muutuvkulu tooteühiku kohta. 7 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Fikseeritud kulud ehk püsikulud on kulud, mis ei sõltu toodangu mahust. Näiteks rent, büroo- töötajate palgad jms
Konkurentsivõime tugevdamiseks peab tootja suurendama turunduskulusid, eriti reklaamile, mis eristaks firma toodet tema konkurentide analoogidest. Turu küllastumine saabub teaduslik- tehnilise progressi edenedes üha kiiremini. Seetõttu peab firma olema võimeline kiiresti piirama tootmist., sest ületootmine tähendab kahjumeid. Selleks ajaks tuleks välja töötada ja turule tuua mõni uus toode. Langusfaas. Kauba elutsükli viimasel etapil väheneb nii käive kui kasum, mõnikord isegi väga ruttu. Languse põhjused võivad olla järgmised: 1. turu küllastatus 2. uus tehnika 3. väärtushinnangu muutus Langusfaasis ostavad toodet enamasti hilinenud, mahajäänud tarbijad. Turul konkureeritakse põhiliselt hinna ja kvaliteedi osas. Kauba moderniseerimisega, hinna alandamisega ja müügi stimuleerimisega saab firma ajutiselt pidurdada täielikku langust, mõnel juhul viia toote isegi teistkordsesse kasvufaasi. Elutsükkel lõpeb aga
3000 Kui me võtaks arvesse arvestusliku kasumi oleks = 0,06 50000 Sel juhul teenib ettevõtte 6% kasumit, mis ei ole eriti suur, kuid piisav ettevõtte käigus hoidmiseks. Ennu jaoks on oluline, et ta ei maksa üüri ja arvestuslik üürisumma jääb samuti talle endale. 22 4. Püsi- ja muutuvkulud. Ettevõtte kulusid on võimalik jagada püsi-ja muutuvkuludeks. Kui vaatluse all olev kululiik suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega, on tegemist muutuvkuludega. Kui kulu ei ole aga sõltuvuses ettevõtte müügimahust, on tegemist püsikuluga. Muutuvkuludeks on näiteks tootmiseks kuluv materjal. Ettevõtte püsivkuludeks on näiteks ruumide rent ja palgakulu. Renti ja palka peab maksma olenemata sellest, kas ettevõttes
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 NÄIDE 6.7. Palgapiirangu sirge . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 NÄIDE 6.8. Eelarve joonte muutumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 45 MAJANDUSMATEMAATIKA I Mudelid 3 NÄIDE 7.1. Püsikulud tooteühiku kohta. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 NÄIDE 7.2. Nõutava koguse ja hinna vaheline seos konstantse tulu korral . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 NÄIDE 7.3. Keskmine kulu tooteühiku kohta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 NÄIDE 7.4. Kogukulude mudel, lineaarne ja pöördvõrdeline osa. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 NÄIDE 7.5
eksogeensed. Endogeensed muutujad on sõltuvad e mingi nähtuse poolt põhjustatud muutujad. Eksogeensed muutujad on autonoomsed e sõltumatud muutujad. Majandusteaduses eristatakse ka varude muutujat ja voogude muutujat. Varu on kogus, mis eksisteerib teatud ajamomendil. Voog on aga koguse muutus teatud ajaperioodi jooksul. Varu võtab kokku koguse ja ajamomendi, millal antud kogus mõõdeti, voog koguse ja ajaperioodi. Näiteks kui me ütleme, et seisuga 1.jaanuar 1999 oli ettevõtte käive 10 miljonit krooni, siis on meil tegemist varuga. Kui me aga ütleme, et 5 aasta jooksul kasvas ettevõtte käive 10 miljonilt 15 miljonile, siis on meil tegemist vooga. Need kaks muutujat on omavahel korreleeruvad ehk siis nende mõlema väärtuse muudatused sõltuvad teineteisest. Kuid korrelatsioon ei tähenda veel põhjuslikke seoseid
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.