Hinduism Ajalooline ülevaade Tänapäeval tähistab termin 'hinduism' enam-vähem kõiki Hindustani poolsaarel levinud usundeid.Praegune arusaam hinduismist on välja kujunenud alles 19. sajandil, siis kui hinduistlikud reformaatorid ja lääne orientalistid hakkasid nimetama hinduismiks Lõuna-Aasia usundeid.Hinduismil ei ole üht ajaloolist asutajat, ühtset lunastusõpetust ega keskset autoriteeti.Selles suhtes erineb ta teistest maailma usunditest.Mitmekesisus on hinduismi iseloomulikem tunnusjoon.Kuigi termin 'hinduism' on nüüdisaegne, on hinduistlikud traditsioonid väga vanad ja ulatuvad ajas tagasi rohkem kui teise aastatuhandeni enne Kristust. Pühad tekstid
Hinduism Hinduism on Indias levinud usund. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumalakäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon, selle järgijate arv kasvab kiiresti. Teda peetakse praegu järgijate arvult kolmandaks usundiks maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistlikud kogukonnad on Nepaalis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal ja Pakistanis. Paljudesse riikidesse on rajatud ka hinduistlikke templeid. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: višnuism, šivaism, šaktism ja smartism ning kuus koolkonda: nyaya, jooga, mimansa, vedaanta, vaisheshika ja sāmkhya . Kõigil neil on omakorda palju traditsioone ja järglaskoolkondi
INDIA JA HIINA KUNST INDIA Vanim kõrgkultuur Induse orus (III at. eKr.) Kunst püsivate tunnustega, peamiselt religioosses teenistuses. Usunditeks hinduism, budism, dzainism; ühine usk hingede rändamisse, taassündi ja looduse igavesse ringkäiku. Hinduism- Keerukas, fantaasiaküllane mütoloogia. Peajumalate kolmik- Trimurti (Brahma-looja, universumi juhataja; Visnu- maailma hoidja; Siva- looja,kaitsja,hävitaja.) Eeposed: ''Mahabharata'' , ''Ramajana'' Hinduistlikud templid: Templid meenutavad monumente, käbitaoliste tornidega; väikesed ruumid, tähtsaim pühakojaruum; väljast rikkalikult skulptuurselt (reljeefiga) kaetud - meelelised stseenid jumalate ja kangelaste elust. Budism 6.saj. eKr. Siddhartha Gautama u.560-480 eKr. Pühamees, valgustunu- Buddha. Eesmärk: vabaneda maistest kannatust. ja pääseda taassündide ringist nirvaanasse. Ehitised: Stuupa- monument Buddhale, poolkera- v kellukakujuline(Sanchi Amaravati stuupad)
Materjaliks on põhiliselt kivi, aga ka pronks ning vask. Maistest vahekordadest, proportsioonidest ning anatoomiast ei peeta kinni, kuna need pole jumalate kujutamisel vajalikud. Valitsevaks vormiks on reljeef. Jumalad on ümbritsetud veetlevatest ja lõbusatest naistest. Kunst tahab rõhutada, et kõik kordub. Tähelepanu ei pöörata iga elusolendi individuaalsusele, vaid näidatakse igaühe kuulumist mingisse liiki, rolli või kasti. Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha. Skulptuuri peeti väga tähtsaks ja seda võib pidada tähtsaimaks kunstiliigiks. Indias oli kõige rohkem erinevaid usundeid. (Näited: Tantsiva Siva pronkskujud, templite reljeefid, Buddha kujud) Maalikunst: Maalikunst oli hästi arenenud. Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid. Suure osa moodustavad maalikunstis aga miniatuurmaalid. Pearõhk on asetatud voolavale, kaunile, veidi stiliseeritud joonele ning kirgastele värvidele. Pildid kujutavad enamjaolt
inimestest-loomadest kombineeritud olendid. Materjal kivi, vahest vask ja pronks. Valitsevaks vormiks reljeef: jutustavat laadi tegelasterohked stseenid, ei rõhutata erinevusi inimese, looma ega jumala vahel, muinasjutu, legendi ja ajaloo segunemine. Tahab rõhutada, et miski ei kao ega lõpe täiesti, vaid kõik kordub. Vabaskulptuur: kujutava kunsti õitseaeg nn klassikaline periood Guptade dünastia ajal 4.-7. saj. Tähtsaim motiiv hinduistlikud jumalad. N: Tantsiva Siva pronkskuju tal oli tihti rohkem kui kaks kätt. Loodud kijudel seoseid hellenismiga: rahulik, leebe ja ülev ilme. N: Mediteeriv Buddha. Maalikunst: hästi arenenud. N: Suur bodhistava. Seinamaal Ajanta templis 7. saj. Kuulsad Ajanta kaljutempli seinamaalid. Miniatuurmaal: lineaarne käsitlus, voolav, kaunis, veidi stiliseeritud joon, kirkad värvid. Stseenid muinasjuttudest ja rahvaeepostest. N: Leskkuninganna 18. saj.
4. Millised olid minevikud peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat! Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Poolringikujuga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk 9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hinduistlikud templid 8. Mis oli India skulptuuri valitsevaks vormiks? Valitsevaks vormiks oli reljeefkunst: jutustav laad. 9. Miks ei rõhutata India kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. 10. Mida või keda kujutasid tavaliselt India vabaskulptuurid? Vabafiguurid kujutasid peamiselt hinduistlikke jumalaid. 11. Millal oli India kujutava kunsti õitseaeg klassikaline periood? 4 7. sajand 12
siis hakati neid vihma eest kaitseks katma kiviplaatidega. Skulptuur: mänglev, dünaamiline, liigutuste ja zestide mitmekesisus, kehad painduvad. Anatoomias ei peeta proportsioonidest kinni - esineb mitme pea ja paljude jäsemetega, samuti inimesest ja loomadest kombineeritud olendeid. Materjaliks on põhiliselt kivi, ümarplastikas ka vask ja pronks. Reljeef: vastab kõige paremini kunsti jutustavale laadile, lubab esitada tegelasterohkeid tseene. Vabaskulptuur: Tähtsamad motiivid on hinduistlikud jumalad ja Buddha. Maalikunst: seinamaalingud kaljukoobastes (Ajanta kaljutemplid) Miniatuurmaalid - puhtlineaarne käsitlusviis, kirkad värvid, tüüpiliselt muinasjutulikud. Vormi ja valguse-varju kujutamisele rõhku ei panda. Tarbekunst: metallesemed, kaaluvihad, pisiskulptuurid, keraamika - vähe kaunistusi, otstarbeka vormiga. Hiina Arhitektuur on rajatud enamasti keerukale palkkonstruktsioonile. iseloomulik on katusevorm ja mitmekorruselised katused (materjaliks glasuuritud
teod põhjustavad halva karma: võidakse sündida inimesena, kes on ühiskondlikus hierarhias madalamal positsioonil, või loomana või isegi õnnetu hingena, kes kannatab kohutavate piinade käes põrgus. Hindude jaoks on surm võimalus saavutada paremat kehastumist. Pühad tekstid Hindude pühasid tekste nimetatakse veedadeks. Veedasid on nelja liiki: vanimad veedad, braahmanad, aaranjakad ja upanisandid. Vanimad veedad on varaseimad teada olevad hinduistlikud teosed, mis sisaldavad jumalustele pühendatud hümne. Braahmanad kirjeldavad ohvririitusi ja seletavad rituaalide tähendust. Aaranjakad analüüsivad ja tõlgendavad tulerituaali, kus tõmmatakse parallel rituaali ja kosmose vahel. Upasandid on vanimates veedades ja braahmanates olevate mõtete kommentaarid ja arendused. Kõik pühad tekstid on kirjutatud sanskriti keeles. Hilisemaid üleskirjutusi ei peeta ilmutusteks, vaid pühade meeste kirjapanekuks.
India skulptuur iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus. Kehad on nii painduvad nagu luid poleks. Maistest vahekordadest ja proportsioonidest ei peeta kinni, anatoomiast samuti mitte. Materjaliks on põhiliselt kivi. Valitsevaks vormiks on reljeef. Tõsised, pühalikud või hirmuäratavad jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest veetlevatest naistest, kes kehastavad alamaid jumaladi, deemoneid ja haldjaid. Hinduistlik hinduistlikud jumalad (Visnu, Siva) ja Buddha on vabaskulptuuride tähtsamad motiivid. Kuulsad on tantsiva Siva pronkskujud, tal on tihti rohkem kui kaks kätt. Grandhara kujud osutavad seoseid hellenismiga: rahulik, leebe ja ülev ilme. Kujunesid välja mediteeriva Buddha kujud. Suurim õitseaeg (nn klassikaline periood) olu Guptade dünastiaaeg (4.-7- saj. pKr). India templid templi kõige püham paik (seal asub jumala kuju) on väike, tempel ise võib aga olla väga suur
Kr. tulid Indiasse aarjalased, kellest kujunes aja jooksul Hindustani poolsaare praegune kirev rahvastik. Indias on religioon peaaegu tervet ühiskonnaelu reguleerivaks jõuks. Seal on sündinud sellised olulised usundid nagu hinduism ja budism, mis on aastatuhandeid india kultuuri mõjutanud. Hindud peavad muusikat kunstides kõrgeimaks. Selle vanim teadaolev väljendus veedahümnide retsiteerimine (laulva häälega lugemine) on umbes 3000 aastat vana. Veedad on iidsed hinduistlikud ilmutusraamatud, vanem ja väärtuslikum osa religioossest kirjandusest. Hümnide kogu ,,Rigveda" on teadaolevail andmeil üks esimesi kirjalikke allikaid maailmas, mis käsitleb muusikateoreetilisi küsimusi. India klassikaline muusika on kujunenud religioossest muusikast. Mõiste ,,india rahvusmuusika" on sisuliselt tähenduseta, samuti kui india keel, sest Hindustani poolsaarel elab kümneid erinevaid rahvaid, igalühel neist oma kultuur ja keeletraditsioon.Tradisiooniline india muusika on
Meditatsiooni abivahendid võivad ida usundites olla väga mitmesugused. Mantra võib võib olla silp või sõna või lause või heli, mida korratakse kas mõttes või häälega või mida kuulatakse või mida tekitatakse. Sügavamates meditatsiooniseisundites kasutatavaid mantraid nimetatakse hinduismi traditsioonides ka suutrateks. Mandala võib olla joonis või pilt või kuju, mida vaadatakse, mida vaadeldakse kindlaksmääratud viisil, millesse süvenetakse, millele keskendutakse. Paljud hinduistlikud ja budistlikud pühapildid on kasutusel mandalatena. Teistest abivahenditest võiks nimetada erilisi hingamistehnikaid (pranayama jt), kehaasendeid (asana) jpm. Meditatsiooni eesmärgiks võib olla rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused
sellele kultuurile panid aluse u 3000 a eKr Indiasse saabunud draviidid. Nende religionn (usund) oli polüteistlik ( mitu jumalat). Õpetus: Hindud usuvad ühte lõpmatusse ülimasse olendisse, kellel on piiramatu hulk kehastusi. Kõik elusolendid nii inimesed kui loomad on osakesed jumalast. Materiaalse maailma loomikseks võtab jumal 3 erinevat kehastust : 1. Brahma looja 2. Visnu hoidja 3. Siva hävitaja Hinduistlikud pühakirjad Hinduistidel on mitmesuguseid erinevatest aegadest pärit pühakirju, mis on kirjutad sanskriti keeles. Vanimad kirjutised on Rigveda hümnid 2 at ema. Hilisemad on Upanisadid. Olulised pühakirjutised on ka : 1. Puraanad 2. Ramajana 3. Mahabharata 4. Bhagavadgita kõige populaarsem Kastisüsteem Kogu ühiskond on jagatud üksteisest sõltumatuteks rühmadeks ehk kastideks, kus igal
.peaministrile oma võimust üle Bhutanis on palju pühasid, millest enamik on seotud traditsiooniliste Pühad .pidustustega Nende seas on talvise pööripäeva püha, kuukalendri uusaasta, kuninga sünnipäev ja kroonimise aastapäev, mussoonide aastaaja rahvuspäev (17. detsember) ning mitmesugused algus (22. september), .pühad budistlikud ja hinduistlikud Pühade ajal tantsitakse maskitantse ja etendatakse tantsudraamasid, .traditsionilise muusika saatel tavaliselt Kultuurihinnangud Austatakse kuningat ning perekonda, haridus Väärtushinnangud Rahvas on truu oma kuningale ning usaldavad teda pimesi.Kuningas on isamaalisus autoriteet, keda rahvas austab Suuremad linnad on ühendatud telefoniliinidega. Välismaale saab info .pealinnast Thimphust helistada ainult
praegune kirev rahvastik. Indias on religioon peaaegu tervet ühiskonnaelu reguleerivaks jõuks. Seal on sündinud sellised olulised usundid nagu hinduism ja budism, mis on aastatuhandeid india kultuuri mõjutanud. India muusika · Hindud peavad muusikat kunstides kõrgeimaks. Selle vanim teadaolev väljendus veedahümnide retsiteerimine (laulva häälega lugemine) on umbes 3000 aastat vana. Veedad on iidsed hinduistlikud ilmutusraamatud, vanem ja väärtuslikum osa religioossest kirjandusest. Hümnide kogu ,,Rigveda" on teadaolevail andmeil üks esimesi kirjalikke allikaid maailmas, mis käsitleb muusikateoreetilisi küsimusi. India klassikaline muusika on kujunenud religioossest muusikast. · Mõiste ,,india rahvusmuusika" on sisuliselt tähenduseta, samuti kui india keel, sest Hindustani poolsaarel elab kümneid erinevaid rahvaid, igalühel neist oma kultuur ja keeletraditsioon
Meditatsiooni abivahendid võivad ida usundites olla väga mitmesugused. Mantra võib võib olla silp või sõna või lause või heli, mida korratakse kas mõttes või häälega või mida kuulatakse või mida tekitatakse. Sügavamates meditatsiooniseisundites kasutatavaid mantraid nimetatakse hinduismi traditsioonides ka suutrateks. Mandala võib olla joonis või pilt või kuju, mida vaadatakse, mida vaadeldakse kindlaksmääratud viisil, millesse süvenetakse, millele keskendutakse. Paljud hinduistlikud ja budistlikud pühapildid on kasutusel mandalatena. Teistest abivahenditest võiks nimetada erilisi hingamistehnikaid (pranayama jt), kehaasendeid (asana) jpm. Meditatsiooni eesmärgiks võib olla rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused (selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine
KUNSTIAJALUGU 1. India skulptuur Keda kujutati: inimesest ja loomast kokku kombineeritud olendid, veetlevad naised, kes kehastavad jumalaid, deemoneid ja haldjaid (reljeefid), hinduistlikud jumalad (vabaskulptuurid) Mismoodi kujutati: keha on mitme pea ja paljude jäsemetega, skulptuuri valmistamiseks kasutati kivi, vahest ka pronksi ja vaske, reljeefid kujutavad tegelasrohkeid stseene, inimene, loom ja jumal on üks, need on lahutamata tervik. Skulptuurid katsid templeid. Näide: Prints Siddharta, Gandhara, Süva kuju. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef, vabaskulptuurina kujutatakse jumalaid (Siva, Visnu ja Buddha).
Neid seostati üleloomulike jõududega ning kujutati geomeetriliste sümbolitena. Hinduism 1500. eKr Sellel usul on tihe seos Indiaga, pärineb sealt ning elanikkonnast 80% on hinduistid. Sõna ,,hindu" on tuletatud Induse jõe nimest (Aleksander Suur). Indias elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 miljonit keelt. Hinduism on oma järgijate arvu poolest kolmas religioon maailma (950 miljonit järgijat, 14% maailma rahvastikust). Indias on suurimad hinduistlikud templid ehk Mandirid ning seal asub hinduistide püha jõgi Ganges. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon, ent puudub asutaja, pole ühtset usutunnistust ega ühtset autoriteedi allikat. Hinduismi sümbolid: 1) Aum või ka om, mida kasutatakse mantrana sügavas meditatsioonis , tähed sümboliseerivad brahmanit (jumal absoluut ning igavik), selles sisaldub minevik, olevik ja tulevik.
Samuti on tavaline muinasjutu, legendi ja ajaloo sehunemine. India skulptuuri iseloomustab dünaamilisus, mänglevus, peen joonetaju ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus. Inimesed esinevad mitme pea ja paljude kätega, esinevad inimestest ja loomadest kombineeritud olendid. Teoste materjaliks on põhiliselt kibi, kuid ümarplastilisteks vabaskulptuurideks on juba iidsetest aegadest kasutatud ka vaske ja pronksi. Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha. I sajand e.m.a. said jumalaks muutunud Budhha kujud tavaliseks. Gandharos I ja II saj m.a.j. loodud kujud osutavad seoseid hellenismiga. Samaaegsed Mathuras ja mujal lõuna pool Indias loodud budistlikud motiivid on lähemal hinduistlikule kunstitraditsioonile. India kujutava kunsti suurim õitseaeg oli 4.-7. Sajand m.a.j. Peale skulptuuri oli Indias hästi arenenud ka maalikunst. Kuulsad on Ajanta templi seinamaalid oma meela iluga. Suure ja
4. Millised olid minevikud peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat! Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Poolringikujuga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk 9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hinduistlikud templid 8. Mis oli India skulptuuri valitsevaks vormiks? Valitsevaks vormiks oli reljeefkunst: jutustav laad. 9. Miks ei rõhutata India kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. 10. Mida või keda kujutasid tavaliselt India vabaskulptuurid? Vabafiguurid kujutasid peamiselt hinduistlikke jumalaid. 11. Millal oli India kujutava kunsti õitseaeg klassikaline periood? 4 7. sajand 12
Legend räägib,et Buddha olevat soovinud enne oma surma,et tema säilmed pandaks erinevatesse stuupadesse. Varaseimad säilinud stuupad asuvad Sanchis. Sanchi Stuupa koos taastatud aiaga. Budistlikud monumendid-kell Sanchis. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid olid seest väga lihtsad ning ilma akendeta,kuid väljast olid nad rikkalikult kaunisatud,India skulptuuri valitseva vormi,reljeefidega.Kuulsamad hinduistlikud templid asuvad Khajurahos(Kesk- Indias,umbes 85 templist koosnev kompleks, pühendatud Shiva, Vishnu ja Jainile). Lakshmani tempel. Chitragupta tempel. 4. Skulptuur Indias. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef.Peamiselt kujutatakse jumalaid-Buddha, Shiva,Vishnu,Jaini.Palju kasutati (liiv)kivi,kuid ka pronksi ning vaske.Suursugusemaid skulptuure võib leida näiteks Shanghaist,templist,kus on kaks nefriidist Buddha
Hiljem muutusid tähtsamateks jumalateks Brahma (looja), Šiva (kes esindab tavaliselt hävitamist, karmust ja elu kurjasid / pahatahtlikke jõude) ja Višnu (kelle ülesandeks on maailma säilitamine, kaitsmine ja hoidmine). Kuna elu seisneb loomises, hoidmises (säilitamises) ja hävitamises (purustamises), siis ongi need hinduismi kolm olulisemat jumalat. Nii Šivat kui Višnut kujutati sageli neljakäelisena. 4.3. Hinduistlikud templid: Hinduistlikud templid on oma väljanägemiselt ja suuruselt väga mitmekesised.Templites käivad inimesed teevad seal annetusi, palvetavad, lauldavad ja kuulavad õpetusi. Klassikalises hinduistlikus templis võib olla mitu pühamut erinevatele jumalatele. Peamises pühamuruumis kummardatakse üht või enamat jumalat. Sinna võivad siseneda ainult India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P
katkematult läbi aegade. Ristiusus ja judaismi traditsioonides on lõhnade kasutamine erinevatel ajaloo etappidel varieerunud. (Warwood lk 41). On teada, et suitsutusrohte kasutati jumalannade kummardamisel iidses Sumeris ja ka kogu Lähis-Idas juba vähemalt 6000 aastat tagasi. Hinduistlike pühatekstidele, veedadele vastavalt tuleb kolmjumala Trimurti (Brahma, Visnu ja Siva) auks põletada lõketena lõhnavaid puid, millele lisatakse ka pühitsetud õlisid. Hinduistlikud viis taevast on lõhnavad ja täis lilli, samuti lõhnavad jumalad. Lõhnarohte kasutatakse ka templites ja kodualtareil. Matusetalitustes on tuleriit lõhnavatest puudest, vürtsidest ja kummidest. Roosiveega piserdamine on kombeks Krisna pidustuste ajal ja jõukamates peredes ka aasta viimasel päeval. (Warwood lk 261, 275-276). Vanal Testamendil põhinevad usundid (islam, kristlus ja judaism) on kasutanud samuti palju lõhnaaineid
· Templid ehitati kivist, ilma mördita, mõnikord metallklambreid kasutades. Laed tehti kiviplaatidest , siseruumis kujusid tavaliselt vähe, tühja pinda ei ole. · Skulptuur on dünaamiline, mänglev, liigutuste ja zestide mitmekesine. · Enamasti kasutati kivi, kuid ümarplastilisteks vabaskulptuurideks kasutatakse ka vaske ja pronksi. · Skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. · Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha. · Gandharas loodud kujudel on seoseid hellenismiga. Neil on rahulik, leebe ja ülev ilme. See andis eeskuju ka hiina ja jaapani skulptuurile. · Arhitektuuri ja skulptuuri suurteosed on Boroduri tempel Jaava saarel Indoneesias ja Angkor Vat Kambodzas. · Ka maalikunst on hästi arenenud. Kuulsad Ajanta kaljutemplite seinamaalid on meela iluga. · Miniatuurmaalid moodustavad ülimalt huvitava ja suure osa. Neid isel puhtlineaarne käsitluslaad.
Hiljem muutusid pühamud saledamaks ja neid hakati kutsuma pagoodideks (pagooda). Suurim ja kuulsaim stuupa Schwedagoni tempel asub Birmas, see on 113 meetrit kõrge ja on kaetud kuldlehtedega. Teine ülisuur stuupa asub Boroboduris Indoneesias. Budistidel on kaks peamiselt palverännaku sihtkohta: Buddha sünnikoht - Lumbini puudesalu; Buddha virgumise koht - Bodhgayas. Angkor Wat on maailma suurim pühakoda, kus olid kümned kivist ehitatud hinduistlikud ja budistlikud templid. Ehitati 12. sajandil, hüljati 15. saj. Taasavastati alles 19. sajandil. Asub Kambodzas. Taoism Taoism (daosim, taojiao) on Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus. See on pigem tarkus, eluviisi alus, mida peetakse ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismi kõrval üks ,,Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Taosimi ja
Budismi probleemistik dalai laama, Tiibet Sikhism Pärit 15. saj Indiast (Punjabist) Guru Nanak sündis 1469 ja peale teda tegutses veel 9 gurut 1708 määras viimane guru järgnevate põlvkondade raamatu Guru Grant Sahib Usuvad 1 jumalat, suurt õpetajat Rõhutavad kõikide inimeste võrdsust, sikhismi templites gurdvara'des jagatakse sadadele tuhandetele puudustkannatajatele tasuta toitu Sikhide pühakirjade hulgas on nii hinduistlikud kui ka muhameedlikud pühakirjad Sikhi mehe peakatteks on turban selle kandmine on religioosne ja normaalne tegevus Olulisel kohal õpetus, et välised kombed ei ole olulised Sikhid väidavad, et jumalat ei saa määratleda mitte ükski usund, k.a sikhism Neile on guru e õpetaja - jumal Tuleb olla alandlik ja teenida Kõik tööd on võrdsed Mehed ja naised on võrdsed Lipul on kaks mõõka ja ring
Budismi probleemistik dalai laama, Tiibet Sikhism Pärit 15. saj Indiast (Punjabist) Guru Nanak sündis 1469 ja peale teda tegutses veel 9 gurut 1708 määras viimane guru järgnevate põlvkondade raamatu Guru Grant Sahib Usuvad 1 jumalat, suurt õpetajat Rõhutavad kõikide inimeste võrdsust, sikhismi templites gurdvara'des jagatakse sadadele tuhandetele puudustkannatajatele tasuta toitu Sikhide pühakirjade hulgas on nii hinduistlikud kui ka muhameedlikud pühakirjad Sikhi mehe peakatteks on turban selle kandmine on religioosne ja normaalne tegevus Olulisel kohal õpetus, et välised kombed ei ole olulised Sikhid väidavad, et jumalat ei saa määratleda mitte ükski usund, k.a sikhism Neile on guru e õpetaja - jumal Tuleb olla alandlik ja teenida Kõik tööd on võrdsed Mehed ja naised on võrdsed Lipul on kaks mõõka ja ring
Vabatahe on asi, mis juhib inimest. Tuleb elada nii, et saad seda täita. 69. Milline uususund teostab oma rituaalide seas surnute ristimist? Viimase Aja Pühade Jeesuse Kristuse kirik aka mormoonid. 70. Kes on krisnaiidid ja kuidas neid tänaval ära tunda? Krishna pühendunud, vaisnavad on isiksused, kes tunnistavad Krishnat sellisena nagu Ta on ja arendavad Temaga suhteid omakasupüüdmatu armastusliku pühendunud teenimise vaimus. Kannavad India riideid, värvilised. Overall hinduistlikud kombed. Noormehed tunneb tänaval ära oranzi riietuse ja mantrate laulmise läbi. Pidevalt kuulutavad. 71. Mis on polüteism ja mis on monoteism? Tooge mõni näide kummagi kohta. Polüteism on mitme jumalaga usk Hinduism Monoteism on ühe jumalaga usk kristlus, juutlus, islam 72. Millal tekkis inimkonna ajaloos religioon ja mis on selle tähtsaim arheoloogiline tunnus? Religioon algas umbes 100 000 a tagasi. Surnute matmine, sest kardeti, et nad tulevad tagasi. 73
Seal on tekkinud sellised olulised usundid nagu hinduism ja budism, mis on aastatuhandeid india kultuuri mõjutanud. India muusikaga seostuvad sõnad veeda ja raaga. Kunst on Indias lahutamatu osa religioonist, selles on ta tekkinud ja seda ta ka kujutab. Hindud peavad muusikat kunstidest kõrgeimaks. Selle vanim teadaolev väljendus – veedahümnide retsiteerimine (laulva häälega lugemine) – on umbes 3000 aastat vana. Veedad on iidsed hinduistlikud ilmutusraamatud, vanem ja väärtuslikum osa religioossest kirjandusest. Hümnide kogu „Rigveda“ on teadaolevail andmeil üks esimesi kirjalikke allikaid maailmas, mis käsitleb muusikateoreetilisi küsimusi. India klassikaline muusika on kujunenud traditsioonidest ja religioossest muusikast. Seega on veeda vanim hindu muusika allikas, millest tuleb veedahümn. Raaga on mingile kindlale meeleolule vastav helide rühm (helirida) ja meloodia samal ajal, mille
Seal on tekkinud sellised olulised usundid nagu hinduism ja budism, mis on aastatuhandeid india kultuuri mõjutanud. India muusikaga seostuvad sõnad veeda ja raaga. Kunst on Indias lahutamatu osa religioonist, selles on ta tekkinud ja seda ta ka kujutab. Hindud peavad muusikat kunstidest kõrgeimaks. Selle vanim teadaolev väljendus veedahümnide retsiteerimine (laulva häälega lugemine) on umbes 3000 aastat vana. Veedad on iidsed hinduistlikud ilmutusraamatud, vanem ja väärtuslikum osa religioossest kirjandusest. Hümnide kogu ,,Rigveda" on teadaolevail andmeil üks esimesi kirjalikke allikaid maailmas, mis käsitleb muusikateoreetilisi küsimusi. India klassikaline muusika on kujunenud traditsioonidest ja religioossest muusikast. Seega on veeda vanim hindu muusika allikas, millest tuleb veedahümn. Raaga on mingile kindlale meeleolule vastav helide rühm (helirida) ja meloodia
Sellel ideel rajanevad ka mõned kaasaegsed meditsiini (näiteks Jungi psühhiaatria) ning kunsti ja kunstiloo teooriad (3.). 4.MEDITATSIOON JA RELIGIOONID Meditatsioon ei ole religiooniga seotud. Meditatsioon on meele treenimise tehnika. Buddha kyamuni, ajaloolise buda õpetatud samtha vipassan tehnika pole midagi uut. Indias oli see tehnika olemas juba kaua enne Buddhat. Ka kyamuni Buddha on kasutanud ning elustanud neid tehnikaid ja ta õpetas neid ka oma õpilastele. Hinduistlikud, budistlikud ja dzainistlikud mediteerimise meetodid on samasugused. Sama meditatsioonitehnikat saavad kasutada hindud, budistid, dzainistid. Lõpptulemus ja algne motiiv on erinevad meditatsioonitehnikad on aga kõigile ühesugused. Seega saab moslem, kristlane või mõni teine, kellele meeldib budistlik meditatsioon, kohandada seda oma religioonile (7.). Selleks, et mediteerida budistliku meetodi järgi, pole vaja hakata budistiks. Tegelikult
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis? Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub. Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Universaalne ja partikulaarne õigus...
sünnipärased ametid ja ühiskonnakihid, nt pesupesija kast: ema on pesija, laps on pesija jne.... Kõige suurem seisus on vaisya siia kuuluvad kaupmehed, maksukogujad, pankurid Ksatriyate seisuses sõjamehed, ohvitserid Braahmanitesse kuulusid preestrid, õpetlased, riigiministrid Suur mugavus hävitab tsivilisatsiooni! Veedade asuala Põhja-India 1500-500 tuhande aasta vältel kuni Buddhani välja tekkisid hinduistlikud kuningriigid: Kuru, Panchala, Kosala, Videha jt. piirkond kus Buddha hakkas kuulutama. Aarialaste religiooni-ideoloogiat kajastab veedade keel proto-indoeuroopa keelest arenenud veedade keel. Sanskriti keel on India õpetlaste keel, sanskrit on üks esimesi maailma kunstlikke keeli, mis kujundati välja 5.-3. saj e.m.a. ja lõplikud reeglid fikseeris Panini, fikseeris ka tähestiku (devanaagari jumalate märgistik) Kreeka keeles hieroglpyh püha märk
sõltumatuteks rühmadeks: - Braahmanid olid preestrid - Ksatrijad olid sõdalased - Vaisjad olid kaupmehed - Suudrad olid käsitöölised · Abielud kastisiseselt · Lisaks neljale kastile olemas ka viies kast tsaandalad (rõhutud) - Teevad ühiskonnas kõige alandavamaid töid - ,,puutumatute" kast Tänapäeval ,,määratud" kast HINDUISTLIKUD JUMALAD: · Hindud usuvad ühte lõpmatusse ülimasse olendisse, kellel on piiramatu hulk kehastusi · Visnu ja Laksmi näitavad inimestele kogu jumala võimu · Brahma ja Sarasvati jumala mõned aspektid · Kõik elusolendid osakesed Jumalast · Materjaalse maailma loomiseks ja säilitamiseks võtab jumal 3 kuju: - Maailma hoidja Visnu Jumala täielik kehastus Loob I elusolendi Brahma
Indoneesia : UNESCO maailmapärandisse kuulub Indoneesiast Borobuduari buda pühamu, Komodo RP, Ujung Kuloni RP, Prambanani hinduistlik templistik, Sangirani esiaajalooline leiukoht, Lorentzi RP ning Sumatra vihmametsad. Turism hakkas hoogustuma 1980. aastate keskel tänu turismirajatistesse tehtavatele suurtele investeeringutele. iseseisvusvõitlus. Indoneesia vaatamisväärsusteks on sealne lopsakas troopiline loodus, mäed ja vulkaanilised pinnavormid; budistlikud, hinduistlikud, islamistlikud jt. kultuuride arhitektuurilised saavutused (nt. Jaaval Borobuduri buda pühamu ja Prambanani hinduistlik templistik). Lisaks on huvitava varjuteatrid ning korraldatava kukevõitlused. Bali saarel on üle 30000 templi ning lopsakas loodus, mis meelitab sinna turiste. Filipiinid : Turismi osatähtsus on väiksem kui KaguAasia arenenud maades, kuid suureneb kiiresti. Tähtsaimad turismiobjektid on Palawani vihmametsad ja korall
annaabi.ee 
