Polüsahhariidid Ehitus Polümeerid Monomeerideks monosahhariidide molekulide jäägid (vesi eraldunud) Ühendatud glükosiidsidemetega Rohkem kui 10 lüli Homopolüsahhariidid ja heteropolüsahhariidid Omadused sõltuvad keemilise koostisest molekuli struktuurist Bioloogiline ja majanduslik tähtsus Annavad rakkudele tugevuse (tselluloos, hemitselluloos, kitiin, pektiin) Energiaallikas (tärklis, glükogeen) Rakkude deformeerumist takistavad (dekstriinid) Paksendajad (agaroos, pektiin) Kütus, keemiatööstus, paber, bioetanool Tselluloos Looduslik kiudaine rakukestades Levinuim orgaaniline aine Maal (33%)
Jaotatakse redutseeruvateks vaba hemiatsetaalrühm on olemas; ja mitteredutseeruvaks puudub vaba hemiatsetaalrühm. a.iii. Polüsahhariidid ehk polüoosid liitsuhkrud, lihtsuhkrute polümeerid, mis koosnevad sadadest, tuhandetest kovalentselt glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jääkidest. Jaotatakse veel homopolüsahhariidid koosnevad ühe monosahhariidi jääkidest, heteropolüsahhariidid koosnevad erinevate monosahhariidide või nende derivaatide molekulide jääkidest. e - f. Furanoos, püranoos heterotsükkel, millena esinevad viit ja enamat süsiniku aatomit sisaldavad monosahhariidid vesilahustes. Pentoosid moodustavad furanoositsükli, heksoosid võivad moodustada mõlemaid. O O Püranoos Furanoos g
hemitselluloos (taimsete rakukestade komponendid) SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED Põhiline energiaallikas Struktuurne funktsioon membraanide ja retseptorite struktuurikomponendid Tugifunktsioon luukoe ja rakuvaheaine komponendid Varufunktsioon glükogeen maksas ja lihastes Toitefunktsioon laktoos piimas Biosünteesiks vajalik komponent nukleiinhapete ja aminohapetesünteesiks Mehhaaniline kaitsefunktsioon limade heteropolüsahhariidid, veresoonte, bronhide, liigeste, soolestiku pinna kaitse.
1. Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samuti kasutatakse energiaallikana. 2)Oligosahhariidid-süsive...
läbi UMP ülekande UTPlt galaktoos1 fosfaadile. Reaktsioonil vabaneva pürofosfaadi hüdrolüüsi katalüüsib pürofosfataas Aktiveeritud galaktoos (UDP galaktoos) on galaktosüülgrupi doonoriks järgnevas grupiülekande reaktsioonis. Aktseptoriks on glükoos ja moodustub laktoos Ühe laktoosimolekuli sünteesiga kaasnes kahe fosfoanhüdriidsideme hüdrolüüs. Summaarne G0`=2x(30)+15 = 45 kJ/mol Oligo ja Polüsahhariidid 1. Homopolüsahhariidid ja heteropolüsahhariidid 2. Moodustavad nii lineaarseid kui hargnenud ahelaid Arabinoos Ara Glükoonhape GlcA Fruktoos Fru Glükuroonhape GlcUA Fukoos Fuc Galaktoosamiin GalN Galaktoos Gal Glükoosamiin GlcN Glükoos Glc Natsetüülgalaktoosamiin GalNAc Mannoos Man Natsetüülglükoosamiin GlcNAc Ramnoos Rha Natsetüülmuramiinhape MurNAc
eraldumisega. Inimkeha disahhariidid on: Laktoos – piimasuhkur, galaktoos+glükoos. On piima põhisüsivesik, mida sünteesitakse laktatsiooniperioodil piimanäärmetes. Sahharoos – peedisuhkur/roosuhkur, glükoos+fruktoos. On toiduaine ja magustaja, kasutatakse kõrge magususe tõttu konservandina. Maltoos – linnasesuhkur, 2 glükoosijääki. Tärklise hüdrolüüsiprodukt taimedes. 21. Homo- ja heteropolüsahhariidid Polüsahhariidid e polüoosid on liitsüsivesikud, täidavad varuaine ja ehituslikke ülesandeid. Nendes biopolümeerides on monoosijäägid seostunud alfa- või beeta- glükosiidselt. Molekulid võivad olla lineaarsed, sfäärilised või spiraalsed. Homopolüsahhariidide e homopolüooside monomeerideks on üht-tüüpi monoosijäägid(enamasti glükoos): Varupolüoosid – glükogeen(loomades, veresuhkru lühiajaline varu inimkehas, nt
alkoholrühma ühinemisel vee eraldumisega. Disahhariidid on: Laktoos piimasuhkur, galaktoos + glükoos. On piima põhisüsivesik, mida sünteesitakse laktatsiooniperioodil piimanäärmetes. Sahharoos peedisuhkur/roosuhkur, glükoos +fruktoos. On toiduaine ja magustaja, kasutatakse kõrge magususe tõttu konservandina. Maltoos linnasesuhkur, 2 glükoosijääki. Tärklise hüdrolüüsiprodukt taimedes. 21. Homo- ja heteropolüsahhariidid Polüsahhariidid e polüoosid on liitsüsivesikud, täidavad varuaine ja ehituslikke ülesandeid. Nendes biopolümeerides on monoosijäägid seostunud alfa- või beeta-glükosiidselt. Molekulid võivad olla lineaarsed, sfäärilised või spiraalsed. Homopolüsahhariidide e homopolüooside monomeerideks on üht-tüüpi monoosijäägid (glükoos): Varupolüoosid glükogeen (loomades, veresuhkru lühiajaline varu inimkehas, nt maksas ja skeletilihastes);
seedetraktis selle biopolümeeri ensümaatiline hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. Kõige tärkliserikkamad on kartuli, bataadi ja kassaava mugulad ning teraviljade terad. Tselluloos on eluslooduse enimlevinud biopolümeer olles taimede rakukesta põhikomponent. Aktiveerib mao ja soolestiku motoorikat, seedemahlade eritumist ja loob täiskõhu tunde. Ei lõhustu, organism ei omasta. Kitiin, inuliin, agar-agar, dekstraan H e t e r o p o l ü o o s i d ehk heteropolüsahhariidid Koosnevad reeglina korduvatest disahhariidsetest "plokkidest", need plokid koosnevad omakorda erinevate monooside derivaatidest. Võivad sisaldada ka teisi, mitte süsivesikulisi aineid, näiteks orgaanilisi happeid, lämmastikaluseid. Organismis on nad kompleksis valkudega (glükoproteiinid) ja rasvadega. Organismile olulised heteropolüoosid on: hüaluroonhape - on põhiliseks rakkudevahelise aine koostisosaks. On sünoviaalvedelikus, silma klaaskehas
süsivesik. Süües tärkliserikkaid produkte, toimub inimese seedetraktis selle biopolümeeri ensümaatiline hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. ◦ Tselluloos on eluslooduse enimlevinud biopolümeer, mis on taimede rakukesta põhikomponent. Aktiveerib mao ja soolestiku motoorikat, seedemahlade eritumist ja loob täiskõhu tunde. Ei lõhustu, organism ei omasta. Siia võib tuua ka kitiin, inuliin, agar-agar, dekstraan POLÜSAHHARIIDID EHK POLÜOOSID Heteropolüoosid ehk heteropolüsahhariidid. koosnevad reeglina korduvatest disahhariidide "plokkidest" ja need plokid koosnevad omakorda erinevate monooside derivaatidest. Võivad sisaldada ka teisi, mitte süsivesikulisi aineid, näiteks orgaanilisi happeid, lämmastikaluseid. Organismis on nad kompleksis valkudega (glükoproteiinid) ja rasvadega. ◦ hüaluroonhape on põhiliseks rakkudevahelise aine koostisosaks, mida leidub sünoviaalvedelikus, silma klaaskehas. Osaleb veevahetuse regulatsioonis, on mikroobidele barjääriks.
inimorganismi energiavajadustest, energeetiliseks varuaineks on maksa ja lihaste glükogeen. *varuaine funktsioon glükogeen *Biosünteetiline funktsioon kasutatakse rasvhapete, aminohapete jt ühendite süsinikskeleti loomiste aluseks *struktuurne funktsioon monoosid ja nende derivaadid on polüooside monomeerid *bioregulatoorne funktsioon kasutatakse mõningate hormoonide ja koensüümide komponentidena. 21.Homo- ja heteropolüsahhariidid. Homopolüsahhariidid ehk homopolüoosid Homopolüooside ehitusüksusteks (monomeerideks) on üht-tüüpi monoosijäägid (enamasti glükoos). Kesksed homopolüoosid on: · Varupolüoosid (glükoosi varud) nagu glükogeen loomsetes rakkudes (ka seentes) või tärklis taime rakkudes. · Struktuursed polüoosid nagu tselluloos (taimede rakukestad) või kitiin (putukate, karpide, homaaride eksoskelett). Heteropolüsahhariidid ehk heteropolüoosid
1. Suhkrute lühiiseloomustus. (CH2On) e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Lihtsuhkrud monosahhariidid. Liitsuhkrud *oligosahhariidid (2-10 kovalentselt seotud monosahhariidi jääki); *polüsahhariidid (sadu kuni tuhandeid monosahhariidi jääke). Monosahhariidid jagunevad: *C-aatomite arvu järgi (trioos, tetroos); *funk.ühma järgi (aldoosid, ketoonid); *tsüklilise struktuuri alusel (püranoosid, furanoosid). Polüsahhariidid: *homopolüsahhariidid (ühe monosahhariidi jäägid); *heteropolüsahhariidid (mitme monosahhariidi jäägid); *hargnenud või lineaarse ahelaga. Bioloogiline roll: *väga mitmekesine ja looduses laialt levinud org.molekulide klass; *päikese energia salvestatakse fotosünteetiliste organismide poolt süsivesikutesse; *paljude biomolekulide eelühendid; ...
o tsüklilise struktuuri alusel püranoosid, furanoosid · Oligosahhariidi 2-10 monosahhariidi (maltoos, laktoos, sahharoos) · Polüsahhariidid ehk polüoosid (tärklis, glükogeen) Monosahhariidide D,L-isomeeria Oligosahhariidid Glükosiidsidemed jagunevad -1,4 ja -1,4 sidemeteks. Redutseerivad oligosahhariidid sisaldavad anomeerset süsinikku, mis ei osale glükosiidsideme loomisel. Polüsahhariidid Jagunevad homopolüsahhariidid või heteropolüsahhariidid ja lineaarsed või hargnenud. · varuained tärklis, glükogeen · struktuurimolekulid tselluloos, kitiin · molekulaarne äratundmine - rakupinna polüsahhariidid Tärklis Sisaldab kahte tüüpi glükoosi polümeere amüloos (lineaarne, (1,4)sidemed) ja amülopektiin (hargnenud, (1,4) ja (1,6) sidemed). Amüloos lahustub vees halvasti. Amülopektiini hargnevus võimaldab sealt kiiresti glükoosi deponeerida. Glükogeen
1 Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks. 1. Sissejuhatus. Bioelemendid. mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus: Mõiste: Bioelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud elusorganismi talituseks. Jaotus: Põhibioelemendid (96-98% organismide elementaarkoostisest), Essentsiaalsed(peamised) Makroelemendid (vajatakse üle 100mg päevas nt Ca, Na, K, Mg) Essentsiaalsed Mikroelemendid Kindlapiiriliste funktsioonideta elemendid Inimkeha atomaarne koostis. C,H,N,O,P,S + IOONID Inimorganismi põhibioelemendid ja nende olulisimad meditsiinilised aspektid:C ; H; O; N; P; S. (see on oluline! Milliste molekulide koostises nad on ja mis on nende eripära ei pea täpselt teadma mitu kg neid on) C-Süsinik- C-aatomite vahelised kovalentsed sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lõhustatavad; Iga C-aatom on võimeline moodustama neli ...
Kui keskkonnatingimused normaliseeruvad, siis müksospoor idaneb vegetatiivseks rakuks, mis võib pikemat aega paljuneda ilma viljakeha moodustamata. Mükoplasma Väikese genoomiga bakterid. Erinevaid geene on mükoplasmadel ca 500, so 5x vähem, kui E. coli'l. Suurus varieerub 0.1-10 µm. Rakukest puudub. Rakumembraanis võivad olla steroolid. Ise ei sünteesi, aga väliskeskkonnast saavad neid membraani lülitada. Membraanis on ka seda tugevdavad lipoglükaanid pikaahelalised heteropolüsahhariidid, mis on kobalentsekt seotud rakumembraani lipiididega. Arvatakse, et mükoplasmade eellastel on rakukest olamas olnud, aga see on evolutsioonis degenereerunud. Fülogeneetiliselt grupeeruvad kokku grampositiivsete bakteritega. Lähedased just klostriididega. Rakud on pleomorfsed (samas kultuuris esinevad erikujulised rakud). Enamus mükoplasmasid on parasiitsed ning nende kasvatamine väljaspool elusorganismi nõuab keerukaid söötmeid
maksas ja lihastes ladestatud glükogeeni näol märkimisväärse energeetilise reservi. 2. Struktuurne funktsioon. Eriti selgesti tuleb sahhariidide struktuurne tähtsus esile taimede puhul, milles rakukesta peamiseks koostisosaks on tselluloos, väärib see siiski märkimist ka inimese organismi silmas pidades. Mitmed galaktoosi, glükuroonhapet, N- atsetüülglükoosamiini ja N- atsetüülgalaktoosamiini sisaldavad heteropolüsahhariidid on kõhrede, naha ja silma sarvkesta sidekoeliste struktuuride koodiosaks. 3. Bioloogiline määrdeaine . Tähelepanuväärne on heteropolüooside toimimine bioloogilise määrdeainena 4. Regulatoorne funktsioon. Süsivesikud on mõningate hormoonide ja koensüümide komponentideks. 5. Algmaterjaliks. Näiteks glükoos, sattudes erinevatele ainevahetusradadele (glükolüüs, tsitraaditsükkel,
Kui keskkonnatingimused normaliseeruvad, siis müksospoor idaneb vegetatiivseks rakuks, mis võib pikemat aega paljuneda ilma viljakeha moodustamata. Mükoplasma Väikese genoomiga bakterid. Erinevaid geene on mükoplasmadel ca 500, so 5x vähem, kui E. coli'l. Suurus varieerub 0.1-10 µm. Rakukest puudub. Rakumembraanis võivad olla steroolid. Ise ei sünteesi, aga väliskeskkonnast saavad neid membraani lülitada. Membraanis on ka seda tugevdavad lipoglükaanid pikaahelalised heteropolüsahhariidid, mis on kobalentsekt seotud rakumembraani lipiididega. Fülogeneetiliselt grupeeruvad kokku grampositiivsete bakteritega. Enamus mükoplasmasid on parasiitsed. Mükoplasmad parasiteerivad inimesel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel. Inimese ja loomade puhul elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil, rinnanäärme juhade epiteelil ja mönede loomade liigestes. Mükoplasmadele ei mõju penitsilliin, kuna nendel ei ole rakukesta. M. hominis ja M
b) Oligosahhariid - liitsuhkrud, mis koosnevad 2-10 glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jäägist. Jaotatakse redutseeruvateks - vaba hemiatsetaalrühm on olemas; ja mitteredutseeruvateks - puudub vaba hemiatsetaalrühm. c) Polüsahhariid - liitsuhkrud. Lihtsuhkrute polümeerid, mis koosnevad sadadest kuni tuhandetest kovalentselt glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jääkidest. Jaotatakse kaheks: homopolüsahhariidid - koosnevad ühe monosahhariidi jääkidest; heteropolüsahhariidid - koosnevad erinevate monosahhariidide või nende derivaatide molekulide jääkidest. d) Furanoos; püranoos - heterotsükkel, millena esinevad viit ja enamat süsiniku aatomit sisaldavad monosahhariidid vesilahustes. püranoos furanoos f) Redutseeriv suhkur - oligosahhariidid, millel on vaba hemiatsetaalrühm ja kõik monosahhariidid. g) Kiraalne tsenter - (tetraeedriline süsinik) millel on kõik sidemed erinevate aatomrühmadega.
maksas ja lihastes ladestatud glükogeeni näol märkimisväärse energeetilise reservi. 2) Struktuurne funktsioon. Eriti selgesti tuleb sahhariidide struktuurne tähtsus esile taimede puhul, milles rakukesta peamiseks koostisosaks on tselluloos, väärib see siiski märkimist ka inimese organismi silmas pidades. Mitmed galaktoosi, glükuroonhapet, N-atsetüülglükoosamiini ja N-atsetüülgalaktoosamiini sisaldavad heteropolüsahhariidid on kõhrede, naha ja silma sarvkesta sidekoeliste struktuuride koostisosaks. 3) Bioloogiline määrdeaine. Tähelepanuväärne on heteropolüooside toimimine bioloogilise määrdeainena. Näiteks hüaluroonhape on sünoviaalvedeliku määrdeliste omaduste seisukohast selle peamine komponent. 4) Regulatoorne funktsioon. Süsivesikud on mõningate hormoonide ja koensüümide komponentideks. 5) Algmaterjaliks
3) tugifunktsioon luukoe ja rakuvaheaine komponendid; 4) varufunktsioon glükogeen maksas ja lihastes ; 5) toitefunktsioon laktoos piimas, lehmal 3,8-4,8%, inimesel 7%; 6) biosünteesiks vajalik komponent nukleiinhapete ja aminohapete, glükolipiidide ja polüsahhariidide sünteesiks; 7) osmootse rõhu ja ioonide sidumise regulatsioon teatud süsivesikute negatiivse laengu ja hüdrofiilsete omaduste tõttu; 8) mehhaaniline kaitsefunktsioon limade heteropolüsahhariidid, veresoonte, bronhide, liigeste, soolestiku pinna kaitse. Põhiliseks lahustuvaks ja transporditavaks süsivesikuks organismis on glükoos. Verre satub glükoos soolestikust imendumise teel ning glükogeeni lagunemisel. Glükoos eemaldatakse verest rakkude energiavajaduste katteks, glükogeenina salvestamise teel maksas ja lihastes, rasvkoe moodustamise teel (lipogenees), piimasuhkruna piima moodustamisel ning väljutamisel uriiniga (kui tase ületab maksimaalse piiri)
3) tugifunktsioon luukoe ja rakuvaheaine komponendid; 4) varufunktsioon glükogeen maksas ja lihastes ; 5) toitefunktsioon laktoos piimas, lehmal 3,8-4,8%, inimesel 7%; 6) biosünteesiks vajalik komponent nukleiinhapete ja aminohapete, glükolipiidide ja polüsahhariidide sünteesiks; 7) osmootse rõhu ja ioonide sidumise regulatsioon teatud süsivesikute negatiivse laengu ja hüdrofiilsete omaduste tõttu; 8) mehhaaniline kaitsefunktsioon limade heteropolüsahhariidid, veresoonte, bronhide, liigeste, soolestiku pinna kaitse. Põhiliseks lahustuvaks ja transporditavaks süsivesikuks organismis on glükoos. Verre satub glükoos soolestikust imendumise teel ning glükogeeni lagunemisel. Glükoos eemaldatakse verest rakkude energiavajaduste katteks, glükogeenina salvestamise teel maksas ja lihastes, rasvkoe moodustamise teel (lipogenees), piimasuhkruna piima moodustamisel ning väljutamisel uriiniga (kui tase ületab maksimaalse piiri)
Eksopolüsahhariidid on maatriksi peamine komponent. Paljude bakterite jaoks lausa hädavajalikud, et biofilmi moodustada. Kuigi polüsahhariid-miinus tüved on võimelised agregeeruma ning moodustama mikrokolooniaid, küpset biofilmi neil ei kujune. Polüsahhariidid moodustavad ka peamise kaitse peremehe rakkude, antibiootikumide ja antikehade eest. Eksopolüsahhariidid on tavaliselt pikad harunenud või harunemata ahelaga polümeerid, mille mass on 0,5-2 106 daltonit. Enamjaolt on heteropolüsahhariidid, kuid ka homopolüsahahriidid on levinud. Enim on uuritud P. aeruginosa alginaati, mis koosneb uroonhappe jääkidest. Pealegi pole alginaat põhiline ja tähtsaim eksopolüsahhariid Pseudomonas'tel, vaid Pel ja Psl polüsahhariidid. Rakuvälised valgud. Biofilmi maatriksis esinevaid valke võib jagada kahte rühma: ensüümid ning struktuurvalgud. Ensüümid on seotud biofimi maatriksi lagundamisega või ümberkujundamisega. Ensüümide substraadid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
