varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Veel varem, enne kui Hermesest sai kaupmeeste ja rändurite kaitsja, oli ta viljakusjumal ja teda seostati viljakusega, hea õnnega, teede ja piiridega. Tänapäeva Kreekas on Hermes aga postiteenistuse sümbol. Hermest austasid erilise innuga rändurid, palverändurid, vargad ja luuletajad. Tema sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Tema auks püstitati kujusid ja rajati templeid. Hermes oli hingede hauatagune saatja või hingede juht. Ta viis äsja surnud hingi allilma Hadesesse
Vana-Kreekas kasutati nime "Hermes" algselt planeet Merkuuri kohta õhtutaevas (hommikutaevas kandis ta Apolloni nime). Avastus, et tegu on sama taevakehaga, omistatakse Pythagorasele. Rooma astronoomid hakkasid planeeti nimetama Mercuriuse nimega. Alkeemikud kasutasid hiljem nime Hermes Trismegistos, pidades silmas segajumalust, kelles olid ühendatud Hermes ja Egiptuse jumal Thoth. Hermes on tänapäeva Kreeka postiteenistuse sümbol. Hermest austasid erilise innuga rändurid, palverändurid, vargad ja luuletajad. Kuigi kogu Vana-Kreekas oli Hermesele pühendatud templeid, oli tema kultuse keskmeks Arkaadia. Tema auks peetav püha oli hermoia, mida samuti peeti kõige põhjalikumalt Arkaadias. Hermes oli psühhopomp: ta viis äsja surnud hingi allilma Hadesesse. Samuti tõi ta elavatele surelikele unenägusid. Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi
Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kõige kauneimaks jumalannaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Hermes (Mercurius) oli rändurite, lambakarjuste, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. .Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Hermest austasid erilise innuga rändurid, palverändurid, vargad ja luuletajad. Hermes viis äsja surnud hingi allilma Samuti tõi ta elavatele surelikele unenägusid. Hermes 2 leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi. Hermest kujutati tavaliselt laiaäärelise või tiivulise mütsiga, tiivuliste sandaalidega ja heeroldikepiga (vaata Hermese kepp)
kunstide kaitsjaks. Sümboliks lüüra, loorber Aphrodite Zeusi tütar, armastuse-ja ilujumalanna Aphrodite olevat sündinud merevahust Tasuks kuldõuna eest "Kõige kaunimale" sai Paris tema abiga endaleilusa Helena Sümboliks münt, tuvi, jänes Hermes Zeusi poeg, teekäijate kaupmeeste jumal Hermes oli noor ja väle jumalate käskjalg Et tema kulturislikke sümboleid kasutatika teetähistena peeti Hermest ühtlasi teedejumalaks. Teda kujutati sagrli reisikaabu ja tiivuliste sandaalidega. Artemis Zeusi tütar, jahi-, kuu- ja nõiduse jumalanna Apolloni kaksikõde Loomade valitsejana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Kuna tema kaksikvend oli päikesejumal, siis peeti teda kuujumalannaks Sümboliteks nool, oda, hirv Hepaistos Zeusi ja Hera peg, tule-ja sepatöö jumal
midagi läbi ei paista. Laua all klaasil on föön, lokkitangid, koolutaja ja sirgendaja ning muud juhtmed. Tegelikult mu toas mööblit väga palju rohkem polegi. Võin veel öelda, et aknast on näha vaid tihedalt pargitud autosid nagu Tallinnas ikka. Kuid siiski pean lisama, et kuigi ma naudin oma toas ja kodus olemist väga, igatsen nädalavahetustel ikkagi vanaema majja, kus vahel on siiski kodusem. Pealegi pole seal Hermest ja segadust, mis nädala jooksul end mu tuppa laiali laotab.
tormisel merel edasi sõitma. Tuul kannab Odüsseuse ja tema kaaslased edasi Aiaie saarele. Sinna jõudes olid mehed väsinud ja näljased. Odüsseus käseb osadel meestel minna toitu otsima. Kuid natukese aja möödudes jookseb seal läheduses üks siga. Üks meestest, kes oli läinud süüa otsima, nägi, kuidas üks nõid Kirke muutis Odüsseuse seltsilised sigadeks. Pärast seda läks Odüsseus oma kaaslasi nõia käest vabastama. Tee peal kohtas Odüsseus jumalate sõnumitoojat Hermest, kes andis talle rohu, mis aitab teda nõid Kirke võlude vastu. ,,Penelopeia ja Telemachose elu Ithaka saarel, Odüsseus surnute riigis" Sel ajal, kui Odüsseus võitles Trooja linna all ja rändas, käis tema naisel Penelopeial palju kosilasi. Peaaegu kõik Ithaka saare elaniku arvasid, et Odüsseus ei pöördu enam iial tagasi. Penelopeia aga uskus, et ühel päeval tuleb Odüsseus tagasi ja lükkas kõik kosilased tagasi.
ning ülejäänud kreetast hävines 1400 eKr kui tulid peloponnesuselt ahhailased ning vallutasid selle. · avastajateks olid Schliemann ja Evans · losside ümbert puudusid müürid ning neid ümbritsesid suured linnad · domineerivaks sooks ühiskonnas oli naissugu Mükeene kultuur ja periood · esimesed jäljed 1550 · lineaarkiri B- silpkiri · tekstides mainitakse Zeusi ja Herat, Poseidonit, Artemist, Hermest · keskused purustati XII saj. eKr. doorlaste poolt · ühiskonnas suur osa sõjakaaskondlastel · lossid olid kaitstud müüridega ning nende ümbert puudusid suured linnad vastupidiselt kreetale. · sõjakad jooned · riigi juhiks sõjapealik Tume ajajärk · doorlased olid kultuuri poolest madalamad kuid sellegi poolest olid kasutusele võtnud raua ning seega olid sõjaliselt teistest üle. · XII saj. eKr
Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal, kes oli väga populaarne. Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Hermes-(Rooma mütoloogias on tema vaste Mecurius) oli Kreeka mütoloogias rändurite , lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Hermes sündis Arkaadias Kyllene mäel Hermest austasid erilise innuga rändurid, palverändurid, vargad ja luuletajad. Kuigi kogu Vana-Kreekas oli Hermesele pühendatud templeid, oli tema kultuse keskmeks Arkaadia. Tema auks peetav püha oli hermoia, mida samuti peeti kõige põhjalikumalt Arkaadias. Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi. Et Hermes oskas igast olukorrast väljapääsu leida, oli ta ka kõnekunsti- ja mõtlemisjumal ning seetõttu koolide ja palestrate kaitsja. Hermes Psychompos
reie sisse. Dionysos rändas allilma ja päästis sealt oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna. Dionysos rändas mööda maailma ja karistas neid, kes teda ei kummardanud. Hermes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Hermest austasid erilise innuga rändurid, palverändurid, vargad ja luuletajad. Kuigi kogu Vana-Kreekas oli Hermesele pühendatud templeid, oli tema kultuse keskmeks Arkaadia. Tema auks peetav püha oli hermoia, mida samuti peeti kõige põhjalikumalt Arkaadias. Hermes oli psühhopomp: ta viis äsja surnud hingi allilma Hadesesse. Samuti tõi ta elavatele surelikele unenägusid. Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi.
· Aphrodite olevat sündinud merevahust · Tasuks kuldõuna eest "Kõige kaunimale" sai Paris tema abiga endale ilusa Helena · Sümboliteks mürt, tuvi, jänes 8 Hermes · Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal · Hermes oli noor ja väle jumalate käskjalg · Et tema kultuslikke sümboleid kivihunnikuid kasutati ka teetähistena, peeti Hermest ühtlasi teedejumalaks · Teda kujutati sageli reisikaabu ja tiivuliste sandaalidega Artemis · Zeusi tütar, jahi-, kuu- ja nõidusjumalanna · Apolloni kaksikõde · Loomade valitsejana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid · Kuna tema kaksikvend oli päikesejumal, siis teda peeti kuujumalannaks · Sümbolid nool, oda, hirv Hephaistos
Athenaga linna elus tähtsad. Kui linnas toimus pidulik laste vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal. Hermes Hermes - rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Hermese sümboliteks oli reisikaabu, tiivulised sandaalid ja heeroldikepp. Hermes oli Zeusi ja Maia poeg. Hermest austasid ränduris, palverändurid, vargad ja luuletajad. Tema kultuse keskmeks oli Arkaadia. Ta oli jumal, kes viis äsja surnud hingi allilma Hadesesse. Hermes sündis Arkaadias , nimelt tema ema Maia jäi salajases armusuhtes Zeusist rasedaks. Maia mähkis Hermese tekkide sisse , kui kui ema magas , siis ta põgenes. Ta põgenes Tessaaliasse , kus Apollon oma karja kasvatas. Hiljem varastas Hermes Apolloni karja, kuid seda nägi pealt lambakarjane Battos
..................................................................8 Kokkuvõtte.............................................................................................................. 9 Kasutatud allikad.................................................................................................. 10 1. 2 Sissejuhatus Uurin käesolevas referaadis minu jaoks võrdlemisi vähetuntud Vana-Kreeka jumalat Hermest. Valisin antud teema, kuna temast eelnevalt palju kuulnud. Olin teda varem filmides kohanud ning teadsin, et Hermese üks sümboliteks on tiivulised sandaalid. Selle tööga loodan teada saada palju uut jumal Hermese kohta. Töö eesmärk oli leida võimalikult palju ning asjakohast infot Vana-Kreeka jumala, minu puhul Hermese kohta, kasutades enamjaolt ainult raamatuid. Referaadis räägin Hermesest, tema sünniloost,
ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Hermes oli Zeusi ja nümf5 Maia poeg.Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius. Hermes sündis koopas Kyllene mäel. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka psühhopomp (hingede hauatagune saatja), mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks (,,hingede juht"). Hermest austasid erilise innuga rändurid, palverändurid, vargad ja luuletajad. Kuigi kogu Vana-Kreekas oli Hermesele pühendatud templeid, oli tema kultuse keskmeks Arkaadia. Tema auks peetav püha oli hermoia, mida samuti peeti kõige põhjalikumalt Arkaadias. Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi. Hermest kujutati tavaliselt laiaäärelise või tiivulise mütsiga, tiivuliste sandaalidega ja heeroldikepiga Ta kandis ränduri, töölise või lambakarjuse rüüd
ta Zeusi nümfe ja surelikke naisi taga ajama ning oma abikaasat Herat unarusse jätma. Hermes oli jumalate käskjalg ja surnute saatja teel allilma. Ta oli Zeusi ja Maia poeg. Hermes suutis juba oma sündimise päeval lõunaks kõndida. Varsti pärast seda tappis ta kilpkonna ja leiutas lüüra, tõmmates keeled üle kilbi pingule. Hermes osavad näpud tegid temast varaste kaitsja. Ta näppas kadunud veiseid puudutava ülekuulamise ajal Apolloni nooletupe ja vibu. Zeus sundis Hermest asju tagastama ja Apollon andestas talle. Zeusi abikaasas tekitas Hermese sünd vimma. Et tema viha kõrvale juhtida riietas Hermes end mähkmetesse ning pani Hera kavalusega uskuma, et on tema poeg Ares. Olles teda imetanud võttis Hera ta omaks. Hephaistos oli sepatöö ja tule jumal. Hephaistos oli jumalik meistrimees ja ta ehitas jumalatele paleesid, et need saakisd luksuses elada, kuid tema nõgine nägu ja lonkamine tegid temast pilkealuse.Ta vistati kaks korda Olümpose välja
Ebatavaline selle poolest, et enamasti kujutasid kreeklased atleete ning jumalaid kas uhkel sammul kõndivana, tähtsalt seismas või koos oma spordivahendiga, mitte aga sandaale sidumas. Lisaks on ka siin kujutatud detailsemalt lihaseid ning muid kehadetaile. Lysippose originaalskulptuur valmis Vana-Kreeka hellenismi perioodil ligikaudu 320.aastal eKr. Ka selle teose kohta teame me tänu roomlaste koopiatele. Skulptuur kujutab Hermest (vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele) oma sandaali sidumas. Üheks tema sümboliks oligi tiivulised sandaalid, mis on olulisel kohal ka sellel teosel. Lysippos ei kujutanud inimesi nii, nagu nad tegelikult olid, vaid nii, nagu nad talle näisid. See oli tema ajal suur muutus, mis inspireeris tema järglasi
ka lombakas; ning sõjajumal Ares , kelle sümboliks oli kiiver ja kilp. Olümplaste hulka arvati ka Zeusi ja titaanitar Maia poeg Hermes, kellest sai reisikübarat ja tiivulisi sandaale kandev olümplaste välejalgne käskjalg. Karjajumalana õnnistas Hermes loomade kasvu, mistõttu teda kujutati sageli lammast õlgadel kandvana. Ühtlasi oli Hermes ka teede ja rändurite kaitsja. Lisaks peeti teda une- ja unenägudejumalaks. Tuntud luiskajana oli ta ka varaste ja petturite jumal. Hermest nimetati hingedesaatjaks, sest ta saatis surnuid allmaailma. Titaanitarilt Letolt sai Zeus kaksikuid Apollon ja Artemist. Apollon oli vanakreeka valgus- ja päikesejumal. Teda peeti ka ennustusjumalaks. Talle oli mitmes kohas pühendatud oraaklikohti, millest kõige kuulsam asus Delfis. Muusade valitsejana oli ta kunstide, eelkõige luule ja muusika kaitsja, mistõttu tema tunnusesemeks oli lüüra. Kreeklased pidasid teda kauneimaks meesolevuseks. Artemis oli neitsilik jahi- ja loodusjumalanna
Dionysose teine nimi oli Bakchos ning tema rooma vaste oli Bacchus. Kuigi Dionysos ei kuulunud olümplaste hulka, armastas teda rahvas väga sest ta oli ju veinijumal, kuna vein on joovastav jook aitas ta unustada argimured. Just Dionysose austamise kobestikust tekkis draamakunst. Dionüüsideks nimetati Dionysose auks peetud pidustusi. Athena oli suur jumalanna Ateena linnas. Kuigi Athenat peeti tarkusejumalannaks, pidasid koolid ja palestrad siiski oma jumalaks tarka Hermest. Athenal oli ka teine nimi Phallas, mis tõlkes tähendab ''neiu''. Athena emaks on Zeusi esimene abikaasa Metis. Vanakreeka autorite kirjeldustest võiks järeldada, et Athena tegeles sõjaasjandustega sama palju kui sõjajumal Ares. Athena eriliseks soosikuks oli Odysseus, kes poleks kunagi saatusliku Trooja hobuse ehitamise peale tulnud. Kui Odysseust hakkas kojuminekul takistama Poseidon, päästis ikka Athena oma lemmiku surma küüsist
armastust igaühes, keda need tabasid. Tema sümboliteks olid mürt, tuvi ning jänes. Hermes (Mercurius) Zeusi ja Maia poeg, karja, rändurite, kaupmeeste ja varaste jumal, jumalate käskjalg. Ta oli osav, väga nobe ja tal olid tiivulised sandaalid. Hermes oli ka kaval ja riukaline. Juba hällilapsena varastas ta Apolloni lehmad. Hiljem küll leppis ta Apolloniga ära ja neist said parimad sõbrad. Et tema kultuslikke sümboleid kivihunnikuid - kasutati ka teetähistena, peeti Hermest ütlasi teedejumalaks. Teda kujutati sageli reisikaabu ja tiivuliste sandaalidega. Artemis (Diana) Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde, jahi-, viljakuse-, kuu-, abiellumis- ja metsade jumalanna. Ta oli julge, vooruslik ja uhke. Artemist kujutatakse tavaliselt koos vibu ja nooltega. Loomade valitsejana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Kuna tema kaksikvend oli päikesejumal, siis teda peeti kuujumalannaks. Tema sümboliteks olid nool, oda ja hirv.
ja Artemisele pühendatud templis Efesoses (samuti üks maailmaimedest) 4 · Halikarnassose mausoleumi skulptuurigrupid · ,,Tantsiv menaad" Tema figuuririkkad grupid pole säilinud. PRAXITELES Kaasaegsed hindasid teda. Iseloomustavad: tundeline stiil, peen anatoomia tundmine, rahulik tasakaal, graatsia · ,,Hermes väikese Dionysosega" Hermest ei kujutata jumaluse või ideaalkujuna. Tabatud on hetk, mil Hermes tõmbab hinge olles teel koos väikese Dionysosega. · ,,Knidose Aphrodidte" Esimene iseseisev elusuuruses aktikuju naisest kreeka kunstis. Hetk mil Aphrodidte asetab riided kõrvale ja läheb suplema. LYSIPPOS (tegutses ~ 370- 312 a eKr) ... võtab oma loomingus kokku senise arengu saavutused, lisab uut. ... arendas edasi Polykleitose armastatud teemat atleedikuju. ... eelistas pronksi marmorile. ..
nende teateid. Ta oli ka hingede hauatagune saatja. Hermes leiutas 7 flöödi, lüüra, poksi ja mitmesugused võiduajamised, ning seetõttu on tema kujud staadionitel ja gümnaasiumides kogu Vana-Kreekas. Lüüra leiutas ta kui oli tappnud kilpkonna ja tõmbas siis keeled üle kilbi pingule. Hermest kujutati tavaliselt laiaäärelise või tiivulise mütsiga ning tiivuliste sandaalidega. Artemis (Diana) Artemis oli Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Ta oli jahi-, kuu-, metsa-, abiellumis-, ja nõidusejumalanna. Ta oli üks kolmest Olümpose neitsilikust jumalannast. Ta oli uhke ja julge.
korda Zeusile kätte maksta. Häbematu lõbuga sundis ta Zeusi nümfe ja surelikke naisi taga ajama ning oma abikaasat Herat unarusse jätma. Hermes - rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Hermesebsümboliteks oli reisikaabu, tiivulised sandaalid ja heeroldikepp. Hermes oli Zeusi ja Maia poeg. Hermest austasid ränduris, palverändurid, vargad ja luuletajad. Tema kultuse keskmeks oli Arkaadia.Ta oli jumal, kes viis äsja surnud hingi allilma Hadesesse. Hermes sündis Arkaadias , nimelt tema ema Maia jäi salajases armusuhtes Zeusist rasedaks. Maia mähkis Hermese tekkide sisse , kui kui ema magas , siis ta põgenes. Ta põgenes Tessaaliasse , kus Apollon oma karja kasvatas. Hiljem varastas Hermes Apolloni karja, kuid seda nägi pealt lambakarjane Battos. Hermes sundis teda suud pidama
" Zeusi käsul andis ta loomad omanikule tagasi ja sai Apollonilt süü andeks, sest kinkis talle lüüra, mille oli just leiutanud ja valmistanud kilpkonna koorikust. Tõenäoliselt on sel väga varajasel müüdil ühist faktiga, et Hermes oli kaubanduse- ja turujumal ning kaupmeeste kaitsja. Selle tõsiasja omapäraseks kontrastiks on see, et Hermes oli surnute pidulik teejuht, taevaheerold, kes näitas hingedele teed alla viimasesse koju. Tema esineb müütides jumalatest kõige sagedamini. Hermest kutsutakse rooma mütoloogias Mercuriuseks. Sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg, kes mõlemad - nagu Homeros teatab - teda põlgasid. Tõepoolest, Ares on põlatud kogu "Iliase" ulatuses, kuigi see on sõjapoeem. Puhuti kangelased rõõmustavad Arese lahingutöö üle, kuid kaugelt rohkem selle üle, et
Jumalariigi kaudu on võimalik õndsaks saada. Kui araablaste ja hispaanlaste kaudu hakkasid Euroopas levima Aristotelese ideed, tõusis esile Aquino Thomas. Thomas uskus, et tõdedeni võib jõuda nii usu kui ka mõistuse kaudu. Mõlemad toetavad üksteist, et mõista täit tõde. Kodus näeb Sofie unes tüdrukut, kelle isa tuleb koju. Ta mõistab, et tegu on Hilde ja tema isaga. Ärgates leiab ta padjalt kuldketi HMK tähisega. Hommikul näeb ta aias Hermest ja järgneb koerale. Linna teises otsas sisenevad nad majja, kus postkastide küljes on postkaart adresseeritud Hildele. Kirjas mainib isa keskaega ja renessansi ja Hilde sünnipäeva. Nad jõuavad katusekorterisse, kus elab Alberto. Tema elutoas on asju igast ajalooperioodist. Alberto hakkab rääkima renessansist. Aquino Thomase ajal hakkas kristlikus kultuuris lõhesid tekkima. Mõisteti, et mõistusega ei saa Jumalana jõuda, sest Jumal on ettearvamatu
Keda tänapäeva filmi- ja lavatähtedest või oma koolikaaslastest pead Adoniseks? 8. Aphroditel oli kolm poega. Kuidas neid kutsuti ja millega nad tegelesid? 9. Miks Aphrodite Trooja sõjas troojalasi soosis? 10. Kes või mis on hermafrodiit? Milline on selle sõna päritolu? III MEHINE ATHENA (MINERVA) SOOSIB TEGUSAID MEHI Athena oli suur jumalanna peamiselt Ateena linnas. Kuigi Athena oli tarkusejumalanna, pidasid koolid ja palestrad1 oma kaitsjaks hoopis nutikat Hermest. Athenal oli ka teine nimi PALLAS, mis on tõlkes `neiu'. See viitab sellele, et tegemist oli neitsiliku jumalannaga. Athena oli teaduste (ka õigusteaduse) kaitsja. Seetõttu on ta mitme riigi parlamendi või justiitsministeeriumi logoks (tema kuju näeb Austria parlamendihoone ees Viinis). Athenat kujutati aigisega (rinnakilbiga), kiivri, ja odaga, ka mao ja öökulliga. Daami aigist ehib Medusa pea, tema lemmiku vapra sangari Perseuse kingitus.
Tsivilisatsioon 1450 (sideaineta suurtest kiviplokkidest kindluspaleed, keskset õue ei ole). Mükeene Lõvivärav. Kullassepakunst (portreelikud surnumaskid, inkrusteeritud relvad), pronkssirbid. Lineaarkiri B silpkiri, ahhaia keele arhailine kihistus, s.t., et Peloponnesosele jõudnud indoeurooplased hakkasid oma keelt kirjutama Egeuse kultuuri kirjamärkidega, pärineb ~ 1300 e. Kr., desifreeriti 1952. Nendes tekstides mainitakse Zeusi ja Herat (juba paarina), Poseidonit, Artemist, Hermest jt. Mükeene kultuuri keskused purustati XII saj. e. Kr. Kreekasse tunginud doorlaste poolt. I 1700-1550 varamükeene II 1550-1400 keskmükeene III 1400-1200 hiline Mükeene Homerose e. tume ajajärk (XI-IX saj.) Doorlased (illüürlased) olid lõunapoolsematest rahvastest kultuuri poolest madalamal tasemel, kuid oskasid juba rauda kasutada ja nende jõud käis seetõttu teistest üle. Tungisid XII saj. e. Kr. lõuna
käigus omandas pildil kujutatu ka modelli iseloomujooned. Praegu vaatab meile kahelt Leonardo maalilt vastu pigem kreeklaste rõõmsameelne veinijumal Dionysos (roomlaste Bacchus) kui tõsimeelne jumalamees Johannes. Leonardo da Vinci. Ristija Johannes. Louvre, Pariis. Leonardo da Vinci. Ristija Johannes. Louvre, Pariis. Ka Raffaeli maalil "Nooruke Ristija Johannes kõrbes" (praegu Uffizi Galeriis Firenzes) meenutab tulevane märter paganlikku Apollonit või Hermest. Kuid kõige kaugemale läks oma Johannese piltidega Caravaggio (15731610). Tema loodud Ristija on ilus nooruk, kes sobiks tänapäeval modelliks kuulsatele moeloojatele. Üllatab ka noormehe poos ja ilme. Selline ülikelmikas Johannes nagu meelitaks meid kaasa lööma mingis salapärases lustipeos. Kolme seesugust Caravaggio pintsli all sündinud "Ristija Johannest" saab tänapäeval imetleda Roomas. Kuid Caravaggiol on seesuguseid Johanneseid veel teisteski muuseumides. Andrea del Sarto
Balkanil). Traaklased saabusid koos mererahvastega 1200 e.m.a. Früüglaste hõim* Kreeklased õppisid traaklasi tundma u 1200 e.m.a.... ligikaudu samal ajal tulid esimesed Kreeka kolonistid. 8. saj. e.m.a olid kreeklased juba Traakias kohal, kontaktid tugevnesid, traakia kultuur avaldas kreeklastele palju mõju. Traaklastel polnud oma kirjasüsteemi, küll on arheoloogilisi muistiseid Interpretatio graeca Herodotose andmeil austasid traaklased Arest, Dionysost, Artemist, Hermest, Bendidat, Dianat, Rhead. Hermes traakia jumaluste kaitsejumal Ares traaklaste peajumal, kreeklaste sõjajumal Artemis = Bendida Bendida oli emajumalatar, keda peeti inimeste/taimede/loomade sünnitajaks. Orjad võisid oma jumalaid edasi kummardada. Ateenas 5. Saj. sai ametliku tunnustuse Bendidat austati sõjajumalannana. Bendida - emajumal
3. saj algul üks selle valdajatest, Babüloonia preester Berossos (?vms?) (kirjutas kunagi Babüloonia ajaloo, vt eestpoolt!) asus Kos'i saarele (Sealt päris Hipokrates) ja rajas sinna oma astroloogia kooli. See on idamaise astroloogia märgiks, stimulaatoriks. Natuke hiljem kujunes sellest (Rooma perioodil) nn hermeetika e astroloogilis- müstiline õpetus, mis oli kirja pandud mitmetes raamatutes, mille autoriks peeti jumalust Hermest (tris megistos kolmekordselt suur). See oli selline astroloogiat ja stoa filosoofiat ühendav süsteem, mis rääkis ka kõige ettemääratusest ja hinge kui mikrokosmose otsesest seosest sellega. See annab endast mõrku planeetide liikumise läbi, mille kaudu on võimalik jumalikku ettemääratust ette ennsutada. Teatud maagiliste võtetega on end võimalik sellest vabastada ja saavutada hinge surematus. Religioon
Tsivilisatsioon 1450 (sideaineta suurtest kiviplokkidest kindluspaleed, keskset õue ei ole). Mükeene Lõvivärav. Kullassepakunst (portreelikud surnumaskid, inkrusteeritud relvad), pronkssirbid. Lineaarkiri B silpkiri, ahhaia keele arhailine kihistus, s.t., et Peloponnesosele jõudnud indoeurooplased hakkasid oma keelt kirjutama Egeuse kultuuri kirjamärkidega, pärineb ~ 1300 e. Kr., desifreeriti 1952. Nendes tekstides mainitakse Zeusi ja Herat (juba paarina), Poseidonit, Artemist, Hermest jt. Mükeene kultuuri keskused purustati XII saj. e. Kr. Kreekasse tunginud doorlaste poolt. I 1700-1550 varamükeene II 1550-1400 keskmükeene III 1400-1200 hiline Mükeene 5. I ahhailaste kolonisatsioon ja selle põhisuunad Ahhailased tulid põhja poolt ja jõudsid Balkani lõunaossa ~2000 e. Kr. Keeleliste andmete põhjal seostatakse ahhailastega hilisemaid Arkaadia ja Küprose asukaid ning Väike-Aasia aioollasi
annaabi.ee 
