HERMANN HESSE Elulugu Sündis 1877.a Calwi linnas Württembergis Saksamaal misjonäri perekonnas. Isa oli baltisakslane, isapoolne vanaisa oli lõpetanud TÜ. Kodus sai religioosse kasvatuse(vanemad olid pietistid), see põhjustas Hesses hingelist segadust. Kodust sai kaasa huvi idamaade vastu, tegeles idamaise filosoofiaga. Koolis ei õppinud kaua, õppis omal käel, kasutades vanaisa raamatukogu ja oma ameti eeliseid. Ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatukaupmees ja arhivaar Baselis. Saavutas 1.teosega majandusliku sõltumatuse, elas Sveitsis Bodensee ääres, hiljem Montagnolas. 1911.a. reis Indiasse. Abielu oli õnnetu. Avaldas sõjavastase artikli, mis tõi kaasa kriitikatulva- ta kuulutati isamaareeturiks. 1916 suri isa, poeg haige ja naine vaimuhaiglasse. ...see kõik viis Hesse sügavasse kriisi, mõjutas tema loomingut. Pinnale aitas tõsta psühhoanalüüs. 1946 Nobeli kirjanduspreemia. 1962 suri leukeemiasse. Teosed: Alustas uusromantikun...
Alumises osas on keele alla kinnitatud põis ja roop. Kasutati ka ansamblites rütmipillina. Kitarr ja mandoliin 20. saj alguses levinud pillid. Said populaarseks 1920. 30. aastatel Lõõtspillid Esimese lõõtspilli valmistas Berliini pillimeister Friedrich Buschmann aastal 1822. oli suupilli edasiaerndus. Pill meenutas lahtikäivat raamatut ning sellega sai ainult viisi mängida. Viini orelimeister Kirill Demian avastas selle pilli mõned aastad hiljem. Ta arendas seda edasi ning tänapäevani mängitakse sarnastel pillidel. Heli tekitavad pilli sees metallplaatidel asetsevad keelekesed, mis õhu liikumise mõjul võnkuma hakkavad. Demian pani iga nupu alla kaks erineva helikõrgusega keelekest, mis olenevalt lõõtsa liikumise suunast andsid erineva noodikõrguse. Eesti lõõts August Teppo alustas ise löötsade meisterdamist. Tema pillid olid tugeva häälega,
Eesti rahvamuusika LÕÕTSPILL Aastal 1821 valmistas Christian Friedrich Ludwig Buschmann (1805 1864) esimese suupilli, mille 15 metallkeelt olid kinnitatud kambrite ja puhumisavadega puutükile. Järgneval aastal lisas ta nahast lõõtsa, kaane, nupud ja patenteeris leiutise kui handaeolini. Instrumenti täiustas austerlane Cyrill Demian (1772 1847), kes lisas saatebassid ja patenteeris leiutise nimega accordion. Kuigi Demiani lõõtspill erines veel paljus tänapäevasest, on selle põhilised konstruktsioonielemendid on säilinud tänapäevani. Lõõtspilli hakati mängima põlvedel, parem käsi mängis meloodiat, vasaku käe jaoks olid nupud meloodia saatmiseks. 1850. aastal paigutas Viini muusik Franz Walther kolmerealise diatoonilise lõõtspilli keeled ümber
Hermann Karl Hesse Elulugu ● Hermann Hesse sündis 1877. a. ● Sündis Württembergis Saksamaal. ● Hesse vanemad olid misjonärid. ● Õppis Göppingeni ladina koolis. ● Pühendus täielikult kirjaniku kutsele. ● Hesse elas Montagnolas, kuni surmani. Hessest endast ● Saksa proosakirjanik. ● Luuletaja. ● Esseist. ● Kriitik. ● Tegutses ka kujutava kunsti ja muusika vallas. ● Tuntuimad teosed on "Stepihunt", "Siddhartha" ja "Klaaspärlimäng". Teosed • "Peter Camenzind" (1904, romaan) ● "Ratta all" ("Unterm Rad", 1906) ● "Gertrud" (1910, eesti keeles 1997) ● "Rosshalde" (1914) ● "Knulp: kolm lugu Knulpist" (1915, eesti keeles 1997) ● "Pilk kaosesse" (esseekogu, 1920) ● "Demian" (romaan, 1919, eesti keeles 1994) ● "Klingsori viimane suvi" (1920, eesti keeles 1965) ● • "Siddhartha" (1922, eesti keeles 1986 ja 2004) • "Supelsaks" (1925, eesti keeles 2003...
1. Salingeri loomingu omapära(2) ja probleemid(2) V: omapära: 1.peategelased on noored inimesed oma murede ja rõõmudega 2. keelekasutus on väga noortepärane probleemid: 1. inimese vahekord teda ümbritseva keskkonnaga 2. püüdlemine armastuse, inimliku headuse ja õigluse poole 3. tundliku inimese kohanemisraskused 2. Salingeri 3 novelli ja 2 jutustust. V: novellid: ,,Parim päev banaanikala püügiks"; ,,Naerev mees"; ,,Just enne sõda eskimotega"; ,,Vaene onu vemmalsäär" jutustused: ,,Franny ja Zooey"; ,,Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" 3. ,,Kuristik rukkis" peategelane, probleemid(3), populaarsuse saladus. V: 16. aastane koolipoiss Holden Caulfield. 1. Holdeni koolist väljalangemised 2. Venna surm 3. pereprobleemid(probleem isa suhtumisega) 4. Holdeni sisemine konflikt iseendaga 5. Holdeni kohanemise probleemid. Populaarne sest kajastab noorsoo sisemisi probleeme ja konflikte, on sügav...
Huulviles tekitab heli õhusamba võnkumise Keelviles aga metallist elastse keelekese võnkumine. Vilesid võib olla orelil kuni 30 000. Oreli puldis asuvad kuni 7 manuaali, kätega mängitavad klaviatuurid, pedaalid jalgadega mängitav klaviatuur ja registrinupud. Orel on kõige suurema heliulatusega pill. Oreli kõla võib iseloomustada sõnadega võimas pidulik värvikas. Akordion Akordioni esiisaks võib pidada hiina suuorelit. Akordioni leiutajaks peetakse saksa orelimeistrit cyril demian, kes patenteeris litsentsi 1829. A. 19. Sajandil levis akordion kiiresti üle kogu euroopa. Pilli populaarsus seisnes selles et sellel saab korraga mängida nii meloodiat kui ka saadet. Akordioni üks tähtsamaid osi on volditud nahksest vm materjalist lõõts. Akordioni kasutus võimalused ulatuvad rahvamuusikast jazz-ini.
HERMANN HESSE 1877- 1962 Nime poolest sakslane, misjonäri perest, juurtelt baltisakslane (mingi vanaisa oli TÜ lõpetanud ja oli Paides arst), aga tema ise läks Indiasse misjonäriks, ema oli ka pärit Indiast misjonäri perest. Vanemad olid pietistid- eriti vagad. Kasvatati rangelt. Oma loomult kuulekas, aga kui olid reeglid, siis ta tahtis neid eirata. Koolis käis ka mingis ranges, kust pani plehku. Õppis omal käel. Oli raamatukaupmehe õpilane ja tegeles natuke sellega, aga ta saavutas kirjanikuna kohe nooruses kuulsuse ja sissetuleku. Teine vanaisa oli talle eeskujuks (idamaine onkel), kes mõjutas teda palju: Ida huvi. Suuremosa elust elas vaikselt Sveitsis, võttis ka Sveitsi kodakondsuse ja otsis ennast- sisemine tasakaal oli probleem, reisis ka Indiasse- avardas silmaringi, aga hingeline vastuolu jäi. Ilmasõja puhkedes oli see pettumus, avaldas sõjavastaseid kirjutusi, millega tal tuli pahandusi- süüdistati isamaareeturiks....
ELULUGU ·Herman Hesse oli saksa proosakirjanik, luuletaja, esseist ja kriitik. ·Sündis Calwi linnas Württembergis Saksamaa misjonäri perekonnas. ·1890. aastal alustas Hesse teoloogia erialal Göppingeni Ladinakeelses Koolis. ·Järgneval aastal põgenes ta evangeelsest seminarist ja vahetas pidevalt töökohti (raamatukaupluse õpipoiss, mehhaaniku õpipoiss, antiigikaupmees, jne). ·1904. aastal pühendas ta end kirjandusele Gaienhofeni külas. ·Aastal 1905 abiellus Hesse Maria Bernoulliga, neil oli kolm poega. ·Aastatel 19101912 reisis ta palju: Austriasse, Itaaliasse, Sveitsi ja Indiasse. Aastal 1911, pärast reisi Indiasse, kolis ta koos perega Berni. ·Alates 1919. aastast elas Hermann Hesse peamiselt Montagnolas Tessini kantonis. ·Hesse elas Montagnolas surmani, 9. augustil 1962. aastal. LOOMING ·Kirjanduslikku tegevust alustas luulega ja impressionistliku proosaga. ·Herman Hesse loomingut läbivad mälestuskil...
20.-21. sajandi olulisemad proosateosed 1. Richard Aldington ,,Kangelassurm" 2. Isaac Asimov ,,Asum" 3. Margaret Atwood ,,Teenijanna lugu" 4. Julian Barnes ,,Maailma ajalugu 10 ½ peatükis" 5. Saul Bellow ,,Hertzog" 6. Ingmar Bergman ,,Laterna magica" 7. Lois Paul Boon ,,Menuett" 8. Richard Brautigan ,,Arbuusisuhkrus" 9. Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" 10. Anthony Burgess ,,Kellavärgiga apelsin" 11. Heinrich Böll ,,Grupipilt daamiga", ,,Piljard kell pool kümme" 12. Albert Camus ,,Katk" 13. Truman Capote ,,Külmavereliselt" 14. Michael Cunningham ,,Tunnid" 15. Robertson Davies ,,Mässajad inglid" 16. Umberto Eco ,,Roosi nimi", ,,Baudolino" 17. William Faulkner ,,Hälin ja raev" 18. Francis Scott Fitzgerald ,,Suur Gatsby", ,,Sume on öö" 19. John Fowles ,,Prantsuse leitnandi tüdruk", ,,Maag" 20. William Golding ,,Kärbeste jumal" 21. Günter Grass ,,Plekktrumm" 22. Knut Hamsun ,,Maa õnnistus"...
Kohila Gümnaasium Diana Aronia 12B Referaat Juhendaja: õp Ingrid Oksaar Kohila 2010 Sisukord ELULUGU......................................................................................................................................... 3 FILOSOOFIA .....................................................................................................................................3 LOOMING .........................................................................................................................................4 STEPIHUNT ......................................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................................................6 2 Elulugu...
instrumenti Orgue expressif. Arvatakse, et esimese suupilli valmistas Christian Fredrich Bushmann Berliinis 1821.aastal. Aasta hiljem valmistas ta lõõtsaga pilli, millel sai mängida lihtsaid viise - Handäoline, mida peetakse akordioni eelkäijaks. Saatebasse sellel pillil veel ei olnud. Londonis asus pilli teises suunas arendama Charles Wheatstone. Wheatstone pilli nimetati kontsertiinaks. Instrument oli diatooniline ja kaheksanurkse kujuga. 1827.aastal täiendas Viinis seda pilli Cyrill Demian. Ta pakkis suupillid kokku ja leiutas süsteemi, kuidas neisse lõõtsaga tuult puhuda. Pilli nimetus, "akordion", tuli sellest, et vasaku käega sai akorde mängida. Akordion patendeeriti 1829. aastal. 1834.aastal konstrueeris Carl Fridrich Uhling saksa kontsertiina. See pill oli nelinurkne. Mängus osales 4 sõrme, inglise pillil 3 sõrme. Kontsertiina oli tolle aja kohta arenenud pill. Kuna kontsertiinat oli kerge ka kaasas kanda, sai sellest armastatud salongipill nii Londonis kui ka
kannatamisvõime näitabki inimese väärtust. Kuni kannatusmõõt pole täis, ei suuda ka inimene muutuda. Inimvaim jääb igavesti liikuma tõe, ilu ja hea poole, olgu ta siis alles otsija või juba oma tee leidnud. Hesse otsijatel on tavaliselt vaimne teejuht, nagu see on iseloomulik kujunemisromaanile. Juht aitab vaimsel rännakul, avab seni tundmatuid maailmu, tutvustab põhimõtteid ja vaateid, millest rändaja seni midagi ei teadnud. Nii on ,,Demianis" Sinclairi mentoriks Max Demian, ,,Siddhartas" nimitegelase mentoriks Kamala ja Vasudeva, ,,Stepihundis" Harry Hallerile, Bablo ja Hermine, Goldmundile Narziss, ,,Klaaspärlimängus" Josef Knechtile muusikameister. Ometi ei saa ükski otsijaist lihtsalt võtta üle oma õpetaja maailmanägemist, vaid igaüks peab leidma ainult temale sobiva olemise viisi. Ikka ja alati väärtustab Hesse vaimsust. Vaimsus ületab aja, vaimukultuuri ei saa hävitada. Kui
Tuntuimad viiuli meistrid Eestis on olnud F. Villak ja E. Meri. 7 Lõõts Esimese lõõtspilli valmistas Berliini pillimeister Friedrich Buschmann 1822. a. See oli 1821. aastal sama meistri poolt leiutatud suupilli edasiarendus. Pillil oli kolmnurkne lõõts ja see meenutas välimuselt lahtikäivat raamatut. Mõned aastad hiljem avastas pilli Viini orelimeister Kirill Demian. Oma töökojas konstrueeris ta lõõtspilli mille põhikuju on säilinud tänapäevani. Pilli hakati mängima põlvedel, pilli ühel otsal olid meloodianupud teisel otsal nupud saate mängimiseks. Heli tekitavad pilli sees metallplaatidel asetsevad keelekesed, mis õhu liikumise mõjul võnkuma hakkavad. Lõõts on viiuli kõrval kõige populaarsem rahvapill Eestis. Eesti lõõtspillideks võib nimetada Eesti kohalike pillimeistrite poolt valmistatud lõõtspille
Hermsann Hesse ja "Stepihunt" (1877-1962) Elulugu Hesse sündis Saksamaal misjonääride perekonnas. Ta sai sügavalt religioosse kasvatuse, mille autoritaarsus põhjustas Hesses hingelist segadust ning ajendas teda hiljem elus ja loomingus vaimsele allasurumisele vastu hakkama. Kodust sai ka huvi idamaade vastu, kuna ema oli pärit Indiast. Hiljem on ta kirjutanud, et idamaise filosoofiaga tegelemise on tema jaoks nagu koju naasmine. Hesse ei püsinud kaua koolis, põgenes ja hakkas omal käel ennast harima. Esimese eduka teosega saavutatud majanduslik sõltumatus lubas tal jääda vabakutseliseks kirjanikuks ning suurema osa elust veetis eraklikuna. Sõjaväe vastase artikli ilmusise tagajärjel kuulutati Hesse isamaareeturiks. Suri i...
18. sajandi teisel poolel sattusid mõned sellised muusikariistad misjonäride kaudu Euroopasse, kus 19. sajandi algul sündisid erinevad samal tööpõhimõttel pillid suupill ja lõõtspillid. Aastal 1821 valmistas Christian Friedrich Ludwig Buschamm esimese suupilli, mille 15 metallkeelt olid kinnitatud kambrite ja puhumisavadega puutükile. Järgneval aastal lisas ta nahast lõõtsa, kaaned, nupud ja patenteeris leiutise kui handaeolini. Instrumenti täiustas austerlane Cyrill Demian, kes lisas saatebassid ja patenteeris leiutise nimega accordion. Kuigi Demiani lõõtspill erines veel paljus tänapäevasest, on selle põhilised konstruksioonielemendid säilinud tänapäevani. Lõõtspilli hakati mängima põlvedel, parem käsi mängis meloodiat, vasaku käe jaoks olid nupud meloodia saatmiseks. Varastel lõõtspillidel oli meloodia mängimiseks vaid nupurida 10 nupuga, millest igaüks juhtis klappi õhuvoolu avasse, mille oli keeltepaar
"Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) "Inimese iseloom on tema saatus." Herakleitos (filosoof) "Tõde on kõige kindlam vale." (Juudi vanasõna) "Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta." (T. Szasz) "Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui ründate ja saate ka ise kõvasti kolki." R .W. Emerson (ameerika kirjanik ja filosoof) "Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii." E. Hubbard (ameerika ulmekirjanik) "Oskus meeldida on tegelikult oskus petta." (Vauvenargues) "Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." (W. Shakespeare) "Tõelist sõpra tuntakse hädas" Cicero(kreeklane, töötas Roomas, filosoof) "Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." Cicero "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." Cicero "Nälg on parim kokk."..Cicero "Sõja ajal seadused vaikivad."..Cicero "Kuidas külvad, nõ...
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
