Akustiline karkass Ljudmila Kovaltšuk Gyproc AP-25 Akustiline profiil • Gyproc AP-25 profiil toimib amortisaatorina, mis takistab helide otsest kandumist läbi kipsplaatkonstruktsioonide. • Sobib nii vahelagedesse kui ka kipsplaatseintesse. • Parandab konstruktsiooni helipidavust kuni 20 dB võrra. Gyproc AP-25 akustilise profiili • AP-25 puhul peab paigaldamine ja kasutamine seinas karkassipostide samm • Paigaldamine on konstruktsioonis lihtne. olema 600 mm. • Tuleb jälgida • Risti asetseva AP- paigaldusjuhiseid. 25 profiili samm • Kinnitada täpselt ja 400 mm. läbimõeldult. • Tavaliselt
Paneeli laiuseks on 1,2m ning paneeli pikkuse saab tellida vastavalt vajadusele. ÕÕNESPANEELI VAHELAGI MONTEERITAVATE RAUDBETOONPLAATIDE ERILIIGID: Koorikplaadid- soovitav kasutada seal, kus õõnespaneeli kasutamine on probleemne. Näiteks: suurte avade ja väljalõigete korral, suurte punktkoormuste korral, vajadusel paigaldada põranda alla kommunikatsioone, vajaduselvähendada vahelae paksust, vajadusel tõsta põranda helipidavust jne. TT paneelid- kasutatakse põhiliselt suuresildeliste tööstus- ja laohoonete vahe- ja katuslagede ehitamiseks. HTT paneelid- kasutatakse katuslagede ehitamiseks ja on kindlasti seal parim lahendus, kuna paneel oma kahepoolse kaldega organiseerib isevee ärajuhtimise katuselt. MONOLIITSED RAUDBETOONVAHELAED Monoliitsed vahelaed valatakse kohapeal raudbetoonist. Monoliitraudbetoonist lae eeliseks paneelide ees on, et ruumide kuju ja suurus ei sõltu
Lahenduses kasutatavate tuuletõkkeplaadi ja soojustusplaadi omadused ajas ei muutu. Viimistluskihis kasutatakse erinevaid saematerjali jääke, mis süvaimmutatakse. Seetõttu loetakse lahenduse kasutusiga võrdseks sügavimmutatud puidu kasutuseaga, milleks on 25 aastat. 4. Lahenduse hügieenilisus Lahendus hügieenilisus väärtuseks on 4 palli. Puuduvad liigniiskus ja hallitus tarindis ning piiret on võimalik puhastada kuivalt. 5. Lahenduse helipidavus [2,3] Lahenduse helipidavust hinnatakse nn. massiseaduse alusel. Helipidavused leitakse valemiga: R=20*log(m*f)-49 (dB), kus R - heliisolatsioonivõime (dB) m - mass ruutmeetri kohta (kg/m²) f - sagedus (Hz). Soojustuspaneeli ning kogu tarindi ( soojustupaneel + klassikaline paneelmaja välissein) helipidavused erinevatel sagedustel on toodud tabelis 2. Tabel 2. Lahenduse helipidavus Soojustuspanee- Soojustuspaneeli Kogu tarindi mass Kogu tarindi
375 / 375 Pahtel + väliskrohv 47 Tabeli näitajad kehtivad eeldusel, et seina kõik vuugid on nõuetekohaselt täidetud ja muude konstruktsioonide kaudu toimivad kõrvalnähtused ei nõrgenda isolatsiooni. Parema helipidavuse saavutamiseks on erinevaid võimalusi: - seinte krohvimine on selleks kõige lihtsam moodus; - seinte vooderdamine plaatkattega (näit. kipsplaat) parandab samuti tunduvalt helipidavust; - mitmekihilised AEROC seinakonstruktsioonid 3.2 Seinte krohvimine Mõlemalt poolt krohvitud seinte helipidavus paraneb 2 4 dB. See sõltub muidugi krohvi tüübist ja krohvikihi paksusest. 3.3 Mitme kihilised Aeroc seinad Kõik heliisolatsiooni nõudmistele vastavaid seinakonstruktsioone võib ehitada kasutades mitmekihilisi AEROC seinakonstruktsioone. Siin on võimalik varieerida plokkide paksustega erinevates seinakihtides
sammu, kui ka õhumüra levikut ühes ruumist teise Vahelae liited teiste tarinditega peavad olema tehtud nii, et üldine heliisolatsioon ei väheneks 5. Vahelagi peab olema piisava soojapidavusega 6. Soojustada tuleb kindlasti keldri ja pööningu vahelagi RAUDBETOONVAHELAGI Eelised: Tugevam ja kapitaalsem Mittepõlev materjal Kergem saavutada tulepüsivust Kergem saavutada helipidavust Ehituslahendus: Monteeritav raudbetoonpaneelid Monoliitne r/b plaat Terastalad raudbetoonplaat Puittaladel raudbetoonplaat Monoliitsed komposiit vahelagi koosneb vahelae raudbetoonplaadist või paneelidest ja terastalast. Monteeritavad raudbetoonvahelaed võivad olla: 1. Kombineeritud mitmesugustest plokkidest, plaatidest ja taladest: keraamilised, kergbetoonist jne detailid 2. Eelpingestatud ja eelpingestamata õõnespaneelidest 3
150 / 450 pahtel+pahtel 38 200 / 450 pahtel+pahtel 42 250 / 450 pahtel+pahtel 45 300 / 450 pahtel+krohv 46 375 / 375 pahtel+krohv 47 12 6 Poorbetoon vaheseinte helipidavus Kihiline sein, Rw: Sidemed 4tk/m2 vähendavad helipidavust ~3dB + heli levik naabertarindite kaudu Sein rajada 400mm sü sügavuseni eraldatud vundamendile Seina paksus, Pinna- Rw, dB mm viimistlus 100+75+100 pahtel+pahtel 52 100+100+100 pahtel+pahtel 55 150+50+150 pahtel+pahtel 55 150+70+150 pahtel+pahtel 55 150+100+150 pahtel+krohv 60 13
8. Karkassi sik-sak asetusega seintes kasutatakse karkassipostide fikseerimiseks spetsiaalseid klambreid. 9. Erandjuhtudel võib karkassipostid kinnitada vöö külge kasutades selleks madalapealisi kruve või spetsiaalseid kinnitustange. 10. Juhul kui karkassiposte on vaja jätkata, surutakse need asümmeetriliselt teineteise sisse ja kinnitatakse kruvidega. B: Gyproc AP-25 akustilise profiili paigaldamine seina Gyproc akustiline porfiil AP-25 parandab oluliselt konstruktsioonide helipidavust. AP-25 profiili kasutamisel on helide kandumise võimalus läbi karkassikonstruktsiooni viidud miinimumini. Karkassi paigaldamine on lihtne, kuid sealjuures tuleb täpselt järgida paigaldusjuhiseid. AP-25 peab olema kinnitatud täpselt ja läbimõeldult. See ei tohi olla seinakonstruktsiooni ,,kiilutud", seinas asetsevad kommunikatsioonid ei tohi olla kontaktis AP-25 profiiliga, vastasel korral ei saavutata soovitud helipidavust. AP-25 kasutamise puhul
Kõik välistingimustes kasutatavad täiskivil. Keskmine survetugevus 35 MPa (20...75 tellised peavad taluma vähemalt 25 külmatsüklit visuaalsete MPa). Tellised liigitatakse kahjustusteta. survetugevusest lähtuvalt Akustilised omadused. Suure tiheduse tõtttu omab tellissein klassidesse head helipidavust. Mida raskem tellis, seda paremini takistab Paindetugevus on ca 20-25% heli levikut. Tellismüüritises tähelepanu vuukidele. survetugevusest Elastsusmoodul ca 16000 MPa EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA PÕLETATUD TELLIS. OMADUSED SAVIST KATUSEKIVID Poorsus põletusprotsessist sõltuv
ladumisel. Sellegipoolest on välja kujunenud reeglid, kuidas erinevates olukordades võib toimida. 100 mm ja 150 mm laiused plokid laotakse alati täidetud vertikaalvuukidega. Laiemate plokkide puhul, kui kandvate seinte vahekaugus on 5-6 m ja koormused müüritisele on 15-25 kN/m võib vertikaalvuugid täitmata jätta. Horisontaalvuugid võib väikeste koormuste (15-25 kN/m) ja ploki laiusest alates 200 mm laduda õhkvahevuugiga. Kindlasti tuleb laduda täisvuukidega kõik tulepüsivust ja helipidavust nõudvad seinad. Piirangud Müüritise suurim lubatud saledus mördivuugiga ladumisel on 1/27 ehk 100 mm plokist võib ehitada kuni 2,7 m kõrguse seina.Kandvate seinte minimaalne laius võib olla 150 mm.Sisemiste kandvate seinte minimaalne laius võib olla 200 mm, siis saab paneelid toetada mõlemalt poolt seinale ja jääb piisavalt ruumi betooniga monolitiseerimiseks.Horisontaalselt koormatud seinu tuleb hinnata igal konkreetsel juhul eraldi
● Seinte omavaheline sidumine tagab selle, et palksein ei vajuks keskelt välja. Siseseinad - tuletõke Siseseinad - puitsõrestik ● Mittekandvad siseseinad ei kanna küll vahelagedelt tulevat koormust, kuid võivad olla tuletõkkeseinteks (kahe korteri vahel või mujal erinevate tuletõkkesektsioonide vahel), hoone jäigastavateks konstruktsioonideks ja tagamaks helipidavust. ● Puit on põlev materjal. Seetõttu ilma täiendava kaitsekihita (krohv, TEP-plaat, kipsplaat) ei taga katmata puitsein piisavat tulepüsivust (EI 30: 1–2-korruselistel elamutel, EI 60: 3−4 korruselistel elamutel). ● Palkseina puhul võib kandevõime arvutustes arvestada puidu söestumiskiirusega, kuid suitsugaaside läbivuse tõttu ei saa ka katmata palksein olla tuletõkkeseinaks.
lellele, kes asub seda ka renoveerima. Ta on otsustanud aknad ja uksed algupäraselt taastada. Taastamise valiku tegi lihtsaks akende väga hea seisukord ning kõigi orginaalsete suluste olemasolu. Taastatavateks akendeks valisime köögiakna siseraamid. Kuna taastasin aknaid talvisel külmal ajal siis sai taastamiseks valitud sisemised aknaraamid milledesse sai paigaldatud ka uued pakettklaasid mis tõstavad akna sooja- ja helipidavust. Minu vähese kogemuse tõttu antud valdkonnas olid kõik tööriistad ja töövõtted mulle uued ja tundmatud. Seetõttu osutus mulle valitud töö päris keeruliseks kuid ka huvitavaks väljakutseks ja proovilepanekuks. Uurimustöö koosneb viiest peatükist milledes kirjeldatakse akende taastamise põhjustest ja vajadustest, kasutatavatest tööriistadest, tööohutusest. Veel kirjeldan ja seletan lahti etapid mida tuleb järgida töö käigus.
10.2011 name Page 9 of 19 Monteeritavate raudbetoonplaatide eriliigid: Koorikplaadid - soovitav kasutada seal, kus õõnespaneeli kasutamine on probleemne. Näiteks: suurte avade ja väljalõigete korral, suurte punktkoormuste korral, vajadusel paigaldada põranda alla kommunikatsioone, vajadusel vähendada vahelae paksust, vajadusel tõsta põranda helipidavust jne. TT paneelid - kasutatakse põhiliselt suuresildeliste tööstus- ja laohoonete vahe- ja katuslagede ehitamiseks. HTT paneelid- kasutatakse katuslagede ehitamiseks ja on kindlasti seal parim lahendus, kuna paneel oma kahepoolse kaldega organiseerib ise vee ärajuhtimise katuselt. http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011
300 / 500 Pahtel + väliskrohv 46 375 / 400 Pahtel + väliskrohv 47 Tabeli näitajad kehtivad eeldusel, et seina kõik vuugid on nõuetekohaselt täidetud ja muude konstruktsioonide kaudu toimivad kõrvalnähtused ei nõrgenda isolatsiooni. Parema helipidavuse saavutamiseks on erinevaid võimalusi: - seinte krohvimine on selleks kõige lihtsam moodus; - seinte vooderdamine plaatkattega (näit. kipsplaat) parandab samuti tunduvalt helipidavust; - mitmekihilised AEROC seinakonstruktsioonid: Mitmekihilised AEROC seinad Seinte krohvimine Mõlemalt poolt krohvitud seinte helipidavus paraneb 2 4 dB. See sõltub muidugi krohvi tüübist ja krohvikihi paksusest. Seinte vooderdamine Seinte helipidavuse paranemine vooderdamisega Kõik heliisolatsiooni nõudmistele vastavaid seinakonstruktsioone võib ehitada kasutades mitmekihilisi AEROC seinakonstruktsioone.
Kasutatakse juhul kui õõnespaneeli kasutamine probleemne, näiteks viimistuselt kas naturaalsest puidust või värvitud. suured avad ja väljalõiked, vahelae paksuse vähendamise vajadusel, ET-kartoteegi vastavas osas on antud minimaalsed ukseavade Tehases vaimistatud plekitahvleid juba olemasoleva valtsiga pakub vajadusel tõsta põranda helipidavust.(pikkus kuni10m, laius1,2m; mõõdud vastavalt ruumi iseloomule ja ukse asukohale(sise- või kodumaine firma ERGOMET PROFIIL AS, kus toodetakse kahesugust kõrgus 0,7-15cm) välisuks) katusekatte materjali: Valtsprofiil -kasutamiseks katustele kaldega 1:7 ja
Vahelagi peab olema piisava soojuspidavusega (keldri- ja pööningu vahelagi tuleb soojustada). Märgades ja niisketes ruumides peab vahelagi olema varustatud piisava vee- ja niiskusetõkkega. Vahelagede liigitus: - Monteeritavuse järgi monteeritavad kohapeal ehitatavad - Ehitusmaterjalide järgi raudbetoontarind tugev ja kapitaalne, mittepõlev, kerge saavutada helipidavust, saab teha monteeritavatest paneelidena, monoliitplaadina või terastaladel raudbetoonplaadina terastarind puittarind saab kasutada tarindites, kus pole vaja kasutada mittepõlevast materjalist tarindeid, puittalad tuleb kivi- ja betoontarinditest hüdroisolatsiooniga eraldada, tavalahendustega
(määramata) Õhumüra nõudeid täidab, kas massiivne tarind või kerge ja piisavalt tihe (õhupidav) kihiline tarind. Mõjutavad tegurid (õhumüraisolatsioon) massiivsus jäikus sisemine sumbuvus kinnitus 55 sein, kui tervik: liitumised teiste tarinditega. Prao mõju helipidavusele: mida suurem pragu seda vähem ta heli läbimist takistab. 500mm pragu ei oma helipidavust. Praol olemas oma helipidavus siis näitajad veidi paranevad, kuid helipidavust ei anna võrrelda terve seinaga. Massiivne tarind: Toimib massiseaduse alusel R = 20 lg( mf ) - 49 18cm betooni (450 kg/m2) 500Hz juures Õhupidav, pragusid ei ole, naaberkonstruktsioonidest eraldatud R = 20 lg( mf ) - 49 = 20 lg(450 * 500) - 49 = 58 Kihiline tarind: Kihiline sein on vedru massi kombinatsioon ja heliisolatsioon põhineb teineteisest eraldi
Plokkide kihid laotakse omavahel seotisesse Seina ploki laiuse valikul peab arvestama hoone suurust ja seintele seintele mõjuvaid koormusi. Üldjuhul võib kahekorruselise raudbetoonvahelagedega hoone puhul kandvad seinad (nii vä välimised kui siseseinad) teha õõnesplokkidest, hoone seina paksus ≥ 190 mm. Mittekandvad vaheseinad võib teha plokist paksusega 90 või 140mm (vt. ka helipidavust). Müüritist üüritist võidakse armeerida tema tugevdamise pä pärast või vä vältimaks temperatuuri- temperatuuri- ja niiskusemuutustest ja mahukahanemisest tekkivaid pragusid. 37 Tsementsegust väikeplokkidest ja –kividest seinad Konstruktiivsed nõuded:
vahelagi peab vähendama nii sammu, kui ka õhumüra levikut ühes ruumist teise Vahelae liited teiste tarinditega peavad olema tehtud nii, et üldine heliisolatsioon ei väheneks 5. Vahelagi peab olema piisava soojapidavusega 6. Soojustada tuleb kindlasti keldri ja pööningu vahelagi RAUDBETOONVAHELAGI Eelised: Tugevam ja kapitaalsem Mittepõlev materjal Kergem saavutada tulepüsivust Kergem saavutada helipidavust Ehituslahendus: Monteeritav raudbetoonpaneelid Monoliitne r/b plaat Terastalad raudbetoonplaat Puittaladel raudbetoonplaat Monoliitsed komposiit vahelagi koosneb vahelae raudbetoonplaadist või paneelidest ja terastalast. Monteeritavad raudbetoonvahelaed võivad olla: 1. Kombineeritud mitmesugustest plokkidest, plaatidest ja taladest: keraamilised, kergbetoonist jne detailid 2. Eelpingestatud ja eelpingestamata õõnespaneelidest 3
Heli levib hoones Õhumüra levib materjali avade ja pooride kaudu. Indeks Rw' näitab kui palju helitugevusest tarind takistab. Mida suurem on number, seda paremini heli takistab. Löögimüra levib materjali tahke osa kaudu. Indeks Ln,w´ näitab, kui tugev on tarindit läbinud heli tase naaberruumis. Mida väiksem on number, seda paremini tarind heli takistab. Eri sagedusega heli levib erinevalt. Tarindi helipidavust määratakse katseliselt paljudel eri sagedustel 100...3200 Hz Mürataseme ühikuks on dB (logaritmiline ühik, 1/10 Belli). 1 Bellile vastab mürataseme 10 kordne erinevus. Veel on olulised akustika, heli peegeldumine ja sumbumine. 26 13 2. SISEKLIIMA JA ENERGIATÕHUSUSE KÜSIMUSED SOOJUSTAMISEL
põrandapindala suhe %: elu-, töö-ja magamisruumidel= tavakorrustel 10%= katusekorrustel8%= klassiruumidel20%Aknad valmistatakse kas puidust, terasest, alumiiniumist või plastmassist. 51. Paaris- ja topeltraamidega puitaknad. Võimalikud konstruktiivsed lahendused. Akende tihendamine 85 Klaaside arvu saab vähendada ning tõsta akna sooja-ja helipidavust kasutades klaaspaketti 52. Plastik- ja metallraamidega aknad, võimalikud. konstruktiivsed lahendused. Akende tihendamine 86 53. Akende paigaldamine ja tihendamine avadesse. 54. Uste liigitus, ukseploki koosseis. Ustele esitatavad nõuded. Uksed on avanevad piirdeosad, ettenähtud pääsemaks hoonesse ja liikumiseks hoone sees ruumist ruumi. Uksed peavadolema:
Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 26 Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 27 Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 28 Hoone osad EPMÜ 5. VAHESINAD Vaheseinteks nimetatakse mittekandvaid seinu, mis eraldavad ruume üksteisest. Vaheseintelt nõutakse piisavalt tugevust ja helipidavust, märgade ruumide puhul ka niiskuskindlust. Selleks et korteri naabertube eraldav vahesein oleks piisavalt helipidav, peab tema ruutmeetri mass olema vähemalt 50 kg. Selleks et sammud läbi vaheseina naabertubadesse ei kostaks, peab põranda kattekihi vaheseina juures katkestama; vaheseinad toetatakse põranda aluskihile või raudbetoonpaneelile. Puumajas on paratamatu teise korruse vaheseinte toetamine laudpõrandale.
juures. Oluline on, et siseseinad oleksid välisseintega seotud (eriti just rõhtpalkseinte puhul) ja konstruktsioon töötaks tervikuna. Seinte omavaheline sidumine tagab selle, et palksein ei vajuks keskelt välja. Mittekandvad siseseinad ei kanna küll vahelagedelt tulevat koormust, kuid võivad olla tuletõkkeseinteks (kahe korteri vahel või mujal erinevate tuletõkkesektsioonide vahel), hoone jäigastavateks konstruktsioonideks ja tagamaks helipidavust. Puit on põlev materjal. Seetõttu ilma täiendava kaitsekihita (krohv, TEP-plaat, kipsplaat) ei taga katmata puitsein piisavat tulepüsivust (EI 30: 1–2-korruselistel elamutel, EI 60: 34 korruselistel elamutel). Palkseina puhul võib kandevõime arvutustes arvestada puidu söestumiskiirusega, kuid suitsugaaside läbivuse tõttu ei saa ka katmata palksein olla tuletõkkeseinaks. Kuna mittekandvad siseseinad võivad olla hoone jäigastavateks konstruktsioonideks,
ahjud ja kaminad (välja arvatud need kohas, kus on otsene kokkupuude tulega), sisekattematerjalid ja siseviimistlus. Naturaalsest toorainest valminud telliste eluiga on võrreldes teiste ehitusmaterjalidega pikem, valmis tellismüür talub hästi järsemaid ilmastikuolude muutusi. Tellisesein neelab päikeseenergiat ja säilitab endas soojusenergiat, mis pärineb majast head isolatsiooniomadused; akustilised omadused suure tiheduse tõttu omavadd tellisseid head helipidavust. Talvel ei jahtu tellisest ehitatud majad kiiretsi maha, kuid suudavad suveperioodil siseruumides meeldiva jaheduse säilitada. 23. Millist informatsiooni on võimalik saada röntgensaasianalüüsi abil? Röntgenfaasianalüüsis on analüüs, mis põhineb röntgenkiirguse difraktsioonil - lastakse materjalist läbi röntgenkiiri vastavates seadmetes ning see annab soovitava objekti kohta järgmist infot: 1) kas aine on kristalne või amorfne (või on kristalsete ja amorfsete ainete segu)
nende vajumist. Renoveerimise käigus oli mitmes elamus siseseinte asukohtasid muudetud või ukseavasid suurendatud, muudatustest tulenevaid kandevõime probleeme ei täheldatud. Siseseintel esines mädanikkahjustusi vaid üksikutel juhtudel (Joonis 2.22 paremal). Probleemiks olid ka soojamüüri või ahjuga piirnevad siseseinte kiviosad, millesse olid seinaosade erineva soojuspaisumise tõttu tekkinud praod (Joonis 2.22 vasakul). Palkelamu elanikud siseseinte helipidavust probleemiks ei pidanud, kuna tegemist oli ühe pere elanikega. Joonis 2.22 Pragunenud kivisein ahju kõrval (vasakul). Mädanikkahjustusega palkvaheseina alumine palk (paremal). 2.4.1 Märjad ja niisked ruumid Niisked ja märjad ruumid on ruumid, kus kasutatakse normaaltingimustest enam vett: Märjad ruumid on vannituba, duširuum, sauna leili- ja pesuruum: o kõrge siseõhu suhteline niiskus, o vee sattumine põrandale ja seintele tavaline,
annaabi.ee 
