Ülevaade romantismiajastu heliloojatest Jrk Helilooja Pärit- Loomingu Muu Soololaulud Klaveri- Sümfooni- Ooperid, nr olu- iseloomustus tegevus teosed line vokaal-sümf. maa peale heli- muusika teosed loomingu 1. F.Schubert Austria * Traagilise Tähtsaim zanr. 22 klaveri- 10 19 ooperit ja üksinduse, elu ja 700 laulu. sonaati sümfooniat. laulu- surma heitluste, *,,Metshaldjas" 3 neist jäid mängu lüüriliste pihtimuste lõpetamata. ...
Rudolf Tobias Vilmar Kaal KP-22 Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin) Oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias kirjutas Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Elulugu Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta oma isalt. Tobiase esimesed heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil ta oli alles 9 aastane. 1885. aastal kolis Tobiaste perekond Kullamaale, kuhu isa sai köstri koha. Rudolf Tobias hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis. Tallinnas õppis ta ka toomkiriku organisti, hinnatud õpetaja Ernst Reinicke juures orelit, muusikateooriat ja kontrapunkti. 1893.a. astus Tobias Peterburi konservatooriumi, kus õppis orelit prof. Louis Homiliuse ja kompositsiooni prof. Nikolai Rimski-Korsakovi juures. 1904.a
Muusikaajaloo kontrolltöö Vene muusika 1. Vene aristokraatlikes salongides lauldi 19.saj klaverisaatega linnaromansse. 2. Vene muusika jagunemine: - kirikumuusika - rahvamuusika - välismaa muusikute esinemised 3. Võimsa Rühma põhisuunad: a. Nägid vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvuslike traditsioonide jätkamises Sinna kuulusid: A.Borodin, M. Mussorgski, N.Rimski-Korsakov 4. Glinka: a. Kirjutas ooperi ,,Ivan Sussanin"; b. Glinkat on nimetatud vene klassikalise muusika isaks; c. G. on kirjutanud ka rahvamuusikat, koorilaule ja romansse. 5. Glinka tähtsus: ,,Võimas rühm" nägi vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvusliku traditsiooni jätkamises. 6. ,,Ivan Sussanin" - ooper: räägib 17
aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud • 2003/2004 aasta hooajal Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) resideeriv helilooja • Mitmeid aastaid tegev olnud klassikaraadios Looming • “For You, the Messenger Of Night” - tellimustöö 1999. aastal toimunud Lockenhausi festivalile • Tema teoseid on esitatud Kopenhaagenis (ArtGernda, 1996), Hong Kongis/Macaus (World Music Days, 2007), jne Looming • UNESCO rahvusvahelisel heliloomingu rostrumil 1994. aastal Pariisis • Aastal 1998 Lissabonis EXPO maailmanäituse Eesti paviljonis • Kirjutanud muusikat nuku- ja joonisfilmidele (Priit Tenderi “Vioola) Looming • Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester • Macao Sümfooniaorkester • Põhjamaade Sümfooniaorkester • Krasnojarski Sümfooniaorkester • Innsbrucki Tiroli Sümfooniaorkester Heliloomingu iseloomustus • Habras, õrn, tulvil poeetilisi nägemusi
Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi - dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on "Kuu Pierrot". Ekspressionistlik muusika muutus abstraktseks (hallutsinatsioonid, eksootika, erootika, müstika). Arnold Schönberg Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20. sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Schönbergi esimesed teosed on kirjutatud romantislikus ja hilisromantistlikus helikeeles. Dissonantsi emantsipatsioonile põhineva atonaalse harmoonia tsingud sundisid Schönbergi loobuma funktsionaalse harmoonia reeglitest. Atonaalset harmooniat leiab Schönbergi ekspressionistlikes teostes. Schönbergi rahulolematus atonaalse harmoonia püsimatuse ja meelevaldsusega sundis teda muusika helikõrguste sfääri korrastama, mille tulemusel sündis dodekafoonia.
(orkestris mängivad partiisid pillirühmad). ORKESTRIMUUSIKA Orkester on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. HEINO ELLER HEINO ELLER Heino Eller oli 20. sajandi algupoole väljapaistvaim instrumentaalmuusika looja (1887-1970), kuid ka pedagoog. Kuulus orkestripala ‘’Kodumaine viis’’. ( http:// www.youtube.com/watch?v=Iu_JIEGfNmE ) Tema õpilased: Eduard Tubin ja Arvo Pärt. Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. Tema loomingus ei kohta rahvalaulude otsest tsiteerimist või töötlusi. Esimest korda kasutas temaatilise materjalina originaalseid rahvaviise koos ‘’Kolmteist klaveripala eesti motiividel’’ (1941). Kirjutas instrumentaalmuusikat, kammer- ja orkestriteoseid. Tema Muusikaline käekiri on lüürilise karakteriga ning eepiliselt jutustava väljenduslaadiga.
VELJO TORMIS 1930 Veljo Tormis on enda kohta öelnud: Tormise fenomen seisneb selles, et puuduvad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase igasugused eeldused olla Kolmas tase Neljas tase helilooja: puudub Viies tase absoluutne kuulmine, peaaegu puudub sisemine kuulmine, on halb mälu. Heliloomingu teele minek on jonni pärast minek, mitte vastu tahtmist, aga suurte pingutustega. Elulugu: Sündinud 7.augustil 1930 Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas Anne ja Riho Tormise poeg 1942-1944 õppis Tallinna konservatooriumis orelit (August Topmani juhendusel) 1950-1951 õppis Villem Kapi juhendusel kompositsooni 1951-1956 Moskva Konservatoorium Elulugu: 1955-1960 Tallinna Muusikakooli õpetaja
.............................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Harri Kõrvits oli Eesti üks tähtsamaid muusikateadlasi ja heliloojaid. Harri Kõrvits on avaldanud palju tähtsa mõttelisi laule, ajakirjanduses artikleid ja retsensioone, koostanud raadiosaateid, kirjutanud raamatuid. Ta on rohkem tuntuks saanud oma heliloomingu kaudu. Harri Kõrvits oleks saanud 16. oktoobril 100 aastaseks. 3 HARRI KÕRVITS Harri Kõrvits sündis 16. oktoober 1915. aastal Paides ja suri 9. aprill 2003. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti muusikateadlane ja helilooja. Harri Kõrvits abiellus aastal 1943 Jaroslavlis. Tema naine Leida pühendas oma elu perekonnale ning nende nelja poja kasvatamisele. Poegade nimed on Tõnis, Toomas, Tiit ja Harry
Sellest, kuidas ta algul külma, kirka ja sädelevana, isegi õhulise ja ebareaalsena silmapiirilt läheneb, pidevalt kasvades ning hoomatavamaks muutudes ja lõpuks pika vallandumisprotsessi tulemusena avaneb tohutuks mühisevaks veemassiks, mille energia ja hävitav jõud on raskesti tajutavad. Eemalduja pilk võib aga tabada liikumise selget suunda ja kontrollimatut omapära." 2004 võitis Helena Tulve orkestriteos Sula UNESCO rahvusvahelise heliloomingu rostrumi. Selles teoses mängib vahepeal didgeridoo, mis teeb imelikku põrinat ja on jämeda häälega. Veel on seal harf, klaver mis mängib peeneid ja kõrgeid helisid ja keelpillid. 6. Teos ,,À travers" Loodud 1998, teose muusika siirdub aeglaselt kõrgematest registritest madalamale; helikoe teisenemise aeglus teeb suurteks kõlasündmusteks üksikud kiiremad muudatused nagu oboesoolod või vaskpillide sisseastumine. Teost alustab flööt ja
Jätkus laulupäevade traditsioon. · Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944. Minejate seas olid /nt:/ Eduard Tubin, pianist Peeter-Paul Lüding, lauljatar Meliza Korjus, kontrabassivirtuoos Ludvig Juht. Siinsed sündmused · 9.märts Estonia maja pommitamine · 1950.a I Nõukogude laulupidu (pidanuks olema XIII laulupidu). Eesti kooriklassika kõrval kõlasid nõukogulikud laulud. · Maatasa tehti senised rahvusliku heliloomingu saavutused. · Heino Ellerit süüdistati lääne ees lömitamises; 1950 arreteeriti Tuudur Vettik, Riho Pätsile määrati vanglakaristuseks 25+5 aastat, millest 5 aastat istus vangilaagris nemad kolm oleksid pidanud olema 1950.a laulupeo üldjuhid. · 1950.a konservatooriumist vallandati 16 õppejõudu, /nt:/ Mart Saar, Cyrillus Kreek · ,,Puhastustöö" toimus ka Heliloojate Liidus Heliloomingu eesmärgid · Nõukoguliku elu kajastamine
ARNOLD ZAGURSKI ARNOLD SCHÖNBERG Referaat Juhendaja: Kai-Tõe Ellermaa Pärnu 2015 Arnold (Franz Walter) Schönberg (13. september 1874 Viin – 13. juuli 1951 Los Angeles) oli juudi soost austria helilooja, elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides. Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20. sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Schönbergi esimesed heliteosed on kirjutatud romantistlikus ja hilisromantistlikus helikeeles. Dissonantsi emantsipatsioonile põhineva atonaalse harmoonia otsingud sundisid Schönbergi loobuma funktsionaalse harmoonia reeglitest. Atonaalset harmooniat leiab Schönbergi ekspressionistlikes teostes. Schönbergi rahulolematus atonaalse harmoonia püsimatuse ja meelevaldsusega sundis teda muusika helikõrguste sfääri korrastama, mille tulemusel sündis dodekafoonia.
2009 Referaat Erkki- Sven Tüür 2009 Sissejuhatus Erki-Sven Tüür on Arvo Pärdi kõrval üks maailmas enim esitatud eesti heliloojatest. Ta lõpetas Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni erialal. Tüüri loomingut on autasustatud erinevate auhindadega. Näiteks II koht UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis 1995. aastal, Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1997. aastal ja Balti Assamblee kunstipreemia 1998. aastal. Enamus Tüüri teoseid on plaadistatud ECM-i poolt. Elulugu (16.10.1959- ) Erki- Sven Tüür on sündinud Hiiumaal Kärdlas ja ta on seal ka kasvanud. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakooli flöödi eirialal, õppis ka mõnda aega löökpille ja kompositsiooni. Aastal 1976 rajas ta rokkansambli ,,Ersa" mis muutus 1979. aastal ansambliks ,,In Spe". Tüür
CIMZE seminar Cimze seminar oli läti pedagoogi ja muusiku Janis Cimze juhitud Liivimaa kihelkonnaõpetajte ja köstrite seminar, mis tegutses 1839-1849 Valmieras ja 1849-1890 Valgas. Janis Cimzet peetakse Baltimaade koorilaulutraditsiooni peamiseks rajajaks ja eesti esimese üldlaulupeo üheks isaks. Seminari võeti vastu läti ja eesti rahvusest õpilasi iga kolme aasta tagant. Õppetöö toimus saksa keeles ning tähtsateks õppeaineteks olid muusika ja pedagoogika. Cimze seminar andis põhjaliku muusikalike ettevalmistuse. Muusikaõpetuses ühendati muusika praktilise ja teoreetilise õpetuse ühendamine. Cimze juhatas isiklikult õpilastest koosnevat meeskoori ning nõudis laulude rütmist ja dünaamikast kinnipidamist. Andekamatele noormeestele andis ta ka lisatunde harmooniast ja kompositsioonist. Samuti pidas ta oluliseks oreli- ning klaverimänguoskust. Cimze sisendas õpilastesse lugupidamist rahvalaulu vastu. Cimze kasvandikud on pannud tugeva aluse...
Jacques Charpentier' kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1994. aastal. Seejärel täiendas ta end Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis gregooriuse laulu ja traditsioonilise muusika alal. Helena Tulve ei komponeeri palju, ent enamus tema teostest on leidnud väga sooja vastuvõtu. Tema muusikat on esitatud mitmel pool maailmas. "NYYD Ensemble'ile" loodud teos "à travers" ("Kaudu") saavutas 1998. aastal UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis alla 30-aastaste heliloojate kategoorias teise koha. Osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001) Aastast 2000 on ta Eesti Muusikakadeemia kompositsiooniõppejõud. Helena Tulve oli juba 1990. aastate algul, oma esimeste teoste loomise ajal, hämmastavalt küps helilooja. Ta on tunnistanud, et muusikat kirjutama hakates protestis ta tollase eesti muusika vastu ning minek Prantsusmaale
Ülevaade Elust & Loomingust Heino Eller Sünd Sündis aastal 1887 Tartus. On eesti helilooja & pedagoog. Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Hariduskäik & Pedagoogia 1907. Tartu Reaalkool. 1907-1908 Peterburi konservatooriumis viiulit. 1920-1940 Tartu kõrgeimas Muusikakoolis Õpetaja. 1940. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Õpetaja (elu lõpuni). Looming Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. 1917 "Videvik" 1920 "Koit" 1953 "5 pala" Muud Huvitavat 1971. aastast kannab Heino Elleri nime Tartu Muusikakool. 1987. aastast asub Tallinnas Georg Otsa nimelise Muusikakooli õuel Heino Elleri mälestussammas. 1991. aastast on korraldatud Heino Elleri nimelist rahvusvahelist viiuldajate konkurssi. 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat.
Arvo Pärt Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli- tehnika poolest. Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salvestusi ja noote. 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja
Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis, õppides Jacques Charpentier' kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1994. Aastatel 19931996 täiendõpe Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis, kus õppis gregooriuse laulu. Helena Tulve ei komponeeri palju, ent enamus tema teostest on leidnud väga sooja vastuvõtu. Tema muusikat on esitatud mitmel pool maailmas. "NYYD Ensemble'ile" loodud teos "à travers" ("Kaudu") saavutas 1998. aastal UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis alla 30-aastaste heliloojate kategoorias teise koha. Osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001) Aastast 2000 on ta Eesti Muusikakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk
kõlavarjundite leidmine • Varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas kammermuusika • Heliloomingus leidub prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni • Käsitleb värvikalt puhkpille • Ainus suurem orkestriteos "Sula“- jõuline pilt loodusstiihiast • Helilooja filmidele “Somnambuul” ja “Kirjad inglile” Tunnustused • 1998 teos "à travers" UNESCO heliloomingu- rostrumil Pariisis 2. koht • 2000 Heino Elleri nim preemia • Tema muusikat on esitatud paljudes eri maades nt festivalil “Varssavi kevad” • 2004 Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia ja Eesti Vabariigi Kultuuripreemia • 2005 Aasta Muusik • 2005 Eesti Vabariigi Valgetähe teenetemärk • Orkestriteos "Sula" pälvis Young Composers Awardi • 2012. aastal omistati talle Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse orden
Robert Schumann & Franz Schubert Schumann: Saksa romantik, helilooja ja muusikakriitik. Esimesed teosed valmisid 7-aastaselt mängis klaverit, käe vigastuse tõttu pidi loobuma muusiku karjäärist hakkas tegema heliloomingu ja muusika kritiseerimisega. Muusika: rõõmus ja elujaatav, palju kontraste ja tormakust, eredad karakterid, ebatavalised rütmimustrid. Enamik loomingust on programmiline – instrumentaalmuusika, millele on lisatud lühike sõnaline seletus sisu paremaks mõistmiseks. Väljapaistvama osa loomingust moodustavad klaveriteosed ja soololaulud. Klaverisaated olid muusikaliselt iseseisvad ja tehniliselt nõudlikud. Tuntumad teosed: 1
Rudolf Tobias Eliisa Annusver TTP2 Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat.
faktuuridega. Umbes samal ajal tekkisid rahvuslikud koolkonnad ka Skandinaavias. Esimene, kes jõudis oma maa piiridest kaugemale, oli norralane Edvard Grieg. Kuid paarkümmend aastat hiljem kerkisid skandinaavlased uuesti eesotsas taanlase Carl Nielseni ja soomlase Jean Sibeliusega. 19. saj teisel poolel arenes Vene muusikaringkondades vastasseis kahe loomingulise suuna vahel. Rühmitus ,,Võimas Rühm", kuhu kuulusid noored Vene rahvuslased, nägid Vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvusliku traditsiooni jätkamises. Rühmituse liikmed loobusid põhimõtteliselt akadeemilisest kõrgkoolitusest ja tegutsesid kutsetegevuse kõrvalt eneseharimisega. Võimsasse rühma kuulusid Mili Balakirev, Aleksandr Borodin, Modest Mussorgski, Cesar Cui.
Ta osales Tartu Kõrgema Muusikakooli asutamises. Oli "Eesti Muusika Kuukirja" peatoimetaja. Juhatas koore üldlaulupidudel. Oli Tartu Helikunsti Seltsi esinaine ja koorijuht. Osales aktiivselt Tartu kõrgema Muusikakooli rajamises (1919). Miina Härma oli Tartu Ülikooli esimene audoktoriks valitud naine (1939). Tallinna Konservatooriumi auprofessor (1939). Paljude seltside ja organisatsioonide auliige. Looming Miina Härma heliloomingu põhiosa moodustavad koorilaulud, mida on kokku ligi 200. Tuntumad on lüürilised laulud on"Kui sa tuled, too mul lilli", "Ei saa mitte vaiki olla", "Ööbiku surm". Heroilistest lauludest Kalevipoja-aineline "Enne ja nüüd", "Meeste laul", "Isamaa, õitse sa". Soololaul "Miks sa nutad, lillekene?" Rahvalaulutöötlustes "Tuljak". Tema loomingu hulgas on ka laulumängu "Murueide tütar " (1902), kantaat "Kalev ja Linda " (1894). Tähtsus
· Töötas seal keskkooli muusikaõpetajana, klaveritundide andjana, muusikaelu organisaatorina ja kontsertpianistina. · Tobias pani aluse ka eesti professionaalsele muusikakriitikale. · 1907. aastal otsustas Tobias elama asuda Pariisi, hiljem läks aga Saksamaale. · 1918. aastal jäi helilooja kopsupõletikku ning suri 29 oktoober 1918. Looming · Tobiase helilooming on mitmekesine, jõuline ja monumentaalne. · Ta tõstis Eesti heliloomingu professionaalsele tasemele. · Liiga ebapüsiva loomuse tõttu jäid paljud tema teosed lõpetamata. · Tobiase loominguline mõte on suunatud kaugustesse ja kõrgustesse. · Ta oli võitlejatüüp, kes püüdis oma loomingulise energia ja selgete kunstiliste tõekspidamistega mõjutada ka Eesti muusikaelu. · Peterburi Konservatooriumi lõputöödena esitatud kantaat "Johannes Damaskusest" ja avamäng "Julius Caesar" on Eesti esimesed professionaalsed suurteosed.
Modernne helikeel, kõnelähedane laul, sosistamine Huvitavat Tormisele oli põhimõtteliselt vastumeelne, et lauljad tuubivad pähe eesti või soomekeelseid regivärsse, millest nad midagi aru ei saa. Üks tunnustatumaid ja huvitavamaid koorimuusika heliloojaid kogu maailmas. Ta on kiire nagu püssikuul, otsekui oleks ta läbijooksul, ent suudab end sekundiga vestluspartnerile häälestada ja on sada protsenti kohal. Autasud: kolm Eesti Vabariigi kultuuripreemiat, Eesti Muusikanõukogu heliloomingu preemia, Riigivapi I klassi teenetemärk Suurte rahvusvaheliste koorifestivalide ja konkursside kavas on pea alati ka Veljo Tormise looming. Looming Koorimuusika Kirjutas traditsioonilises helikeeles Folkloorne aluseks regilaul ja mittefolkloornealuseks luuletajate tekstid Avatud vorm Võimas ja lõpetatud dramaturgiline tervik Vokaalmuusika on teda alati rohkem köitnud. Folkloor ja rahvaviisid Pärimus kohtub tulevikuga ning regilaul 20.sajandi heliloometehnikatega
õppeajaga õpetajate seminarid külakoolmeistreide valmistamiseks. Muudutused 19. sajandi keskpaik tõi kaasa muutuse eestlaste kultuurilises eneseteadvuses ja -teostuses: leidis aset rahvuslik "ärkamine". Muudutused Kultuuriga seotud mehhanismid, olid tõenäolikult järgmised: 1) eesti soost autoriteetide esilekerkimine; 2) eestikeelse kirjasõna laialdane kasutuselevõtt; Muudutused 3) algupärase rahvusromantilise kirjanduse ja heliloomingu esiletõus; omakeelse ja -meelse koolikirjanduse teke; 4) ühtse kirjakeele teke; eesti folkloori väärtustamine ja rahvaluulekogude koostamine rahva seast pärit kirjasaatjate osavõtul; Muudutused 5) mitmehäälse koorimuusika viljelemine, eriti koolides, mis tegi võimalikuks ülemaalised laupeod 1869. aastast alates; 6) eesti ühiskonna suur iseorganiseerumisvõime "rohujuure" tasandil seltside, ühenduste ja põllumeeste kutseühingute näol;
KUULAMISPÄEVIK NIMI: EESTI MUUSIKA 5. ja 6. põlvkond 5. põlvkond Üldiseloomustus: 1970. aastatel olulisele kohale tõusevad heliloomingu üldist kõlapilti rikastavad elektroakustiline muusika ja live-elektroonika. 20. Saj lõpukümnenditel hakkas levima multimeedia- mitme kommunikatsioonivahendi kombineerimine. Tekkis uus heliloojate põlvkond. Kümnendi esimesel poolel alustasid heliloominut Alo Põldmäe, Tarmo Lepik, Mati kuulberg, Lepo Sumera ja Raimo Kangro. 1980. aastatel hakkasid levima enesemääramisideed, hoogustus kooriliikumine, taasavastati vanu isamaalaule. 1980
Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga Aastatel 195457 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks. Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana tuntud. Pärt kujunes seega kiiresti heliloojate noorepõlvkonna liidriks. Haridus ja elukäik Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salvestusi ja noote. 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning
Muusika, klaverimäng ja helilooming on alates esimestest eluaastatest kuulunud elu loomuliku osana tema igapäevategevuse juurde. Rein Rannap on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, Tallinna Konservatooriumi Virve Lippuse klaveriklassis ja Moskva Riikliku Konservatooriumi Lev Naumovi juhendamisel. Ta on käinud kontserdireisil Itaalias ja Ameerikas, kus õppis Los Angeleses Lõuna-California Ülikooli magistriõppes ja omandas doktorikraadi heliloomingu alal prof. Stephen Hartke juhendamisel. Olles ise pianist, kuulub tema loomingunimekirja rohkesti klaverimuusikat, näiteks tsüklid ,,Naiivsed palad", ,,Cruise Control" ,,Six-pack piano" ja hulk väiksemaid klaveripalu, Klaverikontsert ja ,,Time Sculpture" klaverile ja sümfooniaorkestrile. Samuti on ta ise enamikel juhtudel olnud oma klaveriteoste esmaettekandja. Ta on kirjutanud ka kammer- ja kooriteoseid, teatri- ja filmimuusikat. Olulisel kohal Rannapi loomingus seisavad kaks rock-
Veljo Tormis 1930-1960 Muusikaline haridus • Alustas õppimist kodus oleval orelil • Õppis August Topmani käe all orelit Tallinna Konservatooriumis • Tallinna Muusikakoolis Salme Krulli klassis, oli üks esimesi lõpetajaid • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õppima koorijuhtimist, see aga talle ei meeldinud • Vahetas eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp • Õppis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni • Šebalini soovitusel hakkas uurima Eesti rahvaviise • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õpetajaks, tema õpilaste seas ka Arvo Pärt • ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Elukoht • Sündis Kuusalus • Üles kasvas Vana-Vigalas • Kolis õppima Tallinnasse • Töötas Tallinna muusikakoolis õpetajana Perekond • Veljo naine- Lea Tormis • Isa- köster Riho Tormis
URMAS SISASK Elu · Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. · üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis.(kaks aastat hiljem esines juba esimest korda avalikult.) · 1971. aastal tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga. · 13-aastaselt valmistas ise Galilei tüüpi teleskoobi. · 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenki'lt. · 1975 a. valmis tema esimene tähismuusika pala Click icon to add picture "Kassiopeia,, · 1980. aastal lõpetas Urmas Sisask Tallinna Muusikakeskkooli, samal aastal valmis tema esimene Click icon to add picture suurvormis teos "Klaverikontsert". · 1985. lõpetas René Eespere kompositsiooniklassi Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. ·
Sellest, kuidas ta algul külma, kirka ja sädelevana, isegi õhulise ja ebareaalsena silmapiirilt läheneb, pidevalt kasvades ning hoomatavamaks muutudes ja lõpuks pika vallandumisprotsessi tulemusena avaneb tohutuks mühisevaks veemassiks, mille energia ja hävitav jõud on raskesti tajutavad. Eemalduja pilk võib aga tabada liikumise selget suunda ja kontrollimatut omapära." 2004 võitis Helena Tulve orkestriteos Sula UNESCO rahvusvahelise heliloomingu rostrumi. Selles teoses mängib vahepeal didgeridoo, mis teeb imelikku põrinat ja on jämeda häälega. Veel on seal harf, klaver mis mängib peeneid ja kõrgeid helisid ja keelpillid. Helena Tulve Helena Tulve on sündinud 28. Aprillil 1972 Tartus. Ta on Eesti helilooja. Helena Tulve õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis ning 19891992 Eesti Muusikaakadeemias, olles Erkki-Sven Tüüri seni ainus õpilane. Seejärel jätkas ta
" Võimas rühm andis lühikese ajaga hindamatu ja teedrajava panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Aleksander Borodin (1833-1887) Elust Borodin oli andekas keemik ja väga suur muusik. Lapsepõlvest peale armastas loodusteadusi, kuid tegeles ka kirjandusega, armastas joonistada, õppis lapsepõlves mitut keelt. Õppis kooli hoidjatädi käest vene keelt ja laule. Kodus olid muusikaõhtud, kus ema, isa ja sugulaste kaasabil õppis klaveri- ja tsellomängu. Tekkis huvi heliloomingu vastu. 17-a. Läks õppima kirurgilise arstiteaduse akadeemiasse, kus temast hakkas kujunema teadlane. 29-aaastasena oli ta juba rahvusvaheliselt tuntud, sai keemia professori tiitli. Liitus ,,Võimsa rühmaga" 29. aastaselt. Pidi ennast jagama keemia ja muusika vahel. Keemia oli tema igapäevane põhitöö ning muusika alal nimetas ta ennast pühapäevaheliloojaks, kuigi ta oli maailmatuntud helilooja. Looming
Rudolf Tobias Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873 Hiiumaal Käinas. Isa Johannes oli väga musikaalne ja pidas Käinas köstriametit, tema käe all sai Rudolf Tobias oma esimesed klaveri- ja orelitunnid. Lapsepõlvest on pärit ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. Hiljem Tallinnas Nikolai gümnaasiumis õppides võttis Rudolf Tobias oreli- ja teooriatunde Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juures. Gümnaasiumis omandatud kodukooliõpetaja kutsega suundus Tobias Peterburi konservatooriumisse, kus sai hariduse enamik eesti heliloojatest. 1897. aastal lõpetas Rudolf Tobias
C. Orffi erandlik helikeel: Muusikat iseloomustab lihtsad meloodiad, askeetlik orkestratsioon ja vana muusikat inspireeriv vaimsus. Tema looming muud lavalised suurvormid. Orff ise nägi teose esituse juures ette ulatuslikku lavalist vaatemängu tantsude, efektsete kostüümide, dekoratsioonide, valgus- ja püroefektidega. Lõi uue lavateosetüübi – ainulaadse sünteesi muusikas, sõnast ja lavalisest tegevusest, mille analoogiat võib leida antiiktragöödiast. Orffi tähtsus peale heliloomingu: töötas välja uudse muusikapedagoogika, kus domineerivad löökpillid. Selle muusikaõpetuse metoodika põhisisuks on ergutada lapsi musitseerima peale laulmise lihtsaid löökpille mängides. C. Orffi kantaat „Carmina burana” Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile, koorile ja solistidele "Carmina Burana" (1937). Kantaadi pealkiri tähendab tõlkes "Beuerni laulud" Kantaadi tekstideks on 13. sajandi rändnäitlejate, üliõpilaste ning vaimulike kirjutatud ladina- ja
o 1981.aastast Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni õppejõud. o 1988-89 kompositsiooni ja muusikateaduse kateedri juhataja. o Aastast 1993 professor. o Kasutas muusika komponeerimisel arvutit.(80-ndad) 03.01.13 Sample footer 2 o Oli Eesti Muusikaakadeemia üks rajajaid. o Teoseid on esitanud paljudes maades:Euroopas,USAs,Kanadas ja Austraalias. o 1996.aastal oli tema 5 sümfoonia UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisi kümne enam soovitatava helitöö seas esimene. o Lepo Sumerast jäi maha abikaasa,kaks tütart ja poeg. o Suri südamepuudulikkusesse. 03.01.13 Sample footer 3 o Looming L.Sumera on kirjutanud teoseid väga erinevatele koosseisudele erinevates zanrides,väikepaladest suurvormideni. o
sümfoonilise avamängu ("Julius Caesar") ja esimese oratooriumi ("Joonase lähetamine"). Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks. Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud sellest ajast, mil Tobias oli 9-aastane. Ta õppis Haapsalu Kreiskoolis klaverit.Õppis Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. 1898-1904 töötas organisti ja koorijuhina. Asus elama Tartusse, kus tegutses muusikaõpetajana erinevates koolides. 1910 läks elama Berliini, kus töötas organistina ja ka ajakirjanikuna. 1914 kuni surmani töötas Berliini Kuninglikus Muusikakõrgkoolis muusikateooria professorina.
Nahkuri juures, dirigeerimist Tallinna Konservatooriumis Olev Oja ning Sibeliuse Akadeemias Jorma Panula, Eri Klasi ja Ilja Musini juures ning kompositsiooni Tallinna Konservatooriumis Eino Tambergi ja Sibeliuse Akadeemias Paavo Heinineni, Olli Kortekangase ja Erkki Jokineni juures. Pärast Sibeliuse Akadeemia lõpetamist aastal 1999 tegutseb vabakutselise helilooja ja dirigendina. Andrus Kallastu on üks Pärnu Nüüdismuusika Päevade ja Pärnu Ooperi loojatest. Andrus Kallastu heliloomingu võib jaotada kahte perioodi: enne ja pärast aastat 1991. Esimese perioodi loomingut iseloomustab vaba atonaalne helikeel, motoorne, tihti ostinaatne rütmika, neoklassitsistlik kõlakäsitlus, teise perioodi teoseid seriaalne tekstuur, väljatehnika, mittepulseeriv rütmika, muusikalise heli ning müra piire kompav kõla. Tegutsenud ka muusikaalaste tekstide kirjutaja ja tõlkijana. Andrus Kallastu abikaasaks on sopran Kai Kallastu. Tema teosed:
Ta kirjutas ligi 100 missat ja hulganisti motette. · Palestrina looming vastas kiriku ootustele, See oli kõrge, ülev, väärikas, tõsine. Suurema osa tema loomingust moodustasidki vaimulikud teosed. · Tema teoseid iseloomustavad kõlapuhtus ja täiuslikkus. · Tema stiili, kontrapunkti, on toodud sajandeid eeskujuks paljudele heliloojatele. Kõrgemates muusikakoolides kasutatakse kontrapunkti heliloomingu algtõdede kinnistamiseks. b) Lasso - renessansiasjatu helilooja. Ta oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister.
ja 184990 Valgas). Cimze seminaris sai hariduse üle 100 eesti noormehe, sealhulgas Carl Robert Jakobson, Aleksander Kunileid (Saebelmann), Friedrich Saebelmann. Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Ta sisendas õpilastesse lugupidamist rahvalaulu vastu. Tema eeskujust pärineb ka eesti heliloojate armastus rahvaviiside vastu. Cimze seminari lõpetanud panid tugeva aluse eesti heliloomingu- ja klaverimängutraditsioonile. Seminaril oli oluline mõju ka Eesti I üldlaulupeole. 3. Seltsid Suuremates linnades tekkisid rahvusliku liikumise perioodil laulu- ja mänguseltsid. Esimesed neist olid selts ,,Vanemuine" Tartus ja ,,Estonia" Tallinnas. Mõlemad tekkisid aastal 1865. Neile järgnesid ,,Koit" Viljandis, ,,Ilmarine" Narvas ja ,,Endla" Pärnus. ,,Vanemuine" oli ka I üldlaulupeo ametlik korraldaja. 4. I laulupeo ettevalmistus
ARTUR KAPP Koosta helilooja Artur Kapi kohta CV! Nimi: Artur Kapp Sünniaeg ja – koht: 28.02.1878, Suure-Jaani Surmaaeg ja – koht: 14. jaanuar 1952 Suure-Jaan Helilooja vanemad ja vanavanemad: Vanemad: Isa - koolmeister ja ühiskonnategelane Joosep Kapp Ema- sakslanna, Gertrud von Ruckteschel Vanavanemad: Perekonnaseis: Abielus Lapsed: Poeg - helilooja Eugen Kapp Hariduskäik: 1891- 1900 Peterburi konservatoorium Muusikaline haridus: Muusikalise ettevalmistuse sai oma isalt 13-a. alustas õpinguid Peterburi konservatooriumis ( nn ettevalmistuskursus) oreli-, hiljem ka kompositsiooniklassis Helilooja tähtsamad õpetajad: Nikolai Rimski-Korsakov Töökohad: 1900-1904 Peterburis õpetaja ja organist, samaaegselt juhtis ka Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi koori ...
traditsioonile vastandudes on pühendunud kõlakeskse muusika loomisele. • Tulve muusika teeb eriliseks ja sisendusjõuliseks analüütilise täpsuse ja intuitiivsete kõlakujutluste õnnelik ühendus tema loomingus. Enamasti viitab tema teoste atmosfäär metafüüsilisele olemiskogemusele, mis peegeldub ka teoste pealkirjades ja kirjandusest pärit poeetilistes kommentaarides. • 1998 valiti Helena Tulve teos “à travers” rahvusvahelisel heliloomingu rostrumil Pariisis noorte heliloojate kategoorias kolme valitud teose hulka. • 2000. aastal pälvis Tulve Heino Elleri nimelise preemia. • Samast aastast on Helena Tulve ka Eesti Muusikaakadeemia õppejõud. • 2004. aasta loominguliste saavutuste eest pälvis Tulve Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia ja Eesti Vabariigi Kultuuripreemia. • 2005. aasta jaanuaris kuulutas Eesti Raadio Helena Tulve Aasta Muusikuks.
C. Orffi erandlik helikeel: Muusikat iseloomustab lihtsad meloodiad, askeetlik orkestratsioon ja vana muusikat inspireeriv vaimsus. Tema looming muud lavalised suurvormid. Orff ise nägi teose esituse juures ette ulatuslikku lavalist vaatemängu tantsude, efektsete kostüümide, dekoratsioonide, valgus- ja püroefektidega. Lõi uue lavateosetüübi – ainulaadse sünteesi muusikas, sõnast ja lavalisest tegevusest, mille analoogiat võib leida antiiktragöödiast. Orffi tähtsus peale heliloomingu: töötas välja uudse muusikapedagoogika, kus domineerivad löökpillid. Selle muusikaõpetuse metoodika põhisisuks on ergutada lapsi musitseerima peale laulmise lihtsaid löökpille mängides. C. Orffi kantaat „Carmina burana” Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile, koorile ja solistidele "Carmina Burana" (1937). Kantaadi pealkiri tähendab tõlkes "Beuerni laulud" Kantaadi tekstideks on 13. sajandi rändnäitlejate, üliõpilaste ning vaimulike kirjutatud ladina- ja
09.1935 Paides, kuid peagi suundus koos perega elama Rakverre. Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, edasi õppis Heino Elleri juures kompositsiooni. Ta töötas mõnda aega Eesti raadios helirežissöörina ja vabakutselise heliloojana. 1980. aastal emigreerus ja elab nüüd Saksamaal. Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest. Kuid tema heliloomingu võib jagada kahte suurde eriilmelisse perioodi. Pärdi esimesed teosed kannavad eesti muusika tolleaegsete otsingute vaimu, kusjuures ehk radikaalsemaltki kui tema ajastukaaslaste. Tuntuim sellest perioodist on orkestriteos „Perpetuum mobile“, kus pidevalt lisanduvate orkestrihäälte erinevaist rütmidest moodustub haarav, otsekui lähenev-paisuv kõlamass, mis kulminatsiooni järel taas hõrenedes olematusse hajub. 1960
Arvo Pärt Haridus ja elukäik Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest. Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". helirezissöörina . Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1959-1979 ja taas 2005. aastast. 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast
Mahleri sümfooniates ja R Straussi ooperites. (salomes, elektras), kui täielikult pääses ekspressionism mõjule alles A. Schönbergi loomingus.Arnold (Franz Walter) Schönberg [Schoenberg] (13. september 1874 Viin 13. juuli 1951 Los Angeles), juudi soost austria helilooja, elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides. Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20.sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Schönbergi esimesed teosed on kirjutatud romantistlikus ja hilisromantistlikus helikeeles. Dissonantsi emantsipatsioonile põhineva atonaalse harmoonia otsingud sundisid Schönbergi loobuma funktsionaalse harmoonia reeglitest. Atonaalset harmooniat leiab Schönbergi ekspressionistlikes teostes. Schönbergi rahulolematus atonaalse harmoonia püsimatuse ja meelevaldsusega sundis teda muusika helikõrguste sfääri korrastama, mille tulemusel sündis dodekafoonia
Ta oli Eesti Muusikaakadeemia elektronmuusika stuudio üks rajajaid ning esimene juhataja (1995-1999). Lepo Sumera teoseid on esitatud paljudes Euroopa maades, USA-s, Kanadas ja Austraalias. 1988. ja 1989. aastal pidas ta loenguid Darmstadti uue muusika suvekursustel ning 1992. aastal Karlsruhe muusikakõrgkoolis. Ta on saanud muusikalisi aastapreemiaid ja neli riiklikku preemiat Eestis ning preemia parima filmimuusika eest Espinhos (Portugalis). 1996. aastal oli tema 5. sümfoonia UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis kümne enam soovitatava helitöö seas esimene. Erkki-Sven Tüür(16.10.1959 Kärdla) Üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. Hiiumaal Kärdlas sündinud ja kasvanud Erkki-Sven Tüür on lõpetanud Tallinna muusikakooli flöödi erialal, samas õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni (Anti Marguste juures). 1976. aastal rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai 1979. aastal ansambel "In Spe".
Lõpetas 1958 muusikateooria erialal Tallinna Muusikakooli ja 1963 kompositsiooni erialal Anatoli Garsneki klassisTallinna Riikliku Konservatooriumi. Oli 1948-1949 Rakvere Teatri muusikaalajuhataja, 1962-1965 ETV muusikasaadete toimetaja ja 1965-1967 Jaan Kreuksi nimelise Noorsoo Kultuuripalee kunstiline juht. Tegutsenud kontsertmeistrina ENSV Riiklikus Filharmoonias ja "Estonias". Mänginud estraadiansambleis ("Elektron", "Varioola"), juhendanud taidlus-vokaalansambleid. Heliloomingu populaarsema osa moodustavad levilaulud. Tõnis Kaumann (05.04.1971) Tõnis Kaumann sündis 1971. aastal Tallinnas. 1989. aastal lõpetas ta kompositsiooni erialal Tallinna Muusikakeskkooli René Eespere õpilasena ning 1994. aastal Eesti Muusikaakadeemia Raimo Kangro esimese õpilasena. 2000. aastal lõpetas ta Muusikaakadeemia magistrantuuri, kus tema juhendajaks oli Jaan Rääts. 1994. aastal võitis Kaumann kompositsioonikonkursi European Young Composer,
ühe poisi hääle mitmekordne salvestus ja elektrooniliste helide keerulised kombinatsioonid Karlheinz Stockhausen Arnold Schönberg Arnold Schönberg (13. september 1874 Viin 13. juuli 1951 Los Angeles), juudi soost austria helilooja, elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides. Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20.sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Arnold Schönbergil on muusikateoreetilisi tekste nii harmoonia, vormi kui ka kontrapunkti vallas. Oma esseistikas käsitles ta muusika esteetilisi ja eetilisi aspekte ning võttis sõna muusikaelu korralduse teemadel. Arnold Schönberg Täname tähelepanu eest.
Rein Rannap on sündinud 6.oktoobril 1953 Tallinnas.Ta on Eesti helilooja ja pianist.Tema isa Heino oli muusik ja muusikapedagoog,ema Ines aga viiulisolist ja muusikakriitik.Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (1965-1972) ja Konservatooriumis (1972-1977) klaveri erialal Virve Lippuse juures.1977-1979 jätkas ta õpinguid Moska konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures.1991-1995 õppis Rein Rannap Lõuna-Kalifornia Ülikoolis Los Angeleses heliloomingu erialal.Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega "Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes.Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aasta mais Vanemuise kontserdisaalis Jüri
Retk nurjub. Igor langeb vangi, polovetsid aga lähenevad Putivlili, hävitades ja põletades kõik, mis satub nende teele. Polovetside tantsu stseenis on kasutatud Kasahhi rahvamuusika kõlavärve. ELU: 17. aastaselt astus Meditsiinilise Kirurgia Akadeemiasse ja töötas end üles tuntud vene teadlaseks.Tema med haridus jäi suuresti farmatoloogia valdkonda. 29 a sai professori kutse. Varsti pärast seda tutvus ta Balakireviga, kelle innustusel ärkas Borodinil sügavam huvi heliloomingu vastu. Põhitöö nõudis aga nii palju aega, et loomingu jaoks jäi väga vähe aega. Nädalavahetus on ainult loomingulise tegevuse tarbeks. Seetõttu pole Borodini teoste arv suur, kuid kõik, mis ta on kirjutanud pärast liitumist Balakirevi ringiga, kuulub vene muusikaklassikasse. Teoseid: Ooper "Vürst Igor", 2 sümfooniat, 2 keelpillikvartetti, u kümmekond laulu, klaveriteoseid. Keelpillikvartett nr. 2 III osa Nokturn.
annaabi.ee 
