elektromagnetilise telegraafi süsteemi. Oli vaja koodi, mis edastaks keelt kasutades ainult vooluimpulsse ja vaikust nende vahel. Seetõttu arendas Samuel F.B Morse välja kaasaegse morsetähestiku eelkäija. Kasutusviisid Seda on kasutatud raudteel semaforide ja merel lipukestega signaliseerimise juures. Morsekoodi kasutati läbi raadio telegraafi II Maailmasõjas tähtsa informatsiooni vahendamiseks sõjalaevade ja mereväebaaside vahel. Raadioamatöörid kasutavad seda ka tänapäeval, sest morse koodi edastamiseks on vaja väga väikest ribalaiust (100 - 150 Hz) võrreldes kõnesignaali ribalaiusega (ca 4000 Hz) ja seega ka väga väikest võimsust. Samuti kasutatakse seda tänapäeval lennundussides, signaalsides. Morsekoodi abil saavad ka paljud puudega inimesed omavahel suhelda. Üks tähtsamaid signaale morsekoodis on SOS "· · · — — — · · ·". Seda saab saata
Kahetsusväärselt said mitmedki Eesti amatöörid tõsiselt räsida 1980. a. STASi (Saksa DV julgeolekustruktuur) poolt algatatud ja läbi Moskva KGB siin kohapeal suureks puhutud "spiooniaktsioonis". Nii mõnigi mees pidi seetõttu ajutiselt isegi vanglamüüridegagi tutvust tegema... Sellistena tehniliselt, sportlikult ja organisatsiooniliselt küllalt tugevaina, kuid jätkuvalt ideoloogilise soustiga üle valatuna astusid Eesti raadioamatöörid uue ajastu künnisele. Jälle Eesti lipuga ja ESkutsungiga On tähelepanuväärne, et raadioamatöörid "taastasid" Eesti Vabariigi poolteist aastat varem, kui see poliitilises elus tõelisuseks sai. Tõepoolest, ES kutsungid kõlasid jälle eetris 1. jaanuarist 1990 a. Muidugi juhtus see tänu sellele, et Baltimaade sõjaeelsed kutsungid olid hiljem üle antud NSVLi poolt kasutatavate raadiokutsungite eesliidete hulka ja et Baltikumi lobitöö Moskvas oli piisaval tasemel
Sentimeeterlained 1 cm 10 cm SHF Millimeeterlained 1 mm 10 mm EHF UHF ultrahigh freguency Raadiolainete levimine Ultralained läbivad ionosfääri ja nad ei paindu Maa kumeruse taha. Kasutame sides tehiskaaslastega Lühi- ja pikklained peegelduvad ionosfäärilt. Ja painduvad Maa kumeruse taha- kasutavad raadioamatöörid. Raadioside kaks vastuolu: Kõrgsagedusvoolu poolt tekitatud eml levib hästi, kuid seda ei kuule Madalsagedusvoolu poolt tekitatud eml ei levi, kuid seda kuuleme Selle vastuolu lahendamiseks ühildaks need kaks voolu. Raadioside põhimõte 1) Tekitada kõrgsageduslik vool 2) Tekitab madalsagedusliku voolu 3) Toimub kõrgsagedusliku ja madalsagedusliku voolu ühildumine 4) Vool võimendamiseks 5) Hakkab levima elektromagnetlaine
vastane. On ju raadiolaine nagu valguski elektromagnetlainetus, mis lainepikkudest palju suurema mastaabiga ruumis levib sirgjooneliste kiirtena. Maakera on aga ümmargune ja raadioside euroopast "nurga taha " Ameerikasse ei tohiks olla võimalik. Televisioonis ja nüüdisaegses ringhäälingus kasutatavad meeterlained käituvadki nagu arvaks korralik õpilane füüsiakatunnis ja Euroopast Ameerikasse nad ei levi. Alates 15-20 meetrisest lainepikkusest käituvad aga raadiolained teisiti ja nagu raadioamatöörid on paljukordselt tõestanud , võivad levida Eestist ka Uus- Meremaale. Esimestena said kaugraadioside olemasolust aru 1902. aastal Inglise füüsik Oliver Heaviside ja omal ajal kuulsa USA leiduri THomas Alva Edisoni esimese abilisena alutanud USA insenerteadlane A. E. Kennelly. Nad leidsid, et umbes 100 kilomeetri kõrgusel maapinnast peab olema elekterit juhtiv õhukiht, mis peegeldab kosmose poole suunduvad raadiolained maale tagasi. Tänapäeval nimetatakse seda õhukihti ionosfääriks
mitmekordsete peegeldustena ümber maa. Suure leviulatuse tõttu tekitavad lühilainete vastuvõtul häireid ka üksteisest kaugel asuvad ühel lainepikkusel töötavad saatjad, eriti õhtuti ja öösiti. Lühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides ja ringhäälingus, samuti meditsiinis näiteks elekterravi korral. Samuti kasutavad lühilaine diapasooni militaarsed organisatsioonid (sõjavägi, laevastik, lennuvägi) ja raadioamatöörid. (Raadiolained, nende levimine ja kasutamine, 11.05.2012) Lühilaine levimine Lühilaine levi toimub nii ruumi kui pinnalainetena. Pinnalaine levib väikeste kauguste taha. 100 W saatja puhul on sidekaugus kümnetes kilomeetrites. Pinnalainele avaldab suurt mõju maapind ja loodus. Kui maapind on kaetud metsaga, siis elektromagnetlaine tugevus väheneb kuni kolm korda. Soise pinnase või veevälja korral laine tugevus suureneb kuni kolm korda. Liivase pinnas
annaabi.ee 
