Breda alistamine ehk piigid Veenus peegliga olivarese portree infrant ehk Balthazar kojadaamid Carlos Kääbus BAROKK FLANDRIAS 1.Peter Paul RUBENS(1577-1640) Autoportree Maa ja vee liit Kolm graatsiat Kristuse ristilt Isabella võtmine Susanne Fourment autoportree helenaga Helena lapsega kasukake leukippose tütarde röövimine danae Joomapidu BAROKK HOLLANDIS 1.Frans HALS(1580-1666) Joodik amm lapsega mustlastüdruk Poiss pealuuga Haarlemi nõid 2.REMBRANDT(1606-1669)-omane kullasära autoportree saskiaga dr Tulpi anatoomialoeng öine vahtkond autoportree naine suplemas danae saskia floorana tituse portree
kuldse õuna, mille pärast kolm jumalannat Hera, Athena ja Aphrodite - hakkasid üksteisega võistlema selle pärast, kes on ilusaim. Jumalannad andsid otsustamise Trooja kuningapojale Parisele, kelle kohta oli ennustatud, et ta toob oma kodulinnale hukatust. Paris valis armastusjumalanna Aphrodite, kes oli talle auhinnaks lubanud maailma kõige ilusama naise. Selleks oli Helena, paraku juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Aphrodite abil põgenes Paris koos Helenaga koju Troojasse. Menelaos vandus kättemaksu ja kutsus ka teised kreeklased endale appi. Nii algas Trooja sõda. Achilleus ja Achilleuse kand Achilleus oli üks paljudest Trooja sõja kangelastest. Ta oli haavamatu, sest tema ema, merenümf Thetis oli teda imikuna surmajõe Styxi voogudesse kastnud, mis muutis ta haavamatuks. Vesi ei puudutanud ainult jalakanda, kuhu ta sai haavata, ning langes sõjas. Sõja lõpp ja Trooja hobune
5. novembril 1819 ostis valdused 35 000 hõberubla ja 1000 bankorubla (vene paberrubla – vastandina hõberublale) eest Malta ordu rüütel, Rootsi aadlisuguvõsa liige leitnant Woldemar Friedrich von Pistohlkors. Pistohlkorsile kuulusid ka Kaave ja Kurista ning paljud teised mõisad. 1837. aastal abiellus Otepäält pärit noorparun Erich Karl Johann Stackelberg (1805–1869) tema tütre Julie Eleonorega ning viimase surma järel 1848. aastal tema kaksikõe Margaretha (Margot) Helenaga (1815–1885). Karl ja Margot olid Viktor von Stackelbergi vanemad. Stackelbergid pärisid osa mõisast krahvinna Mellinilt 1864. aastal nende suguluse tõttu Pistohlkorsidega. Terve mõisa said nad enda valdusse 1889. aastal, kui Viktor von Stackelberg ostis selle Woldemar von Pistohlkorsilt 30 000 hõberubla eest. Viimane Kärde mõisa omanik oli Viktor Alexander August von Stackelberg, (sündinud 23.04.1853 Ponewieschis, Kaunase kubermangus, praegune Panevėžys Leedus; surnud 02.02
Laertes Odysseuse isa Penelope truudus ootas 20 aastat Odysseuse naasmist, tõrjudes pealetükkivaid kosilasi ettekäändega, et tahjab kududa Laertese surilina ning hiljem lubas abielluda sellega, kes suudab Odysseuse vibu pingule tõmmata. Graiad Kolm õde, kellel oli kokku ainult üks silm. Elasid Okeaanose kaugemal kaljupangal. Paan Leiutas karjaseföödi, varitses nümfe ning põhjustas paanilse hirmu ja paanika Menelaos Abiellus Helenaga, kelle Paris röövis. Pegasos- Tiivuline võluhobune, Nümf Loodusjumalannad, veeavad aega ringtantude ja lauludega. Kuldlõige Muutumatu jaotus, Agamemnos- Mükeene müütiline kuningas, Kreeka sõjaväe ülemjuhataja Trooja sõjas, ohveras oma tütre ,,Ilias" üheks peategelaseks. Graatsiad: Aglaia Sära Thaleia Õitseng Euphrosyne - Rõõmsameelsus
mõjub ka nende suhtele halvasti. Tüdruk petab poissi Andreasega, kes hiljem imekombel minategelase korterikaaslaseks saab. Peale lahkuminekut satub poiss kampa soomlastega, kes ta täis joodavad ja illegaalsesse sündmustikku tõmbavad. Õnneks päästab Helena minategelase ja on talle toeks. Poiss hakkab elu üle järele mõtlema ja avastab, et miski siin elus pole tõeline ja kõik pole alati nii, nagu esmapilgul paistab. Peategelane asub elama korterisse koos Andrease, Merikese ja Helenaga. Merike on Andrease tüdruksõber, keda poiss petab. Neil kahel on plaan kolida Stockholmi, kuid kuuldes suurest valest, teeb Merike enesetapu. Andreasel ja minategelasel juhtub kohe peale seda autoavarii, milles Andreas peategelase süü läbi hukub. Et vanglakaristusest pääseda, võtab minategelane üle surnud poisi identiteedi. Helena viib peategelase ja Elina taaskord kokku (tuleb välja et Helena ja Elina on õed) ja kaks noort põgenevad koos Stockholmi, et õnnelikuks saada.
väeosa asub. Külas peavad vene kindralid nõu. Nad konstanteerivad, et olukord on halb. Oskamata enam midagi rääkida, mainib üks polgukomandör, et degradeeritud reamees Dolohov on end lahingus hästi näidanud. Rostov tunneb masendust, ega oska midagi peale hakata. III Osa I-II Vürst Vassili hakkab Pierrega lähemalt suhtlema ja organiseerib talle isegi ameti. Tema eesmärk, on lõpuks naita Pierre oma kauni tütre Helenaga. Vürstitar, kes ei sallinud Pierre' t ja aitas vürst Vassilil tema vastu intriige luua, muutub ja palub Pierrelt vabandust. Hea inimesena Pierre loomulikult lubab isa õetütardel enda Moskva maja elama jääda. Anna Pavlovna aitab vürst Vassilil Helenat Pirrega naita. Pierre tunneb esialgu, et ei peaks Helenaga abielluma, kuid on võlutud tema ilust, ega suuda eemlae hoida. Viimaks palub ta Helena kätt. III-V Vürst Vassili läheb koos pojaga külla vanale vürst Bolkonskile
sest sul tuleb lõpuks tunnistada, et kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski aimab, ihkab õiget rada." Miks sattus Faust meeleheitesse? Ta ei suutnud leida elu mõtet ja ta tahtis mõista kõike, mis teda ümbritses: aeg, ruum, kuidas kõik tekib. Millise lause ütlemisega pidi Mefistofeles Fausti hinge endale saama? ,,Oh ilus hetk, oh viibi veel!" Mida tahtis Faust pärast nõia juurest lahkumist? Ta tahtis kohata naist, kes sarnaneks Helenaga, keda ta oli peeglist näinud. Miks ei tahtnud Margareta Faustiga alguses mingit tegemist teha? Margareta oli jumalakartlik inimene ja tema jaoks oleks selline tegevus patt olnud. Miks andis Margareta ema Mefistofelese toodud aardekirstu kirikule? Ta pidas seda varastatud varanduseks ja kartis, et see võib tema ja Margareta hinge hukatusse saata. Mida tahtis Maria Mefistofelese abiga saada? Oma mehe surmatunnistust. Mida ütleb Kuri Vaim kirikus Margaretale?
Pandaros lasebki noole Menelaose pihta, kuid jumalanna Aphrodite juhib välkkiirelt noole kõrvale, nii et see haavab Menelaost, kuid ei tapa. Võitlus Trooja pärast jätkub. Võitlejate hulgas on palju neid, kelle isa või ema on jumal. Sõda peetakse maa peal, Trooja müüride vahelisel maa-alal, kuid jumalad kisklevad omavahel pilvedes ja mägede tippudel. Aeg-ajalt võtab üks või teine neist nõuks soosida oma lemmikuid. Paris veedab kindluse müüride vahel aega oma armsa ja ilusa Helenaga. Troojalaste juht Hektor teeb etteheiteid Parisele. Jättes hüvasti oma armsa poja Astyanaxi ja naise Andromachega astub uuesti lahingusse. Ahhailaste kõige vägevam Achilleus istub oma telgis, on solvunud ja mängib ajaviiteks lüürat. Kreeklaste juhiks on nüüd pikk, turske ja vapper Aias Telamoni poeg. Peajumal Zeus kihutab oma vankriga Idamäele, et vaadata lahingut ülevalt pealt. Troojalasi saadab edu ja ahhailased lüüakse taganema oma
kiviks · Agamemnon: Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale. · Menelaos: Sparta kuningas. Tema naise Helena pärast peetigi sõda. Peale võiduka sõja lõppu paisati tema laevastik Egiptusesse, kuid jõudis Kreekasse ja elas Helenaga õnnelikult elu lõpuni. · Kassandra: Apollon armus temasse ja andis talle ennustamisvõime, kuid kuna Kassandra lükkas tema armastuse tagasi, tegi Apollon nii, et keegi ei võtnud tema ennustusi kuulda. · Iphigeneia: ohverdati Artemisele Aulises, et kreeka laevastik saaks Trooja poole lahkuda. · Ilias: vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse Homerost.Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud
jäetud mägedesse saatuse hooleks, sest ennustajad olid kuulutanud tema emale, Trooja kuningannale Hekabele, et poeg põhjustab tulevikus linna huku. Kuid poiss oli pääsenud surmast: algul toitis teda emakaru, seejärel võtsid ta kasvatada karjased. Noormehel oli raske kolme ilusa jumalanna vahel valida ja nii lubas igaüks talle kingituse teha. Hera pakkus talle võimu Euroopa ja Aasia üle, Athena võite ja kangelaslikkust, Aphrodite aga abielu maailma kauneima naise Helenaga. Helena oli Menelaose, Sparta kuninga abikaasa. Armastusjumalanna ettepanek oli sündsusetu, sest ta lubas Parisele teise mehe naist. Kuid Paris valis just Aphrodite tema kingituse pärast, ja põhjustas seega kahe teise jumalanna pahameele. Hera ja Athena vandusid kättemaksu. Mõne aja pärast, kui Paris oli juba täiskasvanu, läks ta troojasse tagasi. Seal tunnustati teda kui printsi ja võeti vastu vanemate kuningakotta. Kuna Aphrodite lubadus ei pidanud vett, läks Paris Helena juurde
aastat. Vahepeal oli tema naine Klytaimestra, ikka veel kibestunud tütre surmast, leidnud endale armukese. Klytaimestra tappis Agamemnoni. Nii oli ka Atreuse veresüü tasutud. · Menelaos- Aerope ja Atreuse poeg, Agamemnoni vend. Suur kreeka väejuht trooja sõjas. Sparta kuningas. Tema naise Helena pärast peetigi sõda. Peale võiduka sõja lõppu paisati tema laevastik Egiptusesse, kuid jõudis õnnelikult Kreekasse tagasi ja elas Helenaga õnnelikult elu lõpuni. · Laertes- Odysseuse isa · Plejaad- vanakreeka mütoloogias Atlase ja merenümfi Pleione seitse tütart. Nad olid nümfid, Artemise kaaslased ja õpetasid Bakchost, kui see veel pisike oli. Nende õed- vennad olid Hyas, hüaadid, hesperiidid ja Kalypso. · Kassiopeia- Aithiopia kuninga Kepheuse naine. Kassiopeia olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid nereiidid. Nereiidid kaebasid merejumalale
aastat. Vahepeal oli tema naine Klytaimestra, ikka veel kibestunud tütre surmast, leidnud endale armukese. Klytaimestra tappis Agamemnoni. Nii oli ka Atreuse veresüü tasutud. · Menelaos- Aerope ja Atreuse poeg, Agamemnoni vend. Suur kreeka väejuht trooja sõjas. Sparta kuningas. Tema naise Helena pärast peetigi sõda. Peale võiduka sõja lõppu paisati tema laevastik Egiptusesse, kuid jõudis õnnelikult Kreekasse tagasi ja elas Helenaga õnnelikult elu lõpuni. · Laertes- Odysseuse isa · Plejaad- vanakreeka mütoloogias Atlase ja merenümfi Pleione seitse tütart. Nad olid nümfid, Artemise kaaslased ja õpetasid Bakchost, kui see veel pisike oli. Nende õed- vennad olid Hyas, hüaadid, hesperiidid ja Kalypso. · Kassiopeia- Aithiopia kuninga Kepheuse naine. Kassiopeia olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid nereiidid. Nereiidid kaebasid merejumalale
4. Tappis Stymphalose soos Arkaadia inimsööjad linnud 5. Püüdis kinni Erymanthose kuldi. 6. Puhastas sõnnikust Augeiase tallid juhtudes kaks jõge kokku. 7. Tõi ära Minose metsiku sõnni, kelle Poseidon oli tollele kinkinud. 8. Taltsutas traaklase Diomedese inimsööjad hobused. 9. Tõi ära Hippolyte vöö. 10. Tõi ära Geryoneuse karja. 11. Röövis Atlase abiga hesperiidide õunad. 12. Päästis Theuse allilma „unustuse istmelt“ ILIAS Menelaos – Abiellus Helenaga, kelle Paris röövis. Iphigeneia – Agamemnoni tütar, kes ohverdati enne sõda Artemisele. Kassandra – Apollon oli andnud talle ennustasmivõime kuid leidmata talt vastuarmastust, võtnud temasõnadelt usutavuse. Kassiopeia – ta olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid. Nereiidid kaebasid Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Oraakli käsul otsustati kuningatütar Andromeda Ketosele ohverdada
loovate rahuvürstidega. Nt. Boiootia linna kuningasaaga: rajaja kuningas Andreus oli tõeline ,,Esma-mees", järgnes Eteokles, kes asutas Graatsiate kultuse, siis Phlegyas toores sõdalane ja lõpuks valitses Minyas, kes kogus rikkusi ja ehitas varakambri. Viimane keeruline pärimus, mis oli Lakooniale omane, kuid siiski indoeuroopa päritolu, tegelased on ,,Zeusipoisid" spartalased Kastor ja Plydeukes oma õe Helenaga, kes kõik olid koorunud Leda ja Luige(Zeus) ühtes viljastatud munast, mis osutab mingile algsele linnulisele hierogaamiale. Helena on osalt dooria-eelne ,,puujumalanna", vahel nimega Dendritis ,,puu". Tema algne müüt võis olla Lakoonias ürgne, kaasaarvatud abikaasa Menelaos, kellel oli tempel vana Sparta kultuskeskuses Therapnes. Puujumalanna oli röövile aldis. Kastor kaotas elu karjaröövil Arkaadias Idase ja
Vahepeal oli tema naine Klytaimestra, ikka veel kibestunud tütre surmast, leidnud endale armukese. Klytaimestra tappis Agamemnoni. Nii oli ka Atreuse veresüü tasutud. Menelaos: Aerope ja Atreuse poeg, Agamemnoni vend. Suur kreeka väejuht trooja sõjas. Sparta kuningas. Tema naise Helena pärast peetigi sõda. Peale võiduka sõja lõppu paisati tema laevastik Egiptusesse, kuid jõudis õnnelikult Kreekasse tagasi ja elas Helenaga õnnelikult elu lõpuni. Kassandra: Trooja kuninga Priamose tütar. Apollon abiellus temasse ja andis talle ennustamisvõime, kuid kuna Kassandra lükkas tema armastuse tagasi, tegi Apollon nii, et keegi ei võtnud tema ennustusi kuulda. Tema ennustas, et puuhobuse linnatoomine ei ole hea mõte, ennustas hiljem ette Agamemnoni surma (ta anti talle sõjasaagiks), Athena pahameel kreeklaste üle oli ka temaga seotud- kreeka sõdalased kiskusid Kassandra linna hävimisel Athena
sotlased võiksid välja rännata, et isikliku tööga, sõltumata võõrastest, rajada uut ja vaba elu. Siinjuures ei saa mainimata jätta kapten Granti idee utoopilisust, kuid vähemusrahvuse protest rahvusliku rõhumise vastu jääb siin eredalt kõlama. sama protestivaimu väljendab ka kõne all oleva raamatu üks peategelasi, sotlane lord Glenarvan. Lugu algab sellega, kuidas jahtlaeva "Duncani" omanik lord Edward Glenarvan koos oma noore naisega leedi Helenaga leiavad pudeli, milles asus abipalvekiri. Kiri oli kirjutatud kolmes eksemplaris: inglise, prantsuse ja saksa keeles. Kõik kirjad olid merevee poolt tugevasti kahjustatud. Kuna Inglise valitsus ei lubanud ekspeditsiooni õnnetute päästmiseks välja saata, siis otsustas Glenarvan minna ise otsima kapten Granti võttes kaasa ka kapten Granti lapsed Mary ja Roberti. Teel ühineb nendega oma hajameelsuse tõttu geograaf Paganel
Siebel joob ettevaatamatult ja tema jook voolab maha, seal võtab jook üles leegi. Mehed lähevad Mefistofelesele kallale ja too loob neile silme ette illusiooni. ,,Nõiakae te meelte peal loogu kohti, mida polnud eal. Olge siin ja seal!" Samal ajal Faust ja Mefistofeles lahkuvad baarist. Nõiaköök Mefistofeles viib Fausti nõiakööki, et teda nooremaks muuta. ,,Kui sul se jook kord hinge taga, siis iga eit on võrdne Helenaga." Tänav 1. Mis juhtus tänaval? Faust kohtab imeilusat 14 aastast Margaretat ning tahab teda endale, käsib Mefistofelesel ta endale muretseda, aga Mefistofeles ütleb, et sellise tüdruku saamine võtab aega. ,,Kuid mõelge asja lähemalt. Pool kuud mul kulub vähemalt. Head juhust igapäev ei leidu." 2.Millest loodab Faust naudingut leida? Faust loodab naudingut leida Margareta mõnest väikesest esemest, kui Mefistofeles selle talle tooks. ,,Too midagi talt ometigi!
Lähevad sks. legendaarsesse minevikku, keisrilossi. F saab koha õukonna rahandusasjurina (Goethe pilkab kõrgseltskonda, korruptsiooni, röövimist jne.) Mef abiga manab F pidustustel keisri käsul Ilusa Helena vaimu, kes avaldab F-le muljet. Mef viib F tagasi kodulinna, kus oluline teadlane Wagner (?) valmistab katseklaasiinimest Homunkulust, Mef viib F Kreekasse Hellasesse, kaasa võtab Homunkuluse, kes tahaks hinge, kuid ei saa ja heitub evolutsiooni jaoks merre. F kohtub Helenaga. Mef luiskab Helenale (Spartas) et mees Menelaos kavatseb ta ohvriks tuua ja ainus pääsetee kaugelt põhjast tulnud võõraste kaitse all. Helena ja F tuuakse keskaegsesse rüütlimõisa. Abielu, poeg Euphorion (Sümbolkuju lord Byronile). Euphorion tõttab sinna, kus käib taplus. Talle tundub, et on kasvanud tiivad, hüppab kaljul alla, aga...tiibu pole. Sureb, haihtub. Maha jäävad mantel ja lüüra, kaob ka Helena tagasi antiiki. F käib Hellases, ei kohtu Helenaga, läheb Sks-le.
Ta nägi välja umbes neljakümneviiene, kuid tegelikult oli ta üle tuhande aasta vana. "Kas on küsimusi, millegi kohta?" "Jah on, kuidas juhtus nii, et mina olen neliteist ja Helena tuhat nelisada aastat vana?" "See on lihtne, mina kohtusin su emaga neliteis aastat tagasi.Su isa ei teadnud sellest, et sina pole tema poeg ja see foto Helenast sinu kapis... see polnud seal juhuslikult, mina panin selle sinna ja Marian vahetas selle hiljem ära. Ma teadsin , et te Helenaga kohtute sel päeval koolis ja tahtsin , et sa teaksid , et ta sinu sugulane on, aga sa ikkagi ei taibanud seda." "Marian teadis, siis sellest, kes mu päris isa on." "Jah, ta teadis sellest, et mina sinu isa olen." "Tead, mis Michell Wolfwood, sa pole mu isa ja sul polegi õigust ennast temaks nimetada. Inimene, kes kasvatas mind on minu isa, mitte see, kes istus kogu selle aja, mil ma kasvasin kuskil põrgus. See , kes kasvatas mu on surnud, minu ISA on surnud ja teie
,,Häbematu!" hüüab ta süüdistavalt. ,,Linnamüüride taga lähevad mehed sinu pärast surma, ja millega sina tegeled? Hõõrud relvi läikima, aga endal pole julgust neid kasutada! Tee, et sa saad siit otsemaid sinna, kus on su koht, sa õnnetu!" ,,Hektor, mu vend," vastab Paris punastades, ,,jah, sul on õigus: te võitlete ja mina olen siin. Aga ära ole kannatamatu, püüa mind mõista. Tahtsin ainult Helenaga natuke nelja silma all rääkida ja pealegi keelitas ka tema mind lahingusse minema. Lähen kohe, panen ainult turvistiku selga ja tulen sulle järele!" Siis sõnab Helena: ,,Hektor, oleksin parema meelega surnud, selle asemel, et olla selle sõja põhjuseks! Püüdsin Parist veenda, et ta lahingusse läheks, aga kerglane ta on ja selleks ta jääb. Istu siia minu juurde, mu armas küdi, ja puhka veidi..." ,,Ei, seda ma ei tee, Helena!" katkestab teda Hektor. ,,Mu armee on sõdimas ja ootab
võitja suguvõsa, põimitakse müüte ja õpetlikke mõtteid. „Võit kui vooruse avaldus“ (voorused pärinevad jumalatelt, pärilikud) Agamemnon ja tema lapsed Atreuse kaks poega, Agamemnon, Kreeka vägede juhataja Trooja all, ja Menelaos, Helena mees, lõpetavad oma elu väga erinevalt. Ehkki Menelaos oli esialgu vähem edukas, tegi ta hiljem märgatavat karjääri. Tema laev paisati Athena poolt läkitatud tormituulest Egiptuse randa, kid lõpuks jõudis ta siiski tervena koju ja elas Helenaga õnnelikku elu. Tema venna elu pärast Trooja sõja lõppu nii roosiline polnud. Kui Trooja oli langenud, kuulus Agamemnon kõige edukamate võitjaist ülikute hulka. Tema laev pääses tormist tervena ning ta jõudis oma kodulinna võitjana, kui uhke Trooja vallutaja. Kui ta randus, läksid kõik linlased teda rõõmsalt tervitama, kuid juba siis võis juubeldajate seas hirmunud nägusid näha ja pahaendelisi sosinaid kuulda. Linna raugad olid kogunenud palee ette
kodusaart ära. Talle lähenes noormees, kes oli Athena moondatud kuju ja ütles, et Odysseus on Ithaka saarel. Nad hakkasid koos plaani pidama, sest paljugi oli vaja teha. Athena rääkis Odysseusele, kuidas on lood kodus. Esialgu muutis Athena Odysseuse vanaks kerjuseks, et too saaks minna igale poole ilma, et keegi teda ära tunneks. Athena läks Telemachost koju kutsuma, Odysseus aga kerjusena Eumaiost (seakarjust) otsima, kes ta hästi vastu võttis. Telemachos jättis Menelaose ja Helenaga hüvsti ja asus koduteele. Telemachos otsustas (tänu Athenale), et enne kojuminekut läheb seakarjuse juurest läbi. Odysseus aitas Eumaiost parajasti söögitegemisega. Telemachos andis karjusele korralduse teatada Penelopele, et tema poeg on koju jõudnud ning isa ja poeg jäid kahekesi. Athena viipas ukse tagant kerjusele ja Odysseus läks välja. Athena muutis ta tagasi endiseks ning käskis pojale tõtt öelda. Telemachos ei tundnud
seisukohalt kujutatud tegelane. Ta on konfliktne, suhteliselt maine. Ka Fausti suhtumine Margaritasse kui ideaali ja pettumine selles. I Fausti osa on varustatud üsna konkreetse taustsüsteemiga, selle on Goethe pärnud ilmselt Voltairelt ja see on imbunud E kirjandusse. Teine osa- on suurel määral sümboolne-allegooriline ja siin on palju episoode, mida tuleb nii võtta. Varasemad suhted antiigiga ja säilitab valgustusliku antiigi ideaali. Allegooriatest võib öelda, et Fausti abielu Helenaga muutub illusoorseks jne. Kui teost vaadelda ideaaliotsinguna, siis jääb lõpp avatuks ja ideaal jääb leidmata. See on romantismi üldine konseptsioon. Ideaal on olemas , aga selle juurde jõudma ei pea. Goethe juures erinevalt romantikutest, puudub pettumus. Ta pole meelheitel nö. Positiivne alge on tema teostes tunda. Usub paranevatesse ilma asjadesse. Näitab ennast ,kui valgustuslik autor. Valgustuslik optimism on säilinud
annaabi.ee 
