Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "HELCOM-i Läänemere tegevuskava– bioloogiline mitmekesisus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kalur, mitmekesisus, ballastvee, ökosüsteemid, helcom, riimvee, soolsus, valgala, võõrliigid, aare, populatsioonid, kalad, blanketid, pumbata, portaal, class, action, preview, lühiülevaade, läänemerd, mereks, ulatuslikud, heitmed, laevaliiklus, naftaveod, kalapüük, ainulaadsed, segust, rannikuvetes, suuremaks, kesine, üldandmed, veevahetusOhud inimese tervisele Mürgised liigid Parasiidid Patogeenid(nt. koolera) Võõrliigid läänemeres Läänemere eripära • Läänemeri on invasioonide suhtes kõrge vastuvõtlikkusega, kuna ta on Eluta loodus geoloogiliselt noor, väheste liikidega ja Isolatsioon tugevalt mõjutatud inimtegevusest maailmamerest • Suurem osa võõrliikidest on toodud Väga madal soolsus Läänemerre Ponto-Kaspia regioonist, Geoloogiliselt väga noor Põhja-Ameerikast ja Kagu-Aasiast. • Läänemerest on leitud üle 100 võõrliigi, veekogu ligikaudu 70 jäänud püsima Elusloodus • Umbes pooled Läänemere võõrliikidest Madal liigiline mitmekesisus on merepõhja selgrootud Kooslused on omapärane • Vanimad võõrliigid saabunud juba 11
...............................................................2 Võõrliigid.......................................................................................................3 Võõrliikide keskkonda sattumine..................................................................3 Hinnangud võõrliikidele, teadusuuringud ja andmekogumine......................4 Võõrliikide kahjulikus....................................................................................5 Mõned Eestis elavad võõrliigid.....................................................................5 Võõrliikide ohjamine......................................................................................8 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus:.....................................................................................9 Sissejuhatus
20. 02. 2017 Läänemeri lähedane ja eriline Läänemere iseloomustus • Läänemere tundlikkus ja erilisus • Ümbritsetus tihedalt asusatud arenenud majanduseda tööstus- riikidega • Oluline puhkepiirkond kohalikele (rannapuhkus, veesport) • Looduslikud väärtused • Töönduslikud kalavarud 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - maailma suurim riimveekogu Mere pindala – 422 000 km2 Valgala pindala – 1745000 km2 Sügavus – 55 m (maksim 459m) Veehulk – 21000 km3 Veevahetus – umbes 2% aastas (25 a) Inimesi valgala – rohkem kui 85 miljonit Piirnevad riigid – Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi Suurimad saared – Saaremaa, Hiiumaa, Gotland, Öland, Bornholm, Rügen, Ahvenamaa saarestik 20.02.2017, K. Künnis-Beres Mis teeb LÄÄNEMERE
...................................................................................................... 3 Keskkonnaprobleemid............................................................................................................. 4 Miks on Läänemeri väga reostunud?................................................................................... 4 Kliima soojenemine.............................................................................................................. 4 HELCOM............................................................................................................................. 5 Loomastik................................................................................................................................ 6 Linnustik.............................................................................................................................. 6 Kalad..................................................................................
1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett, samal ajal, kui Kattegatist voolab sisse u. 500 kuupkilomeetrit 2 soolasemat riimvett. Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi (soolsusega u. 34...35 promilli) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde. On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks u. 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest u
Eesti jurisdiktsiooni alla jääv mereala on pindalalt vaid veidi väiksem kui maismaa, kokku 36 500 km². Sellest 25 200 km² on territoriaalmeri, millele lisandub veel 11 300 km² majandusvööndit. Eesti merealad jagunevad Läänemere mitme erineva basseini vahel, mis on looduslike tingimuste ja inimtegevusest tuleneva koormuse poolest üpris erinevad. Nii on Liivi lahele iseloomulikud juba looduslikult kõrgemad toiteainete kontsentratsioonid ning madalam vee läbipaistvus ja soolsus. Vastandiks on Läänemere avaosa, mis on Eestiga piirnevatest Läänemere osadest kõige merelisemate tingimustega: seal on merevee soolsus kõige kõrgem, toiteainete kontsentratsioonid kõige madalamad ja ka otsene inimmõju on siin kõige vähem tajutav. Soome lahte iseloomustab suhteliselt vaba veevahetus Läänemere avaosaga ning süvikute olemasolu. Soome lahe keskkonnaseisundit mõjutab mitme suure urbaniseerunud piirkonna olemasolu piirkonnas ja Läänemere veerohkeima jõe
..................................................................4 Toksilised ained................................................................................................................................5 Kalandus...........................................................................................................................................5 Rahvusvahelised Läänemere kaitse organisatsioonid............................................................................6 HELCOM.........................................................................................................................................6 Läänemere Agenda 21......................................................................................................................7 WWF Naturewatch programm.........................................................................................................7 Kokkuvõte..........................................................................
annaabi.ee 
