lõhed. Ida-Aafrikas asub kiltmaa, milles paikneb vulkaaniahelikke. Lõuna-Aafrikas asuvad Draakonimäed. Savannid asuvad Aafrika keskosas. Savannis vahelduvad vihma- ja kuivaperioodid. Savanni röövloomad on gepard ja lõvi. Siin elavad ka lennuvõimetud jaanalinnud, pikkade jalgadega sekretärlinnud ja raisakotkad, kes otsivad savanni kohal tiireldes surnud loomi. Ahvileivapuu on Aafrika savannides kasvav pudelikujulise tüve ja lühikeste okstega heitleheline puu. Ta on üks maailma kõige jämedamaid puid - läbimõõt 12 m. Aafrika jõed toituvad peamiselt vihmast, seetõttu esinevad seal hooajalised üleujutused. Suurimad jõed on Niilus Millised inimesed elavad Aafrikas? Aafrikas elab üle 10% maakera rahvastikust. Aafrika on hõredasti asustatud. Tihedaim on rahvastik Niiluse jõe kallastel ja Vahemere rannikul, hõre kõrbetes, savannides ja vihmametsades.
................ ............................2-4 Luuletus......................................................................................................... ..............................5 Kokkuvõte...................................................................................................... ..............................6 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... ..........7 Sissejuhatus Lepp on heitleheline puu või põõsas, mis kuulub kaseliste sugukonda. Pungad on tavaliselt rootsulised ning kahe kuni kolme soomusega. Lehed on saagja servaga jagumatud lihtlehed. Eestis kasvab lepp väga vastupidavana. Lepp võib taluda -35 kuni -50 kraadi. Lepaurvad on pikad ja peenikesed. Lepad võivad kasvada kuni 35 m pikkuseks. Lepal on palju erinevaid liike. Kokku on neid umbes 35. Nõukogude Liidu ajal kasvas Nõukogude Liidu alal 11 erinevat liiki looduslikult
kahandab kuival aastaajal sageli esinev põud. Savanni looduslikud tingimused sobivad ka õlipalmi, maapähkli, ananassi, tubaka ja puuvilla kasvatamiseks, mida suurtes istandustes tehaksegi. Mägise pinnamoega savannides on jahedam ja niiskem, kui madalate alade savannides ning mäenõlvadel kasvavad sellised müügiks kasvatatavad kultuurid nagu teepõõsas ja kohvipuu. Erinimetused ja uued mõisted Ahvileivapuu on Aafrika savannides kasvav pudelikujulise tüve ja lühikeste okstega heitleheline puu. Ta on üks maailma kõige jämedamaid puid - läbimõõt 12 m. Vanade tüvede õõnsusi kasutatakse ka elamutena. Puu viljad on jahu ja sisuga. Ahvileivapuud võivad kasvada üle 200 aasta vanaks. Siin elavad ka põlluharijate suguharud - bantu hõimude neegrid. Põlluharimine käib veel üsna algeliste riistadega (kõblas jm.), seetõttu valitseb Aafrika rahvaid sageli näljahäda. Haigusi levitavad siin elavad tsetsekärbsed. Savanne kutsutakse Lõuna- Ameerikas kampodeks ja ljaanodeks.
Savanni looduslikud tingimused sobivad ka õlipalmi, maapähkli, ananassi, tubaka ja puuvilla kasvatamiseks, mida suurtes istandustes tehaksegi. Mägise pinnamoega savannides on jahedam ja niiskem, kui madalate alade savannides ning mäenõlvadel kasvavad sellised müügiks kasvatatavad kultuurid nagu teepõõsas ja kohvipuu. Erinimetused ja uued mõisted Ahvileivapuu on Aafrika savannides kasvav pudelikujulise tüve ja lühikeste okstega heitleheline puu. Ta on üks maailma kõige jämedamaid puid - läbimõõt 12 m. Vanade tüvede õõnsusi kasutatakse ka elamutena. Puu viljad on jahu ja sisuga. Ahvileivapuud võivad kasvada üle 200 aasta vanaks. Siin elavad ka põlluharijate suguharud - bantu hõimude neegrid. Põlluharimine käib veel üsna algeliste riistadega (kõblas jm.), seetõttu valitseb Aafrika rahvaid sageli näljahäda. Haigusi levitavad siin elavad tsetsekärbsed. Savanne kutsutakse Lõuna- Ameerikas kampodeks ja ljaanodeks.
ookeani ja lääneosa alpikurrutusel. Iseloomulikud on elav vulkanism (Kesk-Ameerikas) ja sagedased maavärinad. Sademeid on Vaikse ookeani ranniku põhjaosas ja Kesk-Ameerika idaosas 3000.6000mm, sisekiltmaadel 200-300mm, kohati 50mm aastas. Kordiljeeride põhjaosa ja rannikuahelikke Californiani katavad okasmetsad (s. sekvoia), lavamaadel (lõunapool 50° pl) on rohtlad ja kõrbed. Kesk-Ameerika idaosas idaosas kasvab vihmamets, lääneosas heitleheline troopiline mets. Metsa ülapiir ulatub Alaska lõunaosas 600-800 m, Kaljumäestiku lõunaosas 3300-3600 m kõrguseni. Kordiljeerides asuvad ka USA suurimad looduskaitsealad, sh Denali, Yellowstone'i ja Yosemite'i rahvuspark ning Colorado Kanjon. Kordiljeeride ahelikke võib erinevates osades jagada järgmiselt: Alaskas: Aleuudi ahelik Alaska ahelik Brooki ahelik Chugachi ahelik
Toime: alandab meeste sugutungi (naistel vastupidi); annab elujõudu; unetuse, närvilisuse, pinge, stressi ravi 9)Harilik Kalmus sugukond: võhalised juunist-juulini (aga mitte igal aastal) kasvab veekogude ääres Kasutamine: maitsetaim, lõhnaõlides, ravim Toime: parandab ja soodustab seedimist, tekitab söögiisu, peletab kirpe 10)Sookask (petula-perekond kask) sugukond: kaselised; selts: pöögilaadsed mitmeaastane heitleheline kuni 25m õitsemisperiood: aprill-mai kasvukohad: niisked kohad nt. Puisniit, raba tüve koor on valge; vanema isendil tüve alaosa on hallikas-valge ei talu kuiva; väga külmakindel eelistab happeseid soostuvaid muldi puit elastne ja tugev mööbli ja vineeritööstus Uustal pässikul on arvatud olevat vähivastane toime söe, äädikhape, tõrva, atsetooni tootmine ravimtaim: liigesevalu, krambid, maohäired, kopsutuberkuloos
Nepali loodusele on iseloomulik erakordselt suur maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus ning kõrgusvööndilisus. Viimase 30-40 aasta jooksul kuivendatud, varem soises Terais on kohati säilinud babuserohket padrikut. Terais on ülekaalus viljakad alluviaalmullad ja keskmäestikualadel punased lateriitmullad. Mets katab 27% territooriumist. Terai ja Eel-Himaalaja levinuim puuliik on tüse soorea. 1000- 3000m kõrgusel kasvab igihaljas ja heitleheline lehtmets, peaaheliku tuulepealseil nõlvakul ka okasmets. 3500-4000m kõrgusel kasvavad põõstikud ja kadastikud, neist kõrgemal on alpiniidud. Taimkate ulatub kuni 5500m kõrgusele. Nepalis elutseb 181 liiki imetajaid, 31 liiki on ohustatud, sh. Kääbussiga, vesipühvel, india ninasarvik, india elevant, lumeleopard, tiiger, india harjasküülik. Linde on 901 liiki (274 pesitsejad). Roomajaid on 119 ja kahepaikseid 50 liiki. Nepali jõed
Ta kasvab 2-5 m kõrguseks, tema korvõisik ehk korvik on aga 8-40 cm-se läbimõõduga. Taime hargnenud sammasjuur võib tungida 3-4 m sügavusele. Päevalille seemneid süüakse ja neist saab ka õli. Teda kasvatatakse Argentiinas, Rumeenias, Põhja- ja Kesk-Ameerika. 2 Tööstuskultuur Kautsukipuu on heitleheline piimalill. Lehed kolmetised, väikesed ühesugulised kroonlehtedeta õied asetsevad pööristes, vili on suur 3-seemneline kupar. Kautsukipuu piimmahl sisaldab lateksit. Sellest tehakse kummi. Peamised kasvatusalad: malaka poolsaar. Malai saarestik, tseiloni saared. Viigipuu on mittesöödav taim, roheliste lehtedega, tillukeste õitega mis on täielikult suletud. Kasvutingimustena vajab vähest valgust, kuid pidevat valgust. Kaitsma peab teda külma ja põua eest
lõunanõlvul ja idapiiril mägedes (kuni 900 m kõrgusel) kasvab madalamal igihaljas troopiline, kõrgemal lähistroopiline vihmamets. Lääne- Ghattide tuulealuseil nõlvul, Hindustani poolsaare lavadel, Eel- Himaalajas ja kohati ka Induse- Gangese madalikul kasvab mussoonmets (sealhulgas tiik-, eebeni-, sandli- ja raudpuu). Kuivematel aladel ( Dekkani kiltmaa keskosas, Induse-Gangese madaliku lääneosas) on savanni ja savannimetsa. Himaalaja mäestikus kasvab 1800-3200 m kõrgusel madalamal heitleheline, kõrgemal okasmets ning 3200-3800 m kõrgusel võsa, sellest kuni lumepiirini on alpiniite. Thari kõrbes kasvab hajusalt torkvõsa, Bengali lahe rannikul on kohati mangroovi. Mitut liiki palme ja bambust kasvab kõikjal nii looduslikult kui ka kultuuris. 8. Transport India riiklik raudteevõrk ühendab kõiki suuremaid linnu. Raudteel veetakse 40% reisijaist ja 65% kaubast. Keskmine rongi kiirus on 50-60 km/h. Mõnel liinil liiguvad ikka veel auruvedurid.
144.Conventional urban landscape- tavapärane linnamaastik 145.Convey a feeling tunne endasi andma 146.Copse- salu, võsa 147.Courtyard-õuemaa 148.Coverage kate 149.covered pipes- kaetud torud 150.Creeper- ronitaim 151.Crucial part oluline osa 152.Crucial to maintaning oluline säilitada 153.Crudely rohmakalt 154.Cultivate- viljelema 155.Cultivated- kasvatatud, istutatud D 156.Deciduous- heitleheline, pudenev puu 157.Deciduous plants lehtilangetav taim 158.Deck- põrand, laudis 159.Decline vähenema 160.Decomposition - lagunemine 161.Decorative arts- dekoratiivkunst 162.Decorative tree- dekoratiivne puu 163.Demiurge- looja 164.Denote- märkima, tähendama, näitama 165.Densely populated tihedalt asustatud 166.Densely- tihedasti, kompaktselt 167.Descending kahanev 168.Descriptive - kirjeldav 169.Desert areas kõrbede alad
igihaljas troopiline, kõrgemal lähistroopiline vihmamets. Lääne- Ghattide tuulealuseil nõlvul, Hindustani poolsaare lavadel, Eel- Himaalajas ja kohati ka Induse- Gangese madalikul kasvab mussoonmets (sealhulgas tiik-, eebeni-, sandli- ja raudpuu). Kuivematel aladel ( Dekkani kiltmaa keskosas, Induse-Gangese madaliku lääneosas) on savanni ja savannimetsa. Himaalaja mäestikus kasvab 1800-3200 m kõrgusel madalamal heitleheline, kõrgemal okasmets ning 3200-3800 m kõrgusel võsa, sellest kuni lumepiirini on alpiniite. Thari kõrbes kasvab hajusalt torkvõsa, Bengali lahe rannikul on kohati mangroovi. Mitut liiki palme ja bambust kasvab kõikjal nii looduslikult kui ka kultuuris. (2;14) 10. TRANSPORT 15 India riiklik raudteevõrk ühendab kõiki suuremaid linnu. Raudteel veetakse 40% reisijaist ja 65% kaubast. Keskmine rongi kiirus on 50-60 km/h
3)Koosluse netoproduktsioon (produtsentide biomassi juurdekasv, millest on maha arvatud heterotroofide poolt tarbitud kogus) 4)Vee ökosüsteemide produktsioon *Autohtoonne (kooslustes koha peal toodetud biomass) *Allohtoonne (kooslustesse sisse toodav biomass-surnud orgaaniline aine) 48. Millised on produktiivsemad ja millised vähem produktiivsed ökosüsteemid? Produktiivsed ökosüsteemid: troopiline vihmamets, troopiline sessoonne mets, parasvöötme igihaljas mets, parasvöötme heitleheline mets, boreaalne mets Vähem produktiivsed: kivi-,liiva- ja jääkõrbed, savann, järv, avaookean 49. Ökosüsteem- funktsionaalne süsteem, mille toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi põhi komponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet
27, jaanuaris 4-12ºC. Idas on 400-700,läänes 900-1200 mm sademeid aastas. Sisemaal mägedes on karmim talv ning püsiv lumakate. 10 Jõed on lühikesed, suuresti kõikuva vooluhulgaga mäestikujõed. Suvel väiksemad jõed kuivavad. Suuremad jõed algavad väljaspool Kreekat. Palju on mägijärvi ja mineraalveeallikaid. Taimkate on 600 m kõrguseni vahemereline: igihaljas ja heitleheline põõsastik. Mägedes vahelduvad metsatukad kidurarohuliste niitude või paljaste nõlvadega. Metsad katavad 22% riigi pindalast ja on ulatuslikumad Põhja-Kreekas. Levinumad puud on tamm, pöök, mänd ja nulg. Maavaradest leidub boksiiti, raua-, tsingi-,mangaanimaaki,kromiiti,püriiti,magnesiiti ja pruunsütt. Pilt 2.Vaade Olumpose mäele Riigikord Kreeka on parlamentaarne vabariik. Kreeka loobus monarhiast 1974. aastal referendumiga. Riigi põhiseadus on jõus 1975. aasta 11.juunist
silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. (35) Vahemerelise kliima iseärasuseks on palav ja kuiv suvi ning pehme ja vihmane talv. Kreeta saarel on mõõdetud Euroopa absoluutne kuumarekord 46 C. Mägise reljeefi tõttu on kliimas ka kontraste talvel püsib mägedes mitu kuud, rannikul ei lange õhutemperatuur alla nulli.(33) Taimkate on 600 m kõrguseni vahemereline: igihaljas ja heitleheline põõsastik. Mägedes vahelduvad metsatukad kidurarohuliste niitude või paljaste nõlvadega. Mets katab u 10 % maa pindalast. (34 lk 126) Maavarad on mitmekesised, kuid nende varu üldiselt väike. Võrdlemisi rikkalikult leidub boksiiti, raua-niklimaaki, absesti, kromiiti, magnesiiti, väikestes kogustes pliid, vaske ja hõbedat. (34 lk 126-127) Kreeka on keskmise arengutasemega tööstuspõllumaa, mis sõltub
juurevõsudest kergesti uued asemele kasvatada. Paraku võivad mõned sordid osutuda külmaõrnadeks. Omajuursete istikute saamine on tülikas. Massiliselt saadakse neid meristeempaljunduslaborites. Sordisireli pistikutele juurte allaajamine nõuab erimenetlusi ja tulemus on ikkagi nigel. 27 HARILIK LIGUSTER Iseloomustus Harilik liguster (Ligustrum vulgare) (joonis 7) on 2-5 m kõrgune rohkesti hargnev heitleheline või pooligihaljas põõsas. Võrsed hallikaspruunid valkjate lõvedega ja ligihoiduvate vastakute pungadega. Lehed süstjad kuni lantsetjad, 4-6 cm pikad, 0,6-2 cm laiad, teravneva tipu ja kiilja alusega, pealt tumerohelised, alt helerohelised, nahkjad, allapoole rulluvate servadega, harva pealt piki pearoodu lühikarvased, lühirootsulised (0,3-1 cm). Lehed püsivad kaua põõsal ja on sageli kuni järgmise kevadeni, mis viitab liigi lähistroopilisele päritolule. Joonis 7
lõigatakse kohe peale õitsemist. Kui lõikamisega viivitatakse, siis ei jõua uued tekkinud võrsed enne talve puituda ja need külmuvad. Hariliku kuldvihma puhul lõigatakse peale õitsemist välja õitsenud oksad ja harvendatakse, kuid ei kärbita (Hortes. Tagasilõikamine). 25. Ligustrum vulgare - harilik liguster 25.1 Iseloomustus Harilik liguster (ladina k. Ligustrum vulgare) on 2-5 m kõrgune rohkesti hargnev heitleheline või pooligihaljas põõsas. Koor on hallikaspruun, valkjate lõvedega. Pungad võrse ligi hoiduvad, munajad. Lehed süstjad kuni lantsetjad, 4-6 cm pikad, 0,6-2 cm laiad, teravneva tipu ja kiilja alusega, pealt tumerohelised, alt helerohelised, nahkjad, allapoole rulluvate servadega, harva pealt piki pearoodu lühikarvased, lühirootsulised (0,3-1 cm). Lehed püsivad kaua põõsal ja on sageli kuni järgmise kevadeni, mis viitab liigi lähistroopilisele päritolule
Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5-10cm kõrguselt maapinnast. Sellist noorendamist võib teha sellistel põõsastel, mis kasvatavad piisavalt uusi võrseid. HARILIK LIGUSTER (Ligustrum vulgare) Joonis 22. Harilik liguster. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/99/Hecke_Liguster_hc.JPG Iseloomustus Harilik liguster on 2-5 m kõrgune rohkesti hargnev heitleheline või pooligihaljas põõsas.Koor on hallikaspruun, valkjate lõvedega. Pungad võrse ligi hoiduvad, munajad. Lehed süstjad kuni lantsetjad, 4-6 cm pikad, 0,6-2 cm laiad, teravneva tipu ja kiilja alusega, pealt tumerohelised, alt helerohelised, nahkjad, allapoole rulluvate servadega, harva pealt piki pearoodu lühikarvased, lühirootsulised (0,3-1 cm). Lehed püsivad kaua põõsal ja on sageli kuni järgmise kevadeni, mis viitab liigi lähistroopilisele päritolule. Õitseb pärast täielikku
annaabi.ee 
