juulil, kirikukalendris on see päev Maarja koduotsimisepäev. See püha oli populaarne 17.-18.sajandil. 17.sajandil käidi sel päeval Viru-Nigulas katolikuaegse kabeli juures palvetamas ja ohvritoite viimas, et loomadele ja endale tervist tagada. Kirikukalendris on see päev,kui Maarja kohtub Eliisabetiga. Selle päeva tähistamine pärineb 1263.aastast. 1568.aastast laienes päeva tähistamine kogu katoliku kirikule. Traditsioonideks oli maarjapuna joomine, peeti vahet heinateol ja tehti tuld. Inimesed puhasid sel päeval. Samuti korjati värviliste õite või lehtedega taimi, näiteks rukkilille ja kõrvenõgest. Inimesed värvisid nende taimedega lõnga. Korjati veel puudelt oksi ning okstest tehti saunavihtasid. Õhtuti tehti lõket, käidi saunas ja pidutseti. Heinamaarjapäeval ei tohtinud teha naistetöid, nagu näiteks käsitööd. Vanasti inimesed uskusid, et muidu läheb lammastel halvasti. Samuti oli keelatud kala püüda
Poriste teede läbimises kaitsti nahkjalatseid sandaalikujuliste jalavarjudega, puidust taldade ja nahkrihmadega kottadega Tolle aja lihtrahvas valmistas kodus ise jalanõud. Neid valmistasid peamiselt vanemad pereliikmed. Talupoja jalanõudeks olid: viisud - valmistati pajukoorest, niinest ja ka kasetohust. Viiske kanti peamiselt suvel. Talveks tehti tihedamad viisud. Hilisemal ajal kanti viiske vaid vesistel sooheinamaadel heinateol. pastlad - valmistati sea- või veisenahast. Tööjalatsid valmistati vanema looma parkimata nahast. Pühapäevajalatsid valmistati pargitud veisenahast. Laste pastlad tehti pargitud vasikanahast, mis oli pehmem.Pastlad ja viisud valmistati mõlemale jalale ühesugused. saapad - talurahva jõukuse kasvades hakati kandma saapaid. Neid enam pere ise ei osanud valmistada. 5 Kokkuvõte
Eesti rahvakalendris sel tähtpäeval viimastel sajanditel tähtsust pole olnud on 4 teada üksnes analoogial põhinev ilmaenne, et kui sel päeval sajab, siis sajab seitse päeva (nädalat) järjest. JUULI. Heinamaarjapäe-2.juuli Nagu kõik maarjapäevad on seegi püha seotud maarjapuna joomise ja teatavate naistetööde keeldudega. Sealhulgas peeti vahet heinateol. Heinamaarjapäev oli üks piksega seotud pühadest, mistõttu äikese kartusel oli heinatöö keelatud. Üldiselt algas suurem heinategu selle püha järel.Kalapüügikeeld, kuid kalasaagi heaks tuli vette ohverdada.Naistetööd, sh nõelatööd, on keelatud mõjuvad halvasti lammastele. Seitsmevennapäev - 10. juuli Seitsmevennapäev on kirikupüha, millega mälestati märtritena hukatud vendi. Rahvakalendris on aga seitsmevennapäev ja
kuid nüüd on ta juba aastaid vaikselt ja rahulikult elanud ning inimesed tema olemasolu peaaegu et unustanud. Praost jõuab lõpuks Alt-Mihkli tallu, ta laseb vanal mehel oma loo ära rääkida ja kinnitab talle, et teda Jumala juures rõõmuga vastu võetakse. Vana mees ei karda surma ja praosti sõnad lohutavad teda veel enam. Kui praost minema hakkab, antakse talle teejuhiks kaasa pere kõige noorem liige, väike tüdruk Salme. Ülejäänud pererahvas on parasjagu heinateol ja praost oma teejuhiga möödub ka neist. Ta teeb koos pererahvaga väikese pausi ja tundes suurt väsimust puhkab ta veel heintel. Mõni päev hiljem kolib praost koos Ingaga Tallinnasse ja seal algab tema uus elu. Praost soovib nüüd, kui tal on palju rohkem vaba aega, lõpetada oma poolelijäänud kirjatööd. Selle käigus mõtleb ta palju möödunule ja meenutab oma suguvõsa kulgu. Samal ajal tegeleb Inga majapidamisega ja on seadnud oma põhiülesandeks vanaisa eest hoolitsemise.
Hambad risti, aga ta tegi ära kõik, mida Andres talt ootas. Sellest tulenevalt arvan mina, et kuigi Krõõt ei jõudnud nii palju teha kui Andres, oli tal siiski rohkem kohustusi ning tema tegi rohkem. Andres tegi seda, millest ta hea oli. Tassis puid, kaevas kraavi, kündis põldu. Krõõt tegi selliseid asju, mida tolle aja naine ikka tegema pidi. Kõplas põllul, hoolitses pudulojuste eest, kasvatas lapsi, valmistas süüa, tegi heinateol kaasa, valvas majapidamist. Peale tema surma sai alles Andres aru, et kõik mida ta naine tegi oli tähtis ning ta isegi kohati süüdistas end tema tapmises (Mina nõustun temaga selles kohas). Krõõda surmapäeval leidis ta, et polnud kunagi mõelnud sellele, et tema väikse kondiga naise jõud võib otsa saada. Siis läks ta välja, et viimased terad ära külvata. Aga seda ta ei teinud, kuna
vanemad lapsed hoidsid nooremaid, kõik teadsid vanemate nõudmisi ja vastuhakku oli vähe, sõnakuulmatuse eest olid karistused. Minu vanemad kasvatasid mind ja mu venda-õdesid nii hästi kui halvasti nad seda ise vaid oskasid ja õigeks pidasid. Minuga arvestati, mul oli palju õigusi, vabadusi, aga samas hulganisti kohustusi, mida pidin täitma. Minu tööks oli sööta koeri, rohida peenraid, hoida korras toad. Aitasime ka heinateol ning ka lehma lüpsmine pole mulle võõras. Sain ka karistada kui tegin pahandusi, kuid mitte kunagi füüsiliselt. Mäletan ühte seika, kui me taas oma vanema õega olime ema välja vihastanud ja ta meile kummagile vitsa näppu andis ning õue saatis, et me üksteist ise karistaks, kuid me ei suutnud muud kui vaid naerda. Kasvatuses omab suurt tähtsust ,,oma mina" voolimine. Kui inimene pürgib oma eesmärkide
Mahtra sõjas langesid: - Kustas Vatter Kaiust - Pären Vilson Kaiust - Mihkel Pent Kaiust - Jüri Tulp Maidlast - Jüri Tork Purilast - Mihkel Tein Mahtrast - Mart Metusalem Juurust 5 Peale sõda 1858. a. juuni lõpus algas uus rahutustelaine, räägiti uue Mahtra korraldamisest. Keskusteks olid nüüd Hiiu- , Järva- ning Virumaa. Seekord keelduti abiteost heinateol ja rukkilõikusel. Kolga ja Anija talupojad käisid isegi Tallinnas õigust nõudmas, kuid võeti kinni ja peksti poolsurnuks. Karistussalkade abiga suruti vastuhakud, millest küll ükski polnud Mahtraga võrreldav, maha. 1856. aasta talurahvaseadust täiendati 1858. aastal nii, et loobuti üldse teotöö normeerimisest. 1865. a. lubati teorenti ainult veerandi ulatuses koormistest ning sedagi vabatahtlikul kokkuleppel (alates
Nii et ega siis see karjalaps lõunavaheajal väga, nii väga magada ei läbenudki, ei tahtnudki. Lõunaajal oli siis vabam voli. Ega võõra juures olnud, ma olin oma ema karjas. Ega (seal) siis lõunavaheajal tööle nii väga ei sunnitud. Aga õhtupoolikul pidi jälle kell neli sigadega kesapõllule minema. Ja kella kaheksani ja mõnikord pidi isegi (kuni) üheksani põllul olema. Kui perenaine ei saanud kodus sigadega valmis sööki ette anda, (kas ta) oli kusagil heinateol (või), siis ei tohtinud enne koju ka tulla. Pidid aga, niikaua pidid kesapõllul olema, kui perenaine koju tuli ja sigadele söögi moldi pani. Sest karjamaa, see oli ju paljas egas seal ei tea mida suurt võtta olnud. Ja need sead, (ega) need ei seisnud (paigal), käisid mööda kesa. Seal nad tuhnisid ja , ja-ja siis magasid seal siis lohukeste sees, kus nad siis olid 13 tuhninud endale neid asemeid magamise jaoks ja
valdadest talopoegi kokkukutsunud, sest et sel ajal kaugel kodunt ära oli. Pärast Mahtra sõda 1858. a. juuni lõpus algas uus rahutustelaine, räägiti uue Mahtra korraldamisest. Keskusteks olid nüüd Hiiu , Järva ning Virumaa. Seekord keelduti abiteost heinateol ja rukkilõikusel. Kolga ja Anija talupojad käisid isegi Tallinnas õigust nõudmas, kuid võeti kinni ja peksti poolsurnuks. Karistussalkade abiga suruti vastuhakud, millest küll ükski polnud Mahtraga võrreldav, maha. 1856. aasta talurahvaseadust täiendati 1858. aastal nii, et loobuti üldse teotöö normeerimisest. 1865. a. lubati teorenti ainult veerandi ulatuses koormistest ning sedagi vabatahtlikul kokkuleppel (alates jüripäevast 1868 keelati rendilepingute
Ja ega ta ei kaevelnud, kui aega või jõudu väheseks jäi. Hambad risti, aga ta tegi ära kõik, mida Andres talt ootas. Sellest tulenevalt arvan mina, et kuigi Krõõt ei jõudnud nii palju teha kui Andres, oli tal siiski rohkem kohustusi ning tema tegi rohkem. Andres tegi seda, millest ta hea oli. Tassis puid, kaevas kraavi, kündis põldu. Krõõt tegi selliseid asju, mida tolle aja naine ikka tegema pidi. Kõplas põllul, hoolitses pudulojuste eest, kasvatas lapsi, valmistas süüa, tegi heinateol kaasa, valvas majapidamist. Peale tema surma sai alles Andres aru, et kõik mida ta naine tegi oli tähtis ning ta isegi kohati süüdistas end tema tapmises (Mina nõustun temaga selles kohas). Krõõda surmapäeval leidis ta, et polnud kunagi mõelnud sellele, et tema väikse kondiga naise jõud võib otsa saada. Siis läks ta välja, et viimased terad ära külvata. Aga seda ta ei teinud, kuna hakkas taas mõtlema oma naisele ning isegi nuttis ta seal, kivi ääres, kuhu ta oli istunud
noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Rituaalsed toidud Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi. Heinamaarjapäev - 2. juuli Nagu kõik maarjapäevad on seegi püha seotud maarjapuna joomise ja teatavate naistetööde keeldudega. Sealhulgas peeti vahet heinateol. Heinamaarjapäev on olnud veel 17.-18. sajandil populaarne püha, olulise maagilise kombestiku ja oma tavadega. 17. sajandist on teateid, et sel päeval on käidud Viru-Nigulas katolikuaegse kabeli juures palvetamas ja ohvritoite viimas, et loomadele ja endale tervist tagada. Vanadest kommetest püsisid 20. sajandini värvitaimede korjamise ja tuletegemise tava. Viimane eeskätt rannikul ja saartel, kus tehti nn leedutuld. Leedutuleks laoti kõrgemale
kevade ärasaatmise püha. On käidud ühiselt vihtu tegemas. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-suvinepeetripaev.php) 7. juuli - heina-, karuse-, jakobi- ja mädakuu Juuli tähtsaim töö on heinategu, tähelepanu keskpunktis on selleks sobivad ilmad. HEINAMAARJAPÄEV - 2. juuli Nagu kõik maarjapäevad on seegi püha seotud maarjapuna joomise ja teatavate naistetööde keeldudega. Sealhulgas peeti vahet heinateol. Heinamaarjapäev on olnud veel 17.-18. sajandil populaarne püha, olulise maagilise kombestiku ja oma tavadega. 17. sajandist on teateid, et sel päeval on käidud Viru-Nigulas katolikuaegse kabeli juures palvetamas ja ohvritoite viimas, et loomadele ja endale tervist tagada. Vanadest kommetest püsisid 20. sajandini värvitaimede korjamise ja tuletegemise tava. Viimane eeskätt rannikul ja saartel, kus tehti nn leedutuld. Leedutuleks laoti kõrgemale kohale
Laienemine alates 10 saj ekr - Suurele alale Kesk- ja Lõuna Euroopasse, üle Alpide Itaaliasse, Musta mereni, kreekasse, pürenee poolsaarele. Briti saartele ja Iirimaale liiguti omavaheliste hõimutülide ja germaanlaste survel (prantsusmaa ja belgia aladelt) majandusedu aluseks rauatootmine ja sepapde osavus. Relvad ja tööriistad olid hinantu dkaubad ka Roomas. Rauaadraga sai harida ka raskemaid muldi.Sirbi kõrval viljalõikusel ja heinateol kasutati rauavikatit. b) Rooma vallutus Toimus 43 aastal. Vastupanu: Rooma väed purustasid keltide sõjaväe ja tekkis Britannia provints. 60-61 aasta oli keltide ülestõus- valltutati mitmeid Roooma keskused /London), kuid saadi lüüa. Roomlaste kindlused: Rooma võimu põhjapiirile kerkis kogu saart läbiv nn Hadrianuse vall- kindlusvöönd hilisemale sotimaa ründamisele. Roomlaste mõju: kontaktid keltidega ei olnud nii sügavd kui Gallias- keldid ei läinud üle ladina keelele
õnnistamisi. Vanemad valisid oma pojale pruudi. Noorte endi arvamust eriti ei arvestatud. Lapsi sündis nii palju, kui Jumal saatis. Keskmine eluiga oli lühike ja laste suremus sage. 3-4 aastased lapsed õpetati palvetama. Viieaastased lapsed hakkasid juba tööle: hoidsid loomi, aitasid villa kraasimise ja kerimise juures, olid hanekarjas, viisid vanematele toitu põllule järele. Kaheksa-aastased istusid juba hobuse selga, kümneselt äestasid põldu, olid abiks heinateol ja viljalõikusel. Kaheteistaastane oli juba arvestatav abijõud talupoja maja-pidamises, viieteistaastane töötas aga täiskasvanuga võrdselt. Tüdrukud õppisid maast- madalast väiksemate õdede-vendade eest hoolitsema. Kogu pedagoogika oli allutatud kirikule ja õigeusule. Õpetus seisnes kirikuraamatute lugemises, õpetajateks olid vaimulikud. 18 6.8 Renessanss - Uus inimene Renessanss tähendab uuestisündi
õnnistamisi. Vanemad valisid oma pojale pruudi. Noorte endi arvamust eriti ei arvestatud. Lapsi sündis nii palju, kui Jumal saatis. Keskmine eluiga oli lühike ja laste suremus sage. 3-4 aastased lapsed õpetati palvetama. Viieaastased lapsed hakkasid juba tööle: hoidsid loomi, aitasid villa kraasimise ja kerimise juures, olid hanekarjas, viisid vanematele toitu põllule järele. Kaheksa-aastased istusid juba hobuse selga, kümneselt äestasid põldu, olid abiks heinateol ja viljalõikusel. Kaheteistaastane oli juba arvestatav abijõud talupoja maja-pidamises, viieteistaastane töötas aga täiskasvanuga võrdselt. Tüdrukud õppisid maast- madalast väiksemate õdede-vendade eest hoolitsema. Kogu pedagoogika oli allutatud kirikule ja õigeusule. Õpetus seisnes kirikuraamatute lugemises, õpetajateks olid vaimulikud. 18 6.8 Renessanss - Uus inimene Renessanss tähendab uuestisündi. Renessanssi perioodil hakkasid lagunema
Öö läbi sai üleval oldud ja hommikul üle kuuma süsi ja tuha segu karatud. Viimastel jaanipidudel pole sellist lusti veel olnud. Toiduks on olnud enamasti liha." 15 JUULI HEINAKUU Tähtpäev: Heinamaarjapäev 2. juulil Nagu kõik maarjapäevad on seegi püha seotud maarjapuna joomise ja teatavate naistetööde keeldudega. Sealhulgas peeti vahet heinateol. Heinamaarjapäev on olnud veel 17.- 18. sajandil populaarne püha, olulise maagilise kombestiku ja oma tavadega. 17. sajandist on teateid, et sel päeval on käidud Viru-Nigulas katolikuaegse kabeli juures palvetamas ja ohvritoite viimas, et loomadele ja endale tervist tagada. Vanadest kommetest püsisid 20. sajandini värvitaimede korjamise ja tuletegemise tava. Viimane eeskätt rannikul ja saartel, kus tehti nn leedutuld. Leedutuleks laoti kõrgemale
annaabi.ee 
