Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Heelium". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
heelium, gaas, 2018, väärisgaas, wikipeedia, lõikamisel, ülivoolav, lisamaterjal, documents, väärisgaasidHeelium Kristiina Kesküla 10. klass Orissaare Gümnaasium Füüsikalised omadused lõhnata ja värvuseta üheaatomiline gaas; natuke kergem õhust; st -270ºC; kt -269ºC . Keemilised omadused keemiliselt väärisgaas; ei põle. Leidumine leidub vähesel määral Maa atmosfääris; heelium on universumis levikult teine element. Heeliumit eraldatakse tavaliselt maagaasist ja radooni raadiumi radioaktiivse lagunemise produktidest. Kasutamine meditsiinis; õhupallides; süvasukeldumisel; keevitamisel, lõikamisel; jahutab tuumareaktoreid. Heelium üldiselt heelium avastati Päikeselt; kõige ebatavalisem gaas(ei moodusta ühtegi keemilist ühendit) vedel heelium on kõige külmem vedelik; heelium on ülivoolav. Lisamaterjal Kasutatud kirjandus Heelium
kuumaveeallikates. Tööstuslikult saadakse heeliumi kõrvaltootena maagaasi puhastamisel. Avastamine Heeliumi avastas 1868.aastal J. Jaanssen ning temast sõltumatult J. N.Loukger ja E.Frankland. Heelium avastati Päikeselt. Heeliumi omadused Heelium on teiseks elemendiks peale vesiniku oma leviku poolest maailmaruumis. See on lõhnatu, värvitu ja maitsetu üheaatomiline gaas. Keemiliselt on heelium inertne ja gaasiliselt kõige vähem lahustuv. Heelium on kõigi keemiliste elementide seas kerguse poolest teisel kohal kaaludes umbes üks seitsmendik õhu raskusest. Samuti on see vees väga raskelt lahustuv ning mittepõlev. Veeldatud heelium on kõige külmem teadaolev vedelik. Heeliumi kasutusalad Veeldatud heeliumi kasutatakse meditsiinilistes uuringutes (TMR) ning erinevates analüütilistes- ja tootmisprotsessides.
Väärisgaasid Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Heelium 3 3. Neoon 4 4. Argoon 4 5. Krüptoon 5 6. Ksenoon 5 7. Radoon 6 8. Väärisgaaside üldiseloomustus 6 9. Kasutatud kirjandus 7 2 Sissejuhatus
omadused.Toatemperatuuril reageerib vaid mõne metalliga ( Li , U ). Kuumutamisel reageerib paljude metallidega, oksüdeerides neid nitriidideks : 6Li + N2 = 2Li3N ; 3Ca + N2 = Ca3 N2 Aktiivste metallide nitriidides on valitsev iooniline side ja vees nad hüdrolüüsuvad lõpuni, eraldades ammoniaaki: Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Vesinikuga reageerides on lämmastik samuti oksüdeerija ; tekib ammoniaak: N2 + 3H2 = 2NH3 - terava lõhnaga, vees väga hästi lahustuv gaas. Hapnikuga reageerib kõrgel temperatuuril( äike,põlemine,)Esmase saadusena tekib lämmastikoksiid: N2 + O2 = 2NO,madalamal temperatuuril pole ta püsiv ja oksüdeerub edasi NO2 -eks. Tavatingimustes on lämmastik värvitu ja lõhnatu gaas, mis kondenseerub temperatuuril 196° Celsiust värvituks vedelikuks. 4 Väärisgaaside keemilised omadused Väärisgaasid ehk inertgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi 18
2) Lahused................................................................................4 3) Orgaanilised ja anorgaanilised ained...............................................6 4) Magneesium...........................................................................8 5) Allumiinium...........................................................................11 6) Süsivesinikud.................................................................................................12 7) Väärisgaasid............................................................................18 8) Lahuse mõiste.........................................................................20 9) Vee karedus............................................................................21 Vee kareduse leevdendamine.......................................................21 10) Lahustumis protsess.......................................................................................22
Atmosfääris esineb peamiselt Heelium4, Heelium3 osakaal on väga väike. Universumis on He üks levinumaid elemente. He tekib termotuumasünteesil prootonitest tähtede sisemuses (seejuures vabaneb 175 milj kWh energiat 1 kg He kohta). Saamine Tänapäeval eraldatakse He peaaegu eranditult vastavatest looduslikest gaasidest, kus võib sisalduda isegi 27% He. Tavalises tööstustoormes on enamasti siiski vaid mõni kümnendik (min 0,10,4) protsenti heeliumi. Gaas kuivatatakse ja vabastatakse CO2 st, seejärel jahutatakse astmeliselt põhikomponentide eraldamiseks, kuni saadakse küllalt puhas He. Omadused He on: · Kõige inertsem tuntud ainetest. Ei moodusta keemilisi ühendeid ega klatraate. Molekulidevahelised vastasmõjud on heeliumis väiksemad kui üheski teises aines. He aatom (ühtlasi molekul) on molekulaarsetest struktuuridest lihtsaim.
See tähendab et atmosfäär on oluliselt noorem kui arvatud. Geofüüsika Uuringute Ajakiri kirjutas selle kohta, et heelium on tekkinud sügaval kaljude sees ja ta pole jõudnud sealt veel aurustuda. Kuigi kaljude vanuseks peetakse 1 mrd aastat, võimaldab siiski nende suur heeliumi koguse säilumine anda vanuseks ainult aastatuhandeid. (10) 5 Radoon (Rn-222) on värvitu, lõhnatu ja maitsetu radioaktiivne gaas, mis pärineb maakoorest ning tekib uraani (U-238) lagunemisel stabiilseks pliiks (Pb-206). Kuigi radooni poolestusaeg on kõigest 3,82 ööpäeva, on ta ohtlik just oma gaasilise oleku tõttu. Nimelt on radooni poolestusaeg piisav selleks, et gaas jõuaks oma tekkekohast inimese hingatavasse õhku tungida. Seal laguneb radoon edasi järgmisteks elementideks: poloonium-218, plii-214, vismut-214, poloonium- 214, plii-210, vismut-210 ning poloonium-210
kõrge sulamis-temperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). Lisaks on neil ka väga erinevad värvused. Näiteks väävel on kollane, süsinik aga must. Erinevalt metallidest, on nad ka väga halvad elektri- ja soojusjuhid. Sellest tulenevalt koosnevad elektri- ja soojusisolatsiooni materjalid mittemetallidest. Kui metallid olid enamasti tahked ained, siis mittemetallid on enamasti gaasid (hapnik, vesinik, lämmastik, fluor, heelium jne) või ka vedelikud (broom) ja tahked ained (väävel, süsinik, räni, jood jne). Lisan mõned konkreetsemad näited ja lühikirjeldused mittemetallide erinevuste kohta: Fluor peaaegu värvitu (nõrgalt kollane) agressiivne kaheaatomilistest molekulidest gaas; lihtainena. Seda looduses ei esine, ,,süütab" isegi vee; Kloor kollakasroheline agressiivne gaas, võrdlemisi tugev oksüdeerija; Broom punakaspruun kergesti lenduv vedelik;
positiivne o.a Metalliliste elementidega (vesinikuga) on negatiivne o.a Lämmastik Nitrogenium N 2 stabiilset isotoopi massiarvudega 14 ja 15 O.a III kuni V N+7| 2) 5) 1s²2s²2p³ Mittemetall Lämmastik Aatommass on 14,0067 N2 Molekuli läbimõõt on 0,32 nanomeetrit Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta Sulamistemp on 210ºC Keemistemp on 196ºC Füüsikalised omadused Lõhnata, maitseta, värvuseta gaas 78% Maa atmosfäärist Oluline bioelement Kuulub valkude ja nukleiinhapete koostisesse Ammooniumnitriti lagndamisel NH4NO2 = N2 + 2H2O Keemilised omadused Toatemp mõne metalliga( Li , U) Kuumutamisel reageerib paljude metallidega, oksüdeerides neid nitriidideks 6Li + N2 = 2Li3N 3Ca + N2 = Ca3 N2 Lämmastik looduses Äikese ajal, mügarbakterid, tööstuslikult Lämmastikväetised Valkude ja ühendite süntees Happevihmade põhjustajaks
tabelist. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Nimetust halogeenid kasutatakse VII A rühma mittemetallide fluor, kloor, broom ja jood kohta. Halogeenide hulka loetakse ka radioaktiivne element astaat, kuid tema omadusi tuntakse vähe. Füüsikalised omadused halogeenidel: 1) F2 ( Flour ) - helekollane mürgine gaas Leidumine ja saamine: Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost CaF2 ja krüoliidist Na3AlF6. Omadused: Fluor on helekollane, õhust raskem, terava lõhnaga, mürgine gaas. Kui õhus on miljondik osa
käitumine sarnaneb tavaliste tingimuste korral ideaalse gaasikäitumisele, seega ideaalse gaasi seadused on üsna hästi rakendatavad reaalsetele gaasidele ja nende lahustele. 3 1.0 Mis On Hapnik? Hapnik on keemiline element järjenumbriga 8. Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon ( O3). Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas, mis on omapärane selle poolest, et kuigi molekulis on paarisarv elektrone, on ta paramagnetiline. Temperatuuril 183 Celsiust kondenseerub ta siniseks vedelikuks. Ta moodustab 21% Maa atmosfäärist. Õhu koostises sisalduvat molekulaarset hapnikku nimetatakse õhuhapnikuks. Dihapnik on keemiliselt aktiivne. Paljud liht- ja liitained reageerivad temaga kuumutamisel, tihti kaasneb sellega leegiga põlemine. Ka tavalisel temperatuuril reageerib hapnik aeglaselt paljude ainetega.
Lämmastikuühen did: plussid ja miinused Lämmastik Keemiline element järjenumbriga 7. Värvitu, lõhnatu, maitsetu gaas Moodustab maa atmosfäärist 78,09% Veeldub -196 kraadi juures Elektronide arv kihis on 2,5 Lämmastiku kasutamine Ammoniaagi tootmine Inertse keskkonna loomiseks Madala temp. saavutamiseks Tööstusvaldkondades Ajalugu Gaasi kujul avastati 1772.aastal Daniel Rutherfordi poolt Esimesed lämmastiku õhust eraldajad olid Carl Wilhelm Scheele, Joseph Priestley ja Henry Cavendish Prantsuse keemik Antoine Laurent de Lavoisier pakkus uue gaasi nimeks azote Tänapäevase nime nitrogenium andis
keskkonna loomiseks (nt. kergesti süttivate ainete , puhaste metallide ja sulamite töötlemisel). Vedelat lämmastikku kasutatakse madala temperatuuri tekitamiseks, nt. külmutusseadmetes. Vaba lämmastiku kasutamine on piiratud. Teda kasutatakse elektrilampide täitmisel. Meditsiinis kasutatakse puhast lämmastikku kopsude rõhu alla panemiseks mõnede kopsutuberkuloosi vormide puhul. Füüsikalised omadused: Lämmastik on maitseta, lõhnata, värvuseta gaas. Ta on vees vähe lahustuv. Ta on õhust veidi kergem. Tema tihedus (kg/m3) on 1,251. Lämmastiku sulamis temperatuur on 210 oC ja keemistemperatuur on 196oC Keemilised omadused: Lämmastik on väga püsiv, sest molekulis on tal aatomite vahel tugev kolmikside, mistõttu ta on keemiliselt väheaktiivne. Lämmastik reageerib kõrgel temperatuuril, mil side laguneb (~ 1500OC). Väga kõrgel temperatuuril(üle 3000 OC) reageerib lämmastik : a) hapnikuga: N2 + O2 => oksiid: N2 + O2 => 2NO
Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust. Planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. · JUPITER Jupiter on Päikeset viies planeet ning suurim. Seda on uuritud hiidplaneetidest kõige rohkem. Tema magnetväli on tugevam kui Maal. Jupiteri mass on 318 korda suurem Maa massist. Võrreldes Maa tihedusega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem, see tähendab, et ülekaalus on kergemad elemendid nagu näiteks heelium ja vesinik. Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled. Esineb kiirgusvöönd. Tema tiirlemis- periood on ligi 12 aastat. Teised hiidplaneedid liiguvad veelgi aeglasemalt kui Jupiter. Selle orbiit on peaaegu ringikujuline. Eesti rahvaastronoomias peeti Kuu läheduses paiknevat heledat tähte Kuusulaseks. Kui viimane kõndis peremehe (Kuu) ees, olid head ajad - peremees otsis sulast; otsis aga sulane peremeest, olid teadagi halvad ajad
4 / 24 Levik looduses Lihtainena Liitainena ● Maa atmosfääris; ● Vee koostises; ● päikese massis. ● mineraalides; ● vulkaaniliste gaasiliste ● orgaanilistes ainetes. koostises; ● nafta gaaside koostises. 5 / 24 Füüsikalised omadused ● Lõhnatu, värvusetu ja maitsetu gaas. ● Väga tuleohtlik. ● Kergeim gaas. ( https://www.opiq.ee/kit/76/chapter/3794) ● Madal sulamis- ja keemistemperatuur . ● Hea soojusjuht. ● Ei lahustu vees. ● Läbib kergesti poorseid materjale ning õhukesi metalle. ● Saab hoida klaasnõudes. 6 / 24 Keemilised omadused ● H2 on suhteliset väheaktiivne metall. ● Kuumutamisel reageerib paljude ainetega. ● Reageerides mitemetallidega käitub H2 redutseerijana.
· Lihtsaim võimalik aatom. · Sageli ei paigutata teda perioodilisustabelis kindlasse rühma (võiks olla 1. või 17./VIIA rühm). · Universumis levinuim element (~89%). Maal on teda suhteliselt vähe: vesi, fossiilsed kütused. Saamine : laboratoorselt Zn (s) + 2H+ (aq) = Zn2+ (aq) + H2 (g) Tööstuses CH4(g) + H2O(g) =Ni CO(g) + 3H2(g) CO(g) + H2O(g) =Fe / Cu CO2(g) + H2(g) · Vesinik on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. · Vesinik on väga väikese tihedusega 0,089 g/l · Kondenseerub alles 20 K juures. · Kasutamine aastas toodetakse 3·108 kg. Pool sellest kulub ammoniaagi sünteesiks. Kolmandik metallide hüdrometallurgiliseks ekstraktsiooniks: Cu2+ (aq) + H2(g) Cu(s) + 2H+ (aq) Margariini tootmine jms. 8. Vesiniku olulisemad ühendid (hüdriidid ja oksiidid): kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Vesinik annab nii katiooni (H+) kui aniooni (hüdriidioon H-).
Tallinna Radioaktiivsus Uurimustöö Õpilane: Klass: Õpetaja: Kuupäev: 18.05.2010 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................lk 3 2. Radioaktiivsuse avastamine ja uurimine.............................................................lk 4-5 3. Radioaktiivne lagunemine...................................................................................lk 6 4. Radioaktiivsus meie elukeskkonnas....................................................................lk 7-8 5. Radioaktiivsus Eestis..............................................................................................lk 9 6. Radioaktiivsuse toime inimorganismile..........................................................lk 10-11 7. Tuntuimad radio
Prootium on universumis, tähtedes ja hiidplaneetides kõige tavalisem elemendi isotoop. Sisaldus maakoores on massi järgi väike (0,87%), aatomite arvu järgi suur (17%). Vesinik on leviku poolest Maal 9. kohal, universumis kõige levinum element. · Deuteerium 21H ehk D (raskevesinik) Deuteeriumi leidub maailmameres keskmiselt üks 2H aatom 6400 H aatomi kohta ehk umbes 0,156 . Lihtainena esineb deuteerium äärmiselt väikestes kogudes. See on omadustelt diprootiumi H2 sarnane gaas valemiga 2H2 või D2. Deuteeriumi levinuim ühend universumis on ühend tavalise 1H aatomiga ehk 2H 1H või DH. · Triitium 31 H ehk T (üliraske vesinik), radioaktiivne. Looduses esineb triitiumi väga väikestes kogustes. Ta tekib enamasti atmosfääri ülakihtides kosmilise kiirguse mõju tõttu atmosfääris leiduvatele gaasidele. Levinuim triitiumi tekke mehhanism toimib, kui lämmastiku molekulid on avatud kosmilisele neutronivoole
(asendusreaktsioonil) Kippi aparaadis: Zn+H2SO4=ZnSo4+H2 b) aktiivsete metallide (leelismetallide) ja vee reageerimisel: 2Na+2H2O=2NaOH+H2 c) vee elektrolüüsil: 2H2O=2H2+O2 Tööstuslikult toodetakse vesiniku 1) vee elektrolüüsil, 2) veegaasist C+H2O=CO+H2 d) loodusliku gaasi (metaani) konverteerimisel: 1400*C CH4+2H2O--------CO2+4H2 3. Füüsikalised omadused. Vesinik on värvuseta, lõhnata, maitseta gaas. Ta on kõige kergem gaas. Vees lahustub vesinik halvasti, hästi lahustub ta mõnedes metallides, näiteks pallaadiumis. Vesiniku suure soojusjuhituvuse tõttu jahtuvad kuumad kehad vesinikus 7 korda kiiremini kui õhus. 4. Keemilised omadused. a) Vesinik põleb õhus ja hapnikus veeauruks: 2H2+O2=2H2O Vesiniku ja hapniku segu plahvatab süütamisel. Gaasisegu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust, nimetatakse paukgaasiks. b) Kõrgel tempeartuuril
Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektroluusil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Paiknemine: Fluor on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 2. perioodis, järjenumbriga 9 ja aatommassiga 19 Sümbol: F Omadused Keemilised omadused: Kõige aktiivsem mittemetall Reageerib kõikide metallide ja mittemetallidega Füüsikalised omadused: Kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas Sulamistemperatuur 219,6°C Keemistemperatuur 188,13°C Fluor looduses Looduses leidub fluori ainult ühenditena, teda sisaldavad mitmesugused mineraalid. Fluori saadakse sulatatud kaaliumvesinik- fluoriide elektrolüüsides Fluori ja fluoriühendite tootmiseks kasutatakse üldiselt fluoriiti, kuna krüoliit on haruldane mineraal, mille ainsad Fluoriit tööstuslikud varud asuvad Gröönimaal.
Pasiivne, kuigi teemant veidi aktiivsem, tulekindel. Karbüün- süsinikaatomite lineaarne pölümeer. Fulleereenid – avastamise ja uurimise eest anti Nobeli preemia. Lonsdeiliit – moodustub kõrgetel rõhkudel ja suht madalatel temperatuuridel, on leitud meteoriitides. Keem OM - Kem.akt. Sõltub süsiniku erivormist. Madalatel temp keemiliselt inertne (raskesti sulatatav) Ühendid: Oksiidid: CO (vingugaas)- värvitu ja lõhnatu väga mürgine põlev gaas, tekib süsinikku sis kütuste mittetäielikul põlemisel, hapniku juuresolekul põleb sinise leegiga, CO2 (süsihappegaas)- värvitu, mittepõlev, hapuka maitse ja lõhnaga gaas, ei ole mürgine kuid ei toeta ka hingamist ega põlemist. Tekib süsinikuühendite oksüdatsiooniprotsessides C3O2 (trisüsinikoksiid)- lämmatava lõhnaga värvitu gaas. Vesinikühendid- rikas C ühendite klass 1)alkaanid 2)alkeenid 3)alküünid 4)tsüklilised 5)mitme kaksiksidemega
gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslastest ja rõngastest. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. 26.Päike. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit).
elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas.Hapniku tarvitatakse keemia-, metallurgia-, jm tööstusts, meditsiinis jm. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Hapniku üldiseloomustus Hapnik, O, Oxygenium- keemiliste elementide perioodilisusüsteemji 6 rühma element, mittemetall ; järjenumber 8, aatommass 15,9994. Hapniku oksüdatsiooniaste ühendis on II ja I
Otepää Gümnaasium Kristjan Marcus Sulaoja 8.b klass VASE, RAUA JA ALUMIINIUMI KASUTAMINE IGAPÄEVAELUS Loovtöö Juhendaja: Mariana Naaber Otepää 2016 SISUKORD ....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................... 4 1.Ülevaade kirjandusest.................................................................................5 1.1.Vask....................................................................................................... 5 1.1.1.Kasutami
2CH4 + O2 → 2CO + 4H2 CH4 + 2H2O → CO2 + 4H2 3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.): katoodil - : 4H2O + 4e → 2H2 + 4OH- anoodil + : 2H2O - 4e → 4H+ + O2 4. Laboris kõige sagedamini: Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 (sisaldab lisandina HCl ja happe aerosooli) 5) Välitingimustes mõnikord hüdriididest: CaH2 + 2H2O → Ca(OH)2 + 2H2 1 mol = 42 g 2 . 22,4 l 2.1.3. Omadused Kergeim gaas (ja üldse aine), 14,5 korda õhust kergem Molekul kaheaatomiline: H2 Parim gaasiline soojusjuht Difundeerub kergesti läbi paljude materjalide, väga “liikuv” kõrgemal temp-l läbib ka metalle Lahustub halvasti vees ja org. lahustites, hästi mõnedes metallides (Pd, Pt) Aatomi H ja molekuli H2 mõõtmed väga väikesed, molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav
RAUD Referaat Juhendaja: Pärnu 2007 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................3 1. RAUD.......................................................................................................................................................................4 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................................................8
planeedikosmogoonias nimetatakse Päikeseuduks. See rõngas ongi tulevaste planeetide, nende kaaslaste, komeetide jms. materjaliks. (1) Praegu eksisteerivate udukogude keemiline koostis on meile teada spektraalvaatluste põhjal. Nagu tähtedeski, moodustab põhilise osa sellest vesinik (gaasudukogude punakas värvus on põhjustatud just vesiniku kiirgusest lainepikkusel 656,3 nm). Ka sisaldab udukogude gaas heeliumi, hapnikku, süsinikku ja teisi Maal tuntud elemente. Lisaks on raadioteleskoopidega kindlaks tehtud ka mitmesuguste keemiliste ühendite olemasolu. Millest aga koosneb kosmiline tolm, võime vaid oletada. Ja kõige lihtsam on oletada, et udukogu keemiline koostis oli samasugune, kui me praegu näeme Päikesel. (1) Järgmine oletus, mille peame tegema, on vastus küsimusele, millises olekus oli see aine. Et end mitte liialt siduda, võetakse keskkond kolmekomponendilisena
Raske vesinik e. deuteerium (D): p+ on 1, n0 on 1, massiarv 2. Üliraske vesinik e. triitium (T): p+ on 1, n0 on 2, massiarv 3. Vesiniku leidumine. 75% Päikese ja tähtede massist. Kuna H2 on väga kerge, siis Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida. Vähesel määral leidub vulkaaniliste gaaside ja naftagaaside koostises. Vesiniku füüsikalised omadused. Värvusetu, lõhnatu, maitsetu, kõige kergem gaas. Vees lahustub väga halvasti (hästi pallaadiumis). Väga madal keemistemperatuur. Vesiniku kasutamine: Vesinikuenergeertika:2H2+O2=2H2O (H<0),eksoterm. Kütuselemendid, kasutatakse kosmoslaevades. Raketikütusena. Redutseerijana metallimaakidest metalli saamisel. Ammoniaagi (NH3) tootmisel. Vesiniku keemilised omadused. Tavatingimustel väheaktiivne.Kõrgemal temperatuuril 1.) H2 on tavaliselt redutseerija (H0 -1e-= H+1) : H2+Cl2=2HCl H2+S=H2S 3H2+N2=2NH3 H2+CuO=Cu+H2O 2
kogu elusa materjali alusaine loomise on selle reaktsiooni tulemusena atmosfääris vaba hapnik ja maapõues taandatud süsiniku varud (süsi, nafta, põlevkivi, turvas jne.). Kompleksühendid on ka hemaglobiin ja müoglobiin. 31. Aine agregaatolekud mille poolsest erinevad gaasilised ained, vedelikud ja tahkised - Gaasides toimub praktiliselt piiramatu difusioon selle tulemusena jaotub gaas ühtlaselt temale ettenähtud ruumi ja seepärast puudubki gaasil kindel kuju ja maht viimased olenevad selle anuma kujust ja mahust, milles gaas viibib. Vedelikel on vedelike faasis alati kindel ruumala, sest nende molekulid asetsevad üksteisele palju lähemal. Vedeliku molekulid püüavad ruumis paigutuda suuremal või vähemal määral korrapäraselt püüavad luua ajutisi tasakaaluseisundeid moodustuvad väikesed kristallvõretaolised sruktuurid
Põltsamaa Ühisgümnaasium Metall: kaltsium Referaat Annika Allik 10A 11.03.2011 SISUKORD · Ülevaade kaltsiumist......................................................................3 · Leidumine.......................................................................................3 · Kaltsiumi omadused.......................................................................4 · Sisaldumine organismis.................................................................5 · Kaltsiumi ühendite kasutamine.......................................................6 · Kasutatud kirjandus........................................................................7 ÜLEVAADE KALTSIUMIST Humphry Davy oli inglise keemik, kes avastas ja eraldas kaltsiumi sulatatud leeliste elektrolüüsi teel. Kaltsium on keemiline el
Universumis levinuim element (~89%). Sageli ei paigutata teda perioodilisustabelis kindlasse rühma (võiks olla 1. või 17./VIIA rühm). Maal on teda suhteliselt vähe: vesi, fossiilsed kütused. Suur vesiniku sisaldus päikeses ja psüsteemis. Planeetidest on kõige H-rikkam atmosfäär Jupiteril. Saamine laboratoorselt: metallid enne vesinikku reageerivad hapetega (Zn ja Fe)(HF, H2SO4) Zn(s) + 2H(aq)+ Zn2(aq) + H2(g) tööstuses vt slaidilt Vesinik on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas.·Vesinik on väga väikese tihedusega 0,089 g/l · Kondenseerub alles 20 K juures. Vesiniku molekulil kõige väiksem aatom- ja molekulmass ning sellest tingitult ka kõige suurem liikumiskiirus (difusioonkiirus). Tavatingimustes ja madalal temp on väheaktiivne, toatemp reageerib vaid flouriga. Kasutusalad: õhupalli täitegaasina, aastas toodetakse 3·108 kg. Pool sellest kulub ammoniaagi sünteesiks.(ka vesinikkloriidi, süsivesinike, alkoholide sünteesis lähteaine).
Tabasalu Ühisgümnaasium Referaat ETANOOL Koostaja: Tabasalu 2014 Sisukord: 1.Sissejuhatus......................................................................................................................................2 2.Saamine, leidumine..........................................................................................................................2 2.1Leidumine...................................................................................................................................2 2.2Saamine...................................................................................................................................... 2 3.Omadused.........................................................................................................................................2 3.1Füüsikalised omadused...............................................................................................
Esimese maailmasõja ajal. On kasutatud broomisisaldavaid aineid tööliste demonstratsioonide laialiajamiseks ja võitluses streikivate tööliste vastu. 5 Fluor Fluor on keemiline element järjenumbriga 9. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 19. Keemilistelt omadustelt on fluor halogeen. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule ja on normaaltingimustel kollakas gaas. Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem. Kõigist elementidest on ta kõige elektronegatiivsem, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste kõigis ühendites -1. See puudutab ka tema ühendeid hapnikuga - hapniku fluoriide. Vesinikuga moodustab fluor vesinikfluoriidi. Ta reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega. Inimkehale (nii limaskestadele kui ka nahale) mõjub fluor söövitavalt. Fluor on Universumis üsna levinud element. Mõnede teooriate kohaselt võib see olla tingitud
annaabi.ee 
