Sel korral oleks poiss ääre pealt surma saanud, sest vanamees oli tõmmanud paati liiga erksa kala ning kala oleks peaaegu paadi puruks peksnud. Poiss pakkus, et ta osab vanamehele kolm sardiini, kuid Santiago keeldus. Lõpuks suutsi poiss siiski kaubelda, et ta toob vanamehele ühe sardiini. Poiss oleks need isegi varastanud, kui ta oleks pidanud, kuid ta siiski oli need ostnud. Santiago palus, et poiss aitaks tal tassida paadi masti, puust kasti, kongitsat ning harpuuni paadist osmikusse. Keegi külarahvast ei oleks küll tal neid paadist ära võtnud, kuid ta ei jätnud neid neile asjatuks kiusatuseks, pealegi oleks hommikune kaste neile viga teinud. Nad kõndisid kahekesi vanamehe osmiku juurde ning astusid selle avatud uksest sisse. Mast oli peaaegu sama pikk kui selle maja ainus ruum. Maja ehitus materjalina oli kasutatud kuningpalmi sitkeid pungasoomuseid. Seinal rippus ka pilt Jeesuse Pühast Südamest ja veel üks pilt Virgen de Cobrest.
Sel korral oleks poiss ääre pealt surma saanud, sest vanamees oli tõmmanud paati liiga erksa kala ning kala oleks peaaegu paadi puruks peksnud. Poiss pakkus, et ta osab vanamehele kolm sardiini, kuid Santiago keeldus. Lõpuks suutsi poiss siiski kaubelda, et ta toob vanamehele ühe sardiini. Poiss oleks need isegi varastanud, kui ta oleks pidanud, kuid ta siiski oli need ostnud. Santiago palus, et poiss aitaks tal tassida paadi masti, puust kasti, kongitsat ning harpuuni paadist osmikusse. Keegi külarahvast ei oleks küll tal neid paadist ära võtnud, kuid ta ei jätnud neid neile asjatuks kiusatuseks, pealegi oleks hommikune kaste neile viga teinud. Nad kõndisid kahekesi vanamehe osmiku juurde ning astusid selle avatud uksest sisse. Mast oli peaaegu sama pikk kui selle maja ainus ruum. Maja ehitus materjalina oli kasutatud kuningpalmi sitkeid pungasoomuseid. Seinal rippus ka pilt Jeesuse Pühast Südamest ja veel üks pilt Virgen de Cobrest.
ning väliskujundusele. Sõlmituseks võib lugeda kohta, kus vanamees avaldab oma plaani minna 85. korda merele ja tulla tagasi 1000-naelase kalaga. Poiss aitab Santiagol paati ette valmistada ja vette lükata. Algab neljapävane mereretk, mis koosneb pidevast pinge tõusust seoses suure kalaga võitlemisel. Siin toimubki enamus raamatu süzeest. Ka gradiatsiooni printsiibist peab autor kinni. Kulminatsioon tuleb, kui vanamees neljandal päeval kala lõpuks paadi ligi saab ja talle harpuuni südamesse lööb. Järgneb pööre, ja kurnatud mees võtab ette tagasitee, mille käigus haid söövad suure osa püütud kalast ära ning väheneb lootus terve kalaga koju jõuda. Lõpplahendusena jõuab vanamees kodusadamasse tagasi ja heidab hurtsikusse puhkama. Hommikul avastavad külaelanikud rannast paadi ja selle külge seotud 12-jala pikkuse kala korjuse. Seda pilti nähes mõistavad nad, millise võitluse loodusega on peategelane maha pidanud.
enne Monacost Menorcasse (25. mai 11. juuni), kuid koostöö Jackiga ebaõnnestus. Bombard sõitis oma l'Hérétique nimelise kummipaadiga, mis oli ainult 4,5 meetrit pikk, võttes kaasa ainult sekstandi ja raadiosaatja. Sekstant on mõõteriist mida tavaliselt kasutatakse objekti kõrguse mõõtmiseks horisondist. Bombard teatas, et ta jäi ellu tänu kaladele - ta kasutas kalu nii värske vee pressimiseks lihast kui ka toiduks. Kalad püüdis ta enda tehtud harpuuni ja konksudega. Lisaks tarbis ta planktonit skorbuudi vältimiseks. Skorbuut on meremeeste haigus, mis tekib C-vitamiini puudusest ning mille tagajärjel võib surra veepuudusesse, sest veresooned lekivad. Ta jõi piiratud hulgal merevett iga päev. 53. päeval kohtas ta laeva, mille meeskonnast öeldi talle, et tal on veel üle tuhande kilomeetri seilata. Laeva meeskond pakkus talle sööki, kuid Bombard keeldus ja otsustas jätkata. Bombard jõudis Barbadosele 23
tundmatute inimeste poolt kelle päritolu Kapten Nemo Pierre Aronnaxile, Ned Landile ja Conseilile avaldada ei soovinud. Pierre Aronnax: Kuulus ja haritud Pranslasest loodusteadlane. Tänu tema raamatule "Ookeani sõgavused", võttis Kapten Nemo Ned Landi, Conseili ja loodusteadlase enda oma allveeleave pardale. Conseil: Pierre Aronnaxi Flaamlasest teener, kes oli hästi haritud ja järgnes Pierre Aronnaxile kõikjale. Ned Land: Ägeda loomuga Ameeriklasest kuulus vaalakütt, kelle harpuuni eest ei pääsenud ükski vaal. Lühikokkuvõte: Juba mõnda aega olid paljud laevad kohanud merel mingit hiiglasliku asja, pikka sigarikujulist eset, mis oli suurem ja ka kiirem kui vaal, ning mõnikord helendas . Pärast aurik "Scotia'ga" juhtunud "õnnetust" otsustas valitsus "koletise" tabamiseks välja saata fregati "Abraham Lincoln", kuhu kutsuti Prantsusmaad esindama ka Pierre Aronnax. Lõpuks õnnestuski neil leida otsitav ese. Pärast tundidepikkust jälitamist ründas
Vanamees õngitses, päike kõrvetas, aga ei ühtegi kala. Ta nägi eemal linde ja mõtles, et seal peab kindlalt kala olema. Ta sõudis sinna ja püüdis, kui järsku näkkas, kala tundus olevat suur, kala oli umbes saja sülla sügavusel. Kalal oli nii palju jõudu, et ta suutis isegi paati vedada. Kala vedas paati neli päeva, et oleks mingitki väsimus märki näha. Suurest sikutamisest tõmbas vanamehel käe krampi ja peopesa veriseks. Kui kala veest välja hüppas võttis vanamees harpuuni ja lõi talle selle otse südamesse, sellpeale kala ka suri. Kalast tuli nii palju verd et isegi haid said lõhna ninna ja ilmusid kohale. Vanamees võitles haidega, aga tal oli vähe jõudu. Ta suutis ka mõned haid ära tappa, aga asjatult. Neid haisid tuli koguaeg juurde. Haid sõid vähe haavalt suurt kala kuni lõpuks polnud kalast enam midagi järgi. Lõpuks leidis vanamees kodusadama ülesse ja läks kohe koju magama. Rahvas imestasid kala suurust, keegi olevat kala ära mõõtnud
seaduse käsul makse maksta. Hiljem jäeti nad aga õigustest ilma ja orjade elu muutus raskemaks. Egiptust on tihti kutsutud Niiluse anniks, sest just selle jõe tõttu on Egiptus olnud heal järjel. Mööda niilust lõunasse sõites pidi paat olema alati täispurjes,aga põhja sõideti alati alla lastud purjega. Isegi pesu pesti Niiluses,aga see töö jäeti alati meestele,sest oli oht langeda krokodilli söögiks.Vana Egiptuses oli põhitoiduks kala,mida püüti kas harpuuni,kahva või papüüruse kiududest valmistatud võrguga.Papüürus kasvas põhiliselt Niiluse soistel kallastel ja sellest valmistati ka paate.Niilus oli aga ka oluline aastaaegade määramisel. Esimene aastaaeg kestis märtsist juunini, mida nimetati põuaperioodiks või viljakoristusajaks. Teine aastaaeg(juulist oktoobrini) oli üleujutuste aeg. Puhta vee ja aeglase jooksuga jõest sai kiirevooluline, algul rohekassogase hiljem mudast punase veega jõgi. Egiptus kattus rohelusega. Peeti
Aluspinnalt saab seda tigu eemaldada ainult peitli abil, mis surutakse looma jala talla ja kalju pinna vahele. Merikõrva püütakse tema maitsva liha ning ka koja pärast, mis on väärtuslik tooraine mitmesuguste pärlmutrist nipsasjade valmistemiseks. Mõnikord leitakse merikõrvade kodadest ka hinnalisi pärleid. OHTLIKUD TEOD Soojasid meresid asustavad koonuskodalased on eriti huvitavad oma hästiarenenud mürginäärme poolest, mis varustab mürgiga omapärast "harpuuni", mida see tigu kasutab toiduks olevate kalade püüdmisel. Koonuskodalase mürk on ohtlik ka inimesele, tekitades kergematel juhtudel ägedat nahapõletikku. Väga tihti võib koonuskodalase mürk kutsuda esile ka halvatuse ning inimese kiire surma. SEEPIA Rannikulähedastes vetes kuni 200m sügavusel elavad seepiad on jätnud inimkultuuri ülisügava jälje. Nimelt valmistatakse selle looma tindivedelikust sügava pruuni tooniga värvi- seepiat
märkab vees suurt kogu.] Olev (näitab sõrmega kogu suunas): Vaadake sinna! Tundub, et kellegi saame kätte! Roy: Ole nüüd rahulik ja aidake ta mul võrku ajada. [Proovitakse tundmatut kogu võrku ajada. See aga nurjub ja Roy algatusel haaratakse harpuunid.] Roy: Nüüd! [Tabamus. Saak tõmmatakse paati.] Olev: Ongi kaheksajalg! Meie esimene kaheksajalg! Roy: Ära nüüd liigselt erutu, see on siinkandis üsna tavaline. [Järsku kaheksajalg hakkab liigutama. Olev haarab järgmise harpuuni.] Kaheksajalg: Pidage! Mehed hämmingus: Sa räägid! Kaheksajalg: Räägin jah, mis siis sellest? Kalev: Kaheksajalad ei räägi! Kaheksajalg: Ega ma polegi päris tavaline kaheksajalg. Mu ema, Eva, on inimene. Kalev Olevile: See on ju meie ema nimi. Kas võib tõesti olla? Olev: Kuule, kaheksajalg, kas su ema elab veel? Kaheksajalg: Elab ikka. Pange mind mõnda veetünni ja võtke mind maale kaasa, siis võin juhatada. Roy: See peab vist uni olema.
koguvad toidu loomadki. Koriluse all mõistame marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduste korjamist toiduks. Algmajanduses oli korilus küttimise ja kalastuse kõrval paiguti isegi tähtsaim tegevus, kuuludes tavaliselt naiste ja laste tööde hulka. Nad muretsesid veel pihukirvega, nuiaga ja kepiga omale ka süüa. Nad pidasid jahti ka suurtematele loomadele näiteks mammutitele. Pärast harpuuni leiutamist hakkasid inimesed tegelema rohkem kalastamisega. Koriluse korral ei tekkinud toodangust mingeid ülejääke, sest toodeti ainult iseendale. Korilased moodustavad kuni mõnesaja inimese suurusi kogukondi ja on üksteisest täiesti isoleeritud. Koriluses ei eksisteeri kaubandust ja raha, ei ole liiklusteid ega veondust. Kuna saadused ei vaja töötlemist, siis pole ka käsitööd ja tööstust. Neil ei ole vajadust riigi järele.
Üritas magada, kuid kala hakkas sikutama ning tegi talle haiget. ● Kala hüppas veest välja ning Santiago nägi teda esimest korda. ● Merliini tiirutamisel ja hüppamisel sai ta kala paadile piisavalt lähedale, et kala harpuuniga tappa. ● Ta sidus kala paadi külge ning hakkas tagasi seilama. Merliinist väljub veri meelitas ligi haid. ● Ta võitles mitme haiga. Esimese tappis ja järgneva kolme hai korral kaotas oma harpuuni, kui lõi selle ühele haile silma. Ta sidus oma aeru ja noa kokku, kuid tera murdus järgneva hai sees. Selle järel üritas haidest lahti saada nuiaga, kuniks enam ei suutnud vastu panna ning jäi paadi põhjale lebama. ● Santiago jõudis sadamasse vaid kala uimega ning jõudis vaevu oma koduni, et puhata. ● Hommikul saabus Manolini, kes hakkas tema eest hoolitsema ning tundis nii suurt kurbust, et nuttis. ● Santiago uinus ning nägi unes lõvisid. 9
samal viisil koguvad toidu loomadki. Koriluse all mõistame marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduste korjamist toiduks. Algmajanduses oli korilus küttimise ja kalastuse kõrval paiguti isegi tähtsaim tegevus, kuuludes tavaliselt naiste ja laste tööde hulka. Nad muretsesid veel pihukirvega, nuiaga ja kepiga omale ka süüa. Nad pidasid jahti ka suurematele loomadele näiteks mammutitele. Pärast harpuuni leiutamist hakkasid inimesed tegelema rohkem kalastamisega. Koriluse korral ei tekkinud toodangust mingeid ülejääke, sest toodeti ainult iseendale. Korilased moodustavad kuni mõnesaja inimese suurusi kogukondi ja on üksteisest täiesti isoleeritud. Koriluses ei eksisteeri kaubandust ja raha, ei ole liiklusteid ega veondust. Kuna saadused ei vaja töötlemist, siis pole ka käsitööd ja tööstust. Neil ei ole vajadust riigi järele.
Lk 54 Millest saab vanamees aru, et varsti jääb tema kalale peale? Kui turi paistis juba palju kõrgemal, oli vanamees juba kindel, et kui ta veelgi rohkem nööri kätte saab, tõmbab ta kala paadi külje alla. Nii mitmel korral ebaõnnestus, kuniks võttis vanamees kokku kogu oma valu, oma viimase jõunatukese ning ammukadunud uhkuse, seadis ta need vastu kala agooniale. Lk 60-61 Kuidas kala sureb? Vanamees virutas harpuuni kogu jõust kala külje sisse, täpselt suure rinnauime taha, mis ulatus kuni inimese rinnuni. Ta tundis, kuidas raud lihasse tungis, ja, kogu oma keha raskusega harpuunile vajutades, surus seda ikka sügavamale ja sügavamale kala ihhu. Lk 67 Millise vanamehe tähtsa elupõhimõtte leiad sellelt leheküljelt? Inimene pole loodud alistumiseks. Inimest võib hävitada, kuid mitte võita. Lk 76-82 Milline on vanamehe viimane võitlus haidega? Kuidas vanamees koju jõuab? Kui
tööriistu ja võisid olla ka ühesugused matmiskombed. 1) Asulakohad (lk 12) · Rajate veekogude lähedale 2) Töö-ja tarberiistad (lk 13) · Valmistati kivist, luust ja sarvest, ka puidust · Kivist kasutati kõige enam tulekivi · Kivikirved olid ebakorrapärased 3) Elatusalad (lk 13) · Kalastamine, küttimine, korilus · Küttimisel kasutati oda, vibu, noolt, püüniseid, lõkse · Kalastamisel kasutati ahi, harpuuni, jäätuura, õngesid Kammkeraamika Tooge välja näiteid, et Kammkeraamika kultuur oli arenenum kui Kunda kultuur. · Osati kududa kangast · Tööriistad olid paremini lihvitud ja teritatud · Püstitati suuri neljakandilisi postidele tuginevaid hooneid · Osati teha savinõusid · Ilmusid luust ja merevaigust kujukesed · Surnud maeti asula territooriumile, vahel isegi põranda alla, mis näitab esivanemate kultust Venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur Umbes 3000
Sel korral oleks poiss ääre pealt surma saanud, sest vanamees oli tõmmanud paati liiga erksa kala ning kala oleks peaaegu paadi puruks peksnud. Poiss pakkus, et ta osab vanamehele kolm sardiini, kuid Santiago keeldus. Lõpuks suutsi poiss siiski kaubelda, et ta toob vanamehele ühe sardiini. Poiss oleks need isegi varastanud, kui ta oleks pidanud, kuid ta siiski oli need ostnud. Santiago palus, et poiss aitaks tal tassida paadi masti, puust kasti, kongitsat ning harpuuni paadist osmikusse. Keegi külarahvast ei oleks küll tal neid paadist ära võtnud, kuid ta ei jätnud neid neile asjatuks kiusatuseks, pealegi oleks hommikune kaste neile viga teinud. Nad kõndisid kahekesi vanamehe osmiku juurde ning astusid selle avatud uksest sisse. Mast oli peaaegu sama pikk kui selle maja ainus ruum. Maja ehitus materjalina oli kasutatud kuningpalmi sitkeid pungasoomuseid. Seinal rippus ka pilt Jeesuse Pühast Südamest ja veel üks pilt Virgen de Cobrest.
Lisaks neile veel juur- ja puuvilju ning viinamarju. Egiptust on tihti kutsutud Niiluse anniks, sest just selle, maailma pikima, jõe tõttu on Egiptus olnud heal järjel. Samuti oli Niilus ka tähtsaim liiklus- ja kaubatee. Lõunasse sõites oli paat alati täispurjes, põhja siirduti aga alla lastud purjega. Ka oma pesu pesti Niiluses. See tegevus oli Vanas-Egiptuses aga usaldatud meestele, oli ju oht langeda krokodilli saagiks. Egiptlaste põhitoiduks oli kala, mida püüti kas harpuuni, kahva või hoopis papüüruse kiududest valmistatud võrguga. Papüürus, mis kasvas jõe soistel kallastel koos lootosega, oli ka materjaliks paatide meisterdamisel. Just need soised alad olid lindude meelispaigaks. Igal aastal toitsid mägede tulvaveed Niiluse lisajõgesid, mis põhjustas üleujutuse. Jõgi oli aga ka oluline aastaaegade määramisel. Esimene aastaaeg kestis märtsist juunini, mida nimetati põuaperioodiks või viljakoristusajaks
Tegeleti küttimisega. Keskmisel kiviajal valmistati tööriistu peamiselt kivist, kuid ka luudest, sarvedest ja puust. Pulli asula Pärineb umbes 9000 aastast eKr, seega on see vanim Eesti teadaolev asula. Pulli asula avastasid geoloogid 1967. aastal. Asula paiknes tolleaegse Pärnu jõe suudmes. Pulli asulas olid väga hästi säilinud luust ja sarvest valmistatud esemed, mida leiumaterjali hulgas leidus rohkesti (näiteks õngekonksud, tuurad, harpuuni- ja ahinguotsad, loomahammastest valmistatud ripatsid, üks arvatav loomakujuke). Leiti ka puusütt, loomaluid, kalaluid. Kaladest olid esindatud vaid koha ja latikas, loomadest ülekaalus põder ja kobras. Veidi saadi ka koeraluid, keda arvati olevat kodustatud. Leiti mõned lõkkekohad, neist üks kividega. Leitud kiviriistad olid väikesed. Osa neist oli valmistatud kvaliteetsest musta värvi tulekivist, mida Eestis looduslikult ei leidu
Hiidkalmaar on kõige suurem peajalgne ning tema keha pikkus võib ulatuda kuni paarikümne meetrini. Vabal tahtel ei tõuse hiidkalmaarid kunagi mere pinnakihtidesse, sest süvamereloomadena ei talu nad madalat rõhku. Ent kui mõnede meremeeste jutud paika peavad, olla 3.juulil 1874.a. hiidkalmaar rünnanud India ookeanis tuulevaikuse kätte jäänud 150-tonnise veeväljasurvega purjelaeva "Perle". Nimelt märganud keegi madrustest eemal kobrutavat vett, läkitanud sellesse kohta harpuuni, mis tabanud hiigelsuurt looma. Haavatud kalmaar sööstnud laeva kallale, kahmanud oma haarmega selle mastist ning tõmmanud laeva ümber. Haarme pikkus olnuvat 30 meetrit. Selles ründes, mis tegelikult oli ju kalmaaripoolne hädakaitse, olevat hukkunud pool laeva meeskonnast. Loomariigi kõige kohutavamad jõukatsumised leiavad aset meres, arvatavasti umbes ühe kilomeetri sügavusel või sügavamalgi. Osapoolteks nendes võitlustes on kaselott ja hiidkalmaar. Võitjaks
Pasunahelide ja trummipõrinate saatel avatakse esimese lauda värav, kust jookseb välja noor 4-5 tunnisest pimedas viibimises pimestataud loom." Võitlus jaguneb tavaliselt nelja järku: 1) kapeadoorid lehvitavad violetseid linasid härja silmade ees, et neid vihale ajada. 2) Areenile ratsutavad kaks pikadoori, kelle ülesandeks on odavart kaenla all hoides härjale turja kolm haava lüüa. 3) Areenile tulevad kolm banderiljeerot, kes hoiavad kummaski käes harpuuni, mille nad peavad härjale turja lööma. 4) Algab võistluse kõige tähtsam osa härja tapmine. Areenile ilmub matadoor ja palub presidendilt luba härg tappa. Sellest hetkest peale seisavad nad areenil kahekesi üksteisega vastamisi, kuni härja närvid ei pea enam vastu ja ta sööstab ründama. Algab võitlus elu ja surma vahel. Härja tapmiseks on välja pandud 90cm pikkune kahe teraga mõõk. Matadoori tegevust piiravad seadused, millest üle astudes alandab ta ennast elu lõpuni
asulad Eesti rannikul ja saartel moodustavad üsna omanäolise kultuuri, mis erineb teistest samaaegsetest asulatest. Seetõttu võib arvata, et hooajati hülgeküttimisega tegelevad üksikud rannakülad tekkisid juba väga kauges minevikus. Enam vähem sarnane olukord säilis Eestis kuni möödunud sajandini, kuigi arheoloogilised leiud hülgeküttimise järjepidevust otseselt ei kinnita. Aja jooksul täiustusid hülgepüügiriistad ja -meetodid. Harpuuni kasutati aga seks otstarbeks veel käesoleval sajandilgi. Hülgeküti põhivarustuse juurde kuulusid veel käks ja pussnuga, viimastel sajanditel püss. Pikematele jahiretkedele mindi paadiga, mida sai mööda jääd edasi lükata ja kus ka magati. On teada, et püügil kasutati ka erilisi hülgekoeri, kes lõhna järgi hülged jää peal üles leidsid. Kõige agaramad hülgekütid olid rannarootslased Ruhnus, vähem ka Vormsil ja Põhjarannikul
annab selle esinemine Sindis tunnistust tolleaegsetest kaubandussidemetest. Tulekivist oli valmistatud kõõvitsaid, uuritsaid, otsikuid, nooleotsi jne. Leiti ka töötlemisjääke. Teiseks kiviriistade valmistamise materjaliks oli hall kaltsedon, mille kvaliteet ei ole nii hea kui tulekivil. Pulli asulas olid väga hästi säilinud luust ja sarvest valmistatud esemed, mida leiumaterjali hulgas leidus rohkesti (näiteks õngekonksud, tuurad, harpuuni- ja ahinguotsad, loomahammastest valmistatud ripatsid, üks arvatav loomakujuke). Leiti ka puusütt, loomaluid, kalaluid. Tuleb siiski märkida, et kaladest olid esindatud vaid koha ja latikas, loomadest ülekaalus põder ja kobras. Veidi saadi ka koeraluid. Arvatavasti oli tegemist sessoonse asulaga, kuhu aga pöörduti järjepidevalt, pika aja jooksul alati tagasi. Seda järku Eesti esiajaloos nimetatakse siiski mitte Pulli, vaid Kunda
HARPUUN – Harpuun on odakujuline vahend, millega saab püüda kalu või teisi suuri veeloomi. Lihtne harpuun koosneb kiskudega teravikust ja varrest, mis on kinnitatud nööri või trossi otsa. Selliseid harpuune liigutati tavaliselt käsitsi. Kidad on vajalikud selleks, et oda jääks looma kehasse püsima ega libiseks enese tekitatud haava mööda uuesti välja. Nöör või tross on vajalik selleks, et harpuunitud looma mitte ära kaotada. Tähtis võib olla seegi, et harpuuni ennast mitte ära kaotada. Harpuunid leiutati vanemal kiviajal. Lõuna-Prantsusmaal Cosquer' koopas on leitud 16 tuhande aasta vanuseid koopamaalinguid harpuunitud hüljestest. Enamik kiviaja tingimustes elavaid hõime tundis harpuune ja mõnigi neist oli harpuunide ehituse oma tehnoloogilise võimekuse piires täiuseni arendanud, näiteks inuitid. Harpuuni on mainitud piiblis Hiiobi raamatus, kus on räägitud, et muistsed juudid ei
Kirved nii tulekivist kui ka muudest kivimitest. Kirveid nüüd varretati (muhvid). Tardkivimitest kirveid hakati osaliselt lihvima. Tähtsad olid vibud ja nooled (tulid kasutusele juba paleoliitikumis). Nooleotsad nii luust, kivist, kui ka varrega ühest puust. Leitud on vibusid. Nt Maglemose kultuuri Holmegårdi IV asulakohalt saadi jalakast vibu. Nooled pikad, mikroliidid olid külge kinnitatud vaiguga. 47 Luust või sarvest harpuuni ja ahinguotsad. Tavaliselt ühe- või kahepoolsete kiskudega. Jätkuvalt oda. Õngekonksud. Kõõvitsad, uuritsad (tulekivist, kvartsist, muudest kivimitest). Esimesed paadid või ruhed, mõlaleiud, leide nahkpaatidest. Nt Venemaalt on leitud mesoliitilisi suuski ja Põhja-Euroopast terve rida reejalaseid. Tehtud männipuust, dateeritud u 7000 eKr. Mesoliitikumist pärinevad esimesed võrguleiud. Üks vanim Suomusjärvi kultuuri Antrea Korpilahti leid (ka võrgukive, võrgukäbasid)
iibise pea aga Thot(h)i. Anubisel on saakali pea. Hiljem, Arhailises/Eeldünastilises ja Varase dünastia aegses Egiptuses, religioossed uskumused arenevad muistsetelt animistlikelt uskumustelt polüteismile. Kujutised teise dünastiaeelse ajajärgu maalitud nõudel jutustavad meile, et igal suguharul ja üksikkoondisel on oma kujutav embleem, mis ulatus tagasi vanadele totemistlikele kujutlustele. Nõude maalinguil me leiame standarte, mis kujutavad elevanti, pistrikku, harpuuni, ristamisi asetatud nooli, päikest, puuoksi, ja rea muid embleeme. Peaaegu kõik need standardid on hiljem Egiptuse riigi administratiivsete provintside nomoste embleemideks. Usundliku ideoloogia ajal muutub endine, üksikkollektiivi kõigile liikmeile ühine tootem esivanemaks ainult juhile, kes ainuüksi tuletab oma päritolu sellest esivanemast. Kultusesemeks olev loomtootem teeb läbi inimesestumisprotsessi (antropomorfisatsiooni)
annaabi.ee 
