murrangut, uut maailmavaadet ja uut kultuuritüüpi, mis kujunes välja 14. sajandil Itaalias ning 15. ja 16. sajandil ka Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides. Tegemist oli antiikkultuuri juurde naasmise ja antiikkultuuri taassünniga. Renessansiaja teadlaste arvates pidi looduse uurimine rajanema vaatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. Mõiste humanism tuli kasutusele 15.-16. sajandil, esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas. Selle all mõeldi ilmalikku haritust, vastandina kiriku teadusele, mis kätkes endas filoloogiat, ajalugu, luulet, s.t selliseid aineid, mis tegelesid inimeste uurimisega. Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene, mitte Jumal. 6
saanud vene hariduse. A.Adamson H.Eller M.Saar Vene kultuurikeskkonnast ja mentaliteedist oli osa saanud Venemaal õppinud ja töötanud optandid(põgenesid N.Liidust Eestisse,asusid elama linnadesse,osad liikusid edasi Läände), kelledel oli tähtis roll Eesti teaduse ja kultuuri ülesehitamisel. Vene vaimsust oli vanemas põlvkonnas abielude tõttu vene naiste/meestega, venemaal õppinud, elanud ja töötanud haritlaskonnas. Vene aated ja vene eeskuju oli vajutanud tugeva pitseri Eesti poliitikaelule ja erakondade kujunemisel.Näiteks puudutas see just pahempoolseid parteisid,millede populaarsus oli Eesti Vabariigi ajal suur. Vene mõju vene elanikkonnaga piiriäärsetel aladel oli suur. N: õigeusklike vene külade mõju setu kultuurile.Nagu saksalsed, polnud venelased vähemusrahvus selle traditsioonilises mõttes, vaid ühtlasi suure riikliku rahvuse esindajad. A.Annist :,,..
1712-1778 - Sündis Genfis käsitöölise-kellasepa pojana. - Kaotas sündides ema. - Anti kasvatada sugulaste juurde. - Puudulik haridus, kalduvus seiklustele. - Proua Warensi maamõisas 8 aastat. Jean Jacques Rousseau 1712-1778 - 1741 läheb Pariisi, et kodukooliõpetajana ülalpidamist teenida. Omandab Pariisi radikaalses haritlaskonnas teatud nime. - Abiellub (ametlikult alles 25 aasta pärast) lihtsa kuid kohtlase teenijatüdruku Therese Levasseuriga, kellega oli 5 last. - Laste kasvatamisest ta loobub andes need kasvatusasutusse. - 1750 a. saavutab hiilgava võidu Dijoni Akadeemia konkursil: "Arutlus teaduste ja kunstide üle." - Ta vastab selles küsimusele: Kas teaduste ja kunstide uuendamine aitab kaasa kommete õilistamisele? - Siit alates on ta Prantsusmaa esimene sulemeister.
Võim koondus pärandatavalt ja seda nimetati türanniaks. Tuntuim oli Firenze Medicite perekond. 14-15 sajandil tekkis uus maailmavaade ja kultuur. Renessanss- antiikkultuuri juurde naasmine. Tagapõhjaks olid edusammud loodusteaduste vallas. Looduse uurimine pidi rajanema vaatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. Osa teadlasi rõhutas matemaatika tähtsust. Humanism- 15-16 sajand, esialgu renessanssi kultuurikandjate seas, hiljem haritlaskonnas. Selle mõistega tähistati ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Maailmavaate keskel inimene , mitte Jumal. Astusid vastu asketismi ideaalile, mis nõudis maapealsetest rõõmudest loobumist hauataguse õndsuse nimel. Nad naeruvääristasid skolastikat ja keskaja kunsti ning rõhutasd inimese isiksuse väärtust. Esimesed uue maailmavaate esindajad olid kirjanikud ja kunstnikud.
edasi pilli-, rahvatantsu- ja näiteringid ning laulukoorid. Taastati laulupeo traditsioon. 1950. aastate teisel poolel hakkas isetegevusharrastus taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees. Laiemat kultuurihuvi soodustasid linnastumine, haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. 1955. alustas saateid ETV ; Põhja-Eestis kättesaadav Soome TV. Maaelanikkonna linnastumine viis rahvakultuuri ahenemisele ja hääbumisele. Ühiskonnas aset leidnud tagurlik murrang tekitas haritlaskonnas protesti. 1980. aastal koostati ja saadeti ajakirjandusele ,,40 kiri", milles osutati paljudele lahendamata probleemidele. 6. 1985. sai uueks NLKP peasekretäriks M. Gorbatsov. Gorbatsovi esialgne uuenduskava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Toimus avalikustamine salastuse vähenemine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine
Kordamisküsimused Teine maailm Mõisted: Rahvademokraatiamaad Moskva kontrolli all olevad riigid. (enne 50ndaid) Sotsialismimaad Moskva kontrolli all olevad riigid mõiste võeti kasutusele 50ndatel. Sotsialismileer NSVL ja tema kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, mis jäid 1960ndate vastasseisus Moskvale kuulekaks. Sotsialistliku orientatsiooniga riigid Riigid, mis ei kuulunud sõprusühendusse, kuid mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Esimene sekretär Kommunistliku partei esimees Julgeolekuorgan Nõukoguliku võimustruktuuri luure-ja repressiivorgan, nõukogude vägivallapoliitika elluviija. Plaanimajandus Tootmine toimus erinevates ametkondades mitmeid kordi kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel, rõhk rasketööstuse arendamisele. Koostati kohustuslik (kvartali- , Aasta-, Viisaastaku-) plaan Käsumajandus - Majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult r...
· Renessanss · Selle all mõeldi eelkõige antiikkultuuri juurde naasmist ja antiikkultuuri taassündi · Tagapõhjaks oli edusammud loodusteaduste vallas · Osa teadlasi rõhutasid matemaatika rähtsust · Humanism · Mõiste tuli kasutusele 15.-16.saj, esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas · Mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi · Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene mitte jumal · Humanistid astusid vastu asketismi ideaalile, mis nõudis inimestelt loobumist kõikidest maapealsetest rõõmudest ja naudingutest hauataguse õndsuse nimel
poliitiliste muutuste käigus kaotas Eesti ligi veerandi oma põlisrahvast. Samas liideti Eesti demograafiliselt vähem arenenud riigiga: arengunihe Venemaaga küündis poole sajandini. Omariikluse aastaid (1920-1938) iseloomustab eesti rahvusest kõrgintelligentsi tormiline kasv ja tema domineerima pääsemine kõigis tähtsamates eluvaldkondades. Samas jäi Eesti kõrgharitlaskond siiski mitmerahvuseliseks. Sakslaste ja juutide suhtarv haritlaskonnas oli palju kordi suurem kui nende osakaal kogurahvastikus. 1930. aastate lõpuks muutub eestlaste ja venelaste, kes moodustasid umbes 9 protsenti kogu rahvastikust, sotsiaalne ja hariduslik struktuur samuti sarnaseks. Negatiivset iivet on täheldatud juba 1920. aastate teisel poolel. Selge pööre ilmnes alles 1970. aastate põlvkonna sündimuses ja seda järsu languse suunas. 1945.1949. aastal
tõrjuda välja baltisakslased. Ei tohtinud hoiduda ,,suurest poliitikast": liidus vene demokraatlike jõududega võib saavutada edenemist ülevenemaaliste reformide tulemusena. 1904. a. linnavolikogu valimistel võitis eesti-vene valimisblokk, tõrjudes sakslased linnavalitsusest välja. Pätsist sai Tallinna abilinnapea. ,,Teataja" ei eitanud ühiskonna sotsiaalset lõhestatud ega klassivõitluse olemasolu ja vajalikkust, tänu sellele leidis leht endale pooldajaid haritlaskonnas, linnakodanluses ja talupoegkonnas ja tööstustööliste seas. Sotsiaaldemokraatia kujunemine. Sotsiaaldemo vaated levisid tänu Tartu ülikooli õppejõududele 19. Sajandi lõpus. Tegevuseni jõuti tänu Peterburi võimumeeste poliitikale. Nad saatsid sotsialistid vaiksesse provintsi ,,meelt parandama". Tallinna sattus suur hulk revolutsioonilisi töölisi ning Tartusse mässumeelseid üliõpilasi. 20. Sajandi algusaastail tekkisid
· Peale majanduslike ja ühiskondlike muutuste oli tagapõhjaks veel sammud loodusteaduse vallas. · Renessansiaja teadlaste arvates põhines looduseuurimine vaatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. · Rõhutati ja matemaatika tähtsust. · Eriline osa oli renessansis vanakreeka ja ladina keele heal tundmisel. · Mõiste humanism tuli kasutusele 15.-16. sajandil renessansi juhtivate kultuurikandjate ja seejärel kogu haritlaskonnas. · Tähistati ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. · Keskpunktiks oli inimene, mitte Jumal. · Humanistid astusid vastu asketismi ideaalile, mis nõudis inimestelt loobumist kõikidest maapealsetest rõõmudest ja naudingutest hauataguse õndsuse nimel. · Naeruvääristati skolastikat ja keskaja kunsti ning rõhutati inimese kui isiksuse väärtust,
Renessanss 14.-15. sajandil tekkinud Itaalias ja paljudes Lääne- ja Kesk-Euroopa maade uus maailmavaade ja uus kultuur.antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassünd, ühteaegu vastandades seda valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele. Viimane humanism tuli kasutusele 15.-16. sajandil, esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas. Selle mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene, mitte Jumal. Roger Bacon Oxfordi ülikooli professor. Esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Inglise teadlane, usutegelane. Emperismi rajaja. (u 1214-1294) John Wiclyf Oxfordi ülikooli professor
Renessanss – 14.-15. sajandil tekkinud Itaalias ja paljudes Lääne- ja Kesk-Euroopa maade uus maailmavaade ja uus kultuur.antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassünd, ühteaegu vastandades seda valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele. Viimane humanism – tuli kasutusele 15.-16. sajandil, esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas. Selle mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene, mitte Jumal. Roger Bacon – Oxfordi ülikooli professor. Esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Inglise teadlane, usutegelane. Emperismi rajaja. (u 1214-1294) John Wiclyf – Oxfordi ülikooli professor
Viimase eestvõttel taastati 843a. ametlikult ikoonide austamine. Viikingid:venelased-Varjaagid; Normannid:Gunnarid. Inglismaa ja Prantsusmaa. Island,Gröönimaa Põhja-Ameerika 3)pilet nr.3 a)Renessanss ja humanism, levik Euroopas *humanism- inimlik ...selle mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. ...tuli kasutusele 15-16 saj esialgu renessansi juhtivate kultuuri kandjate seas, hiljem kogu haritlaskonnas. Astuti vastu asketismi ideaalile, mis nõudis loobumist maapealsetest rõõmudest ja naudingutest hauataguse õndsuse nimel.Humanistide hulgas oli ka paavste *renessanss-taassünd ...mõisteti eelkõige antiikultuuri juurde naasmist, taassündi ...vastandus kristlik-skolastilisele teadusele ...arusaam, et Jumal on loonud maailma otstarbekalt ning inimene moodustab loodusega harmoonilise terviku *Erinevused Itaaliaga võrreldes:
· Renessanss- selle all mõisteti antiikkultuuri juurde naasmist, selle kultuuri väärtustamine ning vastandamine valitsevale kiriklikele teadustele. Kujunes Itaalias. 14-15 saj. Tagapõhjaks olid majanduslikud, ühiskondlikud muutused ning edusammud loodusteaduste alal. Mõjutas palju arhitektuuri. Teoseid hakati allikirjastama- hüljati keskaegne anonüümsus. · Humanism- tuli kasutusele 15-16 saj Itaalias, esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas. Humanism tähistab ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele. Humanistide maailmavaate keskpunktis oli INIMENE, mitte Jumal. · Medicid- Firenze linna rikkaim suguvõsa. Toetasid kultuuri ja kunsti ning arhitektuuri. Olid osavad finantsalal- rajasid esimesi panku. · Dante - kirjanik "Jumalik komöödia" inimese püüdlused, kired, mured, jne · Boccaccio - üks itaalia kirjakeele rajajatest
1944. Lõhenes kultuur väliseesti jakodueesti kultuuriks, kuna palju loometegelasi põgenes läände. Massiteabevahendite hulk kasvas, aga nad olid allutatud tsensuurile ja levitasid valitsuse propagandat. Alates 1959 aasast kehtis 8kl kohustuslik haridus. Ametlikult tunnistati usutunnistuse vabadust, kuid igapäevaelus tehtiu usklikele ja kogudustele takistusi. Kultuurielu ideoloogiline juhtimine, kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistamine tekitas protesti haritlaskonnas. Selle tunnistuseks oli 1980 aastal ajakirjanduses ilmunud 40 kiri milles osundati paljudele lahendamata probleemidele. Taasiseseisvumine ja iseseisev Eesti vabariik 1986 tahtsid Moskva keskametkonnad rajada Eestisse uut fosforiidikaevandust. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ja sundis ametkondi protestiga sellest loobuma. (fosforiidikampaania). 1987 augustis loodi esimene poliitilin org.- MRP Avalikustamise Eesti Grupp-, et avalikustada MRP
seda revolutsiooni pärand, kus absolutismi pärand ja kirikupositsioon vaidlustatakse. Hakkab kõrvuti eksisteerima kaks Prantsusmaad (19. Ja 20.saj). on selge et Prantsusmaal on lõhe. I: Demokraatlik Prantsusmaa: austas Suure Prantsuse Revolutsiooni ,,vabaduse, võrdsuse ja vendluse" ideaale ning suhtus kriitiliselt katoliku kirikusse. Revolutsiooniline ja anarhistlik, uuendusmeelne, liberaalne ja antiklerikaalne ning urbaanne. Demokraatlik Prantsusmaa saab toetajaid just linnadest. Haritlaskonnas: humaansus, kultuuriradikalism (Zola), eksperimentaalsus (impressionism). Zola pöörab tähelepanu nt juutide õigustele. Vasakpoolsed: 20.saj on Prantsusmaal olnud väga tugev kommunistlik partei. Vasakpoolsetele on tüüpiline solidaarne ja humaanne hoiak. II: Konservatiivne Prantsusmaa (absolutismi pärand): oli väga tsentraliseeritud. Idealiseeris vana seisusliku ühiskonna ,,head" korda ja pooldas traditsioonilisi
· Proua Warensi maamõisas 8 aastat. (amour propre). · Jean Jacques Rousseau · Oluliseks lõikepunktiks on eraomanduse ja 1712-1778 tööjaotuse väljakujunemine. · 1741 läheb Pariisi, et kodukooliõpetajana · Kultuur ülalpidamist teenida. Omandab Pariisi radikaalses · "Kultuur andis nõrkadele uued ahelad ja rikastele haritlaskonnas teatud nime. uue võimu." · Abiellub (ametlikult alles 25 aasta pärast) lihtsa · Mõistus ja teadus on nõrgendanud inimeste kuid kohtlase teenijatüdruku Therese loomulikku kombelisust. Levasseuriga, kellega oli 5 last. · Luksus teeb inimese nõrgaks ja maneerid kalgiks. · Laste kasvatamisest ta loobub andes need
1936. aastal läks valitsus TÜ autonoomia kallale - majandusdirektor võttis enda kanda kõik majandus-poliitilised küsimused. Seejärel hakati kõnelema avada lisaks TÜ ka tehnikakõrgkool Tallinnas. 1936. aasta sügisel alustaski tegevust Tallinna Tehnikainstituut, mis tähendas üsna kõva aadrilaskmist TÜ õppejõudude ja üliõpilaste hulgas. Tehnilise kõrgkooli järele oli vajadus olemas. Hariduspoliitilised kaalutlused olid olulisemad, samas Tartu haritlaskonnas käsitleti seda kui Tartu vaimu vastu suunatud abinõud. Negatiivne kogemus oli olemas - 1935. aastal oli Tartust Tallinna üle viidud Riigikohus. 1. sept 1936 pidas tollale prorektor Hans Kruus ülikooli aulas kõne, mis oli suunatud valitsuse hariduspoliitika vastu. Mõni nädal hiljem kogu toonane rektoraat teatasid tagasiastumisest - selge, et protestiks hariduspoliitiliste suundumuste vastu. Ülikooli peahoones toimusid üliõpilaste väljaastumised - selle taga ennekõike EÜS ja FP
Vene väejuhatus oli sunnitud saatma ülestõusu maha surumiseks sõjaväeosi ja võtma neid rindelt maha. Lisaks demokraatlik liikumine, mille kandvaks jõuks liberaalne haritlaskond linnades. Haritlaskonna liberaalsed vaated taunisid isevalitsuse säilmeid. Liberaalsed vaated laienesid pol akt inimestelt haritlaskonna laiematesse massidesse, alates gümnasistidest ja tudengitest, lõpetades kirjanike, akadeemikute jt-ga. Kogu Vene haritlaskonnas kujuneks heaks tavaks väljendada oma rahulolematust valitseva olukorra vastu, tihti polnud neil mingit pos, ülesehitavat programmi, piirdutigi kriitikaga. Kriitika tähendas meeleolude halvenemist, Vene riigivõimu nõrgenemist, aitas kaasa rahulolematuse kasvuga. 1914 puhkes I ms, selle puhkemine tõi kaasa partiootliku meeleolu tõusu, vastandati selgelt keskriikidele- meie oleme head ja nemad halvad. Esialgne patriootlik tuhin sai kiirelt otsa, sest enam ja enam hakkas Vm lüüa saama
annaabi.ee 
