47. Sääreluude omavaheline seondus. Toe funktsioon. Sääre- ja pindluu ühendused on: sääreluude-vahekile; sääreluu-pindluu liiges, mis on lameliiges 48. Jala(laba) piirkonnad, neid moodustavad luud: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Jala luud jagunevad kanna, pöia ja varvaste luudeks. 49. Ülemine hüppeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Liigesekihnu tugevdavad kaaskülgmised sidemed, mis kulgevad keskmiselt ja külgmiselt pekselt kanna luudele. Mediaalsel küljel paikneb lehvikukujuline deltaside. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu. 50. Alumine hüppeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine.
kuupluu ja 3 talbluud 2)Pöia luud – 5 pöialuud 3)Varvaste luud – varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli 1) Varbalülivaheliigesed: plokkliiges, frontaaltelg 2) Pöia-varbalülide liigesed: keraliiges, liikumine vähene 3) Kanna-pöialiigesed: lameliiges, amfiartroosid, jalavõlvi amortiseerimine 23. Hüppeliigesed, liikumisvõimalused 1) Ülemine hüppeliiges: plokkliiges (1), milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluu ploki. Ümber frontaaltelje toimub pöia tõstmine (selgmine painutus – dorsaalflektsioon, seis kandadel) ja langetamine (taldmine painutus – plantaarflektsioon, tõus päkale) Sidemed: deltaside – takistab külgliikumist 2) Alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest: a) konts-kandluuliiges - ratasliiges b) kontsluu-kandluu-lodiluuliiges - keraliiges Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine
külgmine menisk. Reie nelipelihase kõõlus ehk põlvekeder mis kaitseb põlve liigest, mis kinnitub sääreluu korpusele. Sirge jala puhul ühe teljeline liikumine, aga kõvera jala puhul kaheteljeline liikumine. 115. Jalalaba piirkonnad, neid moodustavad luud: Kand (kandluu,kontsluu,kuupluu,lodiluu, talbluud), Pöid (5 pöialuud), varbad(varbalülid) 116.Ülemine ja alumine hüppeliiges, liikumine. (Ülemine)Ehk proksimaalne jalaliiges on plokkliiges. sääreluude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Vähene liikumine külgedel. Üheteljeline liikumine. (Alumine) Distaalne jalaliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad konsluu-kandluu, kontsluu-kandluu-lodiluu. 1. On ratasliiges ehk siis kahteljeline ja 2. On keraliiges ehk kolmeteljeline. 117. Jala pikivõlvid, rist võlv: pikivõlv koosneb 5 kaarest (vastavalt pöialuudele) ja need koonduvad kannaköbrule. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi. Ristvõlv
Ühendus on vahekile,mis täidab kahe luu vahelise vahe(lameliiges). Sääreluu ja pindluu sideliidus, mis on distaalsete otste vaheline ühendus. 47. Jala(laba) piirkonnad, neid moodustavad luud: Kand (kandluu,kontsluu,kuupluu,lodiluu, talbluud), Pöid (5 pöialuud), varbad(varbalülid) 48. Ülemine hüppeliiges; liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Ehk proksimaalne jalaliiges on plokkliiges. sääreluude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Vähene liikumine külgedel. Üheteljeline liikumine. 49. Alumine hüppeliige "-:' Distaalne jalaliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad konsluu-kandluu, kontsluu-kandluu-lodiluu. 1. On ratasliiges ehk siis kahteljeline ja 2. On keraliiges ehk kolmeteljeline. Moodustavad ühtse kombineeritud liigese 50. Kanna pöialiigesed: Asuvad kanna distaalse rea luude ja pöialuude põimike vahel. Need on amfiartoorsed ja need suurendavad jalvõlvi elastust . 51
Jagunevad kanna, pöia, ja varvaste luudeks. Kand: 7 lühikest luud kahes reas. Proksimaalses kontsluu, kandluu. Distaalses reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud Pöid: 5 pöialuud Varbad: (14 varbalüli), suurvarbal 2, ülejäänutel 3 26.Ülemine ja alumine hüppeliiges,liikumine. moodustavad jalaliigese. Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed. Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb konts-kandluuliigesest (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu- lodiluuliigesest (keraliiges). Selles ühtses kombineeritud liigeses toimub pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine. Et kõik jalalihased ületavad nii ülemise kui alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad nad üheaegselt.
Põlveliigeses süvendavad ja sobitavad nõgusaid liigesepindu võrukettad – * meniskid. Need jagavad liigese kaheks osaks. • Liikumine: nii küünar- kui ka põlveliigeses on 2 liikumistelge: frontaaltelg – sirutus, painutus; vertikaaltelg – pöörlemine. 27. Võrrelda hüppe- ja randmeliigeseid (proksimaalne- ja distaalne käeliiges). Põhjendus! • Proksimaalne jalaliiges e. ülemine hüppeliiges on plokkliiges, mille sääreluude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liigeskihnu tugevdavad arvukad sidemed Liikumistelg: frontaaltelg – päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. Võimalik ka vähene külgliikumine. • Distaalne jalaliiges e. alumine hüppeliiges – koosneb kahest liigesest, mille moodustavad: konts- kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene on ratasliiges ja teine keraliiges. Ülemine ja alumine hüppeliiges töötavad üheaegselt! • Prokismaalne käeliiges on kodarluu-randmeliiges
Sääreluu-pindluu sideliidus: sääre-ja pindluu sidekoeline ühendus 46. Jala(laba) piirkonnad, neid moodustavad luud Kanna luud kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud Pöia luud 5 pöialuud Varvaste luud varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli 47. Ülemine hüppeliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside. Liikumine: Frontaaltelje päka tõstmine ja langetamine 48. Alumine hüppeliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad: Kontsluu-kandluu liiges - ratasliiges Kontsluu-kandluu-lodiluu liiges keraliiges
Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; 47. Jala piirkonnad, neid moodustavad luud: a) Kand - kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud. b) Pöid - 5 pöialuud. c) Varbad - varvastel 3 lüli, suurvarbal 2 lüli. 48.Ülemine hüppeliiges Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine) 49.Alumine hüppeliiges Distaalne jalaliiges koosneb 2 liigesest, mille moodustavad kontsluu-kandluu(ratas, 2-teljeline), kontsluu-kandluu- lodiluu(keraliiges, 3-teljeline). Moodustavad ühtse kombineeritud liigese(alumine ja ülemine kokku) 50.Kanna-Pöialiigesed: Asuvad kanna distaalse rea luude ja pöialuude põhimike vahel. Lameliiges-amfiartoorsed ja need suurendavad jalavõlvi
ühendus. 37. Jalalaba piirkonnad: jagunevad kanna, pöia, ja varvaste luudeks. Kanna luud koosnevad 7 lühikesest luust. Proksimaalses reas on konts- ja kandluu, distaalses reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud. Jala pöid koosneb viiest pöialuust. Varvastel on kolm lüli, vaid suurel varbal kaks. 38. Ülemine ja alumine hüppeliiges: moodustavad jalaliigese. Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed. Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb konts- kandluuliigesest (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliigesest (keraliiges). Selles ühtses kombineeritud liigeses toimub pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine. Et kõik jalalihased ületavad nii ülemise kui alumise hüppeliigese, siis
ühendus. 47. Jalalaba piirkonnad, neid moodustavad luud. Jagunevad kanna, pöia, ja varvaste luudeks. Kanna luud koosnevad 7 lühikesest luust. Proksimaalses reas on konts- ja kandluu, distaalses reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud. Jala pöid koosneb viiest pöialuust. Varvastel on kolm lüli, vaid suurel varbal kaks. 48-49. Ülemine ja alumine hüppeliiges: moodustavad jalaliigese. Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed. Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb konts-kandluuliigesest (ratasliiges) ja kontsluu- kandluu-lodiluuliigesest (keraliiges). Selles ühtses kombineeritud liigeses toimub pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine. Et kõik jalalihased ületavad nii ülemise kui alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad nad üheaegselt.
ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; 48. Jala prk ja luud Kand - kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud. Pöid - 5 pöialuud. Varbad - varvastel kolm lüli,suurvarbal kaks lüli. 49. Ülemine hüppeliiges Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine). Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside. 50. Alumine hüppeliiges Koosneb kahest liigesest: konts-kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene neist ratasliiges ja teine keraliiges. Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese. Ülemine ja alumine hüppeliiges funktsioneerivad üheaegselt.
Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; 47. Jala piirkonnad, neid moodustavad luud: a) Kand - kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud. b) Pöid - 5 pöialuud. c) Varbad - varvastel kolm lüli,suurvarbal kaks lüli. 48.Ülemine hüppeliiges Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine) 49.Alumine hüppeliiges Distaalne jalaliiges koosneb kahest liigesest, mille moodustavad konsluu-kandluu, kontsluu-kandluu- lodiluu. 1. On ratasliiges ehk siis kahteljeline ja 2. On keraliiges ehk kolmeteljeline. Moodustavad ühtse kombineeritud liigese(alumina ja ülemine kokku) 50.Jala pikivõlvid, rist võlv:
Pilu saab reguleerida ekstsentrikute pööramisega. Ketaspidurid on trummelpiduritest mitmeti paremad: peatavad rattaid võrdse jõuga, ei vaja reguleerimist ega kuumene liiga palju. Ometi ei kasutata ketaspidureid alati, eriti tagaratastel, kus kettad saavad märjaks ja ei suuda siis rattaid peatada. Ketaspidur ei sobi ka hästi seisupiduriks. Ketaspiduri töötamine. Piduriketas pöörleb koos rattarummuga. Tema ühte kohta ümbritseb hargina sadul, mille sees on töösilindrid ja kolvid. Viimased ulatuvad vastu lamedaid klotse, mille kettapoolsel küljel paikneb hõõrdkate. Kui pidurivedelik surub kolbe, siis pigistatakse ketas klotside vahele kinni. Klotse hoiavad kohal nendest läbi ulatuvad sõrmed. Nii ketas- kui trummelpiduri töösilindrite küljes on õhutusventiilid. Valgustus- ja signalisatsiooniseadmed. Põhilaterna ehitus. Põhilaterna saab lahutada kaheks; kereks ja optiliseks elemendiks.
sidekoeline ühendus. 47. Jala piirkonnad, neid moodustavad luud: a) Kand - kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud. b) Pöid - 5 pöialuud. c) Varbad - varvastel kolm lüli,suurvarbal kaks lüli. 48. Ülemine hüppeliiges, liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Liigesekihnu tugevdavad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside. Ümber frontaaltelje toimub päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. Päka langetamisel haarab sääre luude hark kontsluu ploki kitsamat osa, seetõttu võimalik ka vähene külgliikumine. 49. Alumine hüppeliiges: Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest: kontsluu-kandluu liiges ja kontsluu- kandluu-lodiluu liiges. Esimene neist ratasliiges ja teine keraliiges
sääreluu-pindluu liiges sääreluu-pindluu sideliidu 47. jala(laba) piirkonnad- kanna luud- 7 lühikest luud(proks.reas- konts- ja kandluu, dist.reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud) Pöia luud- 5 pöialuud varvaste luud- 3 lüli, suurel varbal 2 48. ülemine hüppeliiges- Plokkliiges sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluuploki abisead. kaaskülgmised sidemed liikumine- front-päka tõstmine ja langetamine 49. alumine hüppeliiges- koosneb konts-kandluuliigesest (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliigesest (keraliiges) liikumine- pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine(kombineeritud liiges) 50. kanna-pöialiiges- amfiartroos- suurendavad jalavõlvi elastsust 51
sääreluu-pindluu liiges sääreluu-pindluu sideliidu 47. jala(laba) piirkonnad- kanna luud- 7 lühikest luud(proks.reas- konts- ja kandluu, dist.reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud) Pöia luud- 5 pöialuud varvaste luud- 3 lüli, suurel varbal 2 48. ülemine hüppeliiges- Plokkliiges sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluuploki abisead. kaaskülgmised sidemed liikumine- front-päka tõstmine ja langetamine 49. alumine hüppeliiges- koosneb konts-kandluuliigesest (ratasliiges) ja kontsluu-kandluu-lodiluuliigesest (keraliiges) liikumine- pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine(kombineeritud liiges) 50. kanna-pöialiiges- amfiartroos- suurendavad jalavõlvi elastsust 51
sääre ja pindluu vahelise ruumi. Teiseks sääreluu-pindluuliiges, lameliiges(3) ja ühendab pindluupead sääreluu lateraalse põndaga. 48) Jala piirkonnad Jalalaba luud – 1)Kanna luud – kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud 2)Pöia luud – 5 pöialuud 3)Varvaste luud – varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli. 49) Ülemine hüppeliiges Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges (1), milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluu ploki. Ümber frontaaltelje toimub päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. 50) Alumine hüppeliiges 9 Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest: konts-kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene neist ratasliiges (1) ja teine keraliiges (kolmeteljelised).
16 44) Jalalaba piirkonnad? Jalalaba luud 1)Kanna luud kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud 2)Pöia luud 5 pöialuud 3)Varvaste luud varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli. 45) Ülemine ja alumine hüppeliiges? Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges (1), milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluu ploki. Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside. Ümber frontaaltelje toimub päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. Päka langetamisel haarab sääre luude hark kontsluu ploki kitsamat osa, seetõttu võimalik ka vähene külgliikumine. Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest: konts- kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene neist ratasliiges (1) ja teine keraliiges (kolmeteljelised)
16 44) Jalalaba piirkonnad? Jalalaba luud – 1)Kanna luud – kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud 2)Pöia luud – 5 pöialuud 3)Varvaste luud – varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli. 45) Ülemine ja alumine hüppeliiges? Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges (1), milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluu ploki. Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside. Ümber frontaaltelje toimub päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. Päka langetamisel haarab sääre luude hark kontsluu ploki kitsamat osa, seetõttu võimalik ka vähene külgliikumine. Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest: konts- kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene neist ratasliiges (1) ja teine keraliiges (kolmeteljelised)
16 44) Jalalaba piirkonnad? Jalalaba luud 1)Kanna luud kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud 2)Pöia luud 5 pöialuud 3)Varvaste luud varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli. 45) Ülemine ja alumine hüppeliiges? Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges (1), milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluu ploki. Liigesekihnu tugevdavad arvukad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside. Ümber frontaaltelje toimub päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. Päka langetamisel haarab sääre luude hark kontsluu ploki kitsamat osa, seetõttu võimalik ka vähene külgliikumine. Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest: konts- kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene neist ratasliiges (1) ja teine keraliiges (kolmeteljelised)
annaabi.ee 
