leidsin nad kevadepäikesest, üle oru heljudes, talupoja räästa alt, vaeslapse laua päält. ("Pääsuke") --- Ta lauluga tõusis ülesse läbi hangede! Poolkülmand tiib ta päästis veel üle hangede! Ja laul lõi tõustes kõlama läbi hangede; ja kindlamaks sai ja helises üle hangede! ("Lõoke") ---
leidsin nad kevadepäikesest, üle oru heljudes, talupoja räästa alt, vaeslapse laua päält. ("Pääsuke") --- Ta lauluga tõusis ülesse läbi hangede! Poolkülmand tiib ta päästis veel üle hangede! Ja laul lõi tõustes kõlama läbi hangede; ja kindlamaks sai ja helises üle hangede! ("Lõoke") ---
Tihtipeale võtab kirjanik neid kui omasu-guseid, võrdleb enda ja loomade-lindude kannatusi. Kuid on ka olukordi, kui Juhan Liiv kades-tab loomade vabadust ja võimalust minna või lennata sinna, kuhu hing ihaldab. Looma- ja linnu-luulel on omamoodi kurb alatoon Juhan Liivi lüürikas. Pääsuke Lõoke Ta lauluga tõusis ülesse Pääsuke, kust sa need lidinad leidsid? läbi hangede! Leidsin nad sinava taeva alt, Poolkülmand tiib ta päästis veel leidsin nad kevadepäikesest, üle hangede! üle oru heljudes, talupoja räästa alt, Ja laul lõi tõustes kõlama vaeslapse laua päält. läbi hangede; ja kindlamaks sai ja helises üle hangede! Vesi
kõik,mis veel müüa laskis end: - räästale tõstnud on ninad. tõin fraki, puhastasin küüsi, Aedkuuse silmile langend lõi verre uhke tantsulend. valendav müts. Õhk veeretab nurmede linal Ma külastasin kinokasti, küünlakuu päikese sütt. kus peeneks lihvit iga poos, ees peegli harjutasin maski, - Küla külmast on keras, nüüd tiirlen ballil lõgihoos. surudes hangede alla. Lõikavast valguseterast Meid võlub Veenus hõbekingis, vidutab silm. kel seljalõikes viimne piir, - Keskpäeval ju pudeneb valla ea hoolsalt tasandanud mingid katuselt esimene tilk. ning rasvalõhna viind Coty. Langeb, hääletult langeb, - Keskööni käitume kui krahvid, süda kui tuigataks kaasa. kätt musutama kipub keel, Koer mõnuleb kõrgel hangel,
Mulle meeldib Alliksaare loomingust väga luuletus ,,Õhtu rand". Luuletuses räägin ta vist õnnetust armastusest ning valust mis sellega kaasnevad. Ta soovib vaid oma kallimat enda kõrvale . mellte segaduses ja vihas soovib ta leida tee põrgusse, kus mina tema ta luuletust lugedes juba leidsin. Veel on hea tema luuletustest ,,Aeg". Lõik luuletusest ,,Ei ole paremaid, halvemaid aegu, on ainult hetk milles viibime praegu." Talveidüll Taevas - õrnpuhas türkiis hangede roosal kristallil. Oma taiduriulmas on talvelgi hallil ja vaid hingega tabatav on nende viis. Metsade tume karniis on raamiks sel õhtul, nii kallil. Valge vaibaga tee avab hangede vallil härmapitsides hämarduv muistendihiis. Lumehelbeid, mis on nagu riis, üha sulab mu lehvivail sallil. Nüüd on laiumisvabadus tuiskude trallil, mis mu endagi südame kaasa vist viis. Jälle väheneb tunnete kriis. Mõnel kollasel tähekorallil pilku peatades, kõnnin kui haldjateballil
2.3. Loomad ja linnud Loomadel ja lindudel on Juhan Liivi luules oma koht. Tihtipeale võtab kirjanik neid kui omasu- guseid, võrdleb enda ja loomade-lindude kannatusi. Kuid on ka olukordi, kui Juhan Liiv kades-tab loomade vabadust ja võimalust minna või lennata sinna, kuhu hing ihaldab. Looma- ja linnu-luulel on omamoodi kurb alatoon Juhan Liivi lüürikas. Ta lauluga tõusis ülesse läbi hangede! Poolkülmand tiib ta päästis veel üle hangede! Ja laul lõi tõustes kõlama läbi hangede; ja kindlamaks sai ja helises üle hangede! ("Lõoke") 2.4. Vesi
leidsin nad kevadepäikesest, üle oru heljudes, talupoja räästa alt, vaeslapse laua päält. (“Pääsuke”) --- Ta lauluga tõusis ülesse läbi hangede! Poolkülmand tiib ta päästis veel üle hangede! Ja laul lõi tõustes kõlama läbi hangede; ja kindlamaks sai ja helises üle hangede! (“Lõoke”)
Piiramine, kahtluse alla seadmine, arvustamine kõik see tõstab pinnale primitiivse raevu. Sama juhtub siis, kui teine on edukas või saab kas või mõne väikese tähelepanuavalduse osaliseks. Narkissose müüt Nartsissistliku probleemika tagapõhjal on sügav inimlik kannatus, kuigi seda on mõnikord raske märgata. Ovidius kirjeldab "Metamorfoosides" Narkissose saatust liigutavalt ja kaastundlikult. Kaunist noorukit, kelle palgel "ühineb naha jumekus ja hangede valge toon", imetlevad nii mehed kui ka tüdrukud. Jahiretkel kummardub ta allikast jooma ja armub oma peegelpilti. Miks küll uskudes haarad sa varje, mis vaibuvad tühja? See, mida püüdmas sa, kaob, mida ihkamas hukkub; sa loobu! Kõik, mida silmad sa siin, pole muud kui näilisus peeglil, ühtegi joont oma poolt pole sel, sinu saatja on see vaid ning seks jääb siit lahkudes ka, kui lahkuda suudad Narkissos teab, et allika veepeeglist vastu vaatav poiss on tema ise:
meie mure. 3 Pilved pahempidi karjun, killu kisendan kuust. Mu kisendus lõigaku läbi teie lihast ja luust! Tükkideks kisendan taeva, kisendan mustaks päikese! Kisendan, kuni teil väikese ja vahva maa ning rahva kannatuse ja vaeva pärast on häbi! 7 Kõikide päevade valu, kõikide päevade rõõm varasügises õitsemises. Kuldkollaste lehtede langus. Varsti talviste hangede rangus. Ülem kõikde päevade rõõm. Ilma sinuta laps,ma eksind, lihtsameelselt kekskasti keksinud. Ilma sinuta tuisupea. Sa olid ja oled nii hea. Astale 25.8.1998 Kalju Lepiku viimane luuletus Ja maa oli tühi ja paljas Kakskümmend kaupmeest pikad särgid maani pea kohal vihmavarjud. nad tantsisid kord padespaani. ja ühe kingataldadest jäid maantekruusa mustad augud ISAMAA VERINE LIHA PORIKÄRBESTE PORILASMARSS VASAKPAREM PAREMVASAK ON MARSS
//...// Mereteema kõlab ka mitmetes teistes luuletustes: ,,Vana paat", ,,Õngel", ,,Merejääl", ,,Vaalade elu", ,,Kaksipidised", ,,Vahel on,..", ,,Peod täis kive ja istun vete veeres..", jpt. 2. Aastajad: Talveöö Pakasepaugud, kohevil hangede kahin. Kiirgavasse öösse pärani silmi vahin. //...// Aastajad kajastuvad veel luuletustes ,,Kevade võtted", ,,Suveigatsus", ,,Märtsikuu hetk", ,,Suvisel tuleasemel..", ,,Talv", ,,Sügisel", jne. 7 3. Armastus, igatsus, kiindumus: Sinu nägu
kõik,mis veel müüa laskis end: - räästale tõstnud on ninad. tõin fraki, puhastasin küüsi, Aedkuuse silmile langend lõi verre uhke tantsulend. valendav müts. Õhk veeretab nurmede linal Ma külastasin kinokasti, küünlakuu päikese sütt. kus peeneks lihvit iga poos, ees peegli harjutasin maski, - Küla külmast on keras, nüüd tiirlen ballil lõgihoos. surudes hangede alla. Lõikavast valguseterast Meid võlub Veenus hõbekingis, vidutab silm. kel seljalõikes viimne piir, - Keskpäeval ju pudeneb valla ea hoolsalt tasandanud mingid katuselt esimene tilk. ning rasvalõhna viind Coty. Langeb, hääletult langeb, - Keskööni käitume kui krahvid, süda kui tuigataks kaasa. kätt musutama kipub keel, Koer mõnuleb kõrgel hangel,
Püha on tuntud ka eesti rahvakalendris. 4.Aprill - jüri-, sula-, mahla- ja näljakuu KARJALASKEPÄEV - 1. aprill. Meie aprillikuu tavades on peatähelepanu pööratud selle kuu ilmade muutlikusele, ilmastiku ja põllusaagi ennustamisele. Karjalaskepäev kuulub vande tähtpäevade hulka ning tähistab karjatamisperioodi algust. Mõnes piirkonnas on karjalaskepäeva tähistamine ühendatud jüripäeva pidamisega. Karjalaskepäeval aeti kari esimest korda välja, kas või üle hangede. Sellel oli sümboolne tühendus. Üldiselt on ju 1. aprill ka vana kalendri järgi karja väljalaskumiseks varavõitu ja seda toimetati ikkagi kas jüripäeval või selle paiku, arvestades ühtlasi, et kari ei väljuks laudast õnnetul nädalapäeval (s.o. esmaspäeval, kolmapäeval või reedel). Ja ometi eksisteerib tegelikust karjalaskest eraldi veel sellenimeline päev. Mõned pärimusteated ütlevad isegi, et vahel tuli voonakesi süles üle hangede kanda, aga välja nad pidid saama
purskuvad-kustuvad aeva. Ah, miks küll ilusaim laulude liigist peab lauldama hukkuval laeval... Ah, miks küll ilusaim lilledest tärkab pimedas kuristikus, ja miks nii hilja, nii hilja meis ärkab me südame õnnetu rikkus. Kannatus, laulude taevasse kõrguv, see on mu valvusetähis, majakas, tõotust ja lohutust nõrguv, võrratu lootuse lähis. Teadvus end ahtasse teokarpi suleb, hing ent on virge ja vaba, just nagu taipaks ta seda, mis tuleb talve ja hangede taga. Kolm unesoolot kuuldamatu kooriga Sinu andides, kirerangides, mõttetangides, vaevlevais, kaevlevais, aimlevais, raevlevais vangides elab edasi vabaduse ideaal. Olid ikka, oled ikka, jätkud ikka igal ajastul ja maal. Sügaval su sülelohus malbub iga ülekohus. Oled avaraim ja ahvatlevaim pidusaal. Oled tulihänna raksuv rünnak, suuri varandusi varjav seek,
ütles, et ta tuleb neid vaatama, ja et Jaan teistele tervisi saadaks, ning andis paar saia veel lastele kaasa. Jaan ei tahtnud võtta, kuid Anni ütles, et võib lastele saata, mida ise tahab ja pani saiad Jaani kuuetaskusse. Siis jätsid nad hüvasti ja Anni läks minema. Jaanil ei olnud lootsutki küüti saada, ja ta hakkas jala kodu poole minema. Paar päeva enne oli olnud kõva tuisk, mis teed lumest umbe ajanud, nüüd oli väljas kõle külm ja puhus kõva tuul. Jaan kõndis üle hangede kodu poole, sõi veel saia, mida ta haigusest väsinud keha vajas. Jaani ees kõndis Mädasoo Mihkel, Jaan läks tema juurde juttu ajama. Jaan tervitas teda, Mihkel andis vaid kätt, ega ölnud midagi, ka siis mitte, kui Jaan küsis, kuidas läheb, Mihkel vaid ohkas, ja kõndis pea norgus edasi. Jaan märkas Mihkli nutetud silmi, ja küsis mis viga, Mihkel hakkas siis jutustama, et ta läinud rõõmsal meelel täna kirikusse, nelikümmend kopikat raha pungas
nõmme, et puud nutsid käes ja oksad nagu raske vaeva all ohkasid; lõi vastu Tammiste veski väikest akent , mille eide osav käsi kõhkise alumise ruudu ette oli liiminud. Kui vanarahva sõna tõsi oli, et kui küünlapäeva aegu härg räästa alt juua sai, siis maarjapäeva aegu kukk nokka kasta ei pidanud saama siis võis Tammiste veski kollasekaelaline kukk maarjapäeva tulekut rahyga oodata. Õues oli ma kivikõvaks külmetanud, ehk küll lumi siit ja sealt musta maad juba hangede alt välja oli päästnud. Nagu valge lõng näitas jalgtee veskist edasi maantee peale, sealt paremat kätt Nudjaste kõrtsi, pahemat kätt läbi paksu metsa ja lagunenud varemetest mööda linna poole. Tee seisis täna veel tühi kui muidu, ja tuulevuhin puistas tuisku ja närtsinud lehti kraaviäärtele üles. Seda teed mööda ei käinud isegi täiearulised inimesed hetkel. Varemetes , kus võisid Kiviveski tondid täna kõige paremini mässata
Ta läkski mullaga(koeraga) allavoolu üle väljadekuni lõpuks jõudis kohani kus jõgi muutus juba tasasemaks ja igalpool olid mättad. Siin arvaski et tuleb hakata süvendamise ja õgvendamisega peale. Lõpuks hakkas ta vastutuult tagasi koju minema vahepeal tõusis ka tuul ja pea võimatu oli läbi lumesaju näha. Lõpuks siiski jõudsid nad koeraga sauna tagasi. Ta meiosterdas omale ka suusad milelga oli kerge läbi lume ja hangede sõita . Ta käis sõitmas mööda põlde ja juhtus vahest taludesse et juua küsida ja tulid jutuks jõu süvendamine kuid keegi nagu ei olnud eriti selle poolt kui kegi peale nende veel kasu saab vaid kõik olid valmis avasüli võtma vastu raha ku itasuta jagati. Peale selle käis ikka veel rebimine talude vahel teisipere pearu lasi oma poistel vastu andrese sauna lasta, kui andres seal sees elas hoolimata andrese keelamistest ülbitsesid poisid. VII
-18. sajandil hakkasid arenema ka kohalike kingitoojate kujud, nagu prantsuse Père Noël, inglise Father Christmas, saksa Weihnachtsmann (jõulumees), venelaste Ded Moroz (külmataat). Eestlastel varieerus nimekuju pikka aega (jõulumees, jõulutaat jm), enne kui põlistus jõuluvana nimetus ja legend Lapimaalt põhjapõtradega saabumisest. Vanematel piltidel pole eesti jõuluvana sugugi punase mantliga, vaid kasuka ja viltidega. Suur hallikas kott üle õla, rühib ta läbi hangede. Ka müts on tihti hoopis naljakas toru. Reaalses elus oli jõuluvanal lisaks kasukale tihti üpris tavaline kõrvikmüts peas ja linnas kandis ta mõnigi kord suurt hommikumantlit, rääkimata takust või vatist habemest. Nii inglise, saksa, ameerika kui eesti jõuluvanal oli vanasti alati pikk vits vöö vahel ja ta oli üsna kuri halbade ja laiskade laste vastu, nii et ega väikesed lapsed talle ligi kippunudki. Kunagisest lugemiskontrollist kujunes 19
b2 lumekoormuse jagunemise epüüri "ülejäägi" maha, so. ls - b2 µ = µ1 + (µ2 - µ1 ) . ls 7.5 Lume kuhjumine eendite ja takistuste ümbruses (1) Tuulistes oludes võib katusel esinevate takistuste ümbrusse tekkida lumehangesid. Takistused tekitavad aerodünaamiliselt varjatud alasid, kuhu lumi koguneb - vt. joon 8. (2) Lumekoormuse kujutegurid ja hangede pikkused leitakse järgmiselt: µ2 = 0,8 (eeldusel et takistuse ümbruses on tasane katus); (10) h µ2 = , kusjuures 0,8 < µ2 < 2,0, (11) sk Projekteerimise alused 65 kus - lume mahukaal (võetakse siin 2,0 kN/m3). (3) Hange pikkus ls =2h, kusjuures 5 m < ls < 15 m. (12) Joon
annaabi.ee 
