Väga paljud luuletused on poliitilise tähendusega. Poliitilist tähendust ei ole mitte üheski luuletuses otse välja öeldud, vaid see on varjatud luulesse. Tema luuletustes öeldakse välja tõde. Räägitakse eestlaste kannatustest. Sõnakasutus Kõnekujundid Hando runnel ei kasuta oma luuletustes väga palju kõnekujundeid. Epiteedid: Runnel kasutab epiteete väga vähe. Näited: “Verd kosena kopsudest suhu” (“Kord elas üks pasunapuhuja”) “Pilkane pimedus” (“Talguteel”) Võrdlusi esineb sammuti vähe. Näited: “Külmkapp on köögis kui kelder” (“Iha”) “Kord olin nagu kole krants” (“Vox populi”) “Elu on kui porimülgas” (“Mülgas”) Personifikatsioonid Näited: “Külm teeb kaane veele” (“Selge hommik”) “Maailm pooldub” (“Maailm pooldub”) “Raha kaotab ostujõu” (“Raha”) Hüperboolid
gruppidesse sarnaselt nagu Linné tegi seda elusloodusega. Samas sisulisest aspektist vaadatuna ei ole luulekogul ühtset läbivat mõtet. Sõnakasutus ,,Kiikajon ja kaalepuus" Analüüsimise tegi väga raskeks see, et Runnel ei kasuta väga palju kõnekujundeid oma luules. Kõnekujundid: Epiteedid: Runnel ei kasuta epiteete peaaegu ültse. Näited: ,,verd kosena kopsudest suhu."(Kord elas üks Pasunapuhuja) ,,Siutsuv suu,...", ,,...kuldset põhku" , ,,...kuldsed eeslid."(Kuldne Eesel) ,,...istutakse ihuväel."(Saun Emajõel.Inglisvalss) Need näited moodustavad enamuse terves luulekogus olevatest epiteetidest. Võrdlused: Võrdlusi kasutab Runnel isegi vähem kui epiteete. Näited: ,,Sa oled käbe kui gepard," (Enesest ja teistest) ,,Saarpiiga oli sama tolake nagu Kalevite kallim pojake."(Uurimus) ,,tõused lauast nagu hauast,"(Läigib)
See ongi püha kink, mis tuleb muusadelt." Hiljem sai iga muusa omaette tegevusala. Kleio oli ajaloo muusa, Urania astronoomia, Melpone tragöödia, Thaleia komöödia, Terpsichore tantsu, Kalliope eepilise luule, Erato armastusluule, Polyhymnia jumalatele määratud laulude, Euterpe lüürika muusa. Muusad olid nagu graatsiadki Apolloni tõejumala, saatjad. Vetejumalad Triton oli Mere pasunapuhuja. Pasunana kasutas ta suurt merekarpi. Puusadest alates oli tal kala alakeha. Tritonile iseloomulikeks tunnusteks on ka ja kolmhark ja merekarbist pasun. Najaadid olid veenümfid. Nemad elutsesid ojades, allikates ja purskkaevudes. Allmaailm Surnute riiki valitses üks kaheteistkümnest suurest olümplasest, Hades. Tartaos ja Erebos on mõnede müütide järgi allilma osad. Tartaos on sügavam osa, Maa poegade vangla.
kontekstist sõltuvalt saab uue tähenduse. Looming on jutustav, lähtub kultuuritraditsioonist. Arrak kasutab arhetüüpe, muudab ja parodeerib pühaks peetud müüditõlgendusi ning pakub uusi ("Europe lahkumine", 1975; "Jüri võitlus lohega", 1979; "Kandjad", 1980; "Inimesed esemetega", 1985, Eesti Kunsti Investeerimise Fond). Kunstniku kujutlusvõime loob suure sisendusjõuga ootamatuid nägemusi ("Tsirkus", 1977, Eesti Kunsti Muuseum; "Tornide linn", 1979; "Pasunapuhuja", 1980; "Müüritrepil", 1981, Eesti Kunsti Muuseum; "Hunt kuldse kepiga", 1983; "Pillipuhuja", 1985, erakogu, Tallinn). EPP-MARIA KOKAMÄGI Epp-Maria Kokamägi on sündinud 28. jaanuaril 1959 Tallinnas. 1983. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi maalijana. Alates 1984. aastast kuulub ta Eesti Kunstnike Liitu. Epp Maria Kokamägi loomingulised tegevusalad on õlimaal, akvarell, raamatukujundus ning teatri- ja kinokujundus.
kuigi on küllaltki vana." Hando Runnel ei kasuta väga palju kõnekujundeid oma luules. Tema luule ei ole ülerikastatud lause- ja kõnekujunditega. Tema stiil on väga lihtne. Runnel ei kasuta väga palju keerulisi sõnu ning kasutab laialdaselt uuemat rahvalaulu vormi. Epiteedid: ,,...verd kosena kopsudest suhu." (,,Kord elas üks Pasunapuhuja"), ,,Siutsuv suu,...", ,,...kuldset põhku", ,,...kuldsed eeslid." (,,Kuldne Eesel"), ,,...istutakse ihuväel." (,,Saun Emajõel"). Võrdlused: ,,Sa oled käbe kui gepard", (,,Enesest ja teistest"), ,,Saarpiiga oli sama tolake
annaabi.ee 
