N + Heliline Eeskeel ja keeletipp H-sombud ja ham, ninaõõs Nasaal Kõva suulagi N’ (nj) + Heliline Kõva suulagi Nasaal R + Heliline Keeletipp Hambasombud Tremulant L + Heliline Eeskeel ja keeletipp Hambasombud Lateraal L’ (lj) + Heliline Lateraal J poolvok + Heliline Eeskeel Kõva suulagi Poolvokaal W poolvok + Heliline Huuled, keeleselg Poolvokaal
· Sõna-alguline h. · Õhuvoolu hõõrdumine vastu häälekurde enne foneerimise algust. · Larüngaalklusiil .e. kõrisulghäälik: ö''ö eitus eesti keeles, vene keeles m'm. · Järsk alg: täissulust foneerimisasendisse staccato kõne Artikulatoorne kompleks Ülesanne: kõneproduktsioon resonaatorite akustiliste omaduste kujundamise kaudu ajas Kõnetrakti osad: huuled (labia), hambad (dentes), hambasombud (alveoli), kõva suulagi ja selle osad (pre-, medio- ja post-palatum), pehme suulagi (velum) ja selle osad, kurgunibu (uvula), neel, kurk, keel ja selle osad tipp, selg ja juur (apex, dorsum, radix). Resonaatorid: suuõõs, ninaõõs, neel ja huultetagune. Neelu-, suu- ja ninaõõs moodustavad kõnetrakti.
tekitab suulae keskjoonel sulu, aga õhuvool pääseb välja küljelt /l, l´/; e. tremulant ehk värihäälik, mille moodustamisel pannakse mingi häälduselund (eesti keeles tavaliselt keeletipp) vibreerima /r/; f. poolvokaal /j/, mis artikulatoorselt kattub vokaal i-ga, kuid silbi moodustamisel käitub konsonandina. Mõnikord nimetatakse poolvokaaliks ka v-d. Moodustusviis Moodustuskoht Moodustusviis huuled hambad hambasombud kõva suulagi pehme suulagi kõriõõs frikatiivid v f s s´ s h klusiilid p t t´ k nasaalid m n n´ lateraalid l l´ tremulant r poolvokaal j Peale selle jagunevad eesti keele konsonandid helituteks ja helilisteks. Helitud
ja tekib kolmnurkne kõhrepilu. Õhuvool ei katke ega paugu (erinevalt normaalkõnest), sest häälekurrud pole kunagi täielikult sulgunud. · Helilised häälikud nagu normaalkõnes: häälekurrud avanevad-sulguvad kiires tempos. · Helitud häälikud nagu hingamisel: samasugune hääletus, häälekurrud on üksteisest eemal ja tõmbuvad kokku-lahku. 13. Missugused on artikulatsioonielundid (häälduselundid)? Pehme suulagi, kõva suulagi, hambasombud, hambad, huuled, keel. 14. Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel? Suuõõnes toimub häälikute moodustumise lõppfaas. 15. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Suuõõs: Keel: · Pehme suulagi * keeletipp · Kurgunibu * keelelaba · Kõva suulagi * keeleselg · Hambasombud * keelepära
- suuõõs (cavum oris). Suuõõne osa häälikute moodustamisel: - pehmel suulael velaarid - kurgunibul uvulaarid - kõval suulael palataalid - hambasompudel alveolaarid - hammastel dentaalid - huultel labiaalid - keelehäälikud lingvaalid. Suuõõne erinevad osad (kõri poolt huulte poole): kurgunibu (uvula), pehme suulagi (velum), kõva suulagi (palatum durum). Pehme ja kõva suulagi jagunevad taga-, kesk- ja eesosaks. Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. Suuõõne põhjas on keel. Keelel on neli peamist osa: keeletipp (apex), laba (corona), keeleselg (dorsum), keelepära (radix). Keeleselja võib omakorda jagada kolmeks: esiselg, keskselg, tagaselg. Vokaalid häälikud, mille hääldamisel õhuvool / hääl pääseb pidevalt ja takistuseta suu keskelt välja. Olulisim vokaalide kirjeldamisel on keele ja huulte asend. Vokaalidiagramm. - eesvokaalid keeletõus keele eesosas (i, ü, e, ö, ä)
Resonantsiõõned on neelu-, nina- ja suuõõs. Hääldamisel muutub kõnetrakti kuju. Õõntes moodustuvad farüngaalid ehk neeluhäälikud (neeluõõnes), nasaalid ehk ninahäälikud (ninaõõnes), oraalid ehk suuhäälikud (suuõõnes). Suulae osad ja seal moodustatavad häälikud: 1) Kurgunibu – suulagi lõpeb kurgunibuga – nibuhäälikud ehk uvulaarid 2) Pehme suulagi – pehmesuulaehäälikud ehk velaarid 3) Kõva suulagi – kõvasuulaehäälikud ehk palataalid 4) Hambasombud – kitsas sombuline ala hammaste taga – somphäälikud ehk alveolaarid, postalveolaarid (hambasompude taga hääldatakse nt š-häälikut) 5) Hambad – hammashäälikud ehk dentaalid 6) Huuled – huulhäälikud ehk bilabiaalid ja labiaalid, huulhammashäälikud ehk labiodentaalid Keele osad ja seal moodustatavad häälikud ehk lingvaalid: 1) Keeletipp – keeletipuhäälikud ehk apikaalid 2) Keelelaba – keelelabahäälikud ehk laminaalid
Ahtushäälikud on konsonandid, mille hääldamisel tuleb väike kitsendus, näiteks j, l. Häälduskoht Hääldusviis Sulghäälik Ahtushäälik Ninahäälik Huuled p, b m Alahuul- ülahambad v, f Keeletipp- hambasombud t, d s, r, l n Keele esiserv- hambasombud s Keele selg- hambasombud j Keele tagaosa- suulae tagaosa k, g [ng] Häälepaelad h HÄÄLIKUD
Eek: sissehingamisel avar viisnurkne häälepilu, väljahingamisel kolmnurkne. Sosistamisel tekib kolmnurkne kõhrepilu nn sosina kolmnurk. 13. Missugused on artikulatsioonielundid? Kõnetrakt: neelu-, nina- ja suuõõs, Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel? Suuõõnes häälikute moodustumise lõppfaas? 14. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Suuõõs: pehme suulagi, kurgunibu, kõva suulagi, hambasombud, hambad, huuled, keel. Keel: keeletipp, keelelaba, keeleselg, keelepära, keeleküljed. 15. Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (IPA ja SUT)? IPA Rahvusvaheline Foneetikaühingu tähestik ja SUT soome-ugri foneetiline transkriptsioon. 16. Mis eristab vokaale konsonantidest? Vokaali hääldamisel väljub õhk piki kõnetrakti keskjoont ilma takistuseta või hõõrdumiseta. 17
silmahambaauk (fossa canina) ja silmakoopaalune mulk (foramen infraorbitale). Oimualuse pinna (facies infratemporalis) tagumist väljuvat osa nimetatakse ülalõuaköbruks (tuber maxillae). Silmakoobasmise pinna (facies orbitalis) tagumine osa algab silmakoopaaluse vaoga (sulcus infraorbitalis), mis läheb üle eespoolt silmakoopaaluse kanalina (canalis infraorbitalis). Otsmikuluumine jätke (processus frontalis). Suulagijätke (processus palatinus). Alveolaarkaarel (arcus alveolaris) on hambasombud (alveooli dentales). KUKLALUU (os occipitale) peas Kuklaluud läbib suurmulk (foramen magnum). Põhimik osa (pars basilaris) asub kuklaluu alumises otsas, mille kõrval on külgmised osad (pars lateralis). Nõlv (clivus). Kägijätkest eespool on kägisälk (incisura jugularis). Külgmise osa välispinnal on kuklapõnt (condylus occipitalis), millest tagapool on põntjätkeauk (fossa condylaris). Kuklapõnda kohal kulgeb keelealuse närvi kanal (canalis nervi hypoglossi)
Ülesandeks on moodustada häälikuid nende moodustumise lõppfaas on suuõõnes 16. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Suuõõs (häälikute moodustumise koht) kõri poolt huulte poole: kurgunibu, pehme suulagu, kõva suulagi. Pehme suulagi koos nibuga sulevad ja avavad käiku ninaõõnde, lisaks otsesed ülesanded häälikute kujundamisel. Pehme ja kõva suulagi jagunevad mõlemad veel omakorda taga-, kesk- ja eesosaks. Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. Hambad. Suuõõne põhjas on keel. Keele osad: keelepära, keeleselg. Keeleselg jaguneb 3: keeleselja äärmine eesosa ehk lava, keeletipp ja keele küljed. 17. Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (IPA ja SUT)? IPA rahvusvaheline foneetiline tähestik UPA ugri foneetiline alfabeet 18. Mis eristab vokaale konsonantidest? Vokaalide hääldamisel on pidev õhuvool ja takistusi ei ole, õhk liigub suu keskelt. 19
Nasaalne resonants: Nasaalid - õhk väljub ainult nina kaudu. Pehme suulagi tõuseb ja moodustab velaarse sulu, mis eraldab ninaõõne ülejäänud kõnetraktist. Nasaleeritud häälikud - õhk väljub nii suu kui ka nina kaudu. Häälduselundid: 1) pehme suulagi: pehmesuulaehäälikud e velaarid. Lõpeb kurgunibuga: nibuhäälikud e uvulaarid 2) kõva suulagi: kõvasuulaehäälikud e palataalid 3) hambavall ehk hambasombud: somphäälikud e alveolaarid 4) hambad: hammashäälikud e dentaalid 5) huuled: huulhäälikud e (bi)labiaalid, huulhammashäälikud e labiodentaalid 6) keel: keelehäälikud e lingvaalid. 14. Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel? Suuõõs on resonantsruum, mis annab häälikutele kõlavärvi + see on nasaalide kõlaruum. Pehme suulagi tõuseb ja moodustab velaarse sulu, mis eraldab ninaõõne ülejäänud kõnetraktist. Suuõõne ülesanne
Keel (lingua): · Keeletipp (apex linguae) apikaalid · Keelelaba (lamina linguae) laminaalid · Keeleselg (dorsum linguae) dorsaalid · Keelepära (radix linguae) radikaalid · Keeleküljed (latus : latera) - lateraalid Suuõõne erinevad osad: · Kurgunibu (uvula) · Pehme suulagi (velum) · Kõva suulagi (palatum durum) · Pehme ja kõva suulagi jagunevad taga-, kesk- ja eesosaks. · Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. 16. Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (SUT ja IPA)? · IPA = International Phonetic Alphabet kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud). Häälikud märgitakse nurksulgudesse []. · SUT = soome-ugri transkriptsioon (1901) uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem
12. Missugune on häälekurdude asend ja tegevus hingamisel, helitute ja heliliste häälikute hääldamisel, sosistamisel? Ülalt alla: kilpkõhre teravik, häälekurrud, pilkkõhre häälejätke. 13. Missugused on artikulatsioonielundid? Kõrist ülevalpool olevad elundid.Kõnetrakt, artikulaatorid, häälduskohad. Seal kujundatakse hääl häälikuks, resonantsiõõned suu-, neelu-, ninaõõs. Passiivsed: (hambad, igemed, hambasombud, ninaõõnte seinad, kõva suulagi) või aktiivsed (alalõug, huuled,keel (tipp. Laba, selg), neeluseinad, kõri pealis, häälepaelad). Kõnetrakt: Neeluõõs - neeluhäälikud e farüngaalid Ninaõõs - ninahäälikud e nasaalid Suuõõs - suuhäälikud e oraalid Häälduselundid: Pehme suulagi - pehmesuulaehäälikud e velaarid Lõpeb kurgunibuga - nibuhäälikud e uvulaarid Kõva suulagi - kõvasuulaehäälikud e palataalid Hambavall ehk hambasombud- somphäälikud e alveolaarid
◦ dorso de la lengua (keeleselg ): predorso, mediodorso, postdorso ◦ raíz (keelejuur) Paladar (suulagi ): ◦ paladar duro/ paladar (kõva suulagi ): prepaladar, mediopaladar, postpaladar ◦ paladar blando/ velo paladar/ velo (pehme suulagi ): zona prevelar, zona postvelar dientes: ◦ dientes superiores/incisivos superiores (ülahambad ) ◦ dientes inferiores (alahambad ) Alvéolos (alveoolid e hambasombud ) labios: ◦ labio superior (ülahuul ) ◦ labio inferior (alahuul) La fonación es el trabajo muscular realizado para emitir sonidos inteligibles (comprehensible, understandable), es decir, para que exista la comunicación oral. El objetivo último de la fonación es la articulación de palabras, a través del proceso por el cual se modifica la corriente de aire procedente de los pulmones y la laringe en las cavidades supraglóticas como consecuencia de los
· Koartikulatsioon: naaberhäälikute mõjul hääliku tunnuste (formantide) osaline muutumine Hääldusorganid/ "artikulatsiooniaparaat" · Liikuvad (aktiivsed) elundid: pehme suulagi (reguleerib õhuvoolu), huuled, kurgunibu, keel, neel, alalõug. - keele osad: tipp, laba, selg, juur. Keel on olulisim artikulaator. - perme suulagi- reguleerib õhuvooluliikumist resonaatorsüsteemis (neelu- suu ja ninaõõnes) · Liikumatud (passiivsed) elundid: hambad, hambasombud, kõva suulagi. Mida peab teadma? · Millistest osadest koosneb kõne FS? · Mis roll on kõne FS erinevatel osadel: 1. Kolmel ajuplokil 2. Viiel ajutasandil 3. Kuuel ajupiirkonnal 4. Kolmel perifeersel allsüsteemil (soovitatav A.Eek Eesti keele foneetika (2008)) 4. loeng- Kõneloome. Peame teadvustama kõneprotsessi, peame aru saama, mis tasandil on probleem. · Kõneloome = ütluse loome
23. Kõneorganid, kõnetrakt Kõneorganid: kõva suulagi, nina-, suuõõs, keel, kilpkõhr, häälekurrud, hingetoru, rinnak, kopsud, pehme suulagi, kõripealis, keeleluu, sõrmuskõhr, söögitoru. Neelu-, suu- ja ninaõõs moodustavad kõnetrakti. Aktiivsed artikulatoorsed organid: hääldamisel liigutatakse keelt, huuli ja pehmet suulage. Ülejäänud passiivsed. Kõnetrakti osad: huuled (labia), hambad (dentes), hambasombud (alveoli), kõva suulagi ja selle osad (pre-, medio- ja post-palatum), pehme suulagi (velum) ja selle osad, kurgunibu (uvula), neel, kurk, keel ja selle osad tipp, selg ja juur (apex, dorsum, radix). 24. Eesti häälikusüsteem, häälikute kvaliteet ja kvantiteet; kategooriline taju; koartikulatsioon; Eesti häälikusüsteem: Eesti häälikusüsteem: Vokaalid: Eesvokaalid Tagavokaalid
annaabi.ee 
