POLAARREBANE ehk JÄÄREBANE Tutvustuseks Polaarrebane on väga hästi kohastunud eluks Arktika karmis kliimas. Tema tihe karvastik on talvel lumivalge, mistõttu muutub ta keset lumiseid lagendikke enamikule oma ohvritest märkamatuks. Kui päevad üha lühemaks muutuvad, tiheneb polaarrebase karvastik ning muudab järk-järgult oma värvust. Lühike hallikaspruuni värvusega karvastik muutub sabast alates kõigepealt halliks, hiljem talve saabudes aga lumivalgeks. Mõnedel loomadel on hallikassinise värvusega pikk talvekarvastik (nn sinirebased). Eluviis Suvel elutseb polaarrebane õõnsustes või urgudes, mida ta küngaste jalamile, järskudele mere-või jõekallastesse kaevab. Talvel kaevab ta sügavasse lumme omavahel ühendatud keeruliste käikude süsteemi, kus elab sageli koos mitu perekondlikku seltsingut. Kõige tüüpilisemad polaarrebaste elualad on künklikud lagetundrad. Et niisuguseid paiku on tundras vähe, kasutavad rebased urgusid aastast aastasse, koguni tuhandeid aastaid
Polügonaalpinnas 3)Mulla segamine (aktiivne elustik) Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise (oksüdeerumise) käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi Turvastumine lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas. Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks Voolamine (e. muthafukkiin solifluktsioon, if anyone cares) püdela?? Vesise mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole. Krüoturbatsioon mulla segamine külmumise teel
Leetumine esineb happelises keskkonnas. Kamardumine- Mulla tekkeprotsess, mille käigus tekib mulla huumushorisont. Toimub mõõdukas kliimas, kus keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi. Soostumine- pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub liigniiskeks ning väheviljakaks Gleistumine- Liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa. Sooldumine- Kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Tundras- kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise
Leetumine-orgaanilinse aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemne lahustuvateks ühenditeks;viimased kantakse mulla liikuvate vete toimel mullast ära, mistõttu mulla viljakus langeb.Kamardumine-mullatekkeprotsess,mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont.Gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess,mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi.Erosioon-tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne.Jõgedel eristatakse põhja-ja küljeerosiooni. Murenemine: Füüsikaline Keemiline Tingimus 1) Temperatuuri kõikumisest tingitud Piisaval hulgal sademeid soojuspaisumine ja ning soe kliima (temp. kokkutõmbumine. Kristallide kiirendab reaktsioone,
Toimub happelises keskkonnas. Kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise (oksüdeerumise) käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Sooldumine - Sooldumine on mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. Et aurumine on nendes piirkondades intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub väga harva või ei toimu üldse, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Soolane põhjavesi liigub kapillaaride kaudu üles, vesi aurab ja soolad jäävad kirmena või kihina maapinnale. 6. Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid?
Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Soostumine-mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide turvastumine ja horisontide gleistumine. Gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullal toimub protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Sooldumine-mullatekkeprotsess, kus aurumine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine väike, sisaldavad mullad rohkelt soolasid. 13.Mullatekke tingimused ja -protsessid. Tundras-madal temperatuur, maapinna külmumine ja igikeltsa teke. Muld on liigniiske. Mullateke on aeglane.Vähene taimestik.Toimub gleistumine. Turvastumine. Okasmetsas-toimib läbiuhteline veereziim.Keerulise ehitusega mullad.Mullad on
Seemnete varisemine toimub märtsi teises pooles või aprilli alguses. Tolmlemine toimub mai lõpus. · Kasv 20-50m · Vanus 400-500 a · Okkad kinnituvad ühekaupa, püsivad 7-10 aastat Kadakas Levinuim okaspuu maailmas. Ulatuslikum Euroopas, Põhja-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Aasias. Kadaka tüvi on sageli mitmeharuline ja vahel keerdukasvanud. · Kasv 10-15 m · Isaskäbid 4-5mm pikkused · Viljad esimesel aastal rohelised, teisel tumesinised, hallikassinise vahakihiga Jugapuu Jugapuu elukohaks on sobivaim varjuline ala merelises ja pehmes kliimas, kuid talub hästi ka linnaolusid. Tema okkad on laiad, lapikud. Vili koosneb seemnest ja seemnerüüst- st algul on roheline, valminult punane. Seemnerüü on otsast avatud. Jugapuu hakkab vilju kandma alles 20- aastaselt. Eestis on jugapuu 2. Kategooria kaitsealune liik. Kasvab enim Hiiumaal ja Saaremaal. Levinuimad haljastuse liigid Lehis · Perekonnas 10 liiki
Kamardumine – mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Soostumine - looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine. Gleistumine – pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse oksüdeerumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Sooldumine - mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. Et aurumine on nendes piirkondades intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub väga harva või ei toimu üldse, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Erosioon – tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Jõgedel eristatakse põhja –ja küljeerosiooni. Kõrbestumine – protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks.
JÄÄREBANE Tutvustuseks Polaarrebane on väga hästi kohastunud eluks Arktika karmis kliimas. Tema tihe karvastik on talvel lumivalge, mistõttu muutub ta keset lumiseid lagendikke enamikule oma ohvritest märkamatuks. Kui päevad üha lühemaks muutuvad, tiheneb polaarrebase karvastik ning muudab järk-järgult oma värvust. Lühike hallikaspruuni värvusega karvastik muutub sabast alates kõigepealt halliks, hiljem talve saabudes aga lumivalgeks. Mõnedel loomadel on hallikassinise värvusega pikk talvekarvastik (nn sinirebased). Eluviis Jäärebase poolt asustavad alad kuuluvad meie planeedi kõige ebakülalislahkemate territooriumide hulka. Karmil ja väga külmal arktilisel talvel elab rebane peaaegu täielikus pimeduses. Suvel elutseb polaarrebane õõnsustes või urgudes, mida ta küngaste jalamile, järskudele mere-või jõekallastesse kaevab. Talvel kaevab ta sügavasse lumme omavahel ühendatud
värvusega amorfne aine. Mulla veeresziim- Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Kamarduminemullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Erosioon tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kõrbestuminemuldade mattumine. Degratsioon-muldade hävimine(ehitus-teed,tallamine,maavarade kaevamine...bio-orgaanilise aine kogus mullas väheneb). Sooldumine tingitud põldude niiisutamisest. Turvastumine nim. pideva liigniiskuse s.t soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist. Tuuleerosioon e
keskkonnas looduslikult liigniiskes ja toimuv mullatekke- hapnikuvaeses mullas protsess, milles toimuv protsess, mille orgaanilist ainet sisalda- käigus raua ühendid vad horisondid orgaanilise aine turvastuvad ja mineraal- oksüdeerumisel sed horisondid redutseeruvad mulla gleistuvad. Peamiseks sügavamatesse põhjuseks: sademete kihtidesse hallikassinise hulk on suurem kui ja tihenenud auramine mineraalhorisondina Mullas toimuvad protsessid · Sooldumine lahustuvate soolade kogunemine mulda. Toimub suurema aurumise ja sademetehulgaga aladel. Põldude niisutamine kuiva kliimaga piirkondades toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Liigsoolane muld muutub viljatuks. Mullatekketingimused ja -protsessid
ülessulavas osas. Sulamispiir ulatub kõige sügavamale liivadel, kõige vähem sulavad üles aga turvasmullad. Muld on pidevalt liigniiske, sest igikelts ei lase veel maa sisse minna ja urumine on väike. Tundravööndis on mullateke väga aeglane. Gleistumine Pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbana. Turvastumine lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas. Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks. 2) Okasmetsade mullad. Jahedas niiskes kliimas, kus sademed ületavad auramise, toimib läbiuhteline veereziim
ja kaoga mullast aja jooksul. Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa legunemine lahustuvateks ühenditeks. Soostumine protsess, kus orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale. Iseloomulik kõrgepõhjavee ja veega küllastunud aladel. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise(oksüdeerumise) käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Sooldumine - niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Erosioon e uuristus on pinnaseosakeste ärakanne tuule ja vee poolt. Kõrbestumine muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu, kuiva kliima, ebaõigete maaharimismeetodite, tuuleerosiooni jms toimel. Kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont.
kivimid. keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub Soe front- Piirkond, kus soojem õhk liigub liigniiskeks ning väheviljakaks külmemale peale Gleistumine- liigniiskes ja hapnikuvaeses Külm front- Piirkond, kus külmem õhk mullas toimuv protsess, mille käigus liigub soojemale alla rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad Mussoon- Peamiselt rannikupiirkondades hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi esinev õhuvoolude süsteem, milles tuule mulla alaossa. suund muutub sessoonselt vastupidiseks. Sooldumine- kuiva kliimaga aladel, kus Passaat- Aastaringselt 30 laiuskraadidelt auramine on intensiivne ja mulla ekvaatori suunas puhuvad tuuled läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev Kasvuhoonegaas- Atmosfääris olev gaas, nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi mis neelab soojuskiirgust
värvusega amorfne aine. Mulla veeresziim- Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Kamarduminemullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Erosioon tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kõrbestuminemuldade mattumine. Degratsioon-muldade hävimine(ehitus-teed,tallamine,maavarade kaevamine...bio-orgaanilise aine kogus mullas väheneb). Sooldumine tingitud põldude niiisutamisest. Turvastumine nim. pideva liigniiskuse s.t soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist. Tuuleerosioon e
hallikasvalge väljauhtehorisont. Mul on vaesunud. kamardumine - on iseloomulik rohtlatele, mus mineraalaineterikkal lähtekivimil kasvad palju rohttaimi. Surnud orgaaniline aine laguneb kiiresti, huumuse koguneb mulda. Tekib mustmuld. soostumine - pidevalt liigniiskes keskkonnas mullaprotsess, kus taimejäänused ei lagune lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbana. gleistumine on iseloomulik tundratele, kus liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa. sooldumine on iseloomulik kuiva kliimaga aladel, kus aurumine on suurem kui sademete hulk ja soolad püsivad mullas. Vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitus muldade niisutamisest. erosioon tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. kõrbestumine protsess, mille käigus viljakas alad muutuvad kõrbeteks. Toimub muldade hävimine.
hallikasvalge leetunud väljauhtehorisont ehk leethorisont Kamardumine- mullaprotsess, mille käigus tekib mulla huumushorisont. Toimub mõõdukas kliimas, kus keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi Soostumine- pideva liigniiskusega kaasneb orgaaniline aine puudulik lagunemine Gleistumine- liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas ei võeta oksüdatsiooniprotsessideks elektrone mitte hapnikult, vaid raualt. Rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi Sooldumine- kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev nähtus. Protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest Erosioon- tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne Kõrbestumine- protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade
lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja milleläbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine- mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine- Liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa. Sooldumine- esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad.
veerikkas keskkonnas, keskkonna hapestudes turvastumine intensiivistub ja taimkate muutub liigivaesemaks, liigniiskes toimuv, soostumine, kuhjub lagunemata või poollagunenud orgaaniline aine mulla pinnale Gleistumine-hapnikuvaeses liigniiskes keskkonnas lagundavad orgaanilist ainet aenoroobsed mikroorganismid, rauaühendid orgaanilise aine mikroobse oksüdeerumise käigus redutseeruvad, moodustades mulla alaossa hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi Sooldumine-aurumine ületab sademed, kuiva kliima tõttu muldade läbiuhtumist ei toimu, seega sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid Ferralisatsioon-mullatekkeprotsess, mille käigus muld rikastab raua- ja alumiiniumühenditest, intensiivne punane värvus, taimed toiteelementidena neid ei vaja, toimub kestvalt kõrge temperatuuriga ja suure niiskusega või vahelduva niiske ja kuiva perioodiga aladel 8
Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Soostumine - liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, milles orgaanilist ainet sisaldavad horisondid turvastuvad ja mineraalsed horisondid gleistuvad. Gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Sooldumine - esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Erosioon - maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Kõrbestumine - protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. 10
süstemaatilisse rühma kuuluvat seent, neist levinumad on keraskottseente seltsi kuuluva perekonna Ceratocystis liigid C. Piceae, C.minor jt. Nende seeneniidistik nagu teistelgi puidu ebanormaalset värvust esilekutsuvatel liikidel toitub puidu parenhüümrakkude (osalt ka trahheiidide) sisust, jättes rakuseinad peaaegu puutumata. Seenenitide pruunikas värvus ja nende poolt eritatud pigmendid koos puidurakkude värvusega annavad puidule optilise efektina sinaka v hallikassinise tooni. Ceratocystis'e liigid paljunevad lühieoste ja umbes 0,1- 0,3 mm-lise läbimõõduga sulgeoslates valmivate kottseente abil, mida levitavad tuul ja putukad (eriti kooseüraskid). Sulgeoslad on iseloomuliku, suhteliselt pika kaelaga, mille suue on varustatud ripsmetega. Sinetumise arenemist soodustab puidu 33-82%-line niiskusesisaldus. Kuigi sinetumine ei riku märgatavalt puidu tehnilisi omadusi, ei soodusta puidu
(Toimub must muldades, muudab mulla viljakaks). Soostumine-(turvastumine) pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub liigniiskeks ning väheviljakaks. Turvas-Lõpuni lagunemata orgaaniline aine, õhku on mullas vähe, ei lagune lõpuni. Gleistumine- Liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa. (Muld on väga tihe, poore mullas pole, iseloomulik tundra mullale[lääne-eestis]) Sooldumine- Kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest.(Enamjaolt kõrbealadel). 13./14.
keemiline viljakus. Leetumine esineb happelises keskkonnas. Kamardumine- Mulla tekkeprotsess, mille käigus tekib mulla huumushorisont. Toimub mõõdukas kliimas, kus keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi. Soostumine- pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub liigniiskeks ning väheviljakaks Gleistumine- Liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa. Sooldumine- Kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. 13. ISELOOMUSTAB MULLATEKKETINGIMUSI JA -PROTSESSE TUNDRAS, OKASMETSAS, ROHTLAS, KÕRBES JA VIHMAMETSAS;
annaabi.ee 
