Kreeka oli 338ekr alistunud Makedoonia ülemvõimule. Kui suurriigi rajaja Philippos II mõrvati, korraldas tema poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Vallutas Väike_Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia , Iraani, Kesk-Aasia ning likvideeris Pärsia impeeriumi. Ainult India vallutamise katse ebaõnnestus. Enamik Kreeka linnu tervitas makedoonlasi, väljaarvatud Mileetos ja Halikarnassos. Nad piirati sisse ja vallutati. Kokku 21 tänapäeva riiki. See oli suurim riik, mida maailm kunagi oli näinud. Impeerium lagunes Aleksander Suure surma ja diadohhide (väepealike) sõdade järel kolmeks suureks riigiks. I Egiptus valitsesid Ptolemaiose-nimelised kuningad II Babüloonia, Süüria, Pärsia Seleukiidid III Makedoonia, k.a. Kreeka linnriigid Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed valdused muutusid Rooma provintsideks.
Kreeka oli 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule. Kui suurriigi rajaja Philippos II mõrvati, korraldas tema poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani, Kesk-Aasia ning likvideeris Pärsia impeeriumi.Ainult India vallutamise katse ebaõnnestus. Enamik Kreeka linnu tervitas makedoonlasi, väljaarvatud Mileetos ja Halikarnassos. Nad piirati sisse ja vallutati. Kokku 21 tänapäeva riiki. See oli suurim riik, mida maailm oli kunagi näinud. Impeerium lagunes Aleksander suure surma ja diadohhide (väepealike) sõdade järel kolmeks suureks riigiks. I Egiptus valitsesid Ptolemaiose nimelised kuningad II Babüloonia, Süüria, Pärsia Seleukiidid III Makedoonia, k.a. Kreeka linnriigid Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed valdused muutusid Rooma provintsideks. Muutused Hellenismiperioodil 1
Artemise tempel Ephesoses Tempel on pühendatud jumalanna Artemisele, mis asus Epheoses. Rajati aastal 550 e.m.a. Herostratas põletas selle 365 aastal e.m.a maha. Lõplikult hävitasid selle gootid. Halikarnassose Mausoleum Mausuleomi moodustas suur ristkülikukujuline müüritis 36 sammast, 24astmeline püramiidiosaline katuseosa. Oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks. Egiptuse püramiidi järel suurim hauamonument. Mausoleus on hauarajatis, Halikarnassos aga linn. Püsis aastatel 353 350 e. Kr. Rhodose koloss Asus Kreekas Rhodose saarel. Ehitati aastatel 292 280 e.Kr. Koloss oli 37 meetrit pikk. Kõige lühemat aega püsinud maailmaime. Koloss pole sama asi, mis kolosseum. Kolossom on saanud nime selle lähedal asetsev kuju. Koloss on üle elu suurune kuju. Pharose tuletorn Asus Pharose saarel Aleksandria sadamasuus. 299 e. Kr. ehitati ning lõplikult varises 1326ndal aastal
5 saj. seina- ja tahvelmaalid muutusid 3-mõõtmelisteks. Vaasimaalides hakati kasutama kolmandat värvi valget; kujutati olustikustseene seoses veinijumal Dionysosega; muutuvad looduslähedasemaks. Taimeornament palmett (lk 67) ja merelainet meenutav meander. 4. 7 maailmaime 1 ) Giza püramiidid Kairos Cheops(140m), Chefren ja Mykerinos 2 ) Babüloni rippuvad aiad 3) Halikarnassose mauseleum haudehitus joonia stiilis, kolmnurkne katus,mille tipus Halikarnassos oma 4-hobuselise hoburakendiga. Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama. 4) Arthemise tempel Efesos. 5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m 6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju päikesejumal Heliosest. 7) Zeusi kuju Olympias krüselefantiintehnikas. 5. Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas) Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud linnade liit. Hiilgeaeg 7-6 saj. eKr. (6 saj
vöörandatud: vanade kreeklaste sünteetiline novaatorlus ja hiljem mütograafide süstemaatilise töötlemise läbi. Kreeka kultuuri ja müüdi kolme peaosist võib kirjeldada kui substraati ( egeuse, pealsgi, minoa ), superstraati ( indoeuroopa kreeka ) ja adstraati ( kestvat immutist Väike-Aasiast ja kaugemailt idamailt). Substraat ja varane adstraat võisid olla ühtlased, sest samalaadsed eelajaloolised kohanimede suffiksid esinevad Kreekas ja Väike-Aasia ( Parnassos : Halikarnassos ). Sellele alusele ladestus põhjast aegamööda indoeuroopa-keelsete kreeklaste asustus, alates umbes 2000 e.m.a ja lõppedes doorslaste tulekuga umbes 1200 e.m.a. Umbes 1600 e.m.a valitses Kreeka maismaad sõjakas aristokraatia kindlustatud kantsides nagu Mükeene, Kreetal seevastu kindlustas minoa merevägi avali paleede müüritu turvalisuse. Umbes 1400 oli aga kreeklaste merejõud piisavalt tugev Kreeta invasiooniks. Thera vulkaanisaare plahvatuse pimsirahe hävitas Kreeklaste vallutatud
Kr. joonialased, keda peetakse kreeka hõimudest vanimaks. Kreeka pärimuse kohaselt maabus varsti pärast Trooja sõda Väike-Aasia rannikul viimase Ateena kuninga Kodrose poeg Androklos ja rajas sinna linna, kindluse ja templi. Arheoloogid tegid kindlaks, et XI sajandil e. Kr. oli sellel kohal tõepoolest kreeka linn. Peale Efesose rajasid kreeklased nendel kaugetel aegadel Väike-Aasia rannikule veel mitmeid linnu, nagu Mileetos (linna olevat asutanud Androklose vend Neilos), Halikarnassos, Knidos ja aastal 1000 e. Kr. Smürna (praegune Ismir). Arheoloogiliste ja ajalooliste andmete alusel oli Efesos juba VIII - VII sajandil e. Kr. tuntud linn, seistes koos Mileetose ja Halikarnassosega kogu kreeka maailma poliitilise ja majandusliku elu eesotsas. VII sajandi keskel e. Kr. kukutati viimane Efesose kuningas ja võimule pääses türannia, mis oli vahevorm võimu üleminekul aristokraatialt demokraatiale. Türannia ajal muutus Efesos veelgi suuremaks ja uhkemaks
· Tüüpiline monument oli kõrge alusega ristkülikukujuline ehitis · Ehitati ka ümarmonumente e. rotunde · Neist on säilinud Lysikratese monument Ateenas · Selle monumendi lasi püstitada rikas kaupmees Lysikrates 4. sai keskel eKr oma laulukoori võidu auks Ateena lauluvõistlustel · Sellest ajast pärineb ka veel üks kreeklaste maailmaime tohutu suur haudehitis Halikarnassoses Väike- Aasia rannikul · Halikarnassos oli Pärsia kuningriigi ühe provintsi (satraapkonna) pealinn · Halikarnassoses valitses kreeklasest satraap Mausolos · Ta sai satraabiks juba 30-aastaselt · Alustas kiiresti haudehitise ehitamist · Paari aasta pärast Mausolos suri ja töid jätkas tema lesk · Kui haudehitis valmis sai, nimetati see Mausoleumiks · See meenutab tohutu suurt Kreeka peripteeri · Mitmeid suuri ehitisi kerkis 4. saj eKr ka Epidaurosesse Peloponnesose poolsaarel
kangelastele ja ka reaalsetele ajaloolistele isikutele. Tüüpiline monument oli kõrge alusega ristkülikukujuline ehitis. Ehitati ka ümarmonumente e. rotunde. Neist on säilinud Lysikratese monument Ateenas. Selle monumendi lasi püstitada rikas kaupmees Lysikrates 4. sai keskel eKr oma laulukoori võidu auks. Ateena lauluvõistlustel. Sellest ajast pärineb ka veel üks kreeklaste maailmaime tohutu suur haudehitis Halikarnassoses. Väike-Aasia rannikul. Halikarnassos oli Pärsia kuningriigi ühe provintsi (satraapkonna) pealinn. Halikarnassoses valitses kreeklasest satraap Mausolos. Ta sai satraabiks juba 30-aastaselt. Alustas kiiresti haudehitise ehitamist. Paari aasta pärast Mausolos suri ja töid jätkas tema lesk. Kui haudehitis valmis sai, nimetati see Mausoleumiks. See meenutab tohutu suurt Kreeka peripteeri. Mitmeid suuri ehitisi kerkis 4. saj eKr ka Epidaurosesse Peloponnesose poolsaarel. Epidauros oli jumal Asklepiose peamine pühapaik
varanduslikest maksetest riigikassasse. Aleksander andis selleks käsu. Issose lahing, 333 eKr üks antiikmaailma suurimaid lahinguid Pärast hiilgavat võitu Granikose lahingus, avas enamik peamiselt hellenitest koosneva elanikkonnaga Väike-Aasia linnu, sealhulgas ka Sardeis, ise ja vabatahtlikult võitjale oma väravad. Visa relvastatud vastupanu osutasid üksnes seni sõltumatuse poolest kuulsad Mileetos ja Halikarnassos, suutmata siiski Makedoonia vägede pealetungile vastu seista. 334 a. lõpust 333 a. alguseni vallutas Aleksander Kaaria, Lüükia, Pamfüülia ja Früügia (kus tema kätte langes tugev Pärsia kindlus Gordion). 333 a. suvel jõudis ta välja Kapadookiasse ja suundus edasi Kiliikia peale. Alles kuningast väejuhi ohtlik haigus sundis Makedoonia armeed võidukat edasimarssi peatama. Vaevalt paranenud, liikus Aleksander üle Kiliikia mäekurude Süüriasse. Pärsia kuningas
kujunenud teatrietendused: · Tragöödia Sophokles (,,Oidipus", ,,Antigone") · Komöödia Aristophanes (üle 20. kuulsa teose) · Draama. Aisyholos uus zanr, õpetliku sisuga lood, valmid. Kreeklased lõid ka luulezanri. Sappho erootilised armastuslood. Naine pühendas luuletusi neidudele. Lesbose saare järgi sai nime omasoo ihaldus. Kunst. 4 maailmaimet: · Zeusi kuju Olümpias · Rhodose koloss, Heliose kuju tõrvikuga · Halikarnassos · Artemise tempel Ephesose linnas. Enamus nendest on hävinud, järel on ainult varemed. Leukippos tegi Odakandja ja haavatud sõdalase Apolloni kuju. Teadus. Võrreldes Idamaadega, saavutas Kreeka kõrgema taseme, sest seal olid vabad talupojad, kellele maksti palka. · Ajalooteadus · Matemaatika, geomeetria jõudis kõrgtasemele. Pythagoras, Eukleides. · Geograafia rajaja oli Strabon.
5 saj. seina- ja tahvelmaalid muutusid 3-mõõtmelisteks. Vaasimaalides hakati kasutama kolmandat värvi valget; kujutati olustikustseene seoses veinijumal Dionysosega; muutuvad looduslähedasemaks. Taimeornament palmett (lk 67) ja merelainet meenutav meander. 9. 7 maailmaime 1 ) Giza püramiidid Kairos Cheops(140m), Chefren ja Mykerinos 2 ) Babüloni rippuvad aiad 3) Halikarnassose mauseleum haudehitus joonia stiilis, kolmnurkne katus,mille tipus Halikarnassos oma 4-hobuselise hoburakendiga. Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama. 4) Arthemise tempel Efesos. 5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m 6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju päikesejumal Heliosest. 7) Zeusi kuju Olympias krüselefantiintehnikas. 10. Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas) Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud linnade liit. Hiilgeaeg 7-6 saj. eKr. (6 saj
Rooma teater on autonoomne ehitis U 14 000 - 17 000 inimest mahutasid istmed Ees paremini töödeldus seljatugedega VIP-ide tsoon, ülevalpool pööbel Publiku vastas reeglina ühekorruseline hoone - skenee - garderoob, rekvisiidiladu, esinetakse selle ees, selle ette tekib proskeenion (poodium) solistidele Rooma teater ja amfiteater arenevad sellest edasi 4.saj tekib arhitektuuri all üks halikarnassos - linn Väike-Aasias, mille kohalik valitseja sureb ära, talle ehitatakse hauaehitis. KUJUTAV KUNST: 5. sajand eKr õitseaeg ehk kõrgklassika. Skulptuur saavutab täieliku vabaduse ja meisterlikkuse loodusvormide edasiandmise oskuses. Suure looduslähedusega ühineb ideaalne, äraseletatud rahu, lihtsus ja selgus, suursugususe, väärikuse ja harmoonia tunne. Sügav usklikkus on selle kunst kandepind. Tähtsaim kunstikeskus Ateena
isikutele · Tüüpiline monument oli kõrge alusega ristkülikukujuline ehitis · Ehitati ka ümarmonumente e. rotunde · Neist on säilinud Lysikratese monument Ateenas · Selle monumendi lasi püstitada rikas kaupmees Lysikrates 4. sai keskel eKr oma laulukoori võidu auks Ateena lauluvõistlustel · Hellenistlikust ajast pärineb ka veel üks kreeklaste maailmaime tohutu suur haudehitis Halikarnassoses Väike-Aasia rannikul · Halikarnassos oli Pärsia kuningriigi ühe provintsi (satraapkonna) pealinn · Halikarnassoses valitses kreeklasest satraap Mausolos · Ta sai satraabiks juba 30-aastaselt · Alustas kiiresti haudehitise ehitamist · Paari aasta pärast Mausolos suri ja töid jätkas tema lesk · Kui haudehitis valmis sai, nimetati see Mausoleumiks · See meenutab tohutu suurt Kreeka peripteeri · Mitmeid suuri ehitisi kerkis 4. saj eKr ka Epidaurosesse Peloponnesose poolsaarel
rahulolematus, mida põhjustas nii Ateena palgasõdurite omavoli kui ka kleruuhiate (Ateena kodanike asulate) rajamine mõnedele liiduga ühendatud aladele (näiteks Pärsialt ära võetud Samose saarele). Liitlaste rahulolematust õhutas Kaaria valitseja, poolkreeka päritolu Mausolos (377 353; Kaaria on piirkond Väike-Aasia edelaosas), kes nimeliselt Pärsia satraabina, tegelikult aga peaaegu sõltumatu võimukandjana käsutas ka mitmeid kreeka rannikulinnu. Teiste seas allus talle Halikarnassos, millest tegi oma pealinna. Mausolose toel tõstsid kolm saareriiki Hiios, Kos ja Rhodos 357. a. Ateena vastu mässu, saades toetust ka juba varem liidust lahku löönud Byzantionilt. Järgnenud nn liidusõjas sai Ateena eskaader Hiiose juures lüüa. Rahapuuduse leevendamiseks liitusid ateenlased Pärsia kuninga vastu mässu tõstnud Früügia satraabiga, kes maksis kinni Ateena sõdurite palga, ent kui levisid kuuldused kuninga kavandatavast karistusretkest,
Tsivilisatsioon areneb pika aja jooksul 9 saj ekr- 1 saj ekr. Keel hakkas hääbuma, aga etruskide iseteadvus säilis mingil määral. Alates antiikajast on probleem etruskide päritoluga, mis ei ole teada. 20.saj- 20. saj lõpu aastakümneteni tegeleti, enam mitte. Lõplikku lahedust ei ole leitud. 3 põhiarvamust: 1. etruskid on itaalia põlisrahvas. 2. Etruskid tulid põhja poolt 3. etruskid tulid idast Dionysos Halikarnassos- tema arvas, et nad on itaalia põlisrahvas. Et teised rahvad on sinna tulnud. Rooma ajaloolane Titus Livius arvas, et on pärit põhja poolt euroopast.(kesk-euroopa). Alpidest on leitud raidkirju etruski keeles. Vanem allikas kreeklane Herodotos 5.saj ekr on kõige detailsemalt käsitlenud etruskide idapoolset päritolu. Et on pärit Lydia´st ja rännanud itaaliasse trooja sõja ajal 12. saj ekr. Ta oli teadlik, et etruski keel ei sarnane ühegi keelega, millest ta oleks aru saanud. Tyrrheros
Kodamannos oli nõrk ja tahtejõuetu valitseja. 13 Aastal 334 ületas Aleksander 30 000 jalamehe (faalanks) ja 5 000 ratsanikuga Hellespontose. Pärsia vägede ülemjuhatajaks oli kreeklane Memnon. Lahingus Granikose jõe kaldal sai Pärsia armee lüüa. Seal teeninud kreeka palgasõdurid hukati. Väike-Aasia kreeka linnad tervitasid enamasti Aleksandrit kui vabastajat (va Miletos ja Halikarnassos). Aleksandri vägi täienes kohalike kreeklastega, hõivati kogu Väike-Aasia. Dareios III koondas samal ajal uue väe. 333 a sügisel toimus Issose lahing, mille Aleksander taas võitis. Enamus Foiniikia linnu kapituleerus, va Tüüros, mida piirati 6 kuud. Dareios III pakkus rahu soodsatel tingimustel, kuid Aleksander loobus (tema väepealik Parmenion pooldas rahu, öeldes, et kui tema oleks Aleksander, siis võtaks ta
a, aga daatumid on ebakindlad. Varsti hakati ka muud infi sinna lisama ja nii kujunesid aastaraamatud ehk annaalid. Al 3. saj hakkasid nendega tegelema erinevad Rooma ajaloolased, nim annalistideks. Umbes 130 a paiku publitseeris üks neist annaalid raamatutena. Ajalugu uuriti edasi, ja kirjutati järjest üle edaspidi. Ükski neista annaalidest pole säilinud, aga hilisemad ajaloolased kasutasid neid ohtralt. Kaks autorit, kelle kaudu on säilinud: Dionysios Halikarnassos ja teine Titus Livius, kes on tuntum ja tema teos muutus pea rahvuslikuks mütoloogiaks. . Nad mõlemad elasid Augustuse ajal, ajaarvamise vahetuse paiku. Nad kirjutasid annalistliku traditsiooni alusel. Käsitlevad sama asja, faktoloogia suht sama, teosed ilusti säilinud. Selle tulemus on see, et varajane Rooma ajalugu on teada erakordselt detailselt. Kuigi nad on kujutanud seda aega natukene romantiliselt (võrreldav väärtuselt Vana testamendiga). Põhiliselt tuleb tugineda arheoloogiale.
Tragöödia (49). Komöödia (50) Herodotos, Thukydides (48). Kul tuur IV sa j. e . Kr. IV saj. mitmed tehnilised uuendused nt. liivakell ja veekell e. klepsüdra. IV saj. kaotab Ateena helleni kunstis juhtiva koha. Tema asemele tulevad Peloponnesose ja Väike-Aasia lääneranniku linnad. Tempel lakkab olemast juhtiv hoonetüüp. teda asendavad ük. koosolekuhooned. Loodi Askleipose pühamu arhitektuuriansambel Epidauroses. Ehitati välja Kaaria pealinn Halikarnassos. Selle mausoleum üks seitsmest maailmaimest. Individualismi kasv väljendus hästi skulptuuris. Suurimad skulptorid olid Demetrios Alopest ja Skopas. IV saj. töötas Lysippos, kes tegi arvukaid skulptuure Heraklese kangelastegudest. V saj. võidab lõplikult kirjutamisviis vasakult paremale. Kirjutati papüürusele, diptühhonile (kaks kokkupandavat lauakest), seatinaplaatidele ning kirja raiuti ka marmortahvlitesse. Kujutav kunst (58) Filosoofia (Platon ja Aristoteles) (46, 47)
vaid rooma ajaloolaste uurimustöö tulemus, mille põhjal nad tegid, millised olid allikad seda me ei tea. Kui need anaalid olid publifitseeritud, II saj lõpul ja I sajandil jätkasid oma tööd need ajaloolased, ja dramatiseerisid seda, nooremad annalistid. Mitte ükski neist annaalidest pole säilinud, hilisemad kasutasid seda rohkelt, see visioon on meile suurtes piirides tänu nondele teada. Kaks autorit kelle säilinud teoste kaudu , need meil on teada Dionysios Halikarnassos, kreeka keeles ,,Rooma muinsused“ , kus hakkas rooma linna rajamisest , eesloost pihta ja tõi käsitluse Puunia sõdade alguseni välja 264. Teine on Titus Livius- ladina keeles, ,,Ab webe condita“ raamatud linna rajamises. Tõi vabariigi lõpuni oma käsitluse välja. Elasid Augustuse ajal.Mõlemad käsitlevad sama asja , faktuloogia on sarnane, lähtuvad sellest analistlikust traditsioonist, Dionysios on tervikuna säilinud, Tituse oma katketena.
annaabi.ee 
