Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Haasium ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hassium, metall, aatommass, isotoop, kristjan, aatomnumber, klassifikatsioon, siirdemetallid, elektronvalem, 2s2p6, elektronskeem, sulamistemperatuur, keemistemperatuur, agregaatolek, kõvadus, mohsi, isotoobid, nukliid, levimus, poolestusaeg, liidumaa. . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 5 Lihtaine saamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 7 Allikad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 8 Elemendist üldiselt Tseesium , mille sümbol on Cs , on keemiline element järjekorranumbriga 55. Ta on leelismetall. Tseesium asub tabelis kuuendas perioodis, esimeses A rühmas. Tseesium on metall, mida võib sulatada peopesal ja mis on sinakashalli värvusega. Tal on 1 stabiilne isotoop massiarvuga 133. Tseesiumil on mitmeid radioaktiivseid isotoope, mis tekivad tuumareaktorites kõrvalproduktina. Neist tuntuim on 137Cs, mille poolestusaeg on 30 aastat. Tseesium on keemiliselt väga aktiivne. Tseesium koos rubiidiumiga avastati 1860. aastal . Tseesiumi nimi tuleb ladinakeelsest sõnast caesius , mis tõlkes tähendab sinisilmsust . Ajalugu
Aatomnumber: 19 Aatommass: 39,098 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6 4s1 · Elektronskeem: +19|2)8)8)1) · Elektronite arv: 19 · Neutronite arv: 20 · Prootonite arv: 19 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I · Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Füüsikalised omadused: · Aatommass: 39,098 · Sulamistemperatuur: 63,25 °C · Keemistemperatuur: 759,9 °C · Tihedus: 0,862 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 0,4 · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 39 K 93,22 38,9637 - 40 K 0,118 39,974 1,28 · 109 aastat
.......................................................... 4 Füüsikalised ja keemilised omadused:........................................................................................7 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................... 8 Naatriumi kohta tutvustus: Na Naatrium -metall Aatomnumber: 11 Aatommass: 22,989 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s1 Elektronskeem: +11|2)8)1) Elektronite arv: 11 Neutronite arv: 12 Prootonite arv: 11 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I, 0, I Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Füüsikalised omadused: Aatommass: 22,989 Sulamistemperatuur: 97,81 °C Keemistemperatuur: 882,9 °C Tihedus: 0,971 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 0,5 Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg
Telluur paikneb perioodilisuse tabelis VIA rühmas ja 5 perioodis. Telluuri lühend on Te. Telluur meenutab väliselt metalli, kuid paljude teiste omaduste järgi on ta mittemetall. Telluuril on 52 prootonit ja 76 neutronit. Aatomnumber: 52 Aatommass: 127,60 Klassifikatsioon: kalkogeenid, p-elemendid Aatomi ehitus: * Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p4 * Elektronskeem: +52|2)8)18)18)6) * Elektronite arv: 52 * Neutronite arv: 76 * Prootonite arv: 52 * Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...IV...VI * Kristalli struktuur: heksagonaalne Füüsikalised omadused Puhtal kujul on telluur kõva, valkjashall, metallilise läikega kristalne aine. Kõrge sulamistemperatuur 450° C (723° K) ja keemistemperatuur 990° C (1263° K) suurendavad tema sarnasust metallidega. Telluur juhib elektrivoolu. Telluuri
Tina Tina on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall. Sümbol Sn. Tal on 10 stabiilset isotoopi, massiarvudega 112, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 122 ja 124. Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope. Tina esineb 3 kristallmodifikatsioonina. Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja juhib elektrit kui metall. Temperatuuril alla 13,2 °C on stabiilseim hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³. Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne. Aatomnumber: 50 Klassifikatsioon: p-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p2 Elektronskeem: +50|2)8)18)18)4) Elektronite arv: 50 Neutronite arv: 69 Prootonite arv: 50 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -IV, 0, II, IV Kristalli struktuur: tetragonaalne
Tallinna Arte Gümnaasium Liitium Koostaja : Maris Lallo 2010 Sisukord 1.Üldinfo 2.Omadused 3.Ajalugu 4.Liitiumi aspektid ja ravi 5.Liitiumi kasutamine 6.Liitiumi omadused 7.Kasutatud kirjandus Liitium Li metall Liitium Aatomnumber: 3 Aatommass: 6,947 Klassifikatsioon: leelismetallid, s- elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s1 · Elektronskeem: +3|2)1) · Elektronite arv: 3
Aatomnumber: 12 Aatommass: 24,305 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2 · Elektronskeem: +12|2)8)2) · Elektronite arv: 12 · Neutronite arv: 12 · Prootonite arv: 12 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, II · Kristalli struktuur: heksagonaalne Füüsikalised omadused: · Aatommass: 24,305 · Sulamistemperatuur: 648,8 °C · Keemistemperatuur: 1090 °C · Tihedus: 1,738 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 24 Mg 78,7 23,985 - 25 Mg 10,13 24,9858 - 26
Referaat Juhendaja: õpetaja TALLINN 2008 Sisukord Keemilised omadused 3 Ühendid 4 Füüsikalised omadused 5 Saamine, leidumine, kasutamine 6 Kasutatud materjalid 7 2 Keemilised omadused: Berüllium on leelismetall, mis kuulub s-elementide hulka. Aatomi ehitus: 2 2 · Elektronvalem: 1s 2s · Aatommass: 9,01218 · Aatomnumber: 4 · Elektronskeem: +4|2)2) · Elektronide arv: 4 · Neutronite arv: 5 · Prootonite arv: 4 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I, II · Kristalli struktuur: heksagonaalne, ruumikeskne kuubline · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,57 · Stabiilseid isotoope: 1, massiarvuga 9 · Radioaktiivsetest isotoopidest stiilseim massiarvuga 10 ja pooldumisajaga 1,5 miljonit aastat. · 2. rühma kõige mittemetallilisem element, annab sageli kovalentseid sidemeid.
Ti metall Titaan Aatomnumber: 22 Aatommass: 47,88 Klassifikatsioon: siirdemetallid, d-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d2 4s2 Elektronskeem: +22|2)8)10)2) Elektronite arv: 22 Neutronite arv: 26 Prootonite arv: 22 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...IV Kristalli struktuur: heksagonaalne, ruumikeskne kuubline Füüsikalised omadused: Aatommass: 47,88 Sulamistemperatuur: 1668 °C Keemistemperatuur: 3287 °C Tihedus: 4,50 g/cm3 Värvus: hõbedane Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 6 Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,54 Oksiidi tüüp: nõrkhappeline
Rubiidium Ettekanne Kristina Hertmann 10K Juhendaja : Anna Perova Üldiseloomustus Aatominumber: 37 Aatomimass: 85,4678 Klassifikatsioon: Leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6 5s1 · Elektronskeem: +37|2)8)18)8)1) · Elektronite arv: 37 · Neutronite arv: 48 · Prootonite arv: 37 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I · Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Avastamine: R.W. Bunsen & G.R. Kirchoff, 1861, Heidelberg, Saksamaa Avastati see mineraal lepidokrokiidist, kasutades spektroskoopi. Nimi rubiidium tuleneb ladina keelsest sõnast "ruber", mis tähendab sügavpunast. Sellist nime
Zn metall Tsink Aatomnumber: 30 Aatommass: 65,39 Klassifikatsioon: siirdemetallid, d- elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2 Elektronskeem: +30|2)8)18)2) Elektronite arv: 30 Neutronite arv: 35 Prootonite arv: 30 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, II Kristalli struktuur: heksagonaalne Füüsikalised omadused: Aatommass: 65,39 Sulamistemperatuur: 419,58 °C Keemistemperatuur: 907 °C Tihedus: 7,14 g/cm3 Värvus: hõbevalge, sinaka varjundiga Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 2,5 Isotoobid: Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,65
Kaalium (K) - viljakuse element Kaaliumi avastas Humphrey Davy. Kaaliumi leidub looduslikul kujul vähe, valmistatakse teda tehislikult. Üks suuremaid leiukohti on Strassfurdis Saksamaal. Kaaliumi järjekorranumber perioodilisustabelis on 19 ning aatommass on ~39,1. Kaalium on leelismetall, värvus sinakas- hõbehall. Ta on pehme, saab noaga lõigata, ning ka sulab kergesti (62 OC). Veega reageerides kaalium süttib, ning tekivad leelis (KOH) ning vesinik. Süttib veel fluoris ning broomis lausa plahvatab. Õhus oksüdeerub kaalium energiliselt. Nimi viljakuse element on tulnud sellest, et ta aitab kaasa taimede kasvule: temast tehakse väetisi. Kaaliumiühendid leiavad kasutust ka tuumatehnoloogias,
Ta tuvastas selles uue pool-metalli. Paar aastat hiljem ta avastas, et see pool-metall on identne ühe talle Saksamaalt saadetud Kupfernickeli metallilise osaga. Nii uue metalli avastanud, otsustas ta säilitada nimi Kupfernickel, lühendades selle Nickel'iks. Tema avastust kinnitasid ka teised teadlased. Asukoht tabelis. Nikkel paigutatakse keemiliste elementide perioodilisussüsteemis VIIIB rühma. Nikli aatommass on 59 ning järjenumber 28. Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d8 4s2 Elektronskeem: +28|2)8)16)2) Elektronide arv: 28 Neutronite arv: 31 Prootonite arv: 28 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...II...IV Kristalli struktuur: tahukeskne kuubiline Nikli aatomi ehitus: -1- Energia levelid : 4 Esimene energia level: 2 Teine energia level: 8 Kolmas energia level: 16 Neljas energia level: 2 Elemendi saamine: Elementide leidumisest maakoores on nikkel 25ndal kohal. Looduses leidub niklit
VASK Elemendi iseloomustus: Cu paikneb tabelis pärast Niklit ning enne Tsinki ja paikneb neljandas perioodis ning esimeses b- rühmas ja on siirdemetalliks. Punakas-kollaka värvusega metall Vask on kergesti painduv, sepistatav ning juhib hästi elektrit ja soojust. Kuna Cu on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega ka veega. Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Maakoores vaske umbes 900 korda vähem kui alumiiniumi ja 500 korda vähem kui rauda. Kullast ja hõbedast on vaske aga tunduvalt rohkem. Vasemaagiräbu vanuseks hinnatakse 8000 aastat. Seni leitud suurima eheda vasetüki mass on 420 tonni. Aatomi ehitus: Aatomnumber: 29 Aatommass: 63,546 · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s1 · Elektronskeem: +29|2)8)18)1) · Elektronite arv: 29
Vesinik Koostas: Brenda · Avastaja, avastamisaeg, koht: Henry Cavendish, 1766, London, Suurbritannia · Aatomnumber: 1 · Aatommass: 1,00794 · Klassifikatsioon: selemendid · Maa massist moodustab vesinik umbes umbes 0,12%. Aatomi ehitus · Elektronvalem: 1s1 · Elektronskeem: +1|1) · Elektronite arv: 1 · Neutronite arv: 0 · Prootonite arv: 1 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I, 0, I · Kristalli struktuur: heksagonaalne · Põhiliselt liidab ühe elektroni, väga harva loovutab. · Deetrium raske vesinik, aatommass 2 (1 prooton + 1 neutron) · Triitium - Üliraske vesinik, aatommass 3 (1 prooton + 2 neutronit) Vesiniku isotoopidest · Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 1 ja 2.
Õppeaine: Keemia Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani 2009 1 Joodi ajalugu ja kasutus Joodi avastas prantsuse keemik Bernard Courtois, kes elas aastatel 1777 1838. Jood avastati 1811. aastal, Pariisis, Prantsusmaal. Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Loodusliku joodi moodustab isotoop (Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust). Joodipoolest kõige rikkam maa on Tsiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest: jääliustikega, mägise või sajuse piirkonna pinnas on enamasti joodivaene. Sellistes piirkondades kasutatakse tavaliselt keedusoola jodeerimist (joodi orgaanilisse ühendisse sisse viima). Kasutatakse ka röntgenidiagnostikas.
24 Mg 78,7 23,985 - 25 Mg 10,13 24,9858 - 26 Mg 11,17 25,9826 - 27 Mg 0 27 9,45 minutit 28 Mg 0 28 21,0 tundi Füüsikalised omadused: · Aatommass: 24,305 · Sulamistemperatuur: 648,8 °C · Keemistemperatuur: 1090 °C · Tihedus: 1,738 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,31 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2
(NH3). Aatomi ja molekuli ehitus: +7/ 2) 5) 1s22s22p3 Lämmastiku ladinakeelne nimetus on nitrogenium, mille võttis teaduses kasutusele Chaptal ning tähendab "salpeetri tekitaja" ja elemendi sümbol on N. Lämmastiku avastas Daniel Rutherford 1772 aastal Edinburgis. Põlemist mittesoodustava gaasina nimetati teda algul "mürgiseks õhuks". Fosfor Fosfor (keemiline sümbol P) on keemiline element järjenumbriga 15. Fosfori ainus looduslik isotoop on massiarvuga 31. Fosfor lihtainena esineb üldiselt kolme allotroopse vormina: valge, punane ja must fosfor. Omapärane on see, et tavatingimustes stabiilseim vorm punane fosfor ei oma kindlat struktuuri, vaid ta omadused on varieeruvad. Fosfori aur koosneb tetraeedrilistest P4 molekulidest. Nende kondenseerudes tekib valge fosfor. Valge fosfor on fosfori allotroopne vorm, väliselt vaha meenutav poolläbipaistev tahke aine. Sulab 44o Celsiuse juures
Tahan saada oma varasematele teadmistele kinnitust ja joodi kohta täpsemat teavet. 3 1. Üldiseloomustus Jood paikneb perioodilisustabelis VII-A rühmas 5. perioodis. Kuna jood on mittemetall, siis tema metallilisi omadusi perioodilisustabelis paiknemise järgi analüüsida ei saa. I -mittemetall Aatomnumber: 53 Aatommass: 126,9045 Klassifikatsioon: halogeenid, p-elemendid 1.1. Aatomi ehitus · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p5 · Elektronskeem: +53|2)8)18)18)7) · Elektronite arv: 53 · Neutronite arv: 74 · Prootonite arv: 53 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...VII 1.2. Füüsikalised omadused · Aatommass: 126,9045 · Sulamistemperatuur: 113,5 °C · Keemistemperatuur: 184,35 °C · Sulamissoojus: 15,52 kJ/mol · Aurustumissoojus: 41,57 kJ/mol · Soojusmahtuvus temperatuuril +25° C: 54,44 J/(mol*K)
1200°C juures reageerima raua ja räni sulamiga. Elektrolüütilise meetodi korral sadestatakse mereveest Mg(OH) 2, mis lahustatakse seejärel soolhappe toimel ja elektrolüüsitakse. 4 ASUKOHT PERIOODILISUSTABELIS Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12, asub IIA rühmas, 3. perioodis, magneesiumi sümbol on Mg. Magneesiumil on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26. Omadustelt on magneesium väga kerge metall. Mg on leelismetall, s-element. Oksüdatsiooniaste ühendeis on +2. Magneesiumoksiid on aluseline oksiid. Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2 · Elektronskeem: +12|2)8)2) · Elektronide arv: 12 · Neutronite arv: 12 · Prootonite arv: 12 · Oksüdatsiooniaste(m)e(d) ühendites: 0, II · Kristalli struktuur: heksagonaalne 12 Mg 2 24,312 8 Magneesium 2 5 LEVIK LOODUSES
kiiremini kaalus juurde ja saavad ühlasi seente ning bakteritevastase "tõrje", lisaks kasutatakse seda metallitööstuses, pestitsiidide ja puidukaitsevahendite tootmisel, klaasitootmises ja puidu säilitamiseks. Arseen jõuab organismi toidu, joogi ja õhu kaudu kuna teda leidub keskkonnas igal pool. Arseeni omadused Arseen: (As) Aatomnumber: 33 Aatommass: 74,92160 Klassifikatsioon: penteelid, p-elemendid Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p3 Elektronskeem: +33|2)8)18)5) Elektronite arv: 33 Neutronite arv: 42 Prootonite arv: 33 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -III, 0, III, V Kristalli struktuur: romboeedriline Aatommass: 74,92160 Sulamistemperatuur: 816 °C (rõhul 38,6 atm.) Keemistemperatuur: 615 °C (sublimeerub) Tihedus: 5,72 g/cm3 Arseenist üldiselt Nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast arsenikon 'mehelik, tugev'. Arseeniühendid on tuntud juba antiikajast
järgi. seotud. Titaani vanaadiumi kroomi - V Nb 23 V Perioodilisussüsteemi tabel AATOMI EHITUS 1 Aatomnumber: 23 Aatommass: 50,9415 Klassifikatsioon: siirdemetallid , d-elemendid V:+23/2)8)8)5) Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d3 4s2 Elektronskeem Elektronskeem: +23|2)8)11)2) Elektronite arv: 23 Neutronite arv: 28
tseesiumiga Searlesi järves Californias. 4 ÜLDISELOOMUSTUS Rubiidiumi tähiseks on Rb. Rubiidium on leelismetall, mis asub I A rühmas. Rubiidium on keemiliselt väga aktiivne, õhus süttib iseeneslikult; kokkupuutes vee, lahjendatud hapete ja halogeenidega plahvatab. Aatominumber: 37 Aatomimass: 85,4678I Isotoopide arv: 11 Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6 5s1 · Elektronskeem: +37|2)8)18)8)1) · Elektronite arv: 37 · Neutronite arv: 48 · Prootonite arv: 37 5 OMADUSED Rubiidium on hõbevalge metall. Et Rb sulab juba palavikuhaige kehatemperatuuril (39 ºC), siis on ta tavatemperatuuril pastataolise konsistentsiga väga pehme aine. Rubiidium on keemiliselt väga aktiivne
Arseen - Mürkide mürk. Referaat. Teostaja : Ireene Roman. Juhendaja: Rein Ojasoo. Leisi Keskkool 2009 Arseen. As() poolmetall Arseen Aatomnumber: 33 Aatommass: 74,92160 Klassifikatsioon: penteelid, p-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p3 Elektronskeem: +33|2)8)18)5) Elektronite arv: 33 Neutronite arv: 42 Prootonite arv: 33 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -III, 0, III, V Kristalli struktuur: romboeedriline Füüsikalised omadused: Aatommass: 74,92160 Sulamistemperatuur: 816 °C (rõhul 38,6 atm.) Keemistemperatuur: 615 °C (sublimeerub) Tihedus: 5,72 g/cm3 Värvus: hall, hõbedase läikega Elemendi, ühendite kasutusalad: laserprinterid puidu immutamine klaas, laserid ravimid valgusdioodid Arseeni ajalugu
Laura LauraToodu Toodu Birgit Ritsbek Birgit Ritsbek Merilin MerilinJegers Jegers Karen Vapper Karen Vapper 10.b 10.bklass klass Fosfor P mittemetall Aatomnumber: 15 Aatommass: 30,97376 Klassifikatsioon: penteelid, p-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p3 · Elektronskeem: +15|2)8)5) · Elektronite arv: 15 · Neutronite arv: 16 · Prootonite arv: 15 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -III, -II...0...II, III...V · Kristalli struktuur: monokliinne Fosfor võib e sine da mit m it me s vor mis. Va lge fosfor on tahke krist a lne a ine . Kee milise lt puhta d va lge fosfori krist kristaa llid on
hoopis erinevad omadused. Näiteks on puhas alumiinium väga pehme. Lahustades väikse hulka vaske ja teisi elemente, saadakse vintske kerge sulam, mida nimetatakse duralumiiniumiks. Duralumiinium on eriti kerge, aga väga tugev, nii et seda kasutatakse lennukite kerede ja tiibade valmistamisel. Nagu teistel lahuse tüüpidel, nii on ka tahketel lahustel piirid, kui palju lahustuvat ainet võib seal lahustada. Näiteks on puhas raud pehme, plastiline metall. Lahustades väikse hulga vesinikku sulas rauas, saame terase, mis on palju tugevam. Süsiniku aatomid on hajutatud ühtlaselt üle kogu tahke lahuse. Raud võib lahustada kuni 0,4 protsenti süsinikku. Lisades rohkem süsinikku, saame tulemuseks väiksed raudkarbiidi kämbud, mis teevad terase hapraks. ORGAANILISED JA ANORGAANILISED AINED ORGAANILISED AINED · inimorganismis on ülekaalus orgaanilised ained. · organismi kuuluvad keemilised elemendid jaotuvad makro - ja mikroelementideks
..........................................................................................................8 2. Ühendid................................................................................................................................9 2 Valisin keemia referaadi teemaks magneesiumi. Magneesium paistab olevat üks huvitav metall, ta on tuleohtlik, aga samas on ta inimorganismile teatud koguses eluks vajalik. Teen aktiivselt ka sporti, seetõttu olen kokku puutunud magneesiumi puudumise sümptomitega (õnneks on asi piirdunud silmalihaste tõmblusega, kergete lihaskrampidega ja lihasnõrkusega). Seetõttu on antud referaati veelgi põnevam teha ja loodetavasti saan teada palju uut kasulikku informatsiooni. Oma töös annan ülevaate magneesiumi põhilistest omadustest, selle leidumisest looduses, tähtsamatest
Tehnika arenguga hakkas kloori kasutamisala üha rohkem ja rohkem laienema. Esimese maailmasõja ajal leidis kloor ootamatut kasutamist massilise hävitamise relvana. 3 Asukoht perioodilisustabelis Kloor asub perioodilisustabeli VIIA rühma 3. perioodis. Ta kuulub mittemetallide hulka, samuti ka halogeenide hulka, mida näitab ka tema kuuluvus VIIA rühma. Kloor on p- element. Kloori järjenumber on 17, aatommass on 35,453. Kloori prootonite ja elektronide arv on 17, neutronite arv 18. Tema oksüdatsiooniastmed ühendites võivad olla I, 0, I, III...VII. Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p5 Elektronskeem: +17|2)8)7) Lihtaine omadused Kloor on raske (2,5 korda raskem kui õhk) rohekaskollane, terava lämmatava lõhnaga gaas, mis on väga mürgine kõige elava suhtes. Kloori aatommass on 35,452. Agregaatolek toatemperatuuril on gaasiline. Kloori sulamistemperatuur
Raud. Fe. Ferrum Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm 3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on inimesele tuntud väga ammu. Oli ju pärast pronksiaega rauaaeg, mis Eestiski algas juba e. m. a. Metallidest on levikult raud teisel kohal pärast alumiiniumi, kuid toodangult esikohal, sest on kõige kättesaadavam metall.
Tuumafüüsika Millega tegelevad tuumafüüsikud? Tuuma ehitus Tuumareaktsioonid Radioaktiivsus Kiirgus Termotuumareakt sioonid 2 Tuuma mõõtmed Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomi läbimõõt 1010m Tuum on umbes 100 000 Tuuma läbimõõt 1015m korda väiksem kui aatom Tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist. Tema suurust mõõtis esmakordselt E. Rutherford 1911. aastal. 3 Tuuma koostisosakesed 4 1913.a. Tuuma koostisosakesed nukleonid 1920.a. Prooton Neutron Prootonite arv tuumas Tuuma "täiteaine" määrab keemilise Elektriliselt elemendi. neutraalselt laetud Prooton on positiivselt laetud Tavaliselt on tuumas Prootoni mass neutronid sama palju 1836,1 elektroni massi kui prootonid. 1,6726 · 102
( metall+ mittem.) IOONILINE AINE- aine, milles ioonid on seotud ioonilise sidemega. IOONILINE KRISTALLVÕRE (ioonivõre)- kristalli moodustuvate ioonide korrapärane ruumiline asetus. IOONREAKTSIOON- ioonivaheline reaktsioon elektrolüüte sisaldavates lahustas. IOONIVÕRE ( iooniline kristallvõre)- ioonide korrapärane paigutus kristallis. ISOTOOP- keemilise elemendi teisend, mille aatomituumades on ühesugune arv prootoneid, aga erisugune arv neutroneid; samasugune aatomnumber (tuumalaeng) kuid erinev massiarv. ISESÜTTIMINE- aeglase oksüdatsioonireaktsiooni tulemusena ainete (materjalide) temperatuuri tõusmine süttimistemperatuurini ja siis põlema hakkamine. JÄRJENUMBER- keemilise elemendi järjekorranumber per.tabelis. Võrdub aatomnumbriga Z. KARE VESI- kaltsiumi- ja magneesiumiühendeid sisaldav (looduslik) vesi. KATALÜSAATOR- aine, mis reaktsioonist osa võttes suurendab reaktsiooni kiirust ning pärast
element nihkub perioodilisuse tabelis ühe koha võrra tahapoole. kiirgus Seletatav tuuma üleminekuga ergastatud olekust põhiolekusse Tuuma ergastatud olek võib tekkida tuumareaktsioonide käigus, kus lõpptulemusena moodustub mitte põhiolekus, vaid ergastatud tuum, mis siirdudes põhiolekusse kiirgab sealjuures energiakvandi (- kvandi) 12 Näiteks boori isotoobi 5 B beeta lagunemisel võib tekkida isotoop 12 6 C 12 kuid võib tekkida ka isotoop 6 C* ergastatud olekus (tähistame tärniga) üleminekul põhiolekusse kiirgab tuum - kvandi Neid kiiri nimetatakse - kiirguseks, energiaga E = h , kus h on Plancki konstant ja kiiratava laine sagedus. Väga suure energiaga ja seetõttu suure läbivusega. Kinnipidamiseks
................................................................. 13 Mida andis mulle referaadi koostamine? ........................................................ 14 Kasutatud kirjandus ............................................................................................. 15 Sissejuhatus Fosfor (keemiline sümbol P) on keemiline element järjenumbriga 15. Fosfori ainus looduslik isotoop on massiarvuga 31. 2 Fosfor lihtainena esineb üldiselt kolme allotroopse vormina: valge, punane ja must fosfor. Kuulub p elementide hulka. Omapärane on see, et tavatingimustes stabiilseim vorm punane fosfor ei oma kindlat struktuuri, vaid ta omadused on varieeruvad. Fosfori aur koosneb tetraeedrilistest P4 molekulidest. Nende kondenseerudes tekib valge fosfor. Fosfori stabiilseim oksüdatsiooniaste on +5
annaabi.ee 
