Nägemishäired Nägemishäire e refraktsioonihäire on häire, mille puhul silma langev valgus ei murdu õigesti ja nägemine on hägune mõõdetakse dioptrites ei ole haigus on parandatav prillide, läätsede või operatsiooniga Refraktsioonivigade 4 põhilist tüüpi müoopia hüperoopia astigmatism presbüoopia Lühinägevus e müoopia nähtavus kaugele on hägune, lähedale selge optiline süsteem on liiga tugev või silm liiga pikk on pärilik sümptomid: silmade kissitamine, peavalud, ka kõõrdsilmsus ravi: kontaktläätsed või prillid (miinustugevusega), operatsioon o edit Master text styles econd level Third level Fourth level
silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega, selleks kulub kindel aeg. Seetõttu vajavad silmad kohanemisaega, kui valgustingimused järsult muutuvad, näiteks valgest hämarasse või valgesse minekul. 2. Millised muutused silmas põhjustavad järgmisi silmahaigusi: hüperoopia, glaukoom, maakula degeneratsioon, akromatopsia. Kirjeldage iga haiguse tagajärgi inimesele. 2 1. hüperoopia- kaugnägevus. Nägemishäire, mille puhul inimene näeb lähedal asuvaid objekte häguselt, kaugel asuvaid aga selgelt. Umbes 25% inimestest esinev seisund, mispuhul valguskiired ei lõiku võrkkesta pinnal, vaid jõuavad selleni enne,
kuklasagara kannusvao piirkonnas · Nägemismeele tsentraalse osa kahjustusel tekib kas tsentraalne (täielik) pimedus · või nägemisagnoosia e psüühiline pimedus: inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära SILMA REFLEKTSIOONI ANOMAALIAD · Emmetroopia e normaalnägevus Silma normaalne optiline süsteem · Müoopia e lühinägevus Silma sisenevad kiired moodustavad kujutise võrkkesta ees, sest sarvkest on liiga kumer või silm liiga pikk · Hüperoopia e kaugelenägevus Silma sisenevad kiired moodustavad kujutise võrkkesta taga, sest sarvkest on liiga lame või silm liiga lühike · Presbüoopia e vanaeanägevus - ebaterav lähedale nägemine MÜOOPIA Normaalne silm Lühinägelik silm http://www.viaopta.com/myopic_cnv/definition/simple_myopia.shtml
Lõpmatusest tulevad kiired koonduvad emmetroobi akommodeerimata silmas võrkkestal ehk reetinal, kus tekib esemest ümberpööratud kujutis. Põhilised refraktsioonivead, mille korrigeerimisega optometrist tegeleb on: 1. Lühinägevus ehk müoopia. Müoopiline silm on oma mõõtmetelt kas liiga suur või on tema optiline tugevus liiga tugev. Lühinägevuse korral koonduvad lõpmatusest tulevad kiired võrkkesta ees ja kaugel olevad objektid paistavad ebaselged. 2. Kaugelenägevus ehk hüperoopia. Hüperoopilise silma korral koonduvad lõpmatusest tulevad valguskiired võrkkesta taga ja kujutis tekib samuti reetinast taha poole. Põhjus võib olla liiga lühikeses silmas või liiga nõrgas silma optilises süsteemis. Sellisel juhul noore inimese silm aga akommodeerib ka kaugele vaadates, mis väsitab ripslihast ja põhjustab omakorda kaebusi nagu näiteks peavalud. 3. Vanaeanägevus ehk presbüoopia. Presbüoopia korral on vanusest tingituna vähenenud
Olulisel kohal lühinägevuse profülaktikas on õige silmade töö ja puhkuse vahekord, hea valgustus töökohal, õige kehaasend lugemisel ja kirjutamisel. Väga oluline on organismi karastamine, rohke väljasviibimine, sport. Lühinägevuse korrigeerimiseks määratakse nõgusad, konkaavsed ehk miinusprillid, mis hajutavad liiga tugevalt koonduvaid valguskiiri, nii et need koonduksid silmalt pingutust nõudmata õigele kohale silma võrkkestal. * Hüperoopia e. kaugnägelikkus (lad. k. Hyperopia) Võrkkestale satub vaadeldava eseme hajutatud, ebaselge kujutis, olenemata sellest, kui kaugel see ese silmast asub. Kaugenägev silm ei näe seepärast hästi ei lähedale ega kaugele. Nägemisteravuse parandamiseks peavad kaugenägevad silmad kandma kumeraid, konveksseid e. plussprille, mis aitavad lamedal silmaläätsel valguskiiri koondada, nii et kujutis fokusseerub võrkkestale
nägemisteravuse halvenemist. Oftalmoskoobiga silmapõhja uurides võib maakulis märgata väikeseid täpitaolisi kollakaid kogumikke druuse. Need on võrkkesta pigmentrakkude degeneratsiooni produktid. (Olla ja Parik 2016). Joonis 3. Ealise maakula degeneratsiooni vormid ja kulg (Oll ja Parik 2016). 5 1.2 Riskifaktorid Maakula degeneratsiooni riskifaktorid on järgmised: geneetiline eelsoodumus, suitsetamine, hüperoopia, kõrge vererõhk, südame-veresoonkonna haigused, ebatervislik toitumine. (Maakuli degeneratsioon...2007) Olulistemaks riskifaktoriteks mittemuudetavatest teguritest peetakse kõrgemat vanust ja geneetilist eelsoodumust. Vanuses 55 64 on AMD esinemissagedus 14%, 65 74 aasta vanustel 20% ning üle 75aastastel 37%. (Oll ja Parik 2016). Muudetavatest teguriteks on suurim mõjutaja suitsetamine. Suitsetamine tõstab AMD riski 2 4 korda
asendi kõrvale kaldumisest normaalsest. (Näit lääts asub tavalisest sarvestale lähemal). Läätse puudumine on ehituslikuametroopia erijuhtum, mida nimetatakse afaakiaks. Aksiaalne ametroopia Redutseeritud silma murdmisjõud on 60 dpt ja pikkus on 22,22mm-st erinev. a) Silm on liiga lühike võrreldes murdmisvõimega ja optilise teljega paralleelsed kiired murduvad võrkkesta taha (hüperoopia). b) Silm on liiga pikk ja valguskiired murduvad võrkkesta ette (müoopia). Silmapaari refraktiivne erinevus e anisometroopia Võrkkestakujutiste suuruse erinevus e aniseikoonia Kui silmapaarile saadakse nägemisuurimise käigus erinev refraktiivnetugevus, siis on tegemist anisometroopiaga. Anisometroopia võib olla vaid 0,25 dpt suurune. Väike 4
võrkkestani jõuab, läheb vaja mitmeid mehhanisme, et reguleerida fotoretseptoriteni jõudvat valgushlka ning tagada selge ja teravalt fokuseeritud võrkkesta kujutis. Nägemine, see mida tajume silmade abil - sõltub suuresti meie füsioloogilisest aparatuurist – oluline on muuhulgas läätse kuju, mida reguleerivad silma ripslihased (suruvad kokku või laiendavad). Müoopia – lühinägelikkus (silm on liiga “lai” – lääts ei laiene piisavalt) Hüperoopia – kaugnägelikkus (silm on liiga “kitsas” – lääts ei kumerdu) Katarakt (hallkae) – läätse tuhmumine 13. Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib? Trikromaatiline teooria (Thomas Young ja Hermann von Helmholtz) – värvuste nägemine toimub kolme tüüpi kolvikeste abil, millest igaüks on maksimaalselt tundlik erineva valguse lainepikkuse suhtes. (lühike – sinine, keskmine – roheline, pikk – punane)
Valguslaine parameetrid on lainepikkus ja amplituud. Inimsilmale nähtav valgus on 400-700 nm. 12. Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Silma ehitus alates tagantpoolt: optiline närv - pimetähn - foovea - reetina - lääts - iiris - silmalihased - pupill - sarvkest Müoopia lühinägelikkus, silm on liiga ''lai'' Hüperoopia kaugnägelikkus, silm on liiga kitsas, lääts ei kumerdu piisavalt et lähedale näha Katarakt läätse tuhmumine, vanadel inimestel. 13. Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib? 1)Young'i -Helmholtzi teooria e. Trikromaatiline värvitaju teooria. Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral
Kui võnked on jõudnud sisekõrva teojuha basilaarlestmeni ja kandunud üle sellel asuvale spiraalelundile ehk Corti elundile, siis hõõrduvad viimase retseptoorsete rakkude karvakesed nende kohal oleva kattemembraani vastu. Tekkinud närviimpulss suundub teonärvilt kuulmismeele tsentraalseid teidi pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus." VÄÄR 168.Kuidas nimetatakse alltoodud mõisteid ja definitsioone võõrsõnaga? a) Kaugenägevus → Hüperoopia, b) Normaalne silma optiline süsteem → Emmetroopia, c) Silmaläätse optilise tugevuse reguleerimine → Akommodatsioon, d) Pupilli ahenemine → Mioos, e) Silma optilise süsteemi valgustmurdva võime mõõtühik → Dioptria, f) Valguse transleerimine närvirakkude elektrilisteks potentsiaalideks → Fototransduktsioon 169. Milline Keele osa on suurima magusatundlikkusega? Keele tipp 170.Milline alltoodud väidetest valu- ehk notsiretseptorite kohta on tõene?
Miinusläätsedega viiakse kujutis silmapõhjas fookusesse. Eksimeerlaseriga saab eemaldada silma sarvkesta liigset kumerust nii, et kujutis teravustub õigesse kohta, võimaldades prillidest loobuda. Kaugnägevus (hüperoopia, plussnägevus) Kaugnägelik silm näeb paremini www.laservisioon.ee/.pictures/42.jpg kaugele kui lähedale. Vaatlusobjekt teravustub võrkkesta taha. Üheks põhjuseks võib olla liiga laugjas sarvkest. Vananedes lameneb silmalääts elastsuse vähenemise tõttu
kaudu läätsekihnule, see põhjustab ripsvöötmekeses pinge, mis venitab silmaläätse ja põhjustab selle lamendumise. Silm on nii reguleeritud kaugele vaatamiseks. Ripslihase kokkutõmbel pinge ripsvöötmekeses väheneb või kaob. Lääts kumerdub oma loomuliku elastsuse tõttu ja on reguleeritud lähedale vaatamiseks. Häired-kui silmamuna läbimõõt on liialt pikk valgustmurdva süsteemi suhtes, on see müoopia ehk lühinägevus. Liialt väike silmamuna läbimõõt on hüperoopia ehk kaugelenägevus. Läätse elastsuse langus vanaduses on vanaea kaugnägevus ehk presbüoopia. Nägemistee ja viusaalkorteks- Haistmisepiteeli ehitus- Haistmisepiteeli paiknevus-Haistmisrakud paiknevad ninaõõnes ülemise ninakarbiku serval asuvas haistmisregioonis, mis on peamistest hingamisteedest kõrvale. Haistmisrakud uuenevad pidevalt. Lõhnaretseptorite geneetiline teooria-lõhnaainete vastuvõtmine on seotud rakupina retseptori ehituse erinevusega
(kaugakommodatsioon) ripslihast innerveerib vegetatiivse NS parasümpaatiline osa, ärritajaks on ebaterav kujutis. emmetroopia - silma optiline süsteem on normaalne; sel puhul tekib võrkkestal lõpmata kaugel asuvast esemest terav kujutis lühinägevus e müoopia - silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk s.t kujutis tekib võrkkesta ees; korrigeerimiseks kasutada valgust hajutavaid läätsi (miinusklaase) kaugelenägevus e hüperoopia - silmamuna on dioptrilise aparaadi optilise tugevuse suhtes liiga lühike s.t kiired fokuseeruvad võrkkesta taha; korrigeerimiseks kasutada valguskiiri koondavaid läätsi (plussklaase) astigmatism sarvkesta kõverus on ühes suunas suurem kui teises, mistõttu tekib suunast olenev optiliste tugevuste erinevus; korrigeerimiseks silindrikujulised läätsed. Biokeemilised protsessid kolvikestes ja kepikestes. Inimsilma retseptorikihis on u 120 miljonit kepikest ja 6 miljonit kolvikest.
Valguslaine parameetrid: lainepikkus (värv; mõõtühikuks on nanomeetrid – nm; sageduse ühikuks on Hz) ja amplituud (heledus; valgusvoo mõõtühikuks on luumenid - lm) Nägemine, see mida tajume silmade abil - sõltub suuresti meie füsioloogilisest aparatuurist – oluline on muuhulgas läätse kuju, mida reguleerivad silma ripslihased (suruvad kokku või laiendavad) Müoopia – lühinägelikkus (silm on liiga “lai” – lääts ei laiene piisavalt) Hüperoopia – kaugnägelikkus (silm on liiga “kitsas” – lääts ei kumerdu) Katarakt (hallkae)– läätse tuhmumine Pupilli refleks - autonoomse närvisüsteemi refleks – pupilli ava suurenemine/vähenemine iirise abil (iiris ehk vikerkest = silmalihaste kogum) Parasümpaatiline stimulatsioon või ere valgus (sulgurlihaste kokkutõmme) – mioos Sümpaatiline stimulatsioon või pimedus (laiendajalihaste kokkutõmme) – müdriaas
BIOFÜÜSIKA ERIOSA Konspekti koostamisel on kasutatud loengumaterjale, Silverthorni „Human physiology“, Sartoriuse „Biofüüsika“, mõmmi konspekti ja internetis leiduvat materjali.s 24) Bioloogiliste membraanide struktuur. Membraanid moodustavad 80% loomsete rakkude kuivkaalust. Rakumembraani paksus on umbes 8nm. 1972 Singer-Nicolsoni mudel, mille kohaselt fosfolipiidid on kaksikkihis(seda teati juba varem) ning lisaks on nende vahel valgud, mis on võimelised ringi liikuma. Demonstreerimiseks liideti inimese ja hiire rakud- algul olid hiire valgud ühel pool rakku ja inimese omad teisel pool, kuid 40 min pärast olid valgud ühtlaselt jaotunud. Ka lipiidid saavad ühe lipiidikihi piires üsna vabalt liikuda, kuid vertikaalne „flip- flop“ liikumine on väga aeglane.Valgud võivad ulatuda läbi kogu membraani või kinnitada sisse- või väljapoole. Funktsioonid on struktuuri andmine- ühendavad membraani...
molekulide abil. Kepikeste ja koonuste jaotus võrkkestal on ebaühtlane, kuna kepikesed paiknevad üle kogu võrkkeste, ent koonused (kolvikesed) on koondunud väikesse piirkonda nägemise peatelje vastas, mida nimetatakse foveaks (fovea). Nägemisteravus on nägemise maksimaalne lahutusvõime (avastamisel 2" ehk 0,01 mrad; eristamisel 30" ja äratundmisel 1' ehk 0,29 mrad). Nägemisteravus on parim foveal ja see alaneb kiiresti foveast eemal. Kaugnägelikkuse ehk hüperoopia korral ei toimu läätse piisavat lõtvumist (ümardumist) ja terav kujutis tekiks alles silmapõhjast tagapool. Lühinägelikkuse ehk müoopia puhul on lääts liiga ümar, ei lamene piisavalt ning terav kujutis tekib võrkkesta ees. Esimesel juhul tuleb silma optikat korrigeerida silma optilise jõu tugevdamise suunas ( + ) läätsega, teisel juhul nõrgendamise suunas ( ) läätsega. Üheks kõiki inimesi tabavaks nägemishäireks on presbüoopia ehk vananemisega kaasnev kaugnägelikkus.
annaabi.ee 
