GPS Genno Geven Luhtaru 12.b Klass GPS Global Positioning System Üleilmne asukoha määramise süsteem Globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem Haldaja USA Kättesaadav kõigile Loodi USA Kaitseministeeriumi poolt Kujunes välja 1973. aastal GPS SATELLIIT AJALUGU Sarnaneb raadionavigatsiooni süsteemiga Algne inspiratsioon NSVL-lt Sputnik Esimene satelliit-navigatsiooni süsteem Tuumasõjaoht GPS satelliitide ülevaade STRUKTUUR Kosmose segment Kontrollsegment Kasutaja segment KONTROLLJAAMA D GPS SÜSTEEM 24 satelliiti Tiirlevad 20200km kõrgusel Iga päev kaks täistiiru ümber Maa Igas Maa punktis vähemalt neli satelliiti GPS signaalid GPS SÜSTEEM SATELLIIT SATELLIIT ORBIIDIL TÖÖPÕHIMTE GPS satelliit edastab andmed satelliidid saadavad vastuvõtjasse signaale Vastuvõtja arvutab asukoha Kaugused leitakse alg- ja lõppaegu võrreldes Trilateratsiooni meetod GPS SÕJAVÄES Asukoha määramine Sihtmä...
GPS 1) GPS on satelliitnavigatsioon, mille lühend tuleneb inglisekeelsest sõnast, mis tähendab eesti keeles üleilmne asukoha määramise süsteem, mis on kosmosepõhine globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus. Süsteemi peab üleval Ühendriikide valitsus ja on vabalt kättesaadav kõigile, kellel on GPS vastuvõtja. GPS loodi ja realiseeriti USA Kaitseministeeriumi poolt ning originaalselt oli kasutuses kahekümne nelja
mis tõttu võib EGNOS halvendada mõõtmiste täpsust. 10 KASUTATUD KIRJANDUS Euroopa GSA EGNOS tutvustus [https://www.gsa.europa.eu/egnos/what-egnos] (20.10.2017) Euroopa GSA EGNOS Programm [http://egnos-portal.gsa.europa.eu/discover-egnos/programme-information/status] (20.10.2017) Euroopa GSA EGNOS Rakendused [https://www.gsa.europa.eu/egnos/applications] (20.10.2017) Maa kaugseire ja satelliitnavigatsioon rakendused, kasutus võimalused ning mõju Eestis. (2013)./ Regio AS, Invent Baltics OÜ. Satelliitnavigatsiooni programmid Galileo ja Egnos. on-line] ebrary (20.10.2017) 11
vastuvõtjad detekteerisid selle tagasipeegeldumisi. [1] Lisaks muusikale (enamikule seondub raadioga just raadioringhääling) ja kõnele edastatakse üle raadiolainete ka telepilti ning otseloomulikult tugineb ka mobiilside just raadiolainetele igas telefonis on nõrga võimsusega raadiosaatja ja tundlik vastuvõtja, kõne ning andmeside edastatakse digitaalselt sagedusmodulatsiooniga. [1] Raadiolained on ka navigatsiooniks äärmiselt olulised näiteks satelliitnavigatsioon (GPS, GLONASS) toimivad tänud kümnetele satelliitidele, mis edastavad pidevalt oma orbitaalpositsiooni ning kellaaega, millal see andmepakett teele saadeti. Vastuvõtja arvutab tarkvara abil välja mitmelt satelliidilt tuleva asukoha- ja ajainfo omavahelise suhte abil aga välja oma asukoha. Ilma raadiolaineteta oleks seda üsna raske teha. [15] Kuid GPS ja selle alternatiivid pole ainsad raadionavigatsiooniviisid. Lennukitele on üsna
ning kättesaadavaks kõigile. Kindlasti oleks GISil veel valdkondi, kus laieneda ning muuta töö lihtsamaks ja tõhusamaks. Arvatavasti on tulevikus GIS juba niivõrd arenenud ja laienenud, et sellega alustatakse töötamist juba üldhariduskoolides, et omandada kõiki vajalikku oskusi ja teadmisis sellest tehnoloogiast. 9 Kasutatud kirjandus Invent Baltics OÜ & Regio AS. (2013). Maa kaugseire ja satelliitnavigatsioon – rakendused, kasutusvõimalused ning mõju Eestis. – Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Kättesaadav: https://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/uuringud/innovatsioon/kosmoseuuring-2013.pdf (05.12.2017) Kane, K. (1997). GIS and Forestry. – GIS Lounge. Kättesaadav: http://maps.unomaha.edu/Peterson/gis/Final_Projects/1997/KKane/Project.html (05.12.2017) Mankelow, J. Minerals GIS. – Mineral Resources. Kättesaadav:
see kaugus kanda majakast peilingu joonele ja ristumiskoht ongi meie asukoht. Navigeerimise tüübid Lootsimine aluse juhtimine kitsustes Laakimine aluse asukoha ettearvutamine Astronavigatsioon aluse juhtimine taevakehade järgi Tehniline navigatsioon aluse juhtimine navigatsiooniseadmete (nt radar) ja/või navigatsioonisüsteemide (nt GPS) järgi Raadionavigatsioon kasutatakse raadiolaineid Radarnavigatsioon kasutatakse radarit Satelliitnavigatsioon kasutatakse Maa tehiskaaslasi Meremärgid Meresõidu ohtude ja faarvaatrite tähistamiseks ning laeva asukoha määramiseks kasutatakse meremärke, mida paigutatakse rannale või vette. Esimesel juhul on tegemist ranna-, teisel aga ujuvmärkidega. Rannamärgid on tuletornid, tulepaagid ja päevamärgid Ujuvmärgid on poid ja toodrid Meresõidu ohtude tähistamine - Lateraalne faarvaatrite parema ja vasaku külje tähistamine
see kaugus kanda majakast peilingu joonele ja ristumiskoht ongi meie asukoht. Navigeerimise tüübid Lootsimine aluse juhtimine kitsustes Laakimine aluse asukoha ettearvutamine Astronavigatsioon aluse juhtimine taevakehade järgi Tehniline navigatsioon aluse juhtimine navigatsiooniseadmete (nt radar) ja/või navigatsioonisüsteemide (nt GPS) järgi Raadionavigatsioon kasutatakse raadiolaineid Radarnavigatsioon kasutatakse radarit Satelliitnavigatsioon kasutatakse Maa tehiskaaslasi Meremärgid Meresõidu ohtude ja faarvaatrite tähistamiseks ning laeva asukoha määramiseks kasutatakse meremärke, mida paigutatakse rannale või vette. Esimesel juhul on tegemist ranna-, teisel aga ujuvmärkidega. Rannamärgid on tuletornid, tulepaagid ja päevamärgid Ujuvmärgid on poid ja toodrid Meresõidu ohtude tähistamine - Lateraalne faarvaatrite parema ja vasaku külje tähistamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
