gangl. geniculi r. digastricus m. digastricus 11.M. stylohyoideuse innervatsioon: nucl. n. facialis n. facialis gangl. geniculi r. digastricus m. stylohyoideus 12.M. frontalise innervatsioon: nucl. n. facialis n. facialis gangl. geniculi näoharud ülemine tüvi m. frontalis 13.Silmaümbruse lihaste, ülahuule ja põsepiirkonna lihaste innervatsioon: nucl. n. facialis n. facialis gangl. geniculi näoharud 3.3 N. glossopharyngeus (IX), keele-neelunärv 3. vistseraalkaare närv. Tuumad: a) Nucl.ambiguus: EVE, pehmesuulae ja neelu lihased: m. stylopharyngeus, m. constrictor pharyngis superior b) Nucl. salivatorius inferior: ÜVE, ÜL parasümp. ganglionis: gangl. oticum, ganglia terminalia, närvitüve gangl. inferius. Gl. parotidea, gll. buccales, trummiõõne limaskest, keele tagumise 1/3 limaskest, neelu limaskesta näärmed c) Nucl. gustatorius: EVA, gangl
d) perifeerne närv n. medianus ! Kus asub 1 neuron (maitsmistundlikkus keelejuurelt; kuulmisteel; süvatundlikkus põlveliigesest; nägemisteel) Maitsmistee – VII, IX, X närvi tundeganglionis Kuulmistee – ganglion cochleare Nägemistee – kepp- ja kolbrakud retinas süvatundlikkus põlveliigeselt - ganglion spinale ! Innervatsioon (kraniaalnärv ja tuum) a) Maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3-kult - n.glossopharyngeus, rr.linguales (nucl. gustatorius) b) maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3 - n. facialis (nucl. solitarius) c) M. pterygoideus lateralis – n.trigeminus, n.mandibularis (nucl. motorius n. trigemini) d) M. Orbicularis oculi – n.facialis, nucl.n.facialis e) M. Vocalis – n.vagus, nucl.ambiguus f) m. mylohyoideus - n. mandibularis, n. trigeminus (nucl. motorius n. trigemini) g) m. levator palpebrae superioris - n. oculomotorius (nucl
VIII 8. paar n. vestibulocochlearis, esiku- Sensoorsed Tigu Kuulmine Teo-osa tuum teonärv e. kuulmis- ja tasakaalunärv Tasakaaluaparaat Süvatundlikkus pea lihastes, tasakaal Esikunärvi tuum IX 9. paar n. glossopharyngeus, keele- Sensoorsed Kuulmetõri, keskkõrv Puute-/valutundlikkus Kolmiknärvi sensoorne tuum neelunärv Karotiidgloomus ja karodiidsiinus Kemoretseptor / baroretseptor (unearteriurge)
IV n. trochlearis PLOKINÄRV V n. trigeminus KOLMIKNÄRV (n. ophtalmicus - SILMANÄRV, n. maxillaris - ÜLALÕUANÄRV, n. mandibularis - ALALÕUANÄRV) VI n. abducens EEMALDAJANÄRV kui see ei tööta siis silmad lähevad keskele kokku. VII n. facialis NÄONÄRV miimilised lihased Colliculus facialis - VIII n. vestibulocochlearis ESIKU-TEONÄRV või tasakaalu-kuulmisnärv corpus geniculatum mediale colliculus inferior IX n. glossopharyngeus KEELE-NEELUNÄRV X n. vagus - UITNÄRV trigonum n. vagi XI n. accessorius LISANÄRV- motoorne, peapööramis lihast ja trapetslihast XII n. hypoglossi KEELEALUNENÄRV paneb keele liikuma trigonum n. hypoglossi
a. Ülemine tüvi rr temporales, zygomatici, buccales supm frontalis, kõrva ja silmaümbruse, ülehuule ja põsepk ülaosa lihased b. Alumine tüvi rr buccales inf, r marginalis mandibulae et collipõsepiirkonna alaosa, alahuule ja lõua lihased, platysma Ühepoolset halvatust iseloomustab suunurga allavajumine, nasolabiaalvao lamenemine, silma sulgumisvõimetus jm. 3. N glossopharyngeus 9, 3 vistseraalkaare närv Nucl ambiguus branhiomotoorne (neelu ja pehmesuulae lihased) Nucl salivatorius inf parasümpaatiline/ visteromotroone, ümberlülitus gangliot oticumis Nucl gustatorius maitsetundlikkus keele tagumiselt kolmandikult Nucl solitarius vistserosensoorsed Ganglion sup/inf kõigi tundeneuronite kehad Harud: 1. N tympanicus (vistseromootoorne)plexus tympanicusn petrosus minorümberlülitus
alalõuanärv – innerveerib kogu näo nahka, hambaid, mälumislihaseid jne.jne. VI Eemaldajanärv (n. abducens) – juhib ka 1 silmamuna lihase tööd VII Näonärv (n. facialis) – innerveerib miimilisi lihaseid, osa keelt ja palju muud VIII Esiku-teonärv (n. vestibulocochlearis) – tuleb sisekõrvast ja koosneb kahest osast: esikunärv – toob ajju tasakaaluimpulsse ning teonärv – toob kuulmisimpulsse IX Keele-neelunärv (n. glossopharyngeus) – maitsetundlikkus, süljenäärmed jne., jne. X Uitnärv (n. vagus) – kõri, neelu, rinnaõõne, kõhuõõne ja osalt vaagna elundid – peamine on vegetatiivne parasümpaatiline innervatsioon, muu (tundlikkus, somaatilised kohad) pole nii tähtis XI Lisanärv (n. accessorius) – “orienteerumisnärv” – innerveerib trapetslihast ja rinnaku-rangluu – nibujätke lihast (pea pöörajad!) XII Keelealune närv (n. hypoglossus) – kaela lihased Vegetatiivne e. vistseraalne e
Need juhteteed on seotud skeletilihaste talitluse tahtelise kontrolliga. Piklikaju eesmisel pinnal püramiidide ülemise otsa tasandil nendest lateraalselt paiknevad ümarad ovaalsed moodustised oliivid. Oliivides paiknevad tuumad, mis on seotud tasakaalureflekside ja koordinatsiooni reguleerimisega, samuti sisekõrvast saabuvate helidest tekitatud närviimpulsside töötlemisega. Piklikajus paiknevad rea kraniaalnärvide tuumad: · V n. trigeminus kolmiknärv · IX n. glossopharyngeus keele-neelunärv · X n. vagus uitnärv · XI n. accessorius lisanärv · XII n. hypoglossus keelealune närv. Piklikajus paiknevad paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: · hingamine · veresoonte valendiku regulatsioon · südame töö · neelamine ja seedenõrede reflektoorne nõristus · oksendamine · köha · aevastamine. Sild sisaldab analoogiliselt piklikajuga erinevaid tuumasid ning teda läbivad samuti nii
Ärriti aine molekulid jõuavad meelerakkudeni difusiooni teel läbi pooride. Maitsmisrakkude vahetumine toimub märkimisväärselt kiiresti. Vana maitsmisraku asendab uus maitsmisrakk peale 10 päevase eluea lõppu. Nagu teised sekundaarsed meelerakud, tekitavad ka maitsmismeelerakud ärritamisel retseptoripotsentsiaali. Erutuse edastamine toimub närviimpulssidena mööda aferentseid kraniaalnärvikiude. Keele eesmisest ja külgmistest osadest n.facialis, keele tagumisest osast n.glossopharyngeus. Üks närvikiud toob oma harudega erutusi mitme maitsmiskarika maitsmisrakkudelt. Sensoritena talitlevad spetsiaalsed epiteelrakud paiknevad keelel ja selle lähedastes piirkondades olevates maitsmiskarikates (~100 rakku ühes karikas). Kokku on maitsmiskarikaid keeles mõned tuhanded. · Maitsmiskarikate ümbruses paiknevad näärmerakud, lahustunud ained jõuavad sensoriteni difusiooni teel. · Sensorrakkude äär moodustab mikrohattusid, mis suurendavad oluliselt
perifeersed jätked lõpevad tasakaaluelundi neuroepiteelis- crista ampullaris'es ja macula's, tsentraalsed jätked n vestibularis'e tuumades nucleus vestibularis superior, medialis, lateralis, inferior ja osalt ka cerebellum'is IX N glossopharyngeus Sulcus Foramen jugulare Kõikide tundeneuronite kehad on närvitüves ganglion nucl ambiguus (branhiomotoorsed Segatüüpi; 3. posterolateralis'e superius et inferius'es. Ganglion superius on kuid;neelu ja pehmesuulae vistseraalkaare närv; ülaosas, oliivi Kulg: väiksem, koljuõõnes foramen jugulare piirkonnas; lihastele)
jääb maitsmisauguke, kuhu sisse ulatuvad maitsmisrakkude kepikesed. ● Lahustunud ained ärritavad kepikesi ja tekitavad maitserakkudes erutuse. ● Maitsmispungade läheduses on SEROOSSED NÄÄRMED, mille nõres suus olevad ained lahustuvad, me tunneme vaid lahustunud ainete maitset. ● KEELE SENSOORESED NÄRVIKIUD: - VII Näonärv N.FACIALIS - IX Keele-neelunärv N. GLOSSOPHARYNGEUS Kus paiknevad maitsetundlikud retseptorid keelel? ● Keele limaskesta seen-, leht- ja vallnäsades, üle terve keelepinna. - näsade külje peal - kiiresti süües ei jõua maitse pärale - maitsmispungad tunnevad ära keemilise ühendi maitse - maitse ja lõhn käivad koos, mõjutavad üksteist Millises keele osas millist maitset tuntakse? ● soolane - ees külgedel ● hapu - taga, keele külgedel ● magus - ees ● mõru - taga
täispuhumine ja õhu liigutamine ühest põsest teise, torus huulte liigutamine külgedele • Keeleluu liikuvuse vähenemine • Keele, keeleluu ja kõri ülesse ja tahapoole liikumise vähenemine • Vähenenud salivatsioon • Sensoorika: keele eesmise ⅔ maitsetundlikkus • Vähenenud teadlikkus ja tundlikkus olemasolevast boolusest • Potentsiaalselt hilinenud neelufaas IX Keele-neelunärv (lad.k. nervus glossopharyngeus) • Motoorika: kurgurefleksi vallandumine- Vähenenud neelulihaste kokkutõmbed • Sensoorika: kurgurefleksi vallandumine, keele tagumise ⅓, suuõõne ja kurgukaarte tundlikkus, olemasolevate jääkide spontaanne eemaldamine (köha) • Neelufaasi hilinemine X Uitnärv (lad.k. nervus vagus) • Motoorika: hääle kvaliteet, tahtlik köha, kõrisulghäälikute moodustamine • Vähenenud kõri sulgumine • Ülemise söögitoru sfinkteri avatuse või avatuse kestvuse vähenemine
kiud: pisaranääre, lõua- ja keelealune süljen. Näonärv ja kolmiknärv - insuldi puhul ühe näopoole lõtvumine VIII ESIKU-TEONÄRV - sisekõrvaesikust tasakaaluerutused N. VESTIBULOCOCHLEARIS - sisekõrvast kuulmiserutused IX KEELE-NEELUNÄRV sensoorsed kiud: maitsetundlikkus keele tagaosast, N. GLOSSOPHARYNGEUS trummiõõnest motoorsed kiud: kõrile, pehmesuulae- ja neelulihastele, tikkejätke-keeleluulihas veget.kiud: kõrvasüljenäärmele parasümp. kiud: kõrvasüljenääre X UITNÄRV N. VAGUS sensoorsed kiud: väliskuulmekäigust, neelust, kõrist,
piirkondades olevates maitsmiskarikates. Kokku on maitsmiskarikaid keeles mõned tuhanded. Maitsmiskarikate ümbruses paiknevad näärmerakud, lahustunud ained jõuavad sensoriteni difusiooni teel. Sensorrakkude äär moodustab mikrohattusid, mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. Maitsmisteed ja keskused: keele eesmisest ja külgedelt chorda tympani nn facialis, tagumisest osast nn glossopharyngeus ning neelu ja kõri piirkonnast nn vagus; nucleus tractus solitarius ajutüves; Lemniscus medialis; talamuse nucleus posteromedialis; ajukoore piirkond gyrus postcentralises. Infoülekanne sensorites: erinevad maitsekvaliteedid realiseeruvad erinevate neurokeemiliste radade kaudu. Erinevatel liikidel võivad sama testaine detekteerimine toimuda mööda erinevaid radu. Adekvaatne stiimul depolariseerib sensoorse raku
(põhikogus gl. parotisest, hüdrolüüsib -1,4-glükosiidsidemeid). Lisaks on süljes veel makromolekule: glükoproteiinid, mukopolüsahhariidid, lüsosüüm, IgA ja veregrupi substantsid. 5.2. süljenäärmete talitluse regulatsioon Impulsid süljenäärmetele lähtuvad piklikaju sekretoorsetest keskustest (nucl. salivatorius sup => n. facialis => harud süljenäärmetele va. gl. parotis et gll. buccales. Nucl. salivatorius inf => n. glossopharyngeus => harud gl. parotis'ele ja gll. buccales'le), aferentsed signaalid tulevad suust ja suulaelt (maitse, puutumine) ning ninast (lõhn) ja kõrgematest keskustest (ettekujutus). Puhkeolekus sekreteerib gl. submandibularis 71% (limajas sülg), gl. parotis 25% (vedel sülg) ja gl. sublingualis 4% sekreteeritud süljest, pärast stimulatsiooni suureneb gl. parotis'e osatähtsus (34%). Veerikka sülje eritumist mõjutab kolinergiline, - adrenergiline ja substants P
Kraniaalnärvid innerveerivad pea ja kaela piirkonda. Erinevus spinaalnärvidest: kõik kraniaalnärvid saavad innervatsiooni mõlemast ajupoolkerast, v.a kaks närvi: näonärv ja keelenärv. Kraniaalnärvid: I -n. olfactorius, haistmisnärv VII -n. facialis, näonärv II -n. opticus, nägemisnärv VIII -n. vestibulocochlearis, esiku-teonärv III -n. oculomotorius, silmaliigutajanärv IX -n. glossopharyngeus, keeleneelunärv IV -n. trochlearis, plokinärv X -n. vagus, uitnärv V -n. trigeminus, kolmiknärv XI -n. accessorius, lisanärv VI -n. abducens, eemaldajanärv XII -n. hypoglossus, keelealune närv Kraniaalnärvide kahjustussündroomid I- Haistmisnärvi kahjustused: Anosmia- haistmise puudumine Hüposmia- haistmise nõrgenemine Hüperosmia- haistmise tugevnemine/elavnemine (ülitundlikkus)
nende piirkondade liigeseid ja nahka * Dorsaalharud innerveerivad selgmist kerelihastikku (süvasid seljalihaseid), selja nahka ja lülidevaheliiigeseid 25. Kraniaalnärvid. I - n. olfactorius, haistmisnärv II - n. opticus, nägemisnärv III - n. oculomotorius, silmaliigutajanärv IV - n. trochlearis, plokinärv V - n. trigeminus, kolmiknärv VI - n. abducens, eemaldajanärv VII - n. facialis, näonärv VIII - n. vestibulocochlearis, esiku-teonärv IX - n. glossopharyngeus, keeleneelunärv X - n. vagus, uitnärv XI - n. accessorius, lisanärv XII - n. hypoglossus, keelealune närv 26. Sümpaatiline närvisüsteem. Esimene neuron asub seljaaju hallaine intermediolateraalses piirkonnas ja nende aksonid (preganglionaarsed kiud) kulgevad paravertebraalsetesse ganglionidesse, kus asub teine neuron. Neuromediaatoriks esimese ja teise neuroni vahel on atsetüülkoliin.
närv, näo ja hammaste tundenärv ja osaliselt maitsmisnärv VI. N. abducens Eemaldajanärv – motoorne silmalihasenärv VII. N. facialis Näonärv – motoorne näolihaste (miimika) ja pisara- ja süljenäärmete parasümpaatiline närv VIII. N. vestibulocochlearis Esiku-teonärv – tasakaalu- ja kuulmisnärv IX. N. glossopharyngeus Keele-neelunärv – igeme- ja kõrilihaste motoorne närv, kõrvasüljenäärme parasümpaatiline närv ja osaliselt maitsmisnärv X. N. vagus Uitnärv – motoorne närv hääle tekitamiseks, tähtis parasümpaatiline närv XI. N. accessorius Lisanärv – kaela- ja kuklalihaste motoorne närv XII. N
annaabi.ee 
