Poliitiline tegevus: välissaatkondade arv riigis ja oma riigi esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides (ÜRO, WTO, NATO, EL), osalemine ÜRO missioonides. 5. Millised riigid asuvad selle tabeli eesotsas 2017.aastal? Nimeta kolm esimest. Miks need riigid on kõige globaliseerunumad? Madalmaad, Iirimaa, Belgia. Sest need maad on kasutusele võtnud uued energiaallikad (päikesepatareid, biokütused, tuule- ja vesinikuenergia), samuti on üheks tunnuseks neil riikidel transpordivahendite kiire areng ja hindade odavnemine mis on toonud kaasa kaupade, raha, info liikumise ja vahetuse kiirenemise. 6. Kuidas on muutunud Eesti asukoht selles tabelis (võrdle 2012. ja 2017. aastat)? Too välja nii majanduslik, sotsiaalne kui ka poliitiline aspekt! Eesti globaliseerumis majanduslik sotsiaalne politiiline e indeks 2012.a 26. koht 79.34 11. koht 88
homogeniseerumine (ühtlustumine) ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumise põhjused Uued tehnoloogiad Tehnoloogilised muutused on majanduskasvu ja arengu mootoriks. transpordivahendite kiire areng ja hindade odavnemine digitaalne telekommunikatsioon ja infosüsteemid, uued energiaallikad (päikesepatareid, biokütused, vesinikuenergia) mikroelektroonika, biotehnoloogia jne Kõik see kiirendab kaupade, raha, info liikumist ja vahetust, lõpptulemusena ka muutusi maailmamajanduses, poliitikas, kultuuris, sotsiaalelus. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumise põhjused Uus rahvusvaheline tööjaotus Tootmisprotsess on killustunud järjest väiksemateks
4) pidev tehnoloogiline uurimis- ja arendustegevus; 5) rahvusvaheliste turgude laienemine; 6) finantssfääri rahvusvahelistumine. Globaliseerumise põhjused Uued tehnoloogiad Tehnoloogilised muutused on majanduskasvu ja arengu mootoriks. transpordivahendite kiire areng ja hindade odavnemine digitaalne telekommunikatsioon ja infosüsteemid, uued energiaallikad (päikesepatareid, biokütused, vesinikuenergia) mikroelektroonika, biotehnoloogia, hiljem geenitehnoloogia jne arenesid nn kõrgtehnoloogilised tootmisharud. Kõik see kiirendab kaupade, raha, info liikumist ja vahetust, lõpptulemusena ka muutusi maailmamajanduses, poliitikas, kultuuris, sotsiaalelus. Globaliseerumise põhjused Uus rahvusvaheline tööjaotus Tootmisprotsess on killustunud järjest väiksemateks osadeks, tootel/kaubal ei ole enam päritolumaad.
sada Equinox kütuselemendiga autot, vesinikuauto arendusse on pandud 1,2 miljardit dollarit. Vesiniku-uuringute osakonna juht Larry Burns loodab, et vesinikuautole on turg tekkinud 2014. aastaks (,,Miks ei ole vesinikust kütusena asja saanud?", Villu Päärt, Äripäev, 01.12.2008, www.ap3.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). ,,Inimkond vajab tsivilisatsiooni tuleviku kindlustamiseks strateegiat naftaajastust väljumiseks," toonitab majandusteadlane Jeremy Rifkin. ,,Vesinikuenergia muudab maailma, nagu muutis aurumootor XIX sajandil ning sisepõlemismootor XX sajandil." (,,Autotöösturid jooksevad võidu vesiniku tehnoloogiale", Ain Alvela, Äripäev, 19.04.2006, www.ap3.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). Hoolimata tagasilöökidest tehakse vesinikuga seoses suuremahulisi uurimistöid. Gary Kendall, keemik, sõnastab vesiniku tuleviku nii: ,,Vesinik on alati olnud tulevikukütus ja tundub, et jääbki alati selleks." (,,Miks ei ole vesinikust kütusena asja saanud
Globaliseerumine Kalle Jõevere 10.e 1. Nim. Vähemalt 5 tänapäeva globaliseerumis tunnust? Tranpordi kiire areng ja hindade odavnemine Digitaalne telekommunikatsioon ja infosüsteemid Uued energiaallikad (päikesepatareid,biokütus,vesinikuenergia) Mikroelektroonika Biotehnoloogia 2. Too näiteid kuidas Sind, Sinu peret, tuttavaid, sõpru on mõjutanud globaliseerumine. Infotehnoloogia. Suhtlemine toimub interneti vahendusel igapäevaselt sõprade, tuttavatega,kes on asunud elama välismaale. Side. Ei kujuta ette elu ilma telefonita. Telefoni kasutus minu peres on igapäevane. Üks lastestki omab telefoni ja hea on teada,kui saa lapse igal võimalikul momendil kätte jne. 3
Uued energiaallikad: · Bioütteenergia biomassi põletamisel tekkiv energia (puit, sõnnik, pilliroog, jäätmed) · Päikeseenergia päikese kiirgusenergia kogutakse laial pinnal · Tuuleenergia tuule liikumisenergia muudetakse elektriks · Geotermiline energia peamiseks soojusallikaks on pika poolestusajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores · Hüdroenergia vee potentsiaalne või kineetiline energia · Vesinikuenergia kogutakse päikese- ja tuulejõujaamades · Termotuumaenergia peaaegu ammendamatu · Merevee energia tõusu-mõõna generaatorid, merelaine energia Õhk maakera ümbritsev gaasiline keskkond, mis reguleerib maakera soojus- ja kiirgusreziimi ning milles kulgeb kogu maismaal eksisteeriv bioloogiline elu. Probleemid: · Hapestumine panevad liikuma maapinnas leiduvad raskemetallid, mis põhjavette sattudes
(aheraine, poolkoks, fuuss) Transpordil: naftareostuse oht mere-elustikule. Põletamisel paiskuvad atmosfääri saasteained: tahked osakesed, CO, NOx, SO2, Pb jt. raskemetallid, lenduvad orgaanilised ühendid. Viimaste reageerides NO-ga moodustub "maalähedane" O3, mis on koos suduga suureks probleemiks suurlinnades. Soojussaaste. Happevihmade teke Alternatiivsed energiaallikad Hüdroenergia Tõusu-mõõna energia Päikeseenergia Geotermaalenergia Tuuleenergia Bioenergia Vesinikuenergia Kirjandus: Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C.R. 2003. Ecology. Blackwell Science Ltd. Eerme, K. 2008. Keskkonnaõpetus. http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/kalju_eerme/Keskkonna opetus_2008.pdf Eerme, K. Globaalsed muutused atmosfääris. http://www.fyysika.ee/GLOBE/globe.UUS!/Kalju_globe.htm Kärner, O. Millest räägivad õhutemperatuuri aegread? http://www.aai.ee/~olavi/un.pdf Lang, K.R. 2001. The Cambridge Encyclopedia of the Sun.
moodustades 15% maa elenikkonnast. Erinevaid väiteid (90.ndad aastad) Nafta ja gaasivarud ei ole vähenenud (J.Kiili) Energiatarbimist seondatakse enam keskkonnanähtustega (happevihmad, kliimamuutused) Muutused on toimunud energiaallikate struktuuris (enam kasutatakse puhtaid maagaasi ja elektrit). Vähem kasutatakse saastavaid kivisütt, pruunsütt, põlevkivi. Püsivalt odava nafta ajad on möödas, (Saksa panga eksperdid) Alternatiivid on biokütuste ja vesinikuenergia kasutamine. H- tootmine eeldab elektrienergia olemasolu. Uusim lahendus H- tootmine fotosünteesi ühe etapi kasutamise teel. „Tiede“ Naftakriis puudutab kõige enam autoga sõitjaid; Biokütuste osakaal Saksamaal 2%;Söögikohad ja taimeõli baasil töötavad autod; Üks perefirma toodab aastas 60miljonit l diislikütust; Saksamaal tangiti 2004.aastal 34 miljardit l diislikütust;Alternatiivkütused mais, suhkruroog, suhkrupeet: raps, õled, pilliroog jogurtitopsid jne.
Aga see enam ei tööta. 2002 sügisel ehitati Eesti esimene kaasaaegne tuulepark - Virtsu tuulepark Geotermiline energia - aluspõhja tekkiv ja kogunev soojus, selle osakaal üldises energeetikas on hakanud kiiresti kasvama. Hüdroenergia - vee potentsiaalne või kineetiline energia, mida iseloomustab muundumise põhimõtteline lihtsus ja suur kasutegur. Taastuv energiaallikas Puuduseks on vajalike rajatiste kallidus Soodsad tingimused kasutamiseks nt Norras Vesinikuenergia - kogutakse päikese- ja tuulejõujaamades. Energiasisaldus on suur, Põlemisel vabaneb vesi Termotuumaenergia - kütteainena deuteerium, mida on rohkesti merevees, samuti triitium, mida saadakse liitiumist Peaaegu ammendamatu Ei teki radioaktiivseid aineid Saastevaba Magevee energia kasutamine - tõusu-mõõna generaatori, merelaine energia Eesti rohelise energiakava eesmärgid: Eesti energeetiline sõltumatus Elektrihinna stabiilsus
_ Aktiivne soojusena - erilistes kogujates, mille pind on tume ja annab kuumenedes päikesesoojuse anumas olevale vedelikule. _ Elektrienergiat saadakse päikesepaneelides, kus toimeaineks on räni. 32 _ Tuuleenergia kogumine rannikul ja mäestikualadel. Liikumisenergia muudetakse elektriks. _ Geotermiline energia Aluspõhjas tekkiv ja kogunev soojus. Peamiseks soojusallikaks on pika poolestusajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores. 33 _ Vesinikuenergia Kogutakse päikese- ja tuulejõujaamades. Tuulte perioodil tekkinud ülemäärane energia talletatakse veest saadava vesinikuna, mis põletatakse elektrija soojusenergiaks _ Termotuumaenergia Kütteaine deuteenium, mida rohkesti merevees, samuti triitium, mida saadakse liitiumist. Termotuumareaktsioonis ei teki radioaktiivseid aineid, küll aga muudavad reaktsioonis tekkivad neutronid radioaktiivseks Hüdroenergia vee potentsiaalne või kineetiline energia;
annaabi.ee 
