"Elagu Verdi!" ("Viva VERDI!"), kus VERDI oli lühend sõnadest Vittorio Emanuele Re D'Italia (Itaalia kuningas Vittorio Emanuele). Verdi teadis oma nime sellist kasutamist ega olnud sellele vastu. Ooperid · 1839: "Oberto, krahv di Bonifacio" ("Oberto, Conte di San Bonifacio") · 1840: "Kuningas üheks tunniks" ("Un giorno di regno") · 1842: "Nabucco" · 1843: "Lombardlased Esimeses Ristisõjas" ("I lombardi alla prima crociata") · 1843: "Ernani" · 1844: "Kaks Foscarit" ("I due foscari") · 1845: "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi" ("Giovanna d'Arco) · 1845: "Alzira" · 1846: "Attila" · 1847: "Macbeth" · 1847: "Röövlid" ("I masnadieri") · 1847: "Jeruusalemm" ("Jerusalem", 2. versioon "Lombardlastest") · 1848: "Korsaar" ("Il corsaro") · 1849: "Legnano lahing" ("La battaglia di Legnano") · 1849: "Luisa Miller" · 1850: "Stiffelio" · 1851: "Rigoletto"
meistrikursustest (E. Söderström, I. Gage, E. Kirkby, W. Vernocci jpt.). Ta on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis, nende seas Krahvinna (Mozart “Figaro pulm”), Donna Anna (Mozart "Don Giovanni), Mimi (Puccini “Boheem”), Cio-cio-san (Puccini “Madama Butterfly”), Tosca (Puccini “Tosca”), Elisabeth (Verdi “Don Carlos”), Desdemona (Verdi “Othello”), Violetta (Verdi “ Traviata”), Elvira (Verdi “Ernani”), Amelia (Verdi “Maskiball”), Lady Macbeth (Verdi “Macbeth”), Aida (Verdi "Aida"), Venus (Wagner “Tannhäuser”), Liisa (Tšaikovski "Padaemand"), Santuzza (Mascagni "Talupoja au") jpt. Pille Lill on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis (Mozart – Krahvinna “Figaro pulm”, Donna Anna "Don Giovanni", Pamina "Võluflööt"; Puccini – Mimi
regno" kallal, suri ta naine. Ooper oli ebaõnnestumine ning Verdi langes sügavasse kriisi. 1942. aastal esietendus ooper "Nabucco", mis tõi Verdile üle-euroopalise kuulsuse. Seejärel tekkisid Verdi teostele poliitilised alatoonid, sest ta oli tugev Itaalia ühendatud kuningriigi pooldaja. 1940. aastatel sai alguse Verdi suhe Giuseppina Strepponiga. Nad abiellusid 1959. aastal. 1940. aastatel oli Verdi loomingu hiilgeaeg. Sellest ajast pärinevad ooperid nagu "Ernani", "Macbeth", "Luisa Miller" jt. Oma hiilgeaastate lõpul, 1851. aastal esietendus üks Verdi tuntuimaid teoseid ooper La Traviata. 1851 1853 esietendusid ka tema teised kaks kõige tuntumat ooperit: "Rigoletto", "Trubatuurid" 1860. aastatel suurenes tema poliitiline tegevus ning ta valiti isegi rahvuskogusse ja hiljem ka senaatoriks. Kuuekümnendate silmapaistvaim teos oli "Don Carlos" Üks Verdi nimekas ooper on ka "Aida", millega planeeriti avada Suessi kanal. Ooper
laulja hääle vokaalne valitsemine orkestri üle,psühholoogilised nüansid joonistuvad välja meloodialiinis,ooperite kulminatsioonis on suured ansambli- ja kooritseenid, ta pani suurt rõhku libretodele,kasutas väärtkirjandust,ooperite süzeed põhinevad sageli psühholoogilstel ning sotsiaalsetel probleemidel, kus tugevad karakterid on kired.Teosed: "Oberto" (1839), "Kuningas üheks tunniks" (1840), "Nabucco" (1842), "Lombardlased" (1843), "Ernani"(1844), "Attila"(1846), "Machbeth" (1847), "Luisa Miller "(1849), "Rigoletto" (1851), "Trubaduur" (1853), "Traviata" (1853), "Don Carlos" (1867), "Aida" (1871), "Othello" (1887), "Falstaff" (1893). 1847 kirjutas A.Manzoni mälestuseks Reekviemi.Vaimulikud teosed "Stabat Mater" ja "Te Deum". Fryderyk Chopin (1810-1849) sündis Varssavi lähistel Zelazova Wolas,7aastaselt kirjutas oma esimesed kaks poloneesi,1823-26 õppis Varssavi lütseumis,1826-29 õppis kompositsiooni Varssavi Kõrgemas
Franz Schubert Austria Soolo laulud Robert Schumann Saksamaa Klaver ja vokaalteosed Ferenc Liszt Ungari Klaveriteosed Richard Wagner Saksamaa Ooperid Johannes Brahms Saksamaa Sümfooniad Georges Bizet Prantsusmaa Oooperid Frédéric Chopin Poola Klaverimuusika Giuseppe Verdi Itaalia Oooperid ( "Ernani"; "Macbeth"; "Luisa Miller"; "Traviata") Edvard Grieg Norra Klaveriteosed Jean Sibelius Soome Sümfoonia teosed
1835. a abiellus Mararita Barezziga kaupmees Barezzi tütrega 1839. a. etendus esikooper "Oberto" Teine ooper - "Kuningas üheks tunniks" - kukkus läbi. Järjest surid tema lapsed ja abikaasa Enesekriitiline Verdi otsustas, et ei kirjuta enam ühtegi ooperit Elu ja töö 1845. a. abiellus lauljatar Giuseppina Strepponiga. Giuseppe tahtis muusikast keelduda, kuid Giuseppina Streppon soovis, et Verdi jätkaks muusikat kirjutama. Ooperid "Nabucco"; "Lombardlased I ristisõjas" (1843) ja "Ernani" (1844) tegid Verdi kuulsaks ka väljaspool Itaaliat. Kirjutanud 26 ooperit. Neist tuntumad: ,,Oberto" ,,Kuningas üheks tunniks" ,,Nabucco" ,,Lombardlased" ,,Ernani" ,,Attila" ,,Macbeth" ,,Luisa Miller" ,,Rigoletto" ,,Trubaduur" ,,Traviata" ,,Sitsiilia verepulm" ,,Maskiball" ,,Saatuse jõud" ,,Don Carlos" ,,Aida" ,,Othello" ,,Falstaff Ooper "Rigoletto" Verdi ise hindas "Rigolettot" kõrgelt, nimetades seda oma parimaks ooperiks.
Giuseppe Verdi (1813-1901) *Sündis Põhja-Itaalias Parma provintsis Busseto lähedal Le Roncole külas. I loomeperiood 1839-1849 Ooperid: "Oberto" "Kuningas üheks tunniks" "Nabucco" "Lombardlased" "Ernani" "Attila" "Macbeth" "Röövlid" "Legnano lahing" 1. Süzeed olid kaugest minevikust või teistelt maadelt, kuid seotud Itaalia vabadusliikumisega Austria ülemvõimu vastu. 2. Suur tähtsus kooridel 3. Vormilt numbriooperid 4. Bel canto kasutamine 5. Heroilised jooned, vähe psühholoogilisi peensusi 6. õnnetu armastuse teema 19 ooperit
motiividega Kirjutanud 26 ooperit. Neist tuntumad: Tuntumad teosed: ,,Oberto" ooperitetraloogia ,,Niebelungide ,,Kuningas üheks tunniks" sõrmus", mis koosneb ooperitest ,,Reini ,,Nabucco" kuld", ,,Valküürid", ,,Siegfried", ja ,,Lombardlased" ,,Jumalate hukk" ,,Ernani" ,,Lendav Hollandlane" ,,Attila" ,,Tannhäuser" ,,Macbeth" ,,Lohengrin" ,,Luisa Miller" ,,Tristan ja Isolde" ,,Rigoletto" ,,Nürnbergi meisterlauljad" ,,Trubaduur" ,,Parsifal" ,,Traviata" ,,Sitsiilia verepulm" ,,Maskiball" ,,Saatuse jõud"
läbikikkunuks ja ta langes depressiooni ning lubas, et ei kirjuta enam kunagi ühtegi ooperit. Kuigi Morelli ta veenis teda 1842. aastal kirjutama veel ühe ooperi Nabucco, mis tegi temast kuulsuse oli ta otsustanud lõpetada. Legend räägib, et teda veenis uuesti jätkama kuulsa heebrea orjade koori Va Pensiero sõnad. Järgmist aastakümmet võib nimetada Verdi galerii aastateks, kuji ta kirjutas ohtralt oopereid sealhulgas ,, I Lombsrdi" (1843) ja ,,Ernani"(1844). Paljude inimeste jaoks on Giuseppe Verdi kõige kuulsam ja originaalsem ooper ,,Macbeth". Olgu siinkohal õeldud, et Verdi lemmik dramatist oli William Shakespeare. Seoses ,,Macbethi" kirjutamisega oli Verdi kirjutanud esimest korda ooperi, mille põhiteema on armastus ja sellega rikkus ta 19. sajandi Itaalia kõige põhilisemat tava. 1847. aastal muudeti ,,I Lombardi" ära "Jerusalemmaks" seda tuli Pärsia tavade kohaselt austada
13.3 fakti liszti elust-19. saj väljapaistvaim pianist, sündis ungari piirkonnas, 1830 tegeles muusikalise enesetäiendamisega. Sümfooniline poeem. 14. 3 liszti teost, 3 fakti-programmilise muusika pooldaja, tõi muusikasse monotematismi põhimõtte, lõi üheosalise poeemi, tasso, promethus, hamlet. 15. Chopin vs liszt-liszti huvitas pilli orkestraalne kõla, chopini peenekoeline tämbriline õhustik lähtub klaveri spetsiifikast.. 18. 6 verdi ooperit-oberto, nabucco, ernani, attila, maebeth, traviata. 19. 3 fakti wagner-sündis leipzigis, 1830 õppima leipzigi ülikooli, 1976 avati ooperimaja. 20. verdi ooperite süseed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel.
rahvamuusikaga · Tema teoste kirjutamise aeg langes kokku Itaalia ühendamise liikumise ajaga Looming · Süzeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel · Kirjandusest kasutab Shakespeare'i, Schilleri ja Hugo loomingut · 26 ooperit · Reekviem Ooperid · 1839: "Oberto, krahv di Bonifacio" · 1840: "Kuningas üheks tunniks" · 1842: "Nabucco" · 1843: "Lombardlased Esimeses Ristisõjas" · 1843: "Ernani" Ooperid · 1844: "Kaks Foscarit" · 1845: "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi" · 1845: "Alzira" · 1846: " Attila" · 1847: "Macbeth" Kuulsaim ooper · 1847: "Röövlid" · 1847: "Jeruusalemm" Ooperid · 1848: "Korsaar" · 1849: "Legnano lahing" · 1849: "Luisa Miller" · 1850: "Stiffelio" · 1851: "Rigoletto" · 1853: "Trubaduur" · 1853: "Traviata" Ooperid · 1855: "Sitsiilia verepulm"
Giuseppe Verdi (1813-1901) Sündis Itaalias Roncole külakeses. 7 a oli kohaliku kiriku organisti abiline. Hiljem saab organisti õpilaseks. 12-a-lt tegi juba oma esimese kompositsiooni katsetusi. 1839 mil ta elas Milanos lavastati ,,La Scalas" tema ooper ,,Oberto" mis võeti väga hästi vastu. Nt ooper ,,Nabucco" esietendatud 1842a tõi Verdile üle Euroopalise tunnustuse. Veel ,,Ernani"; ,,Macbeth"; Luisa Miller" jt. 1851-1853 lõi oma 3pop ooperit: ,,Rigoletto"; ,,Trubaduur"; ,,Traviata". 1870a ,,Aida"'ga 79esietendus Kairo ooperiteatris. Veel on kirjutanud 1 reekviem: ,,Othello"; ,,Olerto". Eripäraks meloodia rikkus (bel canto stiilis) ilus, jõuline, rütmikas. Meelde jäävad motiivid ning laulja hääle vokaalne valitsemine orkestri üle. Kokku 26 ooperit. Hector Berlioz (1803-1869) 19saj tähtsamaid pr. Heliloojaid. Isa arst ja väga lugupeetud linnakodanik
Kohale tulid erinevad riigijuhid ja paljud teised mõjukad inimesed. Tema matused on siiani suurima rahvaarvuga üritus, mida on Itaalias peetud. Giuseppe Verdi - Falstaff 1/5 http://www.youtube.com/watch?v=- 5oqyGWKRCM Verdi teoseid iseloomustavad: meloodiarikkus jõuline rütmika meeldejäävad motiivid laulja hääle vokaali valitsemine orkestri üle Tuntuimad ooperid: "Oberto" "Un giorno di regno" (Kuningas üheks tunniks), "Ernani", "Attila", "Macbeth", "Luisa Miller", "Rigoletto", "Trubaduur", "Traviata", "Maskiball", "Don Carlos", "Aida", "Othello" Looming Verdi kasutas oma teoste loomisel palju väärtkirjandust selliste kirjanikelt nagu Shakespeaere, Hugo, Schiller. Lisaks on kirjutanud Verdi reekviemi oma sõbra kirjaniku Manzioni auks. Veel vaimulikke teoseid: "Stabat Mater" ja "Te Deum". Looming Verdi kasutas oma teoste loomisel palju
Tema lood on hästi meelde jäävad. Ooper "Nabucco" tegi Verdi kuulsaks kogu Itaalias, eriti Milanos. Ooperi "Traviata" 6.III 1853. a. Veneetsia "La Fenice's" asetleidnud esiettekanne vilistati välja. raserfsaerfaesfes- 4 - 4- -4- - 4 -- 4 - Ooperid "Oberto, krahv di Bonifacio"1839 "Kuningas üheks tunniks"1840 "Nabucco"1842 "Ernani"1843 "Lombardlased Esimeses Ristisõjas"1843 "Kaks Foscarit"1844 "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi"1845 "Alzira"1845 ,,Attila"1846 "Jeruusalemm"1847 "Macbeth"1847 "Attila"1846 "Korsaar"1848 "Luisa Miller"1849 "Legnano lahing"1849 "Stiffelio"1850 "Rigoletto"1851 "Trubaduur"1853 "Traviata"1853 "Sitsiilia verepulm"1855 "Aroldo" (2. versioon "Stiffeliost")1857
Ta on kirjutanud lisaks ooperitele ka ,,Reekviemi"(1874), keelpillikvarteti e-moll(1873), kandaate, vaimulikke teoseid, laule ja hümne. Tema lood on hästi meelde jäävad. Ooper "Nabucco" tegi Verdi kuulsaks kogu Itaalias, eriti Milanos. Ooperi "Traviata" 6.III 1853. a. Veneetsia "La Fenice's" asetleidnud esiettekanne vilistati välja. Ooperid "Oberto, krahv di Bonifacio"1839 "Kuningas üheks tunniks"1840 "Nabucco"1842 "Ernani"1843 "Lombardlased Esimeses Ristisõjas"1843 "Kaks Foscarit"1844 "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi"1845 "Alzira"1845 ,,Attila"1846 "Jeruusalemm"1847 "Macbeth"1847 "Attila"1846 "Korsaar"1848 "Luisa Miller"1849 "Legnano lahing"1849 "Stiffelio"1850 "Rigoletto"1851 "Trubaduur"1853 "Traviata"1853 "Sitsiilia verepulm"1855 "Aroldo" (2. versioon "Stiffeliost")1857 "Simon Boccanegra"1857
Murdmaa. Tants sobis imehästi laulude vahele, see ei olnud kuidagi häiriv, vaid pigem aitas meeleolule kaasa. Huvitav oli ka kuulata maailmakuulsat koloratuursopran Margarita Voitest, kes esitas G. Donizetti Lucia kavantiini ooperist ,,Lucia di Lammermoor" , mis oli lauldud väga professionaalselt, terava ning kõrge häälega , avatult ja kurvalt. Tal on ebamaiselt hea tämber ning ta oskab oma häält hästi kõlama panna. Pärast kuulsime Aare Saali esituses G. Verdi aariat ooperist ,,Ernani" ja järgnevalt liitus temaga ka Oliver Kuusik, koos esitati G. Puccini duett ooperist ,,Boheem" ja sama autori aaria ooperist ,,Tosca" Pille Lille (sopran) esituses. Esitus oli väga õrn, sügav, kõrgenev ning tundeküllane. Kontserdi lõpetasid Oleg Orlovs ja Mart Madiste G. Puccini aariaga ,,Turandot" ning hiljem liitusid nendega kõik lauljad. See oli vaieldamatult sobivaim laul lõpuks, kõik laulsid hingest ning kartmatult ja võimsalt
d Esimeses "Legnano 1862: Ristisõjas" ("I lahing" ("La "Saatuse lombardi alla battaglia di jõud" prima Legnano") crociata") 1867: "Don 1849: "Luisa Carlos" 1843: "Ernani" Miller" 1871: "Aida" 1844: "Kaks 1850: Foscarit" "Stiffelio" 1887: "Othello" 1845: "Jeanne 1851: d'Arc ehk "Rigoletto" 1893:
,,Lucia di Lammermoor" ja Voldemar Kuslapi esitluses Husaari laul operetist ,,Tsirkuseprintsess".Minu arust nad olid kõige õnnestumimad aaraiad,kuna mõlemal artistil on väga ilus ja puhas hääl , samuti suhtlevad nad esinemise ajal publikuga.Ei saa muidugi märkimata jätta,et neil mõlemal on ka suur esinemiskogemus. Kõige ebaõnnestuimad aariad olid Aare Saali esituses kõlanud G.Verdi Don Carlo aaria ooperist ,,Ernani",kuna A.Saali hääl oli natuke pealetükkiv ja ebameeldiv ,hääl oli kärisev ja nii ei olnud ka kõla kõige parem.Samuti üks ebaõnnestuimaid aariaid oli Margit Saulepa ja Urmas Põldma esituses I.Kalmani Mariza ja Zupani duett ooperist ,,Krahvinna Mariza",minu jaoks oli ülepingutatud kostüümidega ja see häiriv kuna halb on kuulata kui silm puhata ei saa.Iseeneset lauluhäälel ja kõlal ei olnud viga , kuigi kui on artistil vaja teha ka paar tantsusammu siis ei tasu neid sassi ajada.
tipphetk. Surres oli ta rahul oma saavutustega ja et nii raskel teekonnal nii suurepärased tulemused olid. 6 Looming · 1839.a. Oberto, krahv di Bonifacio · 1840.a. Kuningas üheks tunniks · 1842.a. Nabucco - Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus- · 1843.a. Lombardlased Esimeses Ristisõjas · 1843.a. Ernani · 1844.a. Kaks Foscarit · 1845.a. Giovanna d'Arco ehk Orleansi neitsi · 1845.a. Alzira · 1847.a. Macbeth · 1847.a. Röövlid · 1848.a. Korsaar · 1849.a. Legrano lahing · 1849.a. Luisa Miller · 1850.a. Stiffelio · 1851.a. Rigoletto - saavad kokku vana ja uus maailm traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama. Ooper on kirjutatud heliloojale väga raskel perioodil, mil ta kaotas mõne aastaga
rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. ooperid · 1839: "Oberto, krahv di Bonifacio" ("Oberto, Conte di San Bonifacio") · 1840: "Kuningas üheks tunniks" ("Un giorno di regno") · 1842: "Nabucco" · 1843: "Lombardlased Esimeses Ristisõjas" ("I lombardi alla prima crociata") · 1843: "Ernani" · 1844: "Kaks Foscarit" ("I due foscari") · 1845: "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi" ("Giovanna d'Arco) · 1845: "Alzira" · 1846: "Attila" · 1847: "Macbeth" · 1847: "Röövlid" ("I masnadieri") · 1847: "Jeruusalemm" ("Jerusalem", 2. versioon "Lombardlastest") · 1848: "Korsaar" ("Il corsaro") · 1849: "Legnano lahing" ("La battaglia di Legnano") · 1849: "Luisa Miller" · 1850: "Stiffelio" · 1851: "Rigolettoa"
dramaatilise süzeega ooperite pika nimekirja koomilise ooperiga. Giuseppe Verdi suri 1901. aastal. Tema põrm maeti Sant Agata vanadekodu lähedale. Sant Agata oli olnud Verdi kõige kallimaks residentsiks aastaid. LOOMING 4. 1839: "Oberto, krahv di Bonifacio" ("Oberto, Conte di San Bonifacio") 5. 1840: "Kuningas üheks tunniks" ("Un giorno di regno") 6. 1842: ,,Nabucco" 7. 1843: "Lombardlased Esimeses Ristisõjas" ("I lombardi alla prima crociata") 8. 1843: ,,Ernani" 9. 1844: "Kaks Foscarit" ("I due foscari") 10. 1845: "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi" ("Giovanna d'Arco) 11. 1845: "Alzira" 12. 1846: "Attila" 13. 1847: "Macbeth" 14. 1847: "Röövlid" ("I masnadieri") 15. 1847: "Jeruusalemm" ("Jerusalem", 2. versioon "Lombardlastest") 16. 1848: "Korsaar" ("Il corsaro") 17. 1849: "Legnano lahing" ("La battaglia di Legnano") 18. 1849: "Luisa Miller" 19. 1850: "Stiffelio" 20. 1851: ,,Rigoletto" 21. 1853: ,,Trubaduur"
Oma heategija, suure muusikasõbra Antonio Barezzi toetusel alustas ta eraõpinguid Vincenzo Lavigna käe all. Naasnud Bussetosse sai temast linna muusikajuht. 1839. Aastal, mil Verdi elas Milanos, lavastati La Scalas tema ooper ,,Oberto" , mis võeti hästi vastu. ,,Nabucco" oli see ooper, mis esietendunud 1842. Aastal , tõi Verdile üleeuroopalise tunnuse. 1843-1850 oli Verdi elus erakordselt intensiivse töö periood, mil ta komponeeris sellised väljapaistvad ooperid nagu ,,Ernani" , ,,Macbeth" , ,,Luisa Miller" jt ning dirigeeris neid Itaalia suuremates linnades, aga ka Pariisis ja Londonis: Aastal 1851-1853 lõi ta aga kolm oma populaarsemaid ooperit ,,Eigoletto" , ,,Trubaduuri" ja ,,Traviata". 1959. aastal abiellus Verdi soprani Giuseppina Strepponiga. Sel ajal hoogustus ka tema poliitiline tegevus ning ta valiti isegi rahvuskogusse ning lõpuks senaatoriks. Tolle perioodi väljapaistvaim teos oli ooper ,,Don Carlos". Naasnud Itaaliasse Genovasse, alustas Verdi 1870
alla vandus. On täiesti mõistetav, et taolise kergusega ooperi kirjutamine ei laabunud. Partituur nõudis hiiglaslikku pingutust, enne kui ta teatri dirigendipuldile jõudis. Looming: Ooperid: 1839: "Oberto, krahv di Bonifacio" ("Oberto, Conte di San Bonifacio") 1840: "Kuningas üheks tunniks" ("Un giorno di regno") 1842: "Nabucco" 1843: "Lombardlased Esimeses Ristisõjas" ("I lombardi alla prima crociata") 1843: "Ernani" 1844: "Kaks Foscarit" ("I due foscari") 1845: "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi" ("Giovanna d'Arco) 1845: "Alzira" 1846: " Attila" 1847: "Macbeth" 1847: "Röövlid" ("I masnadieri") 1847: "Jeruusalemm" ("Jerusalem", 2. versioon "Lombardlastest") 1848: "Korsaar" ("Il corsaro") 1849: "Legnano lahing" ("La battaglia di Legnano") 1849: "Luisa Miller" 1850: "Stiffelio" 1851: "Rigoletto" 1853: "Trubaduur" 1853: "Traviata" 1855: "Sitsiilia verepulm" ("Les vêpres siciliennes")
Tema põrm maeti ta viimasesse suure loomingu - Sant Agata vanadekodu - lähedale. Seda vanadekodu nimetas maestro ise oma kauneimaks teoseks, mis veelkord rõhutab helilooja sügavalt humanistlikku olemust. Ooperid: · 1839: "Oberto, krahv di Bonifacio" ("Oberto, Conte di San Bonifacio") · 1840: "Kuningas üheks tunniks" ("Un giorno di regno") · 1842: "Nabucco" · 1843: "Lombardlased Esimeses Ristisõjas" ("I lombardi alla prima crociata") · 1843: "Ernani" · 1844: "Kaks Foscarit" ("I due foscari") · 1845: "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi" ("Giovanna d'Arco) · 1845: "Alzira" · 1846: "Attila" · 1847: "Macbeth" · 1847: "Röövlid" ("I masnadieri") · 1847: "Jeruusalemm" ("Jerusalem", 2. versioon "Lombardlastest") · 1848: "Korsaar" ("Il corsaro") · 1849: "Legnano lahing" ("La battaglia di Legnano") · 1849: "Luisa Miller" · 1850: "Stiffelio" · 1851: "Rigoletto"
pakkusid helilooja fantaasiale rikkalikku toitu. Libreto koostamisel võttis Verdi juhtpositsiooni enda kätte, kirjutas stsenaariumi ning lõi mitmele episoodile muusika enne, kui Francesco Piave (18101876) värssidega valmis sai. Ooperispetsiifikat arvestamata jälgis Verdi algallikat liiga täpselt, mistõttu äärmuseni tihendatud dramaatilised olukorrad ning kangelaste käitumisliin jäid tükati põhjendamata. Muret ja ebakõla lisas niigi pingelisse ettevalmistusperioodi "Ernani" libretos kujutatud kuningavastasest vandenõust paanikasse sattunud tsensuur, kelle tingimustele trotsivaimuline helilooja energiliselt vastu seisis. Ka teatris endas ilmnesid tõrked. Direktor keeldus senises ooperipraktikas tundmatu jahisarve kasutamisest; tõsine lahing tuli Verdil maha pidada ooperi lõppu bravuurset aariat nõudva primadonna Sophie Loewega. 1844. a. 9. märtsil Veneetsias rambivalgust näinud ooper meeldis itaallastele
Verdit võib nimetada praktiliselt ainult ooperi heliloojaks. Tõelise itaallasena pani ta suurima rõhu just meloodiale, mis Verdi meelest oli kõige parem viis väljendamaks tundeid. · 1839.a. Oberto, krahv di Bonifacio · 1840.a. Kuningas üheks tunniks · 1842.a. Nabucco - Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus- · 1843.a. Lombardlased Esimeses Ristisõjas · 1843.a. Ernani · 1844.a. Kaks Foscarit · 1845.a. Giovanna d'Arco ehk Orleansi neitsi · 1845.a. Alzira · 1846.a. "Attila" · 1847.a. Macbeth · 1847.a. Röövlid · 1848.a. Korsaar · 1849.a. Legrano lahing · 1849.a. Luisa Miller · 1850.a. Stiffelio · 1851.a. Rigoletto - saavad kokku vana ja uus maailm traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama
Lisaks on tuntud ka “Reekviem” (1873). Verdi stiil koondab endas traditsioonilise, ooperi-isa Rossini rajatud vormis noorepõlve ooperitest (“Legnano lahing”/ “La battaglia di Legnano” (1849), “Luisa Miller” (1849) kuni populaartriloogiani kuni Wagneri stiilist inspireeritud muusikadraamani “Otello” (1887). Verdi armastas oma ooperite libretosid otsida ajaloost (“Don Carlo”, “Ernani”, “Simon Boccanegra” jt), Shakespeare näidenditest (“Macbeth”, “Otello”, “Falstaff”). Ta tahtis kirjutada ka “Kuningas Lear”, aga lõpuks jäi ooper kirjutamata. Üldiselt on Verdi stiil numbriooper, ent tema isiklik käekiri hakkab traditsioonilist vormi lõhkuma alates “Rigolettost” 1853, tema loomingu keskmisel perioodil. Tema deviisiks oli “parola scenica” – lavaline sõna – oluline on see, mis tegelasel öelda on ja see määrab muusika iseloomu
Tänu kaupmees Barezzi organiseeritud stipendiumile läks õppima Milanosse, kuid nõrga ettevalmistuse tõttu ei võetud konservatooriumi vastu. 1832-35 õppis erateel Milano La Scala kontsertmeistri V. Lavigna juures. Vahepeal tuli tagasi Bussetosse ja teenis muusikuna välja oma stipendiumi. Alates 1839 oli Verdi taas Milanos ja jäi selle linnaga seotuks elu lõpuni. I loomeperiood 1839-1849 * Ooperid "Oberto", "Kuningas üheks tunniks", "Nabucco", "Lombardlased", "Ernani", "Attila", "Macbeth", "Röövlid", "Legnano lahing". * Süzeed olid kaugest minevikust või teistelt maadelt, kuid seotud Itaalia vabadusliikumisega Austria ülemvõimu vastu. * Suur tähtsus kooridel * Vormilt numbriooperid * Bel canto kasutamine II periood 1849-59 * "Luisa Miller", "Rigoletto", "Trubaduur", "Traviata", "Sitsiilia verepulm", "Maskiball". * Tugevad karakterid, mis sünnitavad tugevaid kirgi
Kasutas suurt orkestrit:4-kordne kooseis, suurendatud vaskpillirühm Laulja kui orkestri täiendus, mitte lava valitseja. Lahendamata dissonantside ahelad Libretod saksa mütoloogiast Giuseppe Verdi (1813-1901) Ta sündis Põhja-Itaalias Parma provintsis Busseto lähedal Le Roncole külas. I loomeperiood 1839-49 Ooperid "Oberto"39, "Kuningas üheks tunniks"40, "Nabucco"42, "Lombardlased"43, "Ernani"44, "Attila"46, "Macbeth"47, "Röövlid"47, "Legnano lahing"49. 1. Süzeed olid kaugest minevikust või teistelt maadelt, kuid seotud Itaalia vabadusliikumisega Austria ülemvõimu vastu. 2. Suur tähtsus kooridel 3. Vormilt numbriooperid 4. Bel canto kasutamine 5. Heroilised jooned, vähe psühholoogilisi peensusi II periood 1849-59 "Luisa Miller"49, "Rigoletto"51, "Trubaduur"53, "Traviata"53, "Sitsiilia verepulm" 55, "Maskiball"59, 1
vabadusvõitlejad loosungit "Elagu Verdi!" ("Viva VERDI!"), kus VERDI oli lühend sõnadest Vittorio Emanuele Re D'Italia (Itaalia kuningas Vittorio Emanuele). Verdi teadis oma nime sellist kasutamist ega olnud sellele vastu. Tema ooperid: · 1839: "Oberto, krahv di Bonifacio" ("Oberto, Conte di San Bonifacio") · 1840: "Kuningas üheks tunniks" ("Un giorno di regno") · 1842: "Nabucco" · 1843: "Lombardlased Esimeses Ristisõjas" ("I lombardi alla prima crociata") · 1843: "Ernani" · 1844: "Kaks Foscarit" ("I due foscari") · 1845: "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi" ("Giovanna d'Arco) · 1845: "Alzira" · 1846: "Attila" · 1847: "Macbeth" · 1847: "Röövlid" ("I masnadieri") · 1847: "Jeruusalemm" ("Jerusalem", 2. versioon "Lombardlastest") · 1848: "Korsaar" ("Il corsaro") · 1849: "Legnano lahing" ("La battaglia di Legnano") · 1849: "Luisa Miller" · 1850: "Stiffelio" · 1851: "Rigoletto" · 1853: "Trubaduur"
annaabi.ee 
