baritonsaksofon ning isegi mitsasarv ja oboe. Cool jazz'i palad olid pikemad ja toetusid enam arrenžeeringutele. Loobuti hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai vaoshoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Harmooniasse tungisid mitme helistiku üheaegne kasutamine ja ning kindla helistiku puudumine heliteosel. See trend ilmnes esimesena trompetist Miles Davise mängus. Noorukina mängis ta Charlie Parkeri 1945. aasta kvintetis, aimates järele Dizzy Gillespie’ närvilist stiili. Ei möödunud kaua aega, kui ta hakkas puhuma lahedamas ja jahedamas maneeris. Uus vool oli jälgitav ka John Lewise klaveriimprovisatsioonides ja arrenžeeringutes, mida Tadd Dameron kirjutas neljakümendate lõpus Gillespie’ bigbändile ja erinevatele väikestele koosseisudele. Muusikaajaloo esimesed cool džässi soolod on Miles Davise omad 1947. aastast, esitatud koos Charlie Parkeriga, ja John Lewise klaverisoolo Dizzy Gillespie’ Pariisi kontserdil.
kui keegi üritas meloodiahüpet järele laulda. On veel versioon, et algul olnud nimeks “rebop”, hiljem “bop”, mis arvati tulevat häälikukombinatsioonist, millega lauldi sageli fraasi lõppevaid noote. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk, altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. Thelonius Monk Charlie Parker Dizzy Gillespie Bebop ei olnud mõeldud tantsimiseks ja seega said muusikud mängida kiiremas tempos. Swing ja bigbändid olid leidnud põhilist rakendust tantsumuusikas, mis kõlas nii tantsusaalides, heliplaatidel kui raadio vahendusel. Suurte orkestrite asemele hakati moodustama 4-5 liikmelisi ansambleid. Klassikaline bebopi ansambel koosnes saksofonist, trompetist, klaverist, kontrabassist ja trummidest
saksofon) Ajalugu Bebop loodi 1940. aastal noorte mustanahaliste muusikute poolt. Selle eesmärk oli olla vastukaaluks Swingi kommertslikule stiilile. Noorte eesmärk oli taaselustada New Orelans´i stiili. Stiili taaselustus 1970. aastate lõpul. Bebop´ist loetakse modernse jazz´i alguseks. Bebopi ansamblisse tavaliselt kuuluvad: Saksofon Trompet Klaver Kontrabass Ja löökpillid Bebop´i rajaja oli trompetist Dizzy Gillespie, muusikutest on tuntumad veel saksofonist Charlie Parker, pianist Thelonius Monk, trompetist Miles Davis. Näited: https:// www.youtube.com/watch?v=oslMFOeFo LI https:// www.youtube.com/watch?v=1MCGweQ 8Oso Tänan kuulamast!!
Trompetid on ühed vanimad muusikalised instrumendid, need eksisteerisid juba 1500 aastat enne Kristust. Trompet on teinud suure arengu mitmete aastasadade jooksul. Praegu on kasutusel trompet konstrueeriti 19.sajandi algul. Trompetid valmistatakse enamasti vasest. Trompeti kõla on pidulik ning seda on kasutatud pidulikel sündmustel. Tänapäeval kasutatakse trompetit orkestri-, soolo- ja jazzpillina. Kuulsad trompetistid maailmas on Louis Armstrong ja Dizzy Gillespie. Eesti tuntud trompetistid on Priit Aimla, Indrek Vau ning Jüri Leiten. Tromboon: Sõna "tromboon" pärineb itaalia keelest, kus tromba tähendab trompetit ja lõpp "oon" suurt. Tromboon on madalama ja võimsama häälega kui metsasarv ja omab trompetit sära. Erinevalt teistest vaskpillidest muudetakse trombooni heli U-kujulise kulissiga, mida sisse lükates ja välja tõmmates õhukanal vastavalt kas lüheneb või pikeneb. Tänu kulissile on tromboonil võimalik helikõrgust muuta sujuvalt
Ülesande täitmiseks kuula palun vastavaid lugusid kuulamise lehelt. 1. Mida on ühist kõigil 3 swingilool (kuulamispalad nr 3, 4 ja 5)? Too välja 2 ühist joont. * Õõtsuv & kiikuv muusika * Tantsuline rütm Neile on svingilugudele omane õõtsuv ja kiikuv rütmika. Esimene pala küll tantsulisem kui kaks viimast. Kaks viimast sobiksid hästi aeglaseks tantsuks. 2. Pala nr 7: Charlie Parker / Dizzy Gillespie „Bloomdido“ Nimeta need 2 puhkpilli, mis mängivad selles palas meloodiat? Trompet ja saksofon 3. Pala nr 8: Dave Brubeck „Take Five“ Mis pillid seda lugu esitavad? Klaver, saksofon, trummid.. Kuidas nimetatakse sellise esitajate (pillide) arvuga koosseisu? Cool Jazz 4. Pala nr 10: Raimond Valgre „On kevad tulnud taas“ Ivo Linna Võrdle seda laulu kõigi teiste kuulamispaladega ja vasta, millise loo või lugudega leiad kõige enam sarnaseid jooni? Palun põhjenda.
harjutama improvisatsiooni. ● Aastal 1938, Parker liitus pianist Jay McShann`i bändiga. ● Bänd tuuritas ööklubides ja mujal edelas, samuti Chicagos ja New York`is. ● Parker sai morfiinist sõltuvuse haiglas pärast auto õnnetus, ja hiljem sai sõltuvuse heroiinist. Elulugu ja surm: ● 1942. Parker lahkus McShann`i bändist ning mängis ühe aasta jooksul Earl Hines. ● Hiljem hakkas ta mängima duona ühe Earl Hines`i muusiku Dizzy Gillespie´ga. ● Hiljem mängis ta veel paljudes teistes bändides kuni oma surmani. ● Charlie Parker suri heroiini üledoosi tõttu 12. märtsil 1955.aastal New Yorgis. Charlie parkeri muusika: ● „All the things you are“ https://www.youtube.com/watch?v=UTORd2Y_X6U ● „Summertime“ https://www.youtube.com/watch?v=j1bWqViY5F4&list=RDU TORd2Y_X6U&index=2 ● „Groovin high“ https://www.youtube.com/watch?v=ukL3TDV6XRg&ind ex=3&list=RDUTORd2Y_X6U
Toru peenemasse otsa pistetakse huulik. Pillitoru laieneb kõlalehtriks e. resonaatoriks. Trompetil on kolm pumpventiili. Peale vase valmistatakse trompeteid ka mitme metalli sulamist. On tehtud hõbedast trompeteid. Oma särava hääle ning heade mängutehniliste võimalustega on trompet populaarne pill nii süva- kui dzässmuusikas. Kuulsaid trompetimängijaid: Maailmas: · Maurice André · Louis Armstrong · Miles Davis · Dizzy Gillespie · Jon Faddis · Maynard Ferguson · Adolph "Bud" Herseth · Malcolm McNab · Wynton Marsalis · Lee Morgan · James Morrison · Arturo Sandoval · Doc Severinsen · Philip Smith · Hakan Hardenberger Eestis: · Abi Zeider · Horre Zeiger · Jaak Vasar · Simmu Vasar · Indrek Vau Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Trompet http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/pp.html
Raivo Tafenau (saksofonist) Villu Veski (saksofonist) [Kaire Vilgats]] (laulja) Kuulsaid dzässmuusikuid Louis Armstrong Chet Baker Count Basie Bix Beiderbecke Dave Brubeck Ornette Coleman Miles Davis Duke Ellington Ella Fitzgerald Dizzy Gillespie Benny Goodman Stéphane Grappelli Billie Holiday Theo Jörgensmann Wynton Marsalis Glenn Miller Charlie Parker Oscar Peterson Bud Powell Django Reinhardt Artie Shaw Raivo Tafenau Fats Waller Eberhard Weber
puhta kvardi jagu (viis pooltooni). See muudab instrumendi täielikult kromaatiliseks. Trompeti häälestust saab muuta häälestuskrooni abil. Krooni välja tõmmates muutub häälestus madalamaks, sisse lükates kõrgemaks. Heli projekteeritakse lehtri kaudu. Lehtreid on valmistatud paljudest eri materjalidest nagu messing, punane messing ning vask. Tumedam messing tekitab soojema heli. KUULSAID TROMPETISTE Louis Armstrong, Miles Davis, Dizzy Gillespie, Maynard Ferguson, Mauro Maur, James Morrison. Eestis: Priit Aimla, Jüri Leiten, Indrek Vau. PÄRITOLU Trompetid on ühed vanimad muusikalised instrumendid, eksisteerisid juba 1500 e.Kr. Esialgu olid need klappideta torupillid. Esimesi trompeteid ei kasutatud tänapäeva mõistes muusika tegemiseks, vaid märguandevahenditena sõjalistel ja religioossetel eesmärkidel. Muusikainstrumendina hakati trompetit kasutama alles renessansiajal. EUROOPA
Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli. Bebop oli dzässmuusika stiil 1940. aastatest. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk, altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. Heino Eller (7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. sümfoonilised teosed 1920 "Koit" (sümfooniline poeem)
mängima juba kuue aastaelt. Juba 14- aastaselt esines Wynton koos Uus Orleansi philarmoonia orkestriga ilusa konterdi. Õppis Wynton Juilliardi koolis, kus ta sai ka bändi `'Jazz Messenger'' muusikuks. 1981. Aastal esineb Marsalis kvartetis koos Herbie Hancock, Ron Carter ja Tony Williamsiga. Nendega salvestab ta ka oma esimese albumi kui bändi liider. Järgnevatel aastatel esines Wynton selliste legendidega nagu seda on Sarah Vaughan, Dizzy Gillespie, Sweets Edison, Clark Terry ja Sonny Rollins. 1982. Lahkub Wynton kvartetist ja asutab oma kvinteti kus osaleb ka tema vend, kuid juba järgmisel aastal ta teeb jälle koostööd Hancockiga ja esineb ansampliga `'V.S.O.P''. Samal aastal saab Wynton ka oma esimese ''Grammy'' preemia. Aasta hiljem saab ta veel 2 ''Grammy'' preemiat, üheaegselt nii klassika kui ka jazzi esitajana. Hiljem on ta saanud veel 6 preemiat. 1980-tel jätkam Marsal oma muusiku karjääri ja kirjutab nii mõnegi laulu
Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940Ndatest aastatest on pärit dzässi muusikastiil bebop. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest. Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik 1950ndatest aastatest oli Ornette Coleman. 1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion, mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast, folkmuusikast, funk'ist ning reggae'st
Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940Ndatest aastatest on pärit dzässi muusikastiil bebop. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest. Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik 1950ndatest aastatest oli Ornette Coleman. 1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion, mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast, folkmuusikast, funk'ist ning reggae'st
rõhulised, meloodia õõtsuv ja kiikuv, levis väljaspool usa, lihtne harmoonia, Duke Ellington (klaver), Fletcher Henderson (klaver, orkestrijuht), Glenn Miller (tromboon), Coleman Hawkins (tenorsaksofion), Louis Armstrong, Benny Goodman (klarnet). bepop 1940 New Orleans, saksofon, trompet, klaver, keerukas meloodia, rütmijoonise ja harmoonilise plaaniga, kiired ja puhangulised improvisatsiooni lõigud, juhuslikud kõrgendused ja madaldused, ebaregulaarsed aksendid, Dizzy Gillespie (trompet), Charlie Parker (saksofon), Thelonius Monk (klaver), Miles Davis (trompet). cool jazz 1950 New Orleans, flööt, vibrafon, metsasarv, rahulik, emotsionaalne, vaoshoitum, madalam kõla, tagasihoidlikud atakid, arranzeeringud, polütonaalsus, atonaalsus, Miles Davis (trompet), saksofon Lester Young, Stan Getz, Lennie Tristano (klaver), modern jazz quarter, dave brubek quarter. hard bop 1950 New York, klaver, saksofon, trompet, kaasakiskuv rütm, ülevoolav meloodia, trompeti ja
Lood: H. Silver "Sister Sadie", D. D. Bridgewater "Song For My Father", A. Blakey "Blues March" * Cool: "Otsi see tunne või emotsioon, kuid hoia tagasi nagu enamik inimesi." * Hard Bop: "Tuli on see, mida inimesed tahavad. Sellega pühivad nad ära igapäeva tolmu" 85% improvisatsioon John Coltrane (1926-1967) Tenorsax, sopransax Väga raske lahterdada. Muusikaharidus klarnet, mellofon 15-a. altsax, kool pooleli. 1945. a. kutsuti sõjaväkke Esimene plaat koos Gillespie bigbändiga. Muusikaline tee algab mängides rhythm&blues'i. Miles Davis kutsus ta oma bändi ja seal tutvus ta ka narkootikumidega. Kahe aasta pärast lõpetas selle narkarite kambaga otsustavalt suheted. 1957. a. muutub täiskarsklaseks, tuge saab usust, harjutab pilli. Teev free jazzi, ei võta oma bändi harmooniainstrumenti. Viimasel eluperioodil mängib sopransax-i 60-te keskpaiku on maailma juhtivamaid jazzmuusikuid. Töötas välja oma harmoonilise süsteemi (palju kaldumisi ja kiirelt)
-väiksemad ansamblid, mis mõjuvad küllaltki lärmakalt. -Pillidega tehakse vilistavaid ja kriiskavaid hääli. -Meloodia muutus keerukamaks, improvisatsioone iseloomustab kiirete passaazidega liikumine ja löökriistade osa on kasvanud. -on mõju avaldanud vokaalsele jazzile, kus teksti asemel on kasutatud improviseeritud häälikuid. Sellist laulmisviisi nimetatakse scat- lauluks. -Charlie Pakerit (altsaksofonist) peetakse bebop'i stiili rajajaks -Dizzy Gillespie (trompetist), viis bebop'i rakendamise suurde orkestrisse. -Kenny Clarke (trummar) ja Thelonious Monk (pianist) olid samuti bebopi teerajajateks. COOL- JAZZ -Tekkis 40-date lõpus - rahulikum, vaoshoitum -kadus senine lärmakus, loobuti pillide kriiskavatest registritest ja valjust mängust. -Ideaaliks sai õhuline koloriit. -Kasutati mittetavalisi pille nagu näiteks flööt, oboe jm. -Esmakordselt ilmusid intellektuaalsed (e. mõistuslikud) jooned, ei lepitud enam sellega, et
Suurte orkestrite asemel hakati moodustama 4-5 liikmelisi ansambleid. Kuna tegemist oli mustade muusikutega, oli svingipõhimõtete hülgamises ka protesti ja soovi tagasi pöörduda afroameerika muusikatraditsioonide juurde. Võrreldes svingiga muutus bebop'is meloodiline ja harmooniline joonis tunduvalt keerulisemaks. Välditi fraaside sümmeetrilisust, põhirütmi jäi mängima vaid kontrabass. Charlie Parker, Max Roach, Dizzy Gillespie, Bud Powell. Progressiivne jazz 1940. aastail ilmus bebop'i kõrvale veel üks uuendus jazz'is progressiivne jazz, mille peamisteks esitajateks olid valged muusikud. Teerajaks progressiivse jazz'ini oli pianist Stan Kenton. Woody Herman, Dave Brubeck. Cool jazz 1940. lõpus kujunes bebop'ist välja nn cool jazz, milles avaldati tagasihoitud tundeid ja kammerliku väljenduslaadi. Selles muusikaliigis eelistati pille, mis on juba loomult pehmetoonilised
Swingiajastul oli väga tähtsal kohal rütm ja swingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Sel ajastul said tuntuks mitmed suurkujud nagu Duke Ellington ja Frank Sinatra. 1940ndad: 40ndate jazzi stiiliks oli Bebop. Nii rütm kui ka meloodia olid võrreldes swingiga tunduvalt keerulisemad. Vaadates minevikku, siis võib pidada bebopi küllaltki lärmakaks stiiliks. Kuulsaimad bebopi muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker, ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950ndad: Alguse sai Free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas jazzi igasugustest piirangutest (k.a ka nendest, mis olid jazzmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud enam jazzil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. 1950ndate kuulsaim jazzmuusik oli Ornette Coleman. 1960ndad 1970ndad: 1960ndate aastate lõpus sai alguse Jazz fusion, mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast, folkmuusikast, funk´ist ja reggae´st. Fusion on väga keerulise rütmiga
Lenna Kuurmaa Nele-Liis Vaiksoo Tanel Padar Jassi Zahharov Uno Loop Mihkel Mattisen Mart Sander Andres Kiil Saate ,,Eesti otsib superstaari" finalistid Bel-Etage orkester Mart Sanderi juhatusel Külalisena esinesid Kaisa Oja ja Martin Parmas Kontsertil kõlanud laulud: 1. Let's Do It! Cole Porter/Cole Porter 2. Puttin' On The Ritz Irving Berlin 3. Jõulutaat on meie poole teel (Santa Claus is coming to town) J.Fred Coots/Haven Gillespie/J.Fred Coots/Ilona Aasvere 4. Love and Marriage Jimmy Van Heusen/Sammy Cahn 5. My Funny Valentine Richard Rogers/Lorenz Hart 6. I Get A Kick Out Of You Cole Porter/Cole Porter 7. Nagu võõrad öös (Strangers in the night) Bert Kaempfert/C.Carson Parks/Charles Singleton/Eddie Snyder/Velly Joonas 8. Jeepers Creepers Harry Warren/Johnny Mercer 9. I've Got You Under My Skin Cole Porter/Cole Porter 10
*lähtepopulatsioonist vaesema genofondiga populatsiooni teke 1968. aastal[31] puhus populatsioonigeneetik Motoo Kimura uuesti lõkkele arutelud geenitriivi rolli üle, kui ta käis välja oma molekulaarse evolutsiooni neutraalse teooria, mis väidab, et enamus genoomis toimuvatest muudatustest on tingitud geneetilisest triivist, mis rakendub neutraalsetele mutatsioonidele[3]. Geenitriivi rolli evolutsiooni mõjutava jõuna on kritiseerinud John H. Gillespie[32] ja Will Provine, kes väidavad, et suurem mõju neutraalsete mutatsioonide levikule on hoopis valikul, mis veab tänu geenide aheldatusele soodsamate geenivariantidega kaasa nende külge aheldunud neutraalseid alleele.
Dzässbändid on meil tänapäeval tuntud dzässansamblina (väiksem) ja dzässorkestrina (suurem). Eestis tekkisid esimesed dzässorkestrid 1920. aastate lõpul. Dzässmuusika sai populaarseks 1930. aastate teisel poolel ja samuti jätkus Eesti dzässmuusika areng nõukogude ajal aastast 1964 korraldatakse Tallinna dzässifestivale. Dzässmuusikuid Silmapaistvamad dzässmuusikud on L. Armstrong, B. Goodman, D. Eliington, C. Basie, Ch. Parker, S. Bechet, D. Gillespie, M. Davis; lauljad B. Smith, B. Holiday, E. Fitzgerald jt. Jazzmuusika referaat Oscar Emmanuel Peterson (1925-2007) Oscar Petersoni on nimetatud üheks parimaks dzässpianistiks läbi aegade. Ta on võitnud 8 Grammy auhinda ning oma ligi 60aastase karjääri jooksul andis ta sadu kontserte, sealhulgas ka 3 Eestis. Varajane elu Oscar Peterson sündis Montrealis, Väikse Burgundia linnaosas
- Modernse jazz’i algus. - Keerukas meloodia, impro, rütmi ja harmoonilise plaaniga. - Kiired, puhangulised improvisatsioonilõigud. - Ansamblisse kuuluvad saksofon, trompet, klaver, kontsabass ja löökpillid. - Off-beat’id (natuke närviline). - Hüljati korduvad mudelid. - Rütmigrupp hakkas mängima juhuslikke ebaregulaarseid aktsente. - Meetrumit hoidis pizzicato’s mängiv kontrabass. - Dizzy Gillespie (bebop’i rajaja), Charlie Parker, Ella Fitzgerald Cool jazz - 1950 kujunes välja bebop’ist. - Võrreldes bebopiga rahulikum ja emotsionaalselt vaoshoitum. - Puhkpillid keskmises ja madalas registris, kõla mahe ja tuhm. - Ebatavalised pillid (oboe, flööt, vibrafon jt). - Palad pikemad ja toetusid aranzeeringule. - Mitme helistiku samaaegne kasutamine ja kindla helistiku puudumine. - Miles Davis, Lester Young, Modern Jazz Quartet Hard bop
Coltrane oli esimene tõeliselt autoriteetne vanema põlve muusik, kes avant garde või free jazz stiilile üle läks. Teenis 2.maailmasõja ajal laevastikus Havai saarestikus. Pärast sõda mängis altsaksofoni aga vahetas selle tenorsaksofoni vastu; populaarne kuid kinnitamata müüt seletab seda sellega, et Coltrane kuulnud Charlie Parkerit ja leidnut, et altsaksofoni võimalused on ammendatud. Mängis 1940.aastate lõpus ja 1950-ndate alguses Jimmy Heathi, Dizzy Gillespie ja Duke Ellingtoni ansamblites. 1955 aasta lõpus palkas ta Miles Davis, mis dzässi maailmas tähendas tõelist läbi löömist. STAN GETZ Stan Getz (2. veebruar 1927 Philadelphia 6. juuni 1991 Malibu, California) oli USA tenorsaksofonist. Juba 16-aastaselt mängis ta Jack Teagardeni bändis. Aastatel 19441946 kuulus Getz Stan Kentoni ja Benny Goodmani bigbändide koosseisu. 1947. aastal tegi ta koostööd Zoot Simsi ja Herbie Stewardiga, 1948. aastal lõi kaasa Ralph Burnsi
H., Lamarche, B., Kendall, C.W.C., Faulkner, D., Cermakova, L., Ramprasath, V., Souza, R., Irland, C., Patel, D., Srichaikul, K., Adbulnour, S., Bashyam, B., Collier, C., Hoshizaki, S., Josse, R.G., Leither, L.A., Connelly, P.W., Frohlich, J. (2011). Effect of Dietary Portfolio of Cholesterol-Lowering Food Given at 2 Levels of Intensity of Dietary Advice on Serum Lipids in Hyperlipidemia. The Journal of the American medical Association, 306 (8), 831-839. Mercado, C., DeSimonte, A.K., Odom, E., Gillespie, C., Ayala, C., Loustalot, F. (2015). Prevalence of Cholesterol Treatment Eligibility and Medication Use Among Adults United States, 2005-2012. Centres for Disease Control and Prevention. MMWR, 64, 47, 1305-1311. http://web.a.ebscohost.com/ehost/pdfviewr/pdfviewer?vid=5&sid=c57eb5a3-32e8-49ee-939c- 8318e17d3e65%40sessionmgr4003&hid=4104 (02.04.2016). Palmer, C. (2013). Dyslipidemia in Adults: How Recent Research and Recommendations Affect Nurse Practitioner Practice
Seega muutus erinevus jazzi ja tantsumuusika vahel oluliselt. Bebop on mõju avaldanud ka vokaalsele jazzile, kus häälega imiteeritakse instrumentaalset improvisatsiooni. Teksti asemel on kasutatud improviseeritud häälikuid. Sellist laulmist nimetatakse "scat"- lauluks. Üks bebopi mees on õelnud: "Kõik, mis on ilmne tuleb kõrvale jätta!" Kogu raamistiku loob alguses ja lõpus esitatud teema, mida taalises jazz-koosseisus mängivad trompet ja saksofon(Dizzy Gillespie ja Charlie Parker). Unisoonis esitatud teema andis märku, et nad tahtsid et neid märgataks. See paneb kuulama, nagu Beedhoveni "Ood rõõmule" või koraanid. Kogu sellest bebopi arengust ehmusid paljud vanakooli jazzi armastajad ära ning tahtsid saada midagi lihtsat ja liikusud tagasi New Orelasi. Sealset muusikat aga hakkasid kummardama mustad isegi liiga palju ning klisheedest kubisev silmaklappidega vasikavaimustuses olnud muusikaarmastajad pöörgusid tagasi bebopi!
D. dissertation, Technical University of Delft, Delft. 9. Jang, J.-S.R. (1993), "Functional equivalence between radial basis function networks and fuzzy inference systems," IEEE Trans. Neural Networks, vol. 4, no.1, pp. 156-159. 10. Brown, M. and Harris, C.J. (1994), Neurofuzzy Adaptive Modelling and Control, Prentice Hall, Englewood Cliffs. 11. Shaw, I.S. (1998), Fuzzy Control of Industrial Systems, Kluwer Academic Publishers, Boston. 12. Yen, J., Wang, L. and Gillespie, C.W. (1998) "Improving the Interpretability of TSK Fuzzy Models by Combining Global Learning and Local Learning", IEEE Trans. Fuzzy Systems, vol. 6, no. 4, pp. 530-537. Kasutatud kirjandus 37 13. Riid, A. and Rüstern, E. (2004) "Takagi-Sugeno Systems with Improved Interpretability and Interpolation using a Complementary Interpolation Model", ootab publitseerimist.
3 Oma raamatus “Raudeesriide taga” toob Heino Baskin valiku näiteid tolleaegsetest selleteemalistest ajaleheartiklite pealkirjadest “Pravdas”: “Saksofonist pussnoani on üks samm”, “Alguses džäss, siis vägista- mine” jne (Baskin 1993: 86). 4 Bebop – 1940. aastate teisel poolel tekkinud džässistiil, mis tõi kaasa palju harmoonia-, meloodia- ja rütmiuuendusi. Tähtsaimad esindajad: Dizzy Gillespie, Charlie Parker, Thelonious Monk, Kenny Clark. 11 Ajaliselt langes džässi jõudmine Eestisse väga soodsale hetkele uute arengute jaoks – riik ja rahvas oli äsja vabanenud Vene tsaaririigi võimu alt ja seega oli täiesti loomulik ka soov kiiresti vabaneda võõrvõimude poolt dikteeritud kultuurilistest piirangutest. Teisest küljest aga, nagu kirjutab ka Soome ajaloolane Kalervo Hovi (2002: 13), tingis seesama ajaloohetk
annaabi.ee 
