Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Gerd Kanter: 15 sammu võiduni - sarnased materjalid

kanter, gerd, alfred, kettaheite, islandlane, spordis, tlema, myroni, nnelik, rgen, sportlased, motivatsioon, tahad
thumbnail
2
odt

Gerd Kanter - 15 sammu võiduni

15 sammu võiduni Gerd Kanter räägib oma raamatus, mida tuleb teha, et jõuda tippu. Muidugi ei taga tema nõuannete järgimine kohe olümpiamedalit, aga need aitavad ka lihtsalt sporditulemusi parandada. Esimese asjana ütleb ta, et sporti tehes peab olema rõõmus, siis paranevad ka tulemused. Ka mina arvan, et kui sa teed midagi, mis sulle meeldib, siis oled sa ise aktiivsem. Vägisi ei ole mõtet trennis käia. Kuid kahjuks olen ma näinud inimesi, kes käivad trennis ainult sellepärast, et nende vanemad sunnivad.

Kehaline kasvatus
19 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Gert Kanter "15 sammu võiduni"

Algus oli raske. Palju oli kaotusi, aga ta ei kaotanud lootust. Kaotused ei kõigutanud Gerdi eesmärke. Esimeseks treeneriks oli oma isa, kellega koos harjutati kettaheidet oma maja taga põllul. Hiljem tuli välja, et nende tehnika oli vale ja seejärel hakkasid korrapärased treeningud spetsialistide käe all. Gerdi soov kiiremini areneda viis selleni, et ta tegi kõiki harjutusi rohkem, kui treener Vesteinn Hafsteinsson kavasse oli pannud. Treener sai sellest teada ja selgitas, et spordis pole tähtis teha palju, vaid tähtis on teha plaani järgi, et treeninguplaan pole vaid selleks, et jõuda rohkem, vaid ka selleks, et olla terve. Noorena proovis ta ka teisi spordialasid, näiteks: jooksmine, lauatennis, jalgpall ka kabet ja malet, siiani meeldib talle väga korvpall. Ta arvab, et pole tähtis, et oskaksid üht ala väga hästi, vaid oleksid füüsiliselt aktiivne. Teda kutsuti puuhobuseks, sest ta oli kohmakas ja alustas hilja sportimist. Aga ta ei kaotanud kunagi lootust.

Kehaline kasvatus
55 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Gerd Kanter ,,15 sammu võiduni’’

Kooli nimi Gerd Kanter ,,15 sammu võiduni'' Essee Sinu nimi Sinu klass Tallinn 2014 Gerd Kanter sündis 6. mail 1979. aastal Tallinnas. Ta on õppinud Vana-Vigala põhikoolis, Pärnu-Jaagupi keskkoolis ja Tallinna Tehnika Ülikooli Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimist. Ta on abielus Liina Pärteliga. Noorena proovis ta ka teisi spordialasid, näiteks: jooksmine, lauatennis, jalgpall ja korvpall, kuid 17-aastasena hakkas tegelema kettaheitega. Paljud treenerid arvasid alguses, et temast ei saa asja kuna ta alustas ketta heitmisega ebatavaliselt hilja, kuid Gerdil

Eesti keel
12 allalaadimist
thumbnail
8
doc

ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD,OLÜMPIAMÄNGUD TÄNAPÄEVAL JA 2008.AASTA VÕITJA GERD KANTER.

JÄRVA-JAANI GÜMNAASIUM kehaline kasvatus 10.klass Marge Raja ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD,OLÜMPIAMÄNGUD TÄNAPÄEVAL JA 2008.AASTA VÕITJA GERD KANTER Referaat Aineõpetaja:Aili Vaasli Järva-Jaani 2008 Antiikolümpiamängud: Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias, hiljemalt 776.aastat eKr kuni 393.aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge.

Kehaline kasvatus
30 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Olümpiamängud

Olümpiaprintsiip on "Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt". Olümpiaprintsiibiks nimetatakse Pierre de Coubertini formuleeritud tõdemust "Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt". Tõenäoliselt pärineb see algupäraselt Vana-Rooma luuletaja Ovidiuse teosest "Metamorphoses". Olümpiaorden on ROK-i peamine autasu olümpialiikumise edendamise eest. Selle saavad isikud, kelle tegevus on olümpiaideede järgimisel eeskujuks, kel on silmapaistvaid saavutusi spordis või kes on andnud olulise panuse olümpialiikumisse. Olümpiaküla on olümpiamängudel osalejatele mõeldud elamisala. Esmakordselt oli olümpiaküla kasutusel 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel. Olümpiamargid - esimesed olümpiateemalised postmargid tulid käibele juba 1896. aasta Ateena olümpiamängude puhul. Kuni 1924. aastani andis marke välja vaid see riik, kus mängud toimusid, sealtpeale aga levis traditsioon laiemalt. Tänapäeval antakse

Kehaline kasvatus
65 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Gerd Kanter

Gerd Kanter Gerd Kanter sündis 6. mail 1979.a. Tallinnas. Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ning asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis ta Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus ta õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ja sai diplomi 2001. aasta juunis. Gerd Kanter jõudis kettaheiteni suhteliselt hilja – alles 17-aastaselt. Ta leidis kettaheite ala tänu oma isale. Kui Gerd oli umbes 17-aastane, otsustas isa talle paar kettaheite harjutust õpetada. Isaga koos harjutati kettaheidet oma maja taga põllul. Hiljem tuli välja, et nende tehnika oli vale ja seejärel alustas noor sportlane treeninguid spetsialistide käe all. Peale põhikooli lõpetamist tekkis ligi kaks meetrit pikal noormehel soov korvpalluriks hakata

Sport
29 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Gerd Kanter

Mis on kultuur? • Inimühiskonda iseloomustav tegevus, inimtegevus, inimese loodu, mis eristub kogu loodusest kui sellest, mis pole inimeste loodud. • Valdkonnad: keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne. GERD KANTER Elulugu  Gerd Kanter on sündinud 6. mail 1979. aastal Tallinnas.  Ta on eesti kettaheitja.  Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ja asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis ning pärast seda õppis Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimist ja sai diplomi 2001. aasta juunis. Praegu on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. Tunnustused

Sport
7 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Gerd Kanter

Gerd Kanter Eli Paul 8c Supervisor: Marje Maasen 2015 Personal information ● Height- 1. 96 m ● Weight- 127 kg ● Own record- 73. 38 ● He got married with Liina Pärtel on 7th of October in New Zealand ● He have a son Kristjan. He born on 20th of March in 2014 Early life ● Born in Tallinn, Estonia on 6th of May in 1979. ● After the first class he went to Vigala. ● Studied in Vana-Vigala School . ● He attented high school at Pärnu-Jaagupi. ● He studied business in Tallinn University of Technology. Career ● His first coach was Ando Palginõmm ● He made his first Olympic appearance in 2004. ● First gold medal in 2005 in Universiade in Turkey ● “15 sammu võiduni” , “Everything is possible!” ● Estonian best sportsman in 2007, 2008, 2011 ● His coach is Vesteinn Hafsteinsson from Island Medals ● 4 gold medals ● 5 silver medals ● 3 bronze medals http://bit.ly/1PdE2Vh http://bit.ly/1VQGNe6 Ref

Sport
3 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti kettaheitjad

Gerd Kanter Gerd Kanter sündis kuuendal mail 1979. aastal Tallinnas Pikkus: 196 cm Kaal: 125-128 kg Käte siruulatus: 207 cm Pärast Gerdi esimese klassi lõpetamist kolis pere elama Vigalasse. Seal õppis ta põhikoolis. Keskkooli lõpetas Gerd Pärnu-Jaagupis. Gerd on lõpetanud diplomiga Tallina Tehnikaülikooli Kõrgema Majanduskooli ärijuhtimise erialal. Hetkel on tal õpingud pooleli Estonia Business Schoolis. Kanter jõudis kettaheiteni suhteliselt hilja ­ alles 17-aastaselt. Gerd jõudis kettaheiteni tänu oma isale, kellel on samuti erakordne sportlik anne, kuid kellel paraku puudusid võimalused end realiseerida. Kui Gerd oli umbes 17-aastane, otsustas isa talle paar kettaheite harjutust õpetada. Esimesel võistlusel heitis Gerd ketast 30 meetri kanti. Peale põhikooli lõpetamist tekkis ligi kaks meetrit pikal noormehel mõte korvpalluriks hakata

Kehaline kasvatus
19 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Koolieksami materjal

kiirabi. Kõik uppumisohus olnud tuleb 24 tunniks saata meditsiinilisele jälgimisele, sest on südame rütmihäirete tekke oht. Silmapaistvad Eesti sportlased olümpiamängudel. Esimene eestlane kirjutas aga end medalivõitjana olümpiaajalukku juba 1912. a. Stockholmi olümpiamängudel. See oli Venemaa võistkonnas võistelnud Martin Klein, kes pälvis hõbemedali kreeka-rooma maadluses. Alfred Neuland sai aastal 1920 esimese kulla Antwerpanis, alaks oli tõstmine(kergekaal) *Antiikolümpiamängud. 776 eKr Olümpias Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala ­ staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion ­ 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. *Kaasaegsed olümpiamängud. 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.­15

Kehaline kasvatus
115 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kergejõustik Eestis 21.sajandil

18.86 Margus Tammaru 2001 Aleksander Tammert 18.41 2001 18.00 h Jaan Talts jun. 2001 17.90 Roland Mändla 2004 17.86 Märt Israel 2006 17.78 Andrus Niit 2006 17.31 h Gerd Kanter 2004 17.27 h Margus Hunt 2006 Meeste kettaheide 2001-2004 68.50 Gerd Kanter 2004 68.48 Aleksander Tammert jun. 2004 62.18 Märt Israel 2004 57.27 Ivo Kala 2001 56.65 Taavi Peetre 2004 56.23 Raigo Toompuu 2004

Sport/kehaline kasvatus
16 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Silmapaistvad eesti sportlased OMdel, OMde ajalugu

EOK - Eesti Olümpiakomitee 3. 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.­15. aprillini 4. Eestlaste esimene olümpiamedal tuli maadlusest Stockholmi 1912. aasta suveolümpiamängudelt (V). Martin Klein pidas seal kõigi aegade pikima maadlusmatsi (11 tundi 40 minutit), mille võit andis talle hõbemedali. Kreeka-rooma maadlus, I keskkaal 6. Eestlaste esimese kuldmedali OMil võitis 1920. aastal Alfred Neuland tõstmises, Antwerpeni suveolümpiamängud olid VII kaasaegsed olümpiamängud. Viimase kulla tõi Gerd Kanter 2008. aastal Pekingi suveolümpiamängudelt. Ala oli kergejõustik, võistlusala kettaheide. Kehalise treeningu alused 1. Optimaalse aeroobse treeningu pulsisageduse määramine Tervisesportlase optimaalne pulsisagedus vastupidavuse suurendamiseks on vahemikus 60 ­ 85 % maksimaalsest pulsisagedusest. Karvoneni valem Puhkepulss + (220 ­ vanus ­ puhkepulss) x K

Kehaline Kasvatus
5 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti kergejõustiku olümpiavõitjad.

Seegi lükatakse tagasi. Nool läheb kullasuunas, aga närviliselt. Teivashüppes jääb 5.00ga algkõrgusele. Odaviskes ei tunne Noolt samuti ära. Esimene katse 57.39, teine null. Viimane katse toob kullausu jälle tagasi ­ 65.82. 1500 meetris on Nool tänu inglastest treeneritest ettevalmistusele jooksumees ja see lubab tal 4.29,48 vormistada suurvõidu 8641 punktiga Sebrle 8606 punkti ees. 2004. aastal võistles Nool oma neljandal olümpial, olles Ateena mängudel kaheksas. Gerd Kanter (kettaheide) Peking 2008 Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja. Gerd Kanteri pikkus on 196 cm, kaal 121 kg (2006) ja käte siruulatus 207 cm. Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ning asus õppima VanaVigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd PärnuJaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus Kanter õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001.

Kehaline kasvatus
92 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Kergejõustik

Aleksander Tammert (sündis 2. veebruaril 1973 Tartus) on Eesti kettaheitja ja treener. 2010. aastal sai ta Spordiseltsi Kalev tegevjuhiks ning hakkas Egiptuse kettaheitja Omar El Ghazaly treeneriks.[1] Aleksander Tammert kandis 2012. aasta suveolümpiamängudel Londonis avatseremoonial Eesti lippu. Tulemusega 60,20 m sai ta 27.koha[2] ja finaali ei pääsenud. Aleksander Tammert läks 2004. aastal oma kolmandale olümpiale vastu ühe medalisoosikuna. Kevadel Arlingtonis heidetud 68.48 oli Gerd Kanteri järel hooaja neljas tulemus. Kui kaks kanget Virgilijus Alekna ja Róbert Fazekas tundusid tol hetkel küündimatus kauguses, siis pronksmedali nõudlejate ring oli lai. Algselt kettaheite olümpiavõitjaks tulnud Fazekas jäi võistlusjärgsel dopinguproovi andmisel vahele uriiniproovide vahetamisega, teatasid uudisteagentuurid France Presse ja Reuters. Selline temp tähendas seda, et 29-aastane Fazekas pidi jääma ilma kullast ja loovutama selle Aleknale ja Tammert tõusis pronksile

Kehaline Kasvatus
32 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Gerd Kanter

Gerd Kanter Üldandmed · Sünniaeg: 6. Mai, 1979 · Sünnikoht: Tallinn · Pikkus: 196 cm · Kaal: 121 kg · Käte siruulatus: 207 cm Parimad Tulemused I koht Pekingi olümpiamängudel (68.82 m.) II koht kettaheites Helsinki MM-il (68.57 m.) II koht kettaheites Göteborgi EM-il (68.03 m.) Eesti meister kettaheites 2004-2007 Gerd Kanteri treenerid Vésteinn Hafsteinsson (Island) Ando Palginõmm Helgi Parts Aleksander Tammert seenior Uno Ojand Lapsepõlv Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ning asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus Kanter õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001. aasta juunis

Vabaaeg
27 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Gerd Kanter

................. 4 Isikliku rekordi areng.............................................................................................. 6 Tunnustused........................................................................................................... 7 Kasutatatud allikad................................................................................................. 9 2 Elulugu Gerd Kanter on sündinud 6. mail 1979. aastal Tallinnas. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja). Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ja asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise

Sport
8 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Gerd Kanter

Kool Referaat KETTAHEIDE JA GERD KANTER Autor: 9.a Juhendaja: Asukoht, aeg Sisukord Sissejuhatus..............................................................

Sport
9 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Kergejõustikualad

vastassuunas, tekitades selliselt vajaliku lihaspinge. *Äraheitefaasis luuakse täiendav kiirus, mis edastatakse kettale enne väljalendu. *Pidurdusfaasis/tasakaalustusfaasis pidurdab heitja liikumise ja püüab vältida üleastumist. Lisa info paikneb Lisades. Maailma rekord kuulub meeste kategoorias Jürgen Schultile (Saksa DV) tulemusega 74.08m. Naiste kategoorias kuulub praegune rekord Gabriele Reinschile (Saksa DV) tulemusega 76.80m. Eesti meeste rekord on 73.38m, mille püstitas Gerd Kanter ja naiste rekord on 65.00m, mille püstitas Elju Kubi. Tallinna Ühisgümnaasiumi tüdrukute rekord 31.84m (Eve Lipp) ja poiste rekord on 42.52m (Heiki Lipp) 6 Kuulitõuge Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg, naistel 4 kg ning peab olema siledapinnaline metallkera. Tõuget sooritatakse ringist 2,135 m.

Kehaline kasvatus
12 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kaasaegsed olümpiamängud

muutus avatseremoonia lahutamatuks ja traditsiooniliseks osaks rahutuvide õhkulennutamine. Eestit esindasid olümpiamängudel: kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); maadlejad: Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; tõstjad: Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. Pariis 3. mai - 27. juuni 1924 Olümpiamängudel oli kavas 20 spordiala: kergejõustik (kergejõustikualasid 26), tõstmine, maadlus, poks, vehklemine, laskmine, veepall, ujumine, vettehüpped, jalgrattasõit, moodne viievõistlus, võimlemine, sõudmine, ratsutamine, purjetamine, jalgpall, tennis, polo, ragbi, kunstikonkursialad. Näidisaladena olid kavas aerutamine, pelota, savate ehk prantsuse poks.

Kehaline kasvatus
85 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel

Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. kergejõustiklased Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); maadlejad Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; tõstjad Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. Eestlaste teekond olümpialinna kulges Tallinnast aurikul "Viola" Helsingisse, sealt koos Soome koondislastega aurikul "Oihonna" Antwerpenisse. Võistlusvormiks olid valged õlgkübarad, sinine ülikond, kollased kingad, valge särk ja lips (kodumaalt sõideti välja tollases kaitseväeriietuses ja võistlusvorm muretseti alles kohapeal). Eesti lippu kandis avadefileel Harald Tammer. Sõiduraha kogumiseks korraldati ülemaalised korjandused ja anti välja

Kehaline kasvatus
54 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Kergejõustiku maailmameistrivõislused Daegus

Tallinn 2011 Sisukord Kergejõustikust üldiselt 3 Daegu MM lühikokkuvõte 4 Meeste tulemused 5 Naiste tulemused 7 Yohan Blake 9 Gerd Kanter 10 Kergejõustikust ülidiselt Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. See hõlmab jookse, sportlikku käimist, heiteid, hüppeid ja mitmevõistlusi. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse ja käimisvõsitlusi peetakse enamasti maanteedel ja tänavatel, krossivõistlusi pargis või metsaradadel.

Kehaline kasvatus
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Gerd Kanter-inglise keeles

Gerd Kanter Date of birth: 6. May 1979 Lenght: 196 cm Personal record 73.38 (4. september Helsingborg, 2006) Trainer: Vésteinn Hafsteinsson (Island) Other: Estonian male athlete (2007, 2008, 2011) Gerd Kanter is an Estonian discus thrower. Gerd spent his childhood in Tallinn. After graduating the first class he went with parents from Tallinn to Vana-Vigala. He started to study in elementary school in Vana-Vigala. High school Gerd graduated already in Pärnu-Jaagupi. After graduating it he went to study to Higher School of Economics, Business Management and received his diploma in June 2001. Now he is completing Estonian Business School. Kanter residences are in Tallinn and in the field of Vigala Tiduvere village. His first coach was Ando Palginõmm. In the time of studies business management his coach was Helgi Parts. Their collaboration was short, because the coach's health was deteriorated.

Inglise keel
1 allalaadimist
thumbnail
37
odp

Olümpiavõitjad

EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga ­ 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe

Kehaline kasvatus
29 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Kergejõustik

· võistleja puudutab mõne kehaosaga maapinda eespool äraviskejoont, · võistleja lahkub äraviskerajalt enne tasakaalustatud (liikumatut) asendit saavutamata või enne viskevahendi maandumist, · võistleja lahkub viskerajalt suunaga ette, · viskevahandi maandumisjälje lähim punkt asub väljaspool koridori või koridori külgjoonel. Vise kuulub arvestamisele pärast kohtuniku käslklust Loeb!. 6. Eesti kergejõustiklane- Gerd Kanter 6.1 Elulugu Gerd sündis 6.mail 1979 Tallinnas. Pärast 1.klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama. Vigalasse ning asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus ta õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ja sai diplomi 2001. aasta juunis.

Kehaline kasvatus
17 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Londoni Olümpiamängud 2012

ja kuues parima Euroopa riigina Sloveenia. Mainitud riigid said olümpialt medaleid neli ehk üks iga 514 000 inimese kohta. Londoni olümpia edukaim medaliriik USA (104 medalit) on tabelis alles 49. kohal, Hiina (87) kogunisti 74. kohal, niiet võib rahulikult öelda, et vaikse ning väikse riigi kohta on eesti sportlased lausa fantastiliselt edukad. EESTLASED OLÜMPIAL Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljustsenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gerd Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit Sadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis Jüri-Mikk Udam ja Geir Suursild ning paarisaerulises

Kehaline kasvatus
13 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Kergejõustik

oli 22.63. Eesti rekord on 18.03 ja selle püstitas Veronika Minina. Kettaheide Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas ja naistele 1928 Amsterdamis · Meeste ketas kaalub 2 kg, läbimõõt 21,9 - 22,1 cm · Naiste ketas kaalub 1 kg, läbimõõt 18,0 ­ 18,2 cm Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Jürgen Schult poolt kelle heite pikkuseks oli 74.08 .Eesti rekord on 73.38 ja selle püstitas Gerd Kanter. Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Gabriele Reinsch poolt kelle heite pikkuseks oli 76.80. Eesti rekord on 65.00 ja selle püstitas Elju Kubi. Odavise Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1908 Londonis ja naistele 1932 Los Angeleses · Meeste oda kaalub 800 g, pikkus 260 ­ 270 cm · Naiste oda kaalub 600 g, pikkus 220 ­ 230 cm Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Jan Zelezny poolt kelle viske pikkuseks oli 98.48 .Eesti rekord on 87

Sport/kehaline kasvatus
10 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Eesti sportlased

Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu. Eesti kergejõustiklased Kergejõustik on üks harrastatavaimaid ja vanimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab sportlikku käimist, jookse, heiteid, hüppeid ja mitmevõistlusi. Silmapaistvaimateks Eesti kergejõustiklasteks loetakse hetkel Erki Noolt, Andrus Värnikut ja Gerd Kanterit. Neist kuulsaim, Erki Nool on sündinud 25. juunil 1970. aastal Võrus, kasvades üles kuuelapselises peres neljanda lapsena. Kuni 1983. aastani õppis ta Võru esimeses 8. klassilises koolis, sealt edasi jätkas ta õpinguid Tallinna Spordiinternaatkoolis, seda kuni 1989. aastani. Olles ise väikest kasvu ja üsnagi nõrguke, tahtis ta ennast tõestada ja mitte suurematele alla jääda. E. Noole esimeseks suuremaks saavutuseks oli Nõukogude Liidu 1990. aastal

Kehaline kasvatus
115 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Olümpiamängud 12. klass

olümpiasümbol ehk olümpiarõngad. - olümpiadeviis on ,,Citius. Altius. Fortius", mis tähendab eesti keeles ,,Kiiremini, kõrgemale, tugevamini". - olümpiatuli on tuli, mis põleb olümpiastaadionil olümpiamängude ajal. - olümpiahümn on kreeka autorite kirjutatud kaasaegsete olümpiamängude ametlik hümn, mida kasutati esmakordselt 1896. aastal Ateenas. Ametlikult võeti hümn kasutusele alles 1958. aastal. 8. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid. Alfred Neuland, Eduard Pütsep, Voldemar Väli, Osvald Käpp, Kristjan Palusalu (x2), Johannes Kotkas, Ants Antson, Svetlana Tsirkova (x2), Jaan Talts, Jüri Tarmak, Aavo Pikkuus, Mait Riisman, Viljar Loor, Jaak Uudmäe, Ivar Stukolkin, Tiit Sokk, Erika Salumäe (x2), Erki Nool, AndrusVeerpalu (x2), Kristina Smigun (x2), Gerd Kanter. 9. Nimeta linnu, kus on toimunud olümpiamängud alates aastast 1992. Suveolümpiamängud Barcelona, Atlanda, Sydney, Ateena, Peking, 2012 London

Kehaline kasvatus
9 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel

Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel Eestlaste olümpiamängude kuldmedalivõidud Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused 257,5 Alfred Kergekaal (67,5 1920 Antwerpen Tõstmine (72,5-75- Neuland kg) 110) Eduard Kreeka-rooma Kärbeskaal (58 1924 Pariis Pütsep maadlus kg) Voldemar Kreeka-rooma 1928 Amsterdam Sulgkaal (62 kg)

Kehaline kasvatus
12 allalaadimist
thumbnail
4
xls

Eestlaste saavutused olümpiamängudel

Nimi 1 Martin Klein 2 Mihkel Kuusk 3 Alfred Neuland 4 Jüri Losmann 5 Alfred Schmidit 6 Eduard Pütsep 7 Alfred Neuland 8 Jaan Kikas 9 Harald Tammer 10 Aleksander Klumberg 11 Roman Steinberg 12 Alekssander Kolmpere 13 Osvald Käpp 14 Voldemar Väli 15 Arnold Lühaäär 16 Albert Kusnets 17 William von Wiren, Georg Faehlmann, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt 18 Kristijan Palusalu 19 Nikolai Stepulov 20 August Neo 21 Voldemar Väli 22 August Neo 23 Johannes Kotkas 24 Johann Lõssov 25 Bruno Junk 26 Bruno Junk 27 Aleksander Tsutselov 28 Hanno Selg 29 Ants Antson

Kehaline kasvatus
52 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eestlased olümpiamängudel

Aasta Sportlane Spordiala Toimumiskoht 1920 Alfred Neuland Tõstmine Antverpen 1924 Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Pariis (käbeskaal) 1928 Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Amsterdam (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp Vabamaadlus Amsterdam (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal)

Kehaline kasvatus
34 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti olümpiavõitjate saavutused.

vabastiilis), hõbe 10 km klassikas, hõbe 15 km klassikas (ühisstart) ning pronks 30 km vabastiilis. Maailmakarika 2. koht: 2000, 2003. Kristina on juunioride maailmameistrivõistlustelt võitnud kaks kuldmedalit (1997. aastal Kanadas Alberta provintsis Cannmore'is 15 km vabasõidus ja 5 km klassikas) ning neli hõbemedalit: 1995. aastal Rootsis Gällivares) 5 km klassikas ja 15 km vabasõidus; 1996. aastal Itaalias Asiagos 5 km klassikas ja 15 km vabasõidus. Gerd Kanter OM 2008 Pekingis kuld kettaheites. 22. märtsil 2009 püstitas ta Rootsis Växjös tulemusega 69.51 sisemaailmarekordi.MM 2005 Helsingis hõbe. 2007 sakas kuld. 2009 Berliinis pronks IAAF-i finaalvõistlustel 2005 Monacos 2. Koht, 2006 Stuttgartis: 2. koht, 2007 Stuttgartis: 1. Koht, 2008 Stuttgartis: 1. Koht. EM 2006 Göteborgis: hõbe. Universiaadil 2005 Izmiris: kuld. Kasutatud allikad:

Kehaline kasvatus
38 allalaadimist
thumbnail
10
docx

EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU

..........................................................................................................17 4.3.3. Reklaamis...............................................................................................................17 4.3.4. Dopinguskandaal ja karjääri lõpp...........................................................................17 4.3.5. Isiklikku..................................................................................................................18 4.4. Gerd Kanter...................................................................................................................18 4.4.1. Treenerid ................................................................................................................19 4.4.2. Sportlikud saavutused ............................................................................................20 4.4.3 Tunnustused ......................................................................................................

Sport
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun