GEORGY SVIRIDOV Tsvetkova Sofija 11A Georgi Vassiljevitš Sviridov (16. detsember 1915 – 5. jaanuar 1998) oli vene neoromantistlik helilooja, klaverimängija, NSV rahvakunstnik.1980. aastal sai ta NSV Liidu rahvakunstniku aunimetuse. Детство 1924 a. kui Georgile oli 9 aastat vana, nad kolisid Kurski. Kurskis Sviridov jätkas õppida algkoolis, kus algas tema huvi kirjanduse vastu. Aegajalt eesmakohale tema huviringi tekkis muusika. Algkoolis Sviridov õppis oma esimese musikarista mängida – balaika. Õppis mängima kuulmise peale, ta demonstreeris sellist talenti, et teda võeti kohalikku rahvamuusika ansamblisse. Oma esimesed luuletused kirjutas veel 1935 a. See hakkas kuulsa lüüriliseks Pushkini luuletustele romanside tsükliks. Seni kui ta
Georg Ots Georg ots sündis 25. märtsil 1920, sel aasatl kolis tema perekond Eestisse. Ta suri 5. Septembril 1975. Ta oli Eest tuntud ooperi laulja ja näitleja. Tema ema nimi oli Lydia Ots ja isa oli Karl Ots. Isa oli alguses Estonia koorilaulja, hiljem juba ooperi- ja operetisolist. Georgile oli siis Estonia majas juba lapsest saati viibinud. Ta õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis, kus ta sai väga hea hariduse ja ta valdas mitmeid keeli. Isa nõu kuulda võttes alustas Georg Ots 1940. a ehitusinseneri õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis. 1941. aastal ootasid teda ees mitmed rasked aastad Nõukogude sõjaväes ja metsatöölaagrites. Pärast raskeid aastaid valiti Georg Jaroslavlis kunstiansamblisse. Alustanud koris, sai temast varsti juba solist.1944
märkas ta kuulutust, mis väitis George Gershwini huvitava uue helitöö ettekannet. Niisiis vähem kui kolme nädalaga oli ta sunnitud kirjutama teose, mis pidi saama tema karjääri aluseks ja tõstma teda ,,suursuse" levelile. Rhapsody in Blue oligi see teos, mis valmis. Kuigi teose orkestratsioon ja arranzeering omistati Paul Whitmanile ja Ferde Grofè`le, ei ole mingit kahtlust, et originaalteos on kirjutatud klaverile ja Jazz bändile, ning kuulub Georgile. Rhapsody in Blue on siiani üks lemmikumaid teoseid, mida mängitakse Usa`s ja maailma orkestrites ning ansamblites. Samal aastal valmis ka ülimenukas muusikal "Lady Be Good". Oma Euroopa-reisi ajal 1928 peatus Gershwin pikemalt Pariisis. Sellest sündis tema viimane suur orkestriteos "Ameeriklane Pariisis" hiljem kirjutas Gershwin ainult muusikale ja filmimuusikat. Eesti teatrilavale jõudis "Porgy ja Bess" esmakordselt aastal 1966 Estonias, Porgy saatusele
Alles kolme nädalat enne ettekannet märkas ta kuulutust, mis väitis George Gershwini huvitava uue helitöö ettekannet. Niisiis vähem kui kolme nädalaga oli ta sunnitud kirjutama teose, mis pidi saama tema karjääri aluseks ja tõstma teda ,,suursuse" levelile. Rhapsody in Blue oligi see teos, mis valmis. Kuigi teose orkestratsioon ja arranzeering omistati Paul Whitmanile ja Ferde Grofè`le, ei ole mingit kahtlust, et originaalteos on kirjutatud klaverile ja Jazz bändile, ning kuulub Georgile. Rhapsody in Blue on siiani üks lemmikumaid teoseid, mida mängitakse Usa`s ja maailma orkestrites ning ansamblites. 20. sajandi heliloojaid - Debussy - Stockhausen - Ravel - John Cage - Arnold Schönberg - Steave Reich - Igor Stravinski - Prokofjev
Schwarts palus et sõber aitaks tal Helenile teatada tema Saksamaal viibimisest ja leiaks talle öömaja. Martens lubab tal ööbida oma kabinetis, kuid sel juhul peab ta hommikul lahkuma, et koristaja teda ei näeks. Schwarts jääb sellega nõusse ja läheb linnapeale, Martens aga koju naise juurde. Schwarts kohtus Heleniga kirikus. Nad said väljas kokku ja vestlesid omavahel. Seejärel otsustasid nad suunduda Heleni korterisse aga naisel oli toatüdruk kodus, kes salamisi Georgile kõik ette kandis. Helen läks koju ja andis tüdrukule vabad päevad. Schwarts helistas samal ajal Martensile et kõik on korras ja ta leidis Heleni. Minnes naise maja juurde, nägi ta et Helen on akna avanud, mis tähendas kokkulepitult et toatüdruk on lahkunud. Trepikojas tuli mehele vastu üks tüdruk kes teda pingsalt vaatas. Hiljem selgus, et see oligi Heleni toatüdruk. Sisenedes korterisse silmitses ta seda nagu oleks ta seal esimest korda. Viimase viie aastaga
Schwarts palus et sõber aitaks tal Helenile teatada tema Saksamaal viibimisest ja leiaks talle öömaja. Martens lubab tal ööbida oma kabinetis, kuid sel juhul peab ta hommikul lahkuma, et koristaja teda ei näeks. Schwarts jääb sellega nõusse ja läheb linnapeale, Martens aga koju naise juurde. Schwarts kohtus Heleniga kirikus. Nad said väljas kokku ja vestlesid omavahel. Seejärel otsustasid nad suunduda Heleni korterisse aga naisel oli toatüdruk kodus, kes salamisi Georgile kõik ette kandis. Helen läks koju ja andis tüdrukule vabad päevad. Schwarts helistas samal ajal Martensile et kõik on korras ja ta leidis Heleni. Minnes naise maja juurde, nägi ta et Helen on akna avanud, mis tähendas kokkulepitult et toatüdruk on lahkunud. Trepikojas tuli mehele vastu üks tüdruk kes teda pingsalt vaatas. Hiljem selgus, et see oligi Heleni toatüdruk. Sisenedes korterisse silmitses ta seda nagu oleks ta seal esimest korda. Viimase viie aastaga
hakkab ta tema armukeseks. Muffat nägi kurja vaeva Bordevana veenimiseks, kuid lõpuks saigi ta Nanale peaosa. Teatri tükk muidugi põrus. Nana sai omale aga uhke villa, kus krahv hakkas teda külastama. Krahv hellitas teda, tuues talle koguaeg ilusaid ehteid ja asju. Ta võttis ka Satini oma hoole alla. Nanal oli meeste järjekord ukse taga. Teda hakkas külastama krahvi naise isa, George ja Gerogi vend Philippe Hugon. Krahv sattus ühel hommikul Nanale ja Georgile peale. Krahvi tingimus oli aga see, et Nana ei tohi teda petta. Kui ennem suutis Nana veel tagasi ajada siis nüüd ei olnud enam midagi öelda. Mõne päevast mossitamist tuli aga krahv tagasi. Nüüd oli aga Philippe Nana käte vahele langenud ning Philippe tegi naisele isegi abieluettepaneku. Georges, kes nägi seda kõike pealt sooritas enesetapu. Nana nõudis Philippelt raha, kuid Philippe pidi selle saamiseks varastama ning ta pandi vangi. Poiste ema süüdistas selles kõiges Nanat.
Helen aga keelas oma mehele öelda, et tal on vähk. Mees kuulis sellest siiski, aga ei näidanud Helenile välja, et ta teadis. Ükspäev kohtasid nad linnas üht ameeriklast, kes küsis, et miks nad Ameerikasse ei tule. Kui Schwarz ütles, et neil pole viisat, kavatses ameeriklane aidata. Kuid ühel päeval võeti Schwarts kinni. Teda piinati, et teada saada kus on ta naine. Lõpuks ilmus välja Heleni vend Georg, kes aga hakkas ise Heleni asukohta välja uurima. Schwarts andiski Georgile vajamineva aadressi, kuid teel Heleni juurde vabastas Schwarz oma käed ziletiga ja tappis Georgi. Ta võtti Georgilt auto, passi ja raha ning läks Helenile järele. Ta vahetas Georgi passis pildi, ning asus Heleniga Lissaboni poole teele. Nad jõudsid sinna ilusti ja elasid seal mõningat aega. Ühel päeval sai mees aga reisibüroost piletid Ameerikasse. Väljasõidupäeval tuli aga välja, et reis lükatakse edasi. Schwarz läks uurima
mehele elda, et tal on vhk. Mees sai siiski teada, aga ei elnud Helenile, et ta teadis. Kord kohtasid nad hte ameeriklast, kes tegi neile vlja ja ksis, miks nad Ameerikasse ei tule. Kui mees tles, et neil pole viisat, lubas ameeriklane aidata. Schwarts tegi mnda aega juhutid, Helen aga kis vljas ja tuli alati hilja. hel peval vttis Gestapo Schwartsi kinni. Teda piinati, eesmrgiga teada saada kus on Helen. Lpuks ilmus Georg, kes hakkas ise Heleni asukohta vlja uurima. Schwarts andis Georgile Heleni aadressi. Teel Heleni juurde nnestus Schwartsil peidetud ileti abil oma kinniseotud ked vabastada. Ta tappis Georgi, vttis ta auto, passi ja raha ning lks Helenile jrele. Olles Georgi passis pildi ra lasknud vahetada, asusid nad Lissaboni poole teele. Sinna judsid nad ilusti kohale ja aitasid isegi he poisi le piiri. Nad elasid mnda aega Lissabonis ning said lpuks reisibroost piletid Ameerikasse. Kuid reis lkati edasi ja mees lks uurima miks reis ra ji. Naastes leidis ta Heleni surnuna
aastal Petrogradis eestlasest raudteeametniku Karl Otsa (18.08.1882 04.02.1961) ja õpetaja Lydia Otsa (neiuna Viikholm, 04.04.1898 04.12.1988) peres. Mõlemas muusikalise andekusega õnnistatud suguvõsas, kus on olnud pereansambleid, ühismusitseerimist ning opereti- ja koolilauluharrastust, on muusika keskel üles kasvanud mitu põlve. Ema vend Aleksander Viikholm esines omal ajal ,,Estonias" tenoriosades, Pepsi äärest pärit emaema Maria Viikholm aga laulis lapselapsele Georgile vene romansse ja õpetas väikemehe rääkima vene keelt. [1 lk 8] Pärast nõukogude võimu taaskehtestamist Eestis 1940. aastal astus ta Tallinna Polütehnilisse Instituuti. [2 lk 283] Sõjasuvel 1941 mobiliseeriti G.Ots Punaarmeesse ja viidi evakuatsiooni korras meritsi Tallinnast Leningradi. Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas.
- Jüri pidas Jakobit oma usaldusisikuks, küsis kas peab nüüd keisri sõbraks hakkama (polnud seda varem olnud isa pärast, mis keiser talle tegi) - Vangistuse olles mõtles Timo välja jooksu, jooksis väga palju, loendades aastaid ja ajaloolisi sündmuseid lootes välja jõuda 1820 aastasse - Jüri 39 sünnipäeva puhul tulid 3 külameest ja mõisa sepp teda õnnitlema, kinkisid küünlajala - Timo oli vangistuses kokku 9 aastat - Dilemma, kas maksta Georgile võlg tagasi (2500 rubla) või mitte, sest tema oli ju bana inimene, Eeva ja Timo erinev arusaam moraalist, otsustasid visata täringuid – kui Georgil suurem silmade arv nõuab võla sisse, kui Eeval, siis Georg loobub võla nõudmisest. Eeva võitis. - Nende pere välditi endiselt üsna suuresti, nii Timo kaaslase valiku kui Timo enese pärast (hull), neil ei käinud pikka aega eriti külalisi - Vangis taoti Timol hambaid välja, ainult purihambad jäid
Ta palub tüdrukul Fredi kohta kõik meelde tuletada ja kirja panna, et poiss hiljem ise üles otsida. Rene avastab, et sarnaseid pornoklippe on internetis hulgi. Nad ei oska aga midagi peale hakata ja see asi jääb hetkel lahendamata, kuigi päevad lähevad. Renel on probleeme skinheadidega, sest talle ei meeldi, kuidas pärast tema venna Raigo lahkumist kamba liidriks saanud Georg nõrgemate ja väiksemate liikmetega käitub. Rene üteb Georgile välja, mida temast arvab ning saab sealt tulema, kuid teab, et Georg seda asja sinnapaika ei jäta. Mõne aja pärast tuleb Renele pähe lahendus, millega ta saaks Kleeri jamast välja aidata. Ta läheb oma vana tuttava IT-mehe Jaanuse juurde, kes uurib välja, kust video internetti laetud on. Rene saab koordinaadid ning läheb sinna. Fredi maja asub eraldatud kohas, metsa sees ning maja oli Rene kohalejõudmise hetkel täiesti tühi
autobiograafilised seega on see aines, mis on isiklikult läbi elatud, ja selles osutub Luts ehedaks. Minu jaoks oli see väga südantsoojendav ja hellust tekitav teos, mis oma erilise süzee tõttu ei lähe kohe kuidagi meelest. 11 ,,Ülemiste vanake" (1919) Tallinnaga seotud mütoloogia motiividel kirjutas noorsoonäidend. ,,Nukitsamees" (1920) Taust: ,,Nukitsamees" on samuti sündinud tänu väikesele Georgile, sest, nagu osutab alapealkirigi, on see muinasjutt jutustatud talle ja seejärel kirja pandud ning trükki antud. Muinasjutu alusel on loodud kaks filmi: nukufilm ,,Metsmuinasjutt" (1960) ja muusikaline mängufilm ,,Nukitsamees" (1982) Analüüs: ,,Nukitsamees" on muinasjutt, kuid seda vaid osaliselt, sest muinasjutupärane fantastika põimub siin reaalse elu kujutamisega. Isegi metsamoori kodu kirjelduses pole puudu realistlikest elementidest. Ei noor ega vana lugeja saa
ARVO VALTON 1935 63'l kirjandusse ,,Veider soov"- novelli kogu. Hakkab muutma seniseid suundi. Tema pööras oma pilgu lihtsa inimese poole. Läheb kolhoosi, tahes teha intervjuud lihtsa töölisega, huvitub lihtsa inimese elust. Otsib väikseid nüantse. Saadab leebe huumor 68. Aastal sai klassikuks ,,8 jaapanlannat" 3 novellikogu. Tehasesse 8 jaapani väliskülalist. NSVL'is taheti näidata, kui võimas selle tööstus. Lihtsale töölisele Georgile ülesanne tutvustada hoone igat ruumi. Georg on ainuke, kes oskab võõrkelt(hisp.), sestap ta jaapanlaste teejuht. Armub neisse kõigisse. Kui sõnaline keel ei toimu, annab edasi seda kehakeele kaudu, üritab ka armastust edasi anda. ,,Rohelise seljakotiga mees"- kuidas novellis avaldub ühiskonnakriitika? Tekitas paksu pahandust, aga teksti ette lugemist ära ei keelatud. Kriitika NSVL suhtes. Kõik kontrollimatu taheti ära keelata, taheti allutada võimule.
Ta kuulutas Bocki nõdrameelseks ning nii pääses Timo siiski lõpuks koju. Tagasi Võisikul oli Bock kahevahel: kas põgeneda Eestist või jääda ning olla ,,raudnael impeeriumi ihus", mis tema arvates avaldas suuremat mõju kui tema lahkumine. Ta otsustas jääda. Timotheus Bock suri segastel asjaoludel 1936. aastal, peaaegu kümme aastat pärast vabanemist vangist. Teos lõpeb sellega, et Jakob Mätlik saadab oma päevaraamatu Timo poeg Georgile, kellest sai viitseadmiral tsaari sõjaväes. ,,Keisri hullus" uurib Kross kompromissituse ilminguid. Ta võtab vaatluse alla kompromissituse ja sele tagajärjed niisuguse reziimi tingimustes, kus valitseb kontrollimatu võim. Taoline olukord valitses ka Nõukogude Liidus ajal, kui Kross romaani kirjutas Breznevi võimul piire praktiliselt ei olnudki. ,,Keisri hull" näitab, et inimest, kes sellises situatsioonis on võimeline ise mõtlema ja kel on tahet
,,Veider soov" räägib sellest kuidas ajakirjanik läheb kolhoosi ja teeb intervjuu väga lihtsa tööinimesega mitte kõige tublima/kangelasega. Püüab tabada midagi uut inimese elus, väikeseid nüansse. Leebe huumor saadab seda kõike. Klassikuks sai 68ndal aastal ,,Kaheksa jaapanlannat" novell. Suurde tehasesse tulevad 8 jaapanlannat, väliskülalised. NL oli rasketööstus arendatud. Külaliste saabudes anti lihtsale töölisele Georgile tutvustada tehast ja tutvustada igat ruumi, et 8J'nnat saaksid võimalikult suure ülevaate. Rasketööstus, õlised mehed, suured masinad ja saabuvad 8 jaapanlannat oma kimanodes. Georg valitakse välja, sest ta on ainuke, kes oskab mõnda võõrkeelt, hispaania keelt. Georg armub kohe 8J'sse. Sõnaline pool ei toimi, siis seletab kehakeelega seda kõike, mis seal toimub ja üritab ka armastust avaldada samal ajal. Jaapanlannad tüdinevad ära, sest IGAT ruumi tutvustatakse.
mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 naela kartuleid tarninud, 1 nael 2 senti, siis nendest kahest tõest ei järeldu veel kuidagi, et Georg peaks John'ile ka midagi maksma. FILOSOOFIA neljas interpretatsioonis TEADUSELE TOETUV: Tugineb teadusliku uurimise tulemustele. Iga teadus algab filosoofiana ja lõpeb oskusena. Teadus on analüütiline kirjeldamine, filosoofia sünteetiline tõlgitsemine. RELIGIOONILE TOETUV: Tugineb religioossetele ja moraalsetele veendumustele ja arusaamadele
Mees sai siiski teada, aga ei öelnud Helenile, et ta teadis.Kord kohtasid nad ühte ameeriklast, kes tegi neile välja ja küsis, miks nad Ameerikasse ei tule. Kui mees ütles, et neil pole viisat, lubas ameeriklane aidata. Schwarts tegi mõnda aega juhutöid, Helen aga käis väljas ja tuli alati hilja. Ühel päeval võttis Gestapo Schwartsi kinni. Teda piinati, eesmärgiga teada saada kus on Helen. Lõpuks ilmus Georg, kes hakkas ise Heleni asukohta välja uurima. Schwarts andis Georgile Heleni aadressi. Teel Heleni juurde õnnestus Schwartsil peidetud zileti abil oma kinniseotud käed vabastada. Ta tappis Georgi, võttis ta auto, passi ja raha ning läks Helenile järele.Olles Georgi passis pildi ära lasknud vahetada, asusid nad Lissaboni poole teele. Sinna jõudsid nad ilusti kohale ja aitasid isegi ühe poisi üle piiri. Nad elasid mõnda aega Lissabonis ning said lõpuks reisibüroost piletid Ameerikasse. Kuid reis lükati edasi ja mees läks uurima miks reis ära jäi
annaabi.ee 
