3 cm 300 Selge vahekoht Lamam Asfalt Paljandi tekke iseloom Kirjeldus Looduslik astang: Looduslik paljand: Laagna tee rajamisel on puuritud augud paekivi murdumiseks ning hiljem kaevati Tehislik paljand: tasapind madalamaks. 1:50000 geoloogilisel kaardil avamuse indeks O2ks (Kõrgekalda kihistu) ja 100 Tähelepanekud meetrit lõunas asub O3w (Viivikonna kihistu). Lähim paeehitis: Paljandi nimetus: Karjääri nimi Toponüüm (kaardilt) Toponüüm koalikult el. Varasemad kirjeldused: Geol. kaardi väljavõte (faili nimi) HK_1_Laagna tee_1-50000.pgn Pärandkultuuri objekt (registrikood)
Lamam Lagunenud kivid Paljandi tekke iseloom Kirjeldus Looduslik astang: Looduslik paljand: Vanalinna rajamisel kasutati sealset pinnast, seega on tõenäoline, et too küngas jäi Tehislik paljand: puutumata, mille ühel küljel on tekkinud paljand. 1:50000 geoloogilisel kaardil avamuse indeks O2vä (Väo kihistu) ja 100 meetrit Tähelepanekud loodes asub Ca1lk Lükandi kihistu). Lähim paeehitis: Mäe 7 Paljandi nimetus: Karjääri nimi Toponüüm (kaardilt) Toponüüm koalikult el. Varasemad kirjeldused: Geol. kaardi väljavõte (faili nimi) HK2_1-60700.png Pärandkultuuri objekt (registrikood)
Kaali kraater ·Alguses arvati, et Kaali kraater ei ole üldse meteoriidi jälg, vaid, et see võib olla vulkaaniline plahvatuslehter, keskaegne kaev, linnuse koht jne. ·Kaali kõrvalkraatrid: kaheksa enamasti kuiva kõrvalkraatri läbimõõt on 12-40 m ja nende sügavus kõigub 1-4 m vahel. ·Kraatrid on liiga suured oletamaks teket plahvatuseta, st puhtalt löögi toimel. Skeem Kaali meteoriidikraatritest Viiekümne hektari suurusel geoloogilisel kaitsealal paikneb 9 meteoriidikraatrit . Plahvatuse mõjul kallutatud dolomiidkihid.
Rasterkaardid-antakse kohateavaet edasi pikslitega. Enamjaolt passiivne, üksikuid objekte on keerulisem välja valida.Kasutatakse kaardimaterjalina keerukamates geoinfosüst, kaartide taustapilt Vektorkaardid-antakse kohateavet edasi objektide kaupa. Iga kujundit on võimalik eraldi välja valida ning muuta selle kuju ja väljanägemist.Saab kergesti täiendada ja muuta ning sp kasut. kaartide valm. Sarnasused- mõlemaga antakse kohateavet edasi 11. Osata määrata Eesti geoloogilisel läbilõkel erinevate ajastuste kivimikihte (vt joonis Õ lk 19). + - graniit ; triibud-savi; tellised- lubjakivi,dolomiit;kollane-liivakini; ülemine-pinnakate 12. Osata kirjeldada Eesti geoloogilist ehitust. Geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia kilbiga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks
· Mandriliustikud: iseloomulik suur jää paksus (2..3km), reljeef ei mõjuta liikumist, toitumisala ühtib liikumisalaga; · Alpiliustikud: toiteala ja liikumisala selgelt eristatavad; · Norraliustikud. Jää kulutuse tulemusena: · Eesti aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30..80 meetri paksune kiht. · Jää kulutuse tulemusena Ppeipsi, Võrtsjärve nõod. Jää geooloogiline tegevus (Otepää, Birka; Island,basaldis; Norra, graniidid) Jää geoloogilisel tulemusel tekkivad: · Glatsiaalsed settes: 3..7 mahuprotsenti moreeni liustikus · Limnoglatsiaalsed setted · Fluvioglatsiaalsed setted
Robert Edmond Grantiga. 27. märtsil 1827 esitles C. Darwin Pliniuse Seltsile oma avastust, mille kohaselt austrite koores leitud mustad täpid on tegelikkus es ühe kaaniliigi Pontobdella muricata munad. Ta omandas taimede klassifitseerimisoskuse ning juhut ööna aitas kaasa kogumike korraldamisele, tollal Euroopa suurejoonelisemate hulka lo Augustis 1831, vahetult enne ümbermaailmareisi, tekkis Charles Darwinil võimalus saata geoloogilisel retkel Põhja-Walesis geoloog Adam Sedgwicki. Darwini kinnitusel õpetas Sedgwick teda kivimikihte eristama ning nende stratigraafilisi kirjeldusi koostama. Seetõttu oskas Darwin hiljem geoloogilisi objekte teaduslikult dokumenteerida. "Thinking park" tema lemmik park kus ta motiskles elust. Cambridge´ist lahkudes asus tööle looduseuurijana laeval "Beagles", mille kapten Robert Roy oli sügavalt usklik mees. Darwin ise arvas: "Ma ei unusta kunagi, et kõige eest,
mille vanuseks saadi kuni 2920±240 aastat. Uuringute põhjal võivad kraatrid olla ligikaudu isegi 7500 aastat vanad, kui dateerida kraatrist välja paiskunud pinnast ning kivimiosakesi ümbruskonna soodes ja järvedes. Meteoriidi põhimass plahvatusel pihustus ning seni on leitud vaid 0,5 kuni 28 g kaaluvaid meteoriitse raua tükikesi kõrvalkraatritest. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=252 ) 2. GEOLOOGIA Eesti ainsal 50 ha suurusel geoloogilisel kaitsealal (58º24'p.l., 22º40'i.p.) paikneb 9 meteoriidikraatrit: peakraater ja kaheksa kõrvalkraatrit (Joonis 2). Peakraater on tüüpiline plahvatuskraater: kosmilisel kiirusel langenud meteoriit plahvatas kokkupõrkel maaga, lööklaine purustas maapinna kivimid ning tekitas kraatri, mille servades kivimid vallina üles suruti. Peakraatri põhjas asetseb Kaali järvik, mille läbimõõt olenevalt vee hulgast on 30-60 m ja sügavus 1 - 6 m. Järvik toitub põhjaveest ja sademetest
Kaali meteoriidi kukkumise umbkaudne aeg - 7500-7600 aastat tagasi - on määratud hiigelplahvatuse mõjul õhku paiskunud pinnase ja kivimiosakeste sadestumise järgi ümberkaudsetes järvedes ja soodes. Meteoriidi põhimass plahvatusel pihustus ning seni on leitud vaid 0,5-28 kg kaaluvaid meteoriitse raua tükikesi kõrvalkraatrites. Kaali peakraatri koht maailma tuntumate ja nooremate hiidkraatrite hulgas on 8.dal kohal. Geoloogilisi andmeid 50 ha suurusel Kaali geoloogilisel kaitsealal (58° pl., 22°40' ip.) paikneb 9 meteoriidikraatrit: peakraater ja 8 kõrvalkraatrit. Peakraatri põhjas asetseb Kaali järvik, mille läbimõõt olenevalt vee hulgast on 30-60 m, sügavus 1- 6 m. Põhja katvate setete paksus ligi 6 m. Kaali meteoriit on kukkunud nö. kahekihilisse "märklauda" - nii savikasse moreeni kui ka lamavatesse dolomiitidesse. Seetõttu on kraatrid täitunud omapärase täitematerjaliga, mis on
Selle diskursuse valguses võib juhtuda, et Inimeste Ajastu jääb erakordselt lühikeseks. Keegi ei tea, kui kaua võib inimkond ühte või teist planeedi piiri rikkuda, enne kui see meile saatuslikuks saab, kuid geoloogilisest vaatepunktist ei ole see kuigi oluline: ka positiivse stsenaariumi puhul, kui inimesed võtavad end kokku ja enne planeeti õhku ei lase, suudame järgmise jääaja tulekut edasi lükata vaid paarituhande aasta võrra, mis on geoloogilisel ajaskaalal märkamatu suurus. Optimistlikumad teadlased (kellel on tihti ka soojad sidemed erinevate suurkorporatsioonidega) usuvad siiski, et inimeste leidlikkus on lõputu, mõni uus tehniline leiutis paneb peagi asja paika ja inimene on kuningas igavesti edasi. 6 3. Antropotseeni mõju mõõtmine Et võiksime rääkida uuest geoloogilisest ajastust (Antropotseenist), tuleb maapõuest leida
ainet. Väikekraatritest on dateeritud puusütt, mille vanuseks saadi kuni 2920±240 aastat. Uuringute põhjal võivad kraatrid olla ligikaudu isegi 7500 aastat vanad, kui dateerida kraatrist välja paiskunud pinnast ning kivimiosakesi ümbruskonnasoodes. Meteoriidi põhimass plahvatusel pihustus ning seni on leitud vaid 0,5 kuni 28 g kaaluvaid meteoriitse raua tükikesi kõrvalkraatritest.4 2.3 Geoloogilisi andmeid Eesti ainsal, 50 hektari suurusel geoloogilisel kaitsealal (58° pl., 22°40' ip.) paikneb üheksa meteoriidikraatrit: peakraater ja kaheksa kõrvalkraatrit. Peakraatri põhjas asetseb Kaali järvik, mille läbimõõt olenevalt vee hulgast on 30-60 meetrit ja sügavus 1-6 meetrit. Järvik toitub põhjaveest ja sademetest. Veekogu põhja katvate setete paksus on ligi 6 meetrit ja nende vanus ligikaudu 4000 aastat. Kaali ümbrus on moreentasandlik, kus savika põhimoreeni paksus peakraatri lähedused on ligikaudu meeter
kerkiv madal, mille lael vee sügavus ulatub vaevalt meetrini, on nagu laevalõhkujaks loodud. Ühelt poolt ligi saja meetri sügavusest mudasest merepõhjast üles sööstvad järsud siledad kaljuseinad, teisalt jälle kitsas sügavustesse kaduv sünge veealune kanjon ning nende keskel too päris laevamurdja ise poolkuu-kujuline mitmekilomeetrise läbimõõduga kergelt lõunasse kaldu paeplatoo olemus jäi aga teadmata. () 1994. aastal läbi viidud Loode-Eesti suuremõõtkavalisel geoloogilisel kaardistamisel uurisid geoloogid Kalle Suuroja ja Tõnis Saadre sadakonda omapärast bretsarahnu (nn gneissbretsat), milliseid märkis juba oma Osmussaare geoloogiat käsitlevas töös 1927. aastal Armin Öpik. Temalt pärineb ka termin ,,gneissbretsa". Nende kivimiline sarnasus Kärdla meteoriidikraatri ringvalli kristalse aluskorra bretsastunud kivimitega lubas teha oletusi, et ka Loode-Eesti
Pikad ja kitsad voored. Palju ürgorgusid. Eesti reljeefi on mõjutanud palju geoloogilisi protsesse, näiteks: ajutised vooluvete tegevused (vee- erosioon), alaliste vooluvete tegevused (sälkorud, orulammid ja terrass), põhjavee geoloogiline toime (karstid), mere geoloogiline tegevus (rannavallid, luited), tuule geoloogiline tegevus (korrosioon, tuulekulutused, tuulesetted, liivaluited) ja kõige suurem roll on olnud jää geoloogilisel tegevusel (kuplid, kühmud, voored, jääpaisjärved, mõhnad, oosid, sandurid) 5) MULLA MINERAALOSA, TÄHTSUS, MEHAANILINE KOOSTIS. FRAKTSIOONIDE SUURUSED. KATSINSKI SÜSTEEM. OMADUSED SÕRMEPROOVIL. KORESE JAOTAMINE SUURUSE JA KUJU JÄRGI, TÄHISTAMINE. TURBA LAGUNEMISASTE SÕRMEPROOVIL. Mulla mineraalosa 80-90% mulla massist: mulla mehhaaniline koostis e. lõimis struktuur mineraalained Mulla tähtsus: muld varustab meid toit, biomass, toorained
Pikad ja kitsad voored. Palju ürgorgusid. Eesti reljeefi on mõjutanud palju geoloogilisi protsesse, näiteks: ajutised vooluvete tegevused (vee-erosioon), alaliste vooluvete tegevused (sälkorud, orulammid ja terrass), põhjavee geoloogiline toime (karstid), mere geoloogiline tegevus (rannavallid, luited), tuule geoloogiline tegevus (korrosioon, tuulekulutused, tuulesetted, liivaluited) ja kõige suurem roll on olnud jää geoloogilisel tegevusel (kuplid, kühmud, voored, jääpaisjärved, mõhnad, oosid, sandurid) 5) MULLA MINERAALOSA, TÄHTSUS, MEHAANILINE KOOSTIS. FRAKTSIOONIDE SUURUSED. KATŠINSKI SÜSTEEM. OMADUSED SÕR- MEPROOVIL. KORESE JAOTAMINE SUURUSE JA KUJU JÄRGI, TÄHIS- TAMINE. TURBA LAGUNEMISASTE SÕRMEPROOVIL. Mulla mineraalosa 80-90% mulla massist: mulla mehhaaniline koostis e. lõimis struktuur mineraalained Mulla tähtsus:
pealiskorra settekivimilisest osast. Aluskord Aluskorra tugevamad kivimid võivad moodustada nii positiivseid kui ka negatiivseid kurde. Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. Eesti asub Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb peamiselt kristalsetest kivimitest(graniit,gneiss,kvartsiit jt ). Need tekkisi 1,6-2,6 miljardit aastat tagasi maakoore kujunemise kõige vanemal geoloogilisel perioodil aguaegkonnas. Eesti territoorium ning siit ida ja lõuna poole jäävad alad olid vähemalt vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud,seetõttu kuhjusid siin setted. Piir maismaa ja üleujutatud ala vahel kulgeb piki Soome lahe põhja ning seega ei ulatu aluskord Eestis kusagil maapinnale. Lähimad aluskorrakivimite paljandid asuvad Soome lahe keskosas Suusaarel ja Suurel Tütarsaarel(kuuluvad Venemaale). Kuna Eesti asub kilbi lõunanõlval,siis kasvab aluskorra sügavus
on ääristatud kurruga - mantliga. Lai mantlivagu ümbritseb jalga igast küljest. Külgedel, mantlivao põhjas asuvad omapärased lõpused, viis kummalgi küljel. Nende kõrval on neerude avad. Pärak asetseb tagapool. Jala eesserva ja suu vahel asub kaks kimpu kombitsakujulisi jätkeid. Suu on ümbritsetud sagaratega. Ei ole ka ühist arvamust selle liigi eluviisi suhtes. Pärast Neopilina avastamist, mis nagu uuesti elustas loomarühma, kes arvati olevat välja surnud juba väga ammusel geoloogilisel ajastul, leiti suurtes ookeanisügavustes ka teisi torbiklimuse klassi esindajaid. Kuid nad kõik on lähedased Neopilina`le ja liikide üldarv ulatub vaevalt üle viie. 11 KLASS: KARBID Karbid on eranditult vee-eluviisiga limused. Nende koda koosneb kahest poolmest, millede vahele jääb pehme keha. Kojapoolmed on omavahel seotud selgmiselt asetseva "lukuga". Karpidel puuduvad selgelt eristatav pea, lõuad ja teistele limustele väga iseloomulik hõõrel.
_ Nn. väike jääaeg keskmine temperatuur vaid ca 1oC madalam. _ Nüüd: ebapüsiv, dünaamiline looduskeskkond, kui normaalne. Kas saartel üldse kunagi saavutatakse nn. tasakaaluseisund. · Milankovitchi tsükli jätkudes uus jääeg ca 25 000 aasta pärast. Maastike häiritus Kulub väga palju aega (mida mõõdame geoloogilisel skaalal), mil · Kliima soojenemine nt. 2oC võrra pikendab jäävaheaega 1000 aasta _Märkame vaid õiges mõõtkavas. muutub ka kliima ja muud tegurid. võrra. _ Kui häiritus ja vaadeldav ökosüsteemi osa on samas mõõtkavas, ,,Emamaa" lähedased saared saavad väga palju liike ja saare suurus ei
Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada: 1) jää puursüdamikest hapniku ja vesiniku isotoopkoostis peegeldab sademete formeerumise temperatuure ning mullikesed (suletised) sisaldavad õhuproove jää moodustumise aegsest atmosfäärist. 2) ookeani põhjasetetest süvaookeani karbonaatsete setete hapniku ja süsiniku isotoopkoostis peegeldab miljonite aastate jooksul toimunud kliimamuutusi. Saadud andmed näitavad, et jääkilbid on kasvanud ja kahanenud ning geoloogilisel ajaskaalal on see toimunud sageli ning regulaarsete tsüklitena. Võimalikud põhjused Kõige pikema perioodiga (200-500 milj. a.) muutused on tingitud Päikesesüsteemi liikumisest läbi Galaktika. Mandrite triiv, mägede teke, maapinna ja ookeanide konfiguratsioonide muutused toimuvad ajaskaalas miljon kuni sada miljonit aastat. Maa orbiidi ja telje muutlikkus. Päikese aktiivsuse kõikumine. Ookeani tsirkulatsiooni muutused. Vulkaaniline aktiivsus. Atmosfääri koostis.
moondekivimite kristallilise ehituse tõttu mille tulemusel mõned ülemordoviitsiumi Mikrofossiilide eeliseks on nende suur arvukus: nimetatakse sageli kristalseks aluskorraks. lademed allusid osalisele kulutusele ja 1 grammis sette- või kivimiproovis võib Pealiskord - pealmine, valdavalt rõhtsatest Aluspõhja geoloogilisel kaardil kajastatakse aluspõhja kivimite erivanuseliste kivimkihtide ja ärakandele (Pirgu ja Porkuni lade) << õige. mikrofossiilide hulk ulatuda sadade ja tuhandete settekivimitest koosnev osa. kivimtüüpide levikut avamusel, s.t. maapinnal või üksikeksemplarideni. Seetõttu on juba väikese Aluspõhi - vanadest kõvastunud settekivimitest kvaternaarisetete (ehk pinnakatte) all
Rannavallid võivad olla mõne suurema kuhjevormi osa. LääneEestis moodustavad mere suunas madalduvaid rannavallistikke. Aastatuhandeid tagasi tekkinud rannavallistikud on jäänud kohati mitme kilometri kaugusele tänapäevast merest, nagu Lahemaal, Alutagusel ning LoodeEestis Nõve ja Vihterpalu ümbruses. 11. Vooluveetekkelised pinnavormid, näited. Need pinnavormid on kujunenud voolava vee geoloogilisel toimul sõltuvmata selles, kas vesi voolab pidevalt või ajutiselt, kas tal on säng või mitte. Vooluveetekkelisi pinnavorme jaotatakse 3 rühma. 1. Nõlavoolutekkelised ehk uhtevormid On kujunenud kindla voolusängita ajutise veevoolu lausalise uhtmise ja uhtesette ehk deluviaalsette kujumise tulemusena. Pindmisel uuristusel suuri pinnavorme ei teki. Pikematel nõlvadel ja tugevate vihmade aja ühinevad nõlva
Ka see vesi liigub ja võib leida mageveeallikatena tee maapinnale ning lõpuks tagasi ookeani jõuda, kus suur veeringe “lõpeb” … ja algab uuesti. Vesi ringleb kõikjal, kus seda leidub auru, vee, lume või jääna. Veeringe kiirus on väga erinev, kestes mõnest tunnist tuhandete aastateni. Veebilanss on mingi maa-ala, veekogu, taime, biogeotsönoosi, tehnoloogiaprotsessi vms kõigi juurde- ja äravooluliikide ning vee akumulatsiooni mahtu iseloomustav näitaja. Praegusel geoloogilisel ajastul võib hüdrosfääri veevaru pidada püsivaks suuruseks, st et veeringes osaleva vee keskmine hulk ei muutu. Seetõttu peab valitsema tasakaal aurumise, sademete ja äravoolu vahel. Veebilanssi elemendid: P=Q+E+S P- sademed, Q – äravool (pinnavee ja põhjavee), E – aurumine, S – veevaru muutus Kui antud aastal P>E, siis +S ja kui vastupidi siis -S. Pika aja jooksul S=0. P=Q+E+W, kus W on juurdevool või väljavool naabervalgaladest, kui valgala piirid ei lange kokku. 4
muutuvad järsult CO2 keemilised ja füüsikalised omadused. Omadused: odav, kergesti puhastatav, mitte-toksiline ja kasutamine ei põhjusta keskkonnale lisakoormust. Keemiliselt suht inertne, puudub plahvatus- ja süttimisoht Kasutamine: suures ulatuses taimse materjali ekstraheerimisel. Laborites keerulise koostisega materjalide keemilise koostise iseloomustamiseks (põlevkivi). Süsihappegaasi geoloogilisel ladustamisel – pumbatakse otse mõnda geoloogilisse struktuuri (kivisöe vahekihti, gaasimaardlasse, soolasesse põhjaveekihti) 43. Veeaur õhus, absoluutne ja suhteline niiskus. Teatud rõhu juures tekib gaasist vedelik, edasisel kokkusurumisel rõhk ei muutu, muutub vedeliku suhteline hulk anumas. Veeaur liigub suurema osarõhuga piirkonnast väiksema veeauru osarõhuga ruumi. Veeauru küllastusrõhk sõltub ainult temperatuurist
interpoleeritud paksustega ploki piiril. Keskmistest paksustest arvestatakse maha sugekiht. Vähe- ja hästilagunenud turba keskmised paksused arvutatakse eraldi. Turbavaru antakse tuhandetes tonnides 40% tingniiskuse juures, eraldi vähe- ja hästilagunenud turbale Turba üldtehnilised omadused 8 Alates 1966. aastast on Eesti soid tööstuslikult kasutatavatest varudest ülevaate saamiseks süstemaatiliselt uuritud ja loodud mahukas andmebaas. Soode turbalasundite geoloogilisel uurimisel on siiani peamiselt silmas peetud turba kasutamist põllumajanduses. Uuritud on peamiselt turba lagunemisastet, looduslikku niiskust, botaanilist koostist, tuhasust, tuha keemilist koostist ja happesust. Viimasel ajal pööratakse tähelepanu ka kütteväärtusele Turbateke on biokeemiline ja mikrobioloogiline.. Turba tekkel on kaks poolt: fotosüntees, kus tekib taimne orgaaniline aine. Teine pool on eelneva lagunemine. Tempo sõltub rohkem lagunemisprotsessi
kuhjav tegevus Mere ja järvetkkelised piinavormid · Murrutusjärsakud tekivad järsunõlvalisel rannal muurutuse tulemusena · Rannaterrasid levinuim rannakuhjevorm. Võivad olla moodustunud nii setete ristrände kui ka pikirände tulemusena · Maasääred kunagisse merre ulatunud piklikud rannakuhjevormid Vooluvee tekkelised pinnavormid: · Siia alla kuuluvad kõik voolava vee geoloogilisel toimel kujunenud pinnavormid · Jõeorud püsiva sängivoolu kujundatud kulutusvormid. Sängorg, sälkorg, moldorg, kanjonorg Korrosioonilised ja sufosioonilised pinnavormid · Uhaku, Lüganuse juures, Kostivere · Karstivormid saavad olla ainult Põhja-Eestis, veidi ka Kagu-Eestis. Aluspõhi läheb üle mullaks. · Karstivormid tekivad pinna- ja põhjavee lahustuva ning mehaanilise toime ehk korrosiooni tagajärjel + erosioon
Eriti madal ja tasane on Lääne-Eesti, mis hõlmab Lääne-Eesti saarestiku, Lääne-Eesti madaliku ja Pärnu madaliku, maapinna kõrgus ületab seal harva paarikümmet meetrit Eesti pinnamood on kujunenud erinevate tekketegurite toimel. Pinnavormid jaotatakse tekkeviisi järgi nelja rühma: kosmogeensed, geogeensed, biogeensed ja antropogeensed. Kõik need erinevad üksteisest nii tekkemehhanismi poolest kui ka selle poolest, millisel geoloogilisel ajal nad on kujunenud. Maa planetaarse arengu etapil valdasid kosmogeensed tegurid, seejärel lisandusid geoloogilised, hiljem bioloogilised ning viimastel aastatuhandetel ka inimtegevusest johtunud protsessid. Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. Nt: kõrgustikud, lavamaad e platood, madalikud, nõod ja orundid, Balti klint (Põhja- Eesti paekallas).
annaabi.ee 
