..................................................4 2. LEVINUMAD SULFIIDID.............................................................................................................5 2.1. Püriit..........................................................................................................................................5 2.2. Galeniit......................................................................................................................................5 2.3. Sfaleriit......................................................................................................................................6 2.4. Kinaver......................................................................................................................................6 2.5. Kalkopüriit................................................................................................................................6 3. SULFIIDIDEGA SEOTUD ANALOOGID ..............................
Üldandmed Aatomnumber: 31 Aatommass: 69,723 Oksüdatsiooniaste: III, (I) Elektronegatiivsus: 1,81 Sisaldus maakoores: 18 g/t Sulamistemperatuur: 29,8 oC Keemistemperatuur: 2227 oC Tihedus: 5,9 g/cm3 Levimus, avastamine Haruldane, looduses hajutatud element, maakoores levimuselt 34. kohal. Esineb Zn-, Pb- ja Al-maakides, kivisöes. Avastas L. de Boisbaudran 1875. aastal spektroskoopilisel meetodil, uurides Zn- mineraali sfaleriiti. Ga nimi tuleneb avastaja kodumaa ladinakeelsest nimest Gallia. Keemia ajaloos nimetatakse galliumi avastamist D. Mendelejevi perioodilisussüsteemi kinnitajaks, kuna tema arvutuste kohaselt oli tabelis Al all tühi lahter, millesse kuuluva elemendi tunnuseid ta ennustas imekspandava täpsusega. Et Ga lihtainena saada, pidi avastaja töötlema 4000 kg sfaleriidi tooret, millest ta sai 75 g metallilist galliumi. Saamine Ga jääb pära...
Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan e. vulkaaniline klaas Pimss Dioriit Gabro Basalt Diabaas Kloriitkilt e. rohekilt Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor '' Migmatiit Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Kips Travertiin Mergel Lubjakivi Dolomiit Vask Hõbe Kuld Väävel Grafiit Galeniit Sfaleriit Püriit Markasiit Haliit e.kivisool Sülviin Fluoriit Korund Hematiit Götiit Psilomelaan Kvarts Kaltsedon Opaal Oliviin Granaadid Berüll Augiit Küünekivi Kaoliniit Serpentiin Talk Biotiit Muskoviit Glaukoniit Päevakivid (plagioklassid, leelispäevakivid) Kaltsiit Aragoniit Malahhiit Barüüt Põlevkivi Kivisüsi
Amfiboliit Haliit e. keedusool Argiliit Graniit Aleoroliit Basalt Kabro Bretza Granaat Grafiit Magnetiit Hematiit Kaoloniitsavi Kivisüsi ( läikiv ) + antratsiit Konglomeraat Kilt Karbonaatsed kivimid kips Põlevkivi e. kukersiit Devoni liivakivi Kivigraniit Lipariit Kvarts Lubjakivi Kivisüsi Migmatiit Püriit Marmor Malahiit Ordoviitsiumi liivakivi Kvartsiit Turvas Päevakivi Götiit e . sooraud Pimss Sinisavi Pruunsüsi Sarvkivi Vilgud Väävel talk Sfaleriit kaltsiit Obsidia an Gneiss Vilgukilt Ultraaluseline süvakivim Galeniit Devoni savi paas fluoriit Orbuse kaantega liivakivi
Mõju elusolenditele Kuidas vähendada negatiivset mõju Üksikisiku tasandil Riigi tasandil Nr. 82. Pb. Plii. Plumbum. Seatina. Raskmetall Paljudes mineraalides (PbS galeniit) Väga pehme Neelab rad. Kiirgust Keemiliselt suht. püsiv Tekib pidevalt juurde Kasutatud juba 8500 a.t.(arh. leid Türgis) Trükitehnikas! Nr. 48. Cd. Kaadmium. Cadmium. Raskmetall Koos Hg ja Pb kõige mürgisem metall Maagis enamasti sulfiidina (sfaleriit, (Zn,Fe)S) Moodustab rikkalikult erinevaid ühendeid sh kompleksühendeid orgaaniliste ainetega. 1817, tsingi karbonaatide lisand 1 m = (Cd) x 1,553,164.13 (1927; Kr) Keskkonda sattumine Cd Pb Värvid (valge, punane Värvid (punane, oranz, kollane) jt) Oktaaniarvu tõstja Metallide katmine PVC stabilisaatorid kütuses
väävelhappe(üks olulisemaid väävliühendeid) tootmisele, kuid seda kulub ka ravimitööstuses, kummitööstustes ja ka taimekaitsevahenditööstuses. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Väävlit leidub ka maakoores olevates soolakuplites moodustades kipsi. Väävlit leidub kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises. Väävli ühendid Väävliühendid on näiteks püriit FeS2, kalkopüriit CuFeS2, galeniit PbS, argentiit Ag2S, sfaleriit ZnS, kinaver HgS, barüüt BaSO4, tsölestiin SrSO4, anhüdriit CaSO4 , kips CaSO4*2H2O. Väävli ühendid on enamasti püsivad, välja arvatud kontsentreeritud väävelhape ja SO3, mis on tugevad oksüdeerijad ja redutseeruvad vääveldioksiidiks. Väävli tähtsus eluslooduses Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Juuste koostisest
Hõbe väärismetall, suhteliselt pehme, peegeldab hästi valgust Galeniit värvuselt hall, kõvadus 2,5, lõhenevus täiuslik, süngoonia kuubiline, kriips hallikasmust, läige metalne Kuld metalliläige, lõhenevus ja magnetilisus puuduvad Sfaleriit esineb tetraeedriliste kristallidena või tihedate peitkristalsete agregaatidena. Värvus muutub meekollasest mustani raua sisalduse suurenedes. Lõhenevus täiuslik Arseen normaaltingimustel stabiilne, hall, rabe tahke aine
Mineraalide põhilised füüsikalised tunnused 1. Värvus 2. Maitse 3. Lõhn 4. Magnetilisus 5. Kriipsuvärvus 6. Läige 7. Läbipaistvus 8. Kõvadus 9. Lõhevus 10.Murd 11.Tihedus 12.Luminestsents 13.Fosforestsents Kristallilise aine koostis ja ehituse püsivuse tagab nende korrpärane siseehitus. Mineraalitekke põhitüübid: Magmaline – kvarts,päevakivid, magnetiit, vilgud, oliviin; hüdrotermaalne – püriit, galeniit, sfaleriit, kaltsedon; setteline – kivisool, kips, kaltsiit, dolomiit; biogeenne – väävel opaal, merevaik, vivianiit; hüpergeenne – iliit, kloriit, kaoliniit; metamorfne – talk, topaas Olulisemad mineraalid: kvarts; teemant; topaas Eestis oli enne jääaega tihe vooluvõrk ja need jõed olid nüüdisaegsetest palju suuremad. Mööda Soome lahte voolas ürg-neeva, millesse suubusid kogu Põhja- Eesti. Kvaternaari ajastu jaotatakse Pleistotseeniks ehk jääajaks ja holotseeniks ehk
suures koguses eelmainitud gaase. Ka leidub väävlit maakoores olevates soolakuplites, kus ta moodustub näiteks kipsi reageerimisel nafta ja muude orgaaniliste setetega. Väävlit on kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises. Väävel esineb looduses paljude ühendite koostises, millest enamlevinud on sulfiidid ja sulfaadid. Tähtsamad ühendid püriit FeS2, kalkopüriit CuFeS2, galeniit PbS, argentiit Ag2S, sfaleriit ZnS, kinaver HgS, barüüt BaSO4, tsölestiin SrSO4, anhüdriit CaSO4 , kips CaSO4*2H2O jne. Füsioloogiline toime Väävel võtab aktiivselt osa mitmetest organismis kulgevatest protsessidest, kuulub tähtsate aminohapete nagu metioniini ja tsüstiini ning B2-vitamiini ja insuliini koostisse. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit
Potentsiaalseteks Eesti tulevikumaavaradeks on ka diktüoneemaargilliit ja uraan. Mingil määral võib Hiiumaa lähedal leiduda naftat. Põhja-Eesti maapõues on maagaasi. Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Enamasti mõeldakse maagi all maavara, millest eraldatakse metalle. Vastavalt sellele, mida maagist eraldatakse, nimetatakse neid raua-, vase-, pliimaagiks jne. Maake moodustavad maakmineraalid on näiteks püriit (rauamaak), galeniit (pliimaak), sfaleriit (tsingimaak), magnetiit(raua maak), hematiit (rauamaak), kalkopüriit (vasemaak) jne. 11. Eesti põhilised maavarad. Olulisimad Eesti maavarad on kukersiit (põlevkivi) ja fosforiit. Peale nende on Eesti maavaradeks: savi, liiv, kruus, karbonaatkivimid (lubjakivi ja dolomiit), turvas, ravimuda ja mineraalvesi. Maavara varu puhul eristatakse aktiivset japassiivset varu, aktiivne varu jaguneb omakorda tarbevaruks ja reservvaruks. aktiivne varu maavaravaru on aktiivne, kui selle kaevandamisel
Ka leidub väävlit maakoores olevates soolakuplites, kus ta moodustub näiteks kipsi reageerimisel nafta ja muude orgaaniliste setetega. Näide: nCaSO4 + CnH2n = nCaCO3 + nH2O + nS. Väävlit on kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises.Väävel esineb looduses paljude ühendite koostises, millest enamlevinud on sulfiidid ja sulfaadid. Väävliühendid on näiteks püriit FeS2, kalkopüriit CuFeS2, galeniit PbS, argentiit Ag2S, sfaleriit ZnS, kinaver HgS, barüüt BaSO4, tsölestiin SrSO4, anhüdriit CaSO4 , kips CaSO4*2H2O jne.Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Juuste koostisest on väävlit umbes 4%. Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit. Toiduga siseneb meie organismi keskmiselt 800...900 mg väävlit päevas.
kristallid KALKOGEENIDE TÜÜP SULFIIDIDE KLASS Galeniit Kuubilised, Tinahall Metalne L täiuslik! K 2,5 HT Lisand Se, Zn, Cd jt. PbS oktaeedril. M astmeline T 7,5 habras Kuubiline kristallid; teralised massid Sfaleriit Tetraeedrilised Kollane, pruun Mittemetaln L täiuslik! K 3,5 4 HT ZnS, lisand Fe kristallid, tahkudel must e teemandi T 4! Kuubiline viirutus; teralised massid Kinaver Teraliste Erepunane, Matt, L täiuslik K 2,5 , habras Madaltemp. HT HgS massidena, punakaspruun kristallidel T 8,1
9. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Enamasti mõeldakse maakide all maavarasid, millest eraldatakse metalle. Vastavalt sellele, mida maagist eraldatakse, nimetatakse neid rauamaak, vasemaak, pliimaak jne. Maake moodustavad maakmineraalid on näiteks püriit (rauamaak), galeniit (pliimaak), sfaleriit (tsingimaak), magnetiit (rauamaak), hematiit (rauamaak), kalkopüriit (vasemaak) jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid,
Fossiilid Kivistunud looma- ja taimejäänused. Mineraalid - Keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Mineraale leidub kivimites. Mineraal peab esinema looduses. Näiteks vääris- ja poolvääriskivid, kvarts, kuld, dolomiit jm. Maak Maavara millest eemaldatakse enamasti metalle. Maake moodustavad maakmineraalid on näiteks püriit (rauamaak), galeniit (pliimaak), sfaleriit (tsingimaak), magnetiit (rauamaak), hematiit (rauamaak), kalkopüriit (vasemaak) jne. Kivimite kasutus: Inimesed on ammusest ajast kivimeid tööriistade valmistamiseks ja ehitusmaterjaliks kasutanud. Ränikivi ja vulkaanilised kivimid on ideaalsed tööriistade valmistamiseks, sest nende lõhenemisel tekivad teravad lõikeservad. Suuri arhitektuurimälestisi nagu püramiidid, paleed ja templid, ehitati graniidist, marmorist, kilt-, liiva,- ja lubjakivist
koostis ja omadused. Need ühendid on mineraalid. Neid on umbes 3000. Mineraale võib jagada väga mitmeti: 1)geoloogilise tähtsuse alusel 2)tekke alusel (primaarsed ja sekundaarsed); 3)aine oleku alusel; 4)kõige levinum klassifitseerimine lähtub keemilisest koostisest Mineraalid I Ehedad elemendid- AU, Pt, S II väävliühendid ehk sulfiidid- püriit (kassikuld, leiub Keila-Joal, murdekoht on süsimust), galeniit (aluspõhja kivimites, Navesti jõe kaldal), sfaleriit ZnS III halogeniidid- keedusool haliit (NaCl), fluotiidid, KCl ja Na KCl 8nendest toodetakse kaaliumväetisi). IV oksiidid ehk hapnikuühendid- kõige levinum on kvarst ehk SiO2, sellel on palju teisendeid (erinev värvus, läbipaistvus), nagu näiteks ametüst (roosa), opaal, peitkristalliline kvarts ehk kaltsedon. Oksiidide hulka kuuluvad olulised maagid: punane rauamaak hematiit, must rauamaak magnetiit, sooraud limoniit, alumiiniumoksiid Al2O3 ehk boksiit, korund (kui ta on puhas punane
omandab organism sellest vaid 1 mg. Tuleks regulaarselt tarbida fluoriide vm. ühendeid, mis viivad Al liia organismist välja (Geograafilise patoloogia seisukohast on tähelepanuväärne, et USA kõrgendatud fluorisisaldusega regioonides esineb vanadusega seotud nõrgamõistuslikkust vähem). 3.4. Gallium 3.4.1. Elemendi ja lihtainena 3.4.1.1. Avastamine, leidumine, saamine, kasutamine Avastas P.E.Lecoq de Boisbaudran 1875 spektraalanalüüsiga Pürenee tsinkläigus (sfaleriit ZnS) – 0,5% Ga (taval. vähem) (avastanud veel Sm, Dy) - element nimetatud Prantsusmaa (Gallia) järgi Mendelejev ennustas Ga omadusi (eka-alumiinium) 5 a. enne avastamist Peale eraldamist määras avastaja Ga tiheduseks 4,7 g/cm3 (avaldas andmed kirj.-s). Mendelejev kirjutas avastajale oma prognoosist: tihedus peaks olema 5,9 - 6,0 (õige ongi 5,9) - Ga avastamine oli perioodilisusseaduse üheks esimeseks hiilgavaks kinnituseks.
annaabi.ee 
