1. Mis on täisvõtete eelis poolvõtte ees? Täisvõtted lisavad täpsust, nullivad kollimatsiooni- ja nulliaseme vea, lisavad üsaldusväärsust ja kontrollitavust. Veatul mõõtmisel näitab horisontaalsuuna lugemite vahe poolvõtetest kahekordset kollimatsiooniviga. 2. Miks on vaja teha tahhümeetris läbi orienteerimisprogramm? Orienteerimine on vajalik lähtediriktsioonnurga saamiseks ja direktsioonnurga saamiseks järgmisele punktile. Seega vajame alustamiseks kahte kindelpunkti. 3. Mis on kõrguse mõõtmise lubatav viga käigus? 5cm 4. Mis on situatsioonipunkti lubatav viga käigu suhtes? 5cm 5. Mis on mõõdistusvõrgu punkt? Plaanilis-kõrgusliku sidumise käigus moodustatud kohtkindla märgiga kindlustatud punkt. 6. Mis põhimõttel peaks tasandama koordinaatide juurdekasve, miks? Et, teada õiged koordinaadid. Juurdekasvud tasandati vastavalt joone pikkusele. Ühest küljest peaks tasandama juurdekasvud võrdselt, kuna tahümeetri kauguse mõ...
Lõigu pikkus autocadist: 20 Lõigu pikkus: 40 Kõrgem madalam Kõrgemast lahuta: 189 187.5 1.5 Vastused alates madalamast punktist 187 -0.5 187 -6.667 187.5 0 187.5 0.000 188 0.5 188 6.667 188.5 1 188.5 13.333 189 1.5 189 20.000 189.5 2 189.5 26.667 190 2.5 190 33.333 190.5 3 190.5 40.000 191 3.5 191 46.667 ...
süsteem, mis loodi Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. GPS seadmed kasutavad asukoha määramiseks vähemalt 24 satelliiti, mis tiirlevad ümber Maa 20 200 km kõrgusel. Satelliidid tiirlevad orbiitidel, mille keskpunkt asub maakera keskmes. Asukoha määramise täpsus on mõni meeter. Tööpõhimõte GPS vastuvõtja arvutab ära oma kauguse kolmest satelliidist. Arvutab oma asukoha tasandil (4 satelliidi olemasolul ka kõrguse) Geodeesias kasutatakse mõõtmistel kahte vastuvõtjat: üks paigutatakse teadaolevate koordinaatidega punktile (referentsjaam) ning teine mõõdetavale punktile või järjestikustele punktidele (rover). Vastuvõtja kella täpsustatakse satelliidilt tuleva signaali järgi. Kuidas kuvatakse asukoht? Asukoht kuvatakse tulemina: Greenwichi aeg, asukoha koordinaadid (objekti pikkus- ja laiuskraad), liikumise täpne kiirus, kõrgus nullnivoost
Eesti ametlik kaardi projektsioon on Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-EST). situatsiooniplaanid- kujutatakse maastikuobjekte e kontuure. topograafilised plaanid- lisaks maastikuobjektidele on kujutatud ka reljeef (maapinna kõrgusinfo). H-geoidikõrgus (eesti ametlik) h-ellipsoidikõrgus Kordinaatide süsteemid 1. geodeetilised kordinaadid meridiaanid ja paralleled Laius B ja pikkus L 2. ristkordinaadid • telgmeridiaan • ekvaatori joon geodeesias suureneb X kordinaat põhjapoole ja Y kordinaat suureneb ida poole!!! eestis on lähtemeridiaaniks 24 kraadi 18 minutit. 3. polaarkoordinaadid • horisontaalnurk • join horisontaalprojektsioon 4. kõrgus-süsteemid • Absoluutkõrgus- geoid • ellipsoidkõrgus • suvaline e suhteline (näiteks võtad äärekivi punktiks mille järgi mõõdad) Kaardiprojektsioon see on maaellipsoidi (maapinna) tasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis.
kasutusel rahvusvaheline ellipsoid GRS-80. Ellipsoidi ja geoidi pind ei erine kusagil üle 100 meetri ja suuremas osas ületab harva 20 meetrit. Eestis on geoidi pind kõrgemal rahvusvahelise ellipsoidi GRS-80 pinnast keskmiselt 19 meetrit. KOORDINAATIDE SÜSTEEMID * Koordinaatide abil määratakse punkti asukoht tasapinnal või ruumis. Tasapinnal on koordinaate kaks - x ja y, ruumis kolm - x, y, z, kus z on punkti kõrgus, mida tähistatakse geodeesias ka H (h). * Koordinaate võib klassifitseerida mitmeti: – Geograafilised koordinaadid – Geotsentrilised koordinaadid – Ristkoordinaadid Geograafilised koordinaadid * Maakera põhja- ja lõunapoolust ühendav joon on maakera pöörlemistelg, sellega risti olev suuring on ekvaator, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. * Pooluseid ja maakera mingit punkti läbiv suurring on selle punkti meridiaan. Meridiaani suhtes määratakse antud punkti ilmakaared.
põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni, tähis A - väärtus 00 ... 3600. Asimuut ei ole väga pika sirge erinevates punktides ühesuguse väärtusega - see on tingitud meridiaanide koonduvusest. Rumb teravnurgaks taandatud asimuut, mõõdetakse meridiaan lähimast suunast (põhja või lõuna suunast) kuni antud jooneni, tähis R väärtus 0 0 ... 900 nt RNO 570 (indeks näitab ingliskeelsete tähiste abil veerandit). Geodeesias kasutatakse orienteerimiseks direktsiooninurka ja see nurk mõõdetakse x-telje positiivsest suunast päripäeva kuni antud jooneni ( 00 ...3600) Analoogiliselt asimuudile kasutatakse ka direktsiooninurkadega koos rumbe, ainuke vahe on, et asimuudi puhul märgitakse rumbe ilmakaarte järgi, aga direkstsiooninurkade puhul veerandite järgi. Direktsiooninurkade määramiseks maastikul kasutatakse plaanilise geodeetilise põhivõrgu punkte, eriti tihendusvõrgu punkte
kaugusmõõturist, arvutist ja salvestist. Veel kuuluvad mõõdistamiskomplekti prisma koos prisma sauaga, statiiv, treeger (koos adapteriga), aku, termomeeter, baromeeter jm. Elektrontahhümeeteriga saab mõõta prismaga ühenduse korral kauguse, fikseerida elektroonilise horisontaal- ja vertikaalringilugemid. 7. GPS, Glonass, Galileo GPS - Kolme sateliidi olemasolul arvutab vastuvõtja oma asukoha. Nelja satelliidi olemasolul ja sobival paiknemisel saab määrata ka kõrguse merepinnast. Geodeesias kasutatakse mõõtmisel kahte vastuvõtjat (referentsjaam ja rover). Üle 30 km kaugusel asuvas baasjaamast pole võimalik mõõdistamisi sooritada. Glonass - Töötati välja NSV Liidus. Alternatiiviks ja täienduseks USA GPS ning planeeritavale Galileole. Sateliitide ülessaatmist alustati 1982. aastal. 2009. aasta lõpuks oli töökorras 23 sateliiti. Galileo - Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri loodav sateliitnavigatsiooni süsteem. Peaks hakkama tööle 2012
Seda näidatakse kaardi ja tegelike pikkuste suhte jagatisena. Näiteks 1 : 10 000 või 1/10 000 (See tähendab et ühele ühikule kaardil vastab 10 000 sama ühikut maapinnal). Selgitav mõõtkava arvmõõtkava tekstiline väljendus. Näiteks 1 cm-le kaardil vastab 100 m looduses. Joonmõõtkava võrdseteks lõikudeks jaotatud sirgjoon ja selle koostamise aluseks on arvmõõtkava. 11. Nimeta geodeesias kasutatavaid koordinaatsüsteeme ja kirjelda neid lühidalt. Geograafilised koordinaadid: 1) Geodeetiline pikkus kaugus kokkuleppelisest nullmeridiaanist (mõõdetakse 0 - 180°) 2) Geograafiline laius on kaugus ekvaatorist põhja või lõuna suunas (mõõdetakse 0 - 180°) Astronoomilised koordinaadid Määratakse astronoomiliste vaatlustega loodjoone suhtes geoidi pinnal ( laius; pikkus)
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Kristi Ruul INFOTEHNOLOOGIA GEODEESIAS COMPUTER TECHNOLOGY IN GEODESY Laboratoorne töö Geodeesia, maakorraldus ja kinnisvara planeerimise õppekava Juhendaja: Lektor: Kristina Türk Tartu 2017 PRAKTIKUM NR 1: NURKADE TEISENDAMINE KUUEKÜMNEDSÜSTEEMI JA VASTUPIDI EXCELIS Kasutatud töövahendid: Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Morzilla Firefox, Microsoft Word, Paint ja Excel. Töö teostamisel on kasutatud
±15° piires). Rumb Geodeetiliste arvutuste juures on otstarbekas kasutada asimuudi asemel rumbi. Rumb on põhja- lõuna suuna ja antud suuna vaheline lähim teravnurk, mida mõõdetakse ida või lääne suunas 0°- 90°kraadi. Rumbid tähistatakse veerandinumbritega ja nimetustega, mis tuletatakse ilmakaarte esitähtedest. Direktsiooninurk Et nii astronoomiline kui ka magnetiline asimuut ei ole erinevatel põhjustel ühe ja sama sirgjoone eri punktides konstantsed, siis eelistatakse geodeesias joonte orienteerimiseks kasutada direktsiooninurka ehk orienteerimist ristkoordinaatide võrgu X-telje suhtes. Direktsiooninurk on nurk ristkoordinaatide võrgu X-telje ja joone suuna vahel. Seda mõõdetakse päripäeva 0°-360°. Kaardi orienteerimine maastikul Maastikul orienteerumine seisneb kaardi orienteerimises ilmakaarte järgi, orientiiride tunnetamises, seisupunkti määramises ja kaardil kujutatud situatsiooni võrdlemises maastikuga. Kaardi
lõikuvad ainult ühes punktis. Tasapinnalised ristkoordinaadid x ja y on kasutusel ainult tasandil, mida maakera ei ole. Maakera tasapinnale teisendamiseks kasutatakse projektsioone ning tasapinnal võetakse kasutusele ka ristkoordinaadid. Ristkoordinaate mõõdetakse meetrites. X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või lõuna suunas, y on kaugus koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas. Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui märgiga. Geodeesias (kartograafias) kasutatavad ristkoordinaatteljed on vastupidised matemaatikas kasutatavatele. Geodeesias suundub x-telg põhja ja y-telg itta. Seega on x-telg alati üldistatult põhjasuunaks (meridiaani suunaks) ning y-telg on selle suunaga risti. Polaarkoordinaadid Polaarkoordinaadid esitatakse nurgaga koordinaattelje suhtes ja kaugusega telje alguspunktist. Nurki mõõdetakse kraadides (goonides), kaugusi meetrites.
salvestamine, väljastamine, edastamine ja levitamine. Nende hulka kuuluvad laserite rakendused metroloogias ning kontrolli- ja tüürimisseadmeis (seal hulgas ülitäpsetel joonmõõtmistel, näiteks lasergüroskoopias), sirgete ja tasandite või muude pindade fikseerimisel (näiteks ehituses, mäenduses ja navigatsioonis). Kasutatakse ka teadus- ja tarbeuuringuis (füüsikas, keemias, bioloogias, meditsiinis, geofüüsikas, seal hulgas meteoroloogias, geodeesias ja seismoloogias, planeetide astromeetrias), tootmisprotsesside automaatohjes, defektoskoopias, keskkonnakaitses, kriminalistikas, museoloogias (eriti kasutatakse laserspektroskoopia, -interferomeetria, -lokatsiooni ja -spektrokronograafia meetodeid ning uurimisobjektide ruumilist, ajalist ja spektraalset valikumõjutust laseriga), optilises lasersides (seal hulgas telefonsides) ning laserteabelevis (ringhäälingus, televisioonis),
Esimeses maailmasõjas kasutati aerofotograafiat juba päris palju õhuluures. Teises Maailmasõjas oli aerofotodel juba määrav tähtsus näiteks pommirünnakute kavandamisel. Sel eesmärgil pildistasid USA luurelennukid praktiliselt kogu Lääne- Euroopa sõja lõpus mitmel korral. Samal ajal võeti kasutusele radar esmalt vastase lennukite avastamiseks. Kahe maailmasõja vahel tehti esimesed sammud aerofotograafia rahuotstarbelisel rakendamisel geodeesias ja kartograafias. Prantsusmaal käivitati ülisalajane sõjaline projekt pildi edastamiseks lennukilt reaalajas televisiooni põhimõttel, kuid uuringud katkesid Teise Maailmasõja puhkemisega ja unustati aastakümneteks. Kaugseire omandas tänapäevase tähtsuse seitsmekümnendatel aastatel, kui aparatuur paigutati maalähedasel orbiidil tiirlevale tehiskaaslasele, pilti hakati edastama raadiosignaaliga ning töötlema järjest enam arvuti abil. Pioneeriks oli USA-s
pdhjcsuunas pituipiievakuni antudjooneni. Asimuuti v6ib miiiiratamagnetilisest(Am (busool-+maastik))v6i geograalilisest(Ag) meridiaanistliihtudes. B!!ob R-+tervanurgakstaandatudasimuut,0',,.90'. M66detakseme diaani ldhimastsuunast (pdhjav6i l6una suunast)kuni antud iooneni. Direktsiooninurk Asimuut ei ole vegapika sirgeeri punktidesiihesugusevii?irtusege, seeon tingitud meridiaanidekoondumisest.Geodeesias kasutatakseorienteerimiseksdireLlsiooninwkaia see nurk m66detaksex-telje positiivsestsuunastp:iripaevakuni antudjooneni. Tiihiss, viiiktus0'...360'. o: r,-L-tg- oor^- r,.u5-.a--.c[ Sq ll':ect qrd. ..,".a^di.! A- X N:) NT X &{,*
2) Teabe hankimine ja töötlemine, teabe salvestamine, väljastamine, edastamine ja levitamine. Nende hulka kuuluvad laserite rakendused metroloogias ning kontrolli- ja tüürimisseadmeis (seal hulgas ülitäpsetel joonmõõtmistel, näiteks lasergüroskoopias), sirgete ja tasandite või muude pindade fikseerimisel (näiteks ehituses, mäenduses ja navigatsioonis), teadus- ja tarbeuuringuis (füüsikas, keemias, bioloogias, meditsiinis, geofüüsikas, seal hulgas meteoroloogias, geodeesias ja seismoloogias, planeetide astromeetrias), tootmisprotsesside automaatohjes, defektoskoopias, keskkonnakaitses, kriminalistikas, museoloogias (eriti kasutatakse laserspektroskoopia, -interferomeetria, -lokatsiooni ja -spektrokronograafia meetodeid ning uurimisobjektide ruumilist, ajalist ja spektraalset valikumõjutust laseriga), optilises lasersides (seal hulgas telefonsides) ning laserteabelevis (ringhäälingus, televisioonis), optoelektroonikas ning arvutitehnikas (seal hulgas
Digiajastu raudsest haardest pole pääsenud ka geodeetilised instrumendid. Mõõtmistäpsused on viidud maksimaalseks ning inimvigade võimalused minimaalseks. Mõõdistamine toimub lihtsa ning kiire nupulevajutusega, digitaalsed lugemid välistavad vead ja kordusmõõtmised ning andmehaldustööd on nii riist- kui ka tarkvaraliste lahendustega tehtud väga lihtsaks. Võimalik on mõõdistada nii täielikus pimeduses, kui ka lume- ja vihmasajus. Kuigi kõik süsteemid geodeesias on viidud justkui ideaali lähedale ning arenemisruumi vähe, teavad siiski kõik geodeedid – see ei ole veel kõik! 8 Lisad Joonis 1 Joonis 2 Joonis 3 Joonis 4 Joonis 5 Joonis 6 9 Bibliograafia [1] R. Ranne, Nivelleerimine, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2001. [2] E. I. H. J. J
Tuleb öelda, et FIG lähedal. Viimase komponendi osakaalu nn puhaste ja IAG ei ole omavahel konkurendid. Nad pigem teaduste kõrval ei maksa sugugi alahinnata. On just täiendavad teineteist. Varem või hiljem jõuavad ju IAG-s arvutustehnika ning kosmosetehnoloogia jätkuv areng väljatöötatud teoreetilised alused ka FIG-i nö "praktikute" võimaldanud uut taset ka geodeesias. igapäevasesse töösse. Haruldased pole ka juhud, kus Sarnaselt eelnimetatud tegevusvaldkondade mõni geodeet on silmapaistvalt aktiivne ja edukas omavahelisele suhtlemisele toimub geodeesia ja teiste mõlemas organisatsioonis. geoteaduste vaheline koostöö. Geodeetidelt saadav IAG omakorda kuulub ühte suuremasse
7 Teabe hankimine ja töötlemine, teabe salvestamine, väljastamine, edastamine ja levitamine Siia kuuluvad laserite rakendused metroloogias ning kontrolli- ja tüürimisseadmeis, sirgete ja tasandite või muude pindade fikseerimisel (näiteks ehituses, mäenduses ja navigatsioonis), teadus- ja tarbeuuringuis (füüsikas, keemias, bioloogias, meditsiinis, geofüüsikas, seal hulgas meteoroloogias, geodeesias ja seismoloogias, planeetide astromeetrias), tootmisprotsesside automaatohjes, defektoskoopias, keskkonnakaitses, kriminalistikas, museoloogias (eriti kasutatakse laserspektroskoopia, -interferomeetria, - lokatsiooni ja -spektrokronograafia meetodeid ning uurimisobjektide ruumilist, ajalist ja spektraalset valikumõjutust laseriga), optilises lasersides (seal hulgas telefonsides) ning laserteabelevis (ringhäälingus, televisioonis), optoelektroonikas ning arvutitehnikas (seal
Nende pohimotteks on määrata piisavalt ulatuslikud meridiaani- voi paralleelikaared ning nende pikkuse ja koverusraadiuse muutumine vastavalt astronoomiliste vaatluste teel leitud koordinaatidele Gravitatsiooniliste meetodite aluseks on geofüüsikalised arvutused ja Maa raskusvälja moodistamine nii gravimeetriliselt kui ka muude vahenditega. Kosmiline meetod kasutatakse kas tehiskaaslasi voi nüüdisaegseid teadmisi astronoomiast ja taevakehade füüsikast Triangulatsioonimeetod- geodeesias plaanilise geodeetilise alusvorgu punktide koordinaatide määramise meetod, mis seisneb selles, et maastikul kujutatakse üksteisega külgnevate kolmnurkade süsteemi ning moodetakse koikide nende kolmnurkade nurgad ja süsteemi baasjoone pikkus[ Milankovici tsüklid- kolm tsüklilist tegurit, mis mojutavad Maa kliimat ja jääaegade tekkimist. Milankovii oletuse kohaselt tuleneb jääaegade ja jäävaheaegade perioodiline vaheldumine Maa orbiidi elliptilisuse, pretsessiooni ja telje
Kaasajal määratakse välise orienteerimise elemendid GPS-i ja teiste meetodite abil sidudes aerofoto geodeetilise alusvõrguga. Kuid ikkagi jääb määramine pealju ebatäpsemaks kui sisemise orienteerimise puhul. Sellega ei saa me taastada projekteeritavate kiirte kimpusid kõrge täpsusega. Praktikas orienteeritakse aerofotod mitte välise orienteerimise elementide järgi, vaid tugipunktide e orientiirpunktide abil. 22. koordinaatide süsteemid geodeesias ja fotogramm-meetrias (Fotogramm-meetria ja geodeesia loengu materjalid ja fotogramm-meetria õpik) 23. MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKID. KLASSIFITSEERIMINE EHITUSE JÄRGI: tuulelohe, õhupall, õhulaev, kopter, deltaplaan, lennuk LENNU ULATUSE JA KESTVUSE JÄRGI: o Väikese vastupidavusega õhusõidukid õhus püsida alla 5 tunni, tegevusraadius alla 100 km. o Keskmise vastupidavusega õhusõidukid õhus püsida 5-24 tundi ja lennu ulatus
Vaatlusteks on vaja väga pikki ajavahemikke Me vaatleme liikumisi Maalt, mis ise liigub. Ja üsna keeruliselt samaaegselt pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese. Kõik taevakehad paistavad ühtmoodi kaugetena, seepärast saame mõõta ainult nurki. Suurte kauguste tõttu jõuab informatsioon meieni suure hilinemisega Tähtede omavaheline liikumine ASTRONOOMIA TÄHTSUS Astronoomia on fundamentaalne loodusteadus. Ta on vajalik: aja mõõtmisel, geograafias, geodeesias, merenduses, lennunduses, kosmonautikas. Maa on kerakujuline! Kui suur maa on? Eratosthenes 240. a. enne Kristust Millise tulemuse ta sai? Inimkonna esimeseks suureks kosmoloogiliseks avastuseks oli Maa kerakujulisuse tunnetamine. Seda, et merepind on kumer, pidid meresõitjad tahes-tahtmata märkama. Millal ja kus tehti esimest korda selle fakti üldistus kogu maailmale, pole teada. Ilmselt Vana-Kreekas, sest just sealt, 240. a
Nii koonduvad loodjoonte suunad (loodjoon on maapinnaga risti olev joon) ebaühtlaselt, mitte ei suundu maakera keskpunkti, mistõttu geodeetiliste arvutuste puhul asendatakse geoid selle matemaatilise mudeli ellipsoidiga. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Millised on koordinaatide süsteemid ruumis ja tasandil? Tasapinnal on koordinaate kaks - x ja y, ruumis kolm - x, y, z, kus z on punkti kõrgus, mida tähistatakse geodeesias ka H (h). Kuidas saadakse punkti geograafilised koordinaadid? Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius. Geograafilised koordinaadid ei ole absoluutsed, sest ühel punktil võib olla mitu geograafilist koordinaati. See tuleneb sellest, et maakera mõõtmeid pole võimalik täpselt välja arvutada. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Mis on meridiaan; paralleel?
määrata joonte pikkusi ja kui täpselt saab neid sinna kanda. 10.Mõõtmise mõiste ja jagunemine. Kasutatavad mõõtühikud Mõõtmine on menetluste kogu, mille tulemusena saadakse mõõdetava suuruse väärtus. Mõõtmisel selgitatakse välja, mitu korda mahub mõõtühik ehk etalon mõõdetavasse suurusesse. Mõõtmised jagunevad kahte liiki: · Otsesed mõõtmised väärtus vahetu mõõtmise tulemusel · Kaudsed mõõtmised väärtus arvutuslikult Geodeesias kasutatavad mõõtühikud : · Nurgamõõduühik (Kraad 1/360 täispöördest, Goon 1/400 täispöördest 90o = 100.000 g). · Joonemõõduühikuks on meeter. 11. Mõõtmistulemuste vead: sulgemisviga, jäme viga, süstemaatiline viga, juhuslik viga. Sulgemisviga - mõõdistamiskäigu sulgemisel mõõtmisandmetest arvutatud suuruse (nurk, kõrguskasv või koordinaatide juurdekasv) erinevus võrreldes lähtepunktide andmetest arvutatud suurusega. Jäme viga tekib hooletuse ja
Näiteks 1: 10 000 kaardil on mõõtkava täpsuseks 1m. 12.Mõõtmise mõiste ja jagunemine. Kasutatavad mõõtühikud. Mõõtmine on menetluste kogu, mille tulemusena saadakse mõõdetava suuruse väärtus. Mõõtmisel selgitatakse välja, mitu korda mahub mõõtühik ehk etalon mõõdetavase suurusesse. Mõõtmised jagunevad kahte liiki: 1) Otsesed mõõtmised väärtus vahetu mõõtmise tulemusel 2) Kaudsed mõõtmised väärtus arvutuslikult Geodeesias kasutatavad mõõtühikud : Nurgamõõduühik (Kraad 1/360 täispöördest, Goon 1/400 täispöördest 90o = 100.000 g). Joonemõõduühikuks on meeter. 13.Mõõtmistulemuste vead: sulgemisviga, jäme viga, süstemaatiline viga, juhuslik viga, tõeline viga, keskmine ruutviga, suhteline viga. Tuua näiteid. Sulgemisviga- mõõdistamiskäigu sulgemisel mõõtmisandmetest arvutatud suuruse (nurk, kõrguskasv või koordinaatide juurdekasv) erinevus
12. Mõõtmise mõiste ja jagunemine. Kasutatavad mõõtühikud. Mõõtmine on menetluste kogu, mille tulemusena saadakse mõõdetava suuruse väärtus. Mõõtmisel selgitatakse välja, mitu korda mahub mõõtühik ehk etalon mõõdetavasse suurusesse. Mõõtmised jagunevad kahte liiki: · Otsesed mõõtmised väärtus vahetu mõõtmise tulemusel · Kaudsed mõõtmised väärtus arvutuslikult Geodeesias kasutatavad mõõtühikud : · Nurgamõõduühik (Kraad 1/360 täispöördest, Goon 1/400 täispöördest 90o = 100.000 g). · Joonemõõduühikuks on meeter. 13. Mõõtmistulemuste vead: sulgemisviga, jäme viga, süstema atiline viga, juhuslik viga, tõeline viga, keskmine ruutviga, suhte line viga. Tuua näiteid. Sulgemisviga - mõõdistamiskäigu sulgemisel mõõtmisandmetest arvutatud suuruse (nurk, kõrguskasv
Tasapinnalised ristkoordinaadid x ja y on kasutusel ainult tasandil, mida maakera ei ole. Maakera tasapinnale teisendamiseks kasutatakse projektsioone ning tasapinnal võetakse kasutusele ka ristkoordinaadid. Ristkoordinaate mõõdetakse meetrites. X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või lõuna suunas, y on kaugus koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas. Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui märgiga. Geodeesias (kartograafias) kasutatavad ristkoordinaatteljed on vastupidised matemaatikas kasutatavatele. Geodeesias suundub x-telg põhja ja y-telg itta. Seega on x-telg alati üldistatult põhjasuunaks (meridiaani suunaks) ning y-telg on selle suunaga risti. 6. Polaarkoordinaadid ja nende kasutamine maastikuobjektide asukohtade kirjeldamisel. Polaarkoordinaadid on kahemõõtmeline koordinaatide süsteem, kus iga punkt tasandil on üheselt määratud kaugusega
Näiteks 1:1000 mõõtkava täpsuseks on 0,1 m; 1:10000 mõõtkava täpsuseks on 1,0 m. 10.Mõõtmise mõiste ja jagunemine. Kasutatavad mõõtühikud Mõõtmine on menetluste kogu, mille tulemusena saadakse mõõdetava suuruse väärtus. Mõõtmisel selgitatakse välja, mitu korda mahub mõõtühik ehk etalon mõõdetavasse suurusesse. Mõõtmised jagunevad kahte liiki: · Otsesed mõõtmised väärtus vahetu mõõtmise tulemusel · Kaudsed mõõtmised väärtus arvutuslikult Geodeesias kasutatavad mõõtühikud : · Nurgamõõduühik (Kraad 1/360 täispöördest, Goon 1/400 täispöördest 90°= 100.000 g) · Joonemõõduühikuks on meeter. 11. Mõõtmistulemuste vead: sulgemisviga, jäme viga, süstemaatiline viga, juhuslik viga, tõeline viga. Sulgemisviga - mõõdistamiskäigu sulgemisel mõõtmisandmetest arvutatud suuruse (nurk, kõrguskasv või koordinaatide juurdekasv) erinevus võrreldes lähtepunktide andmetest arvutatud suurusega.
2) Teabe hankimine ja töötlemine, teabe salvestamine, väljastamine, edastamine ja levitamine. Nende hulka kuuluvad laserite rakendused metroloogias ning kontrolli- ja tüürimisseadmeis (seal hulgas ülitäpsetel joonmõõtmistel, näiteks lasergüroskoopias), sirgete ja tasandite või muude pindade fikseerimisel (näiteks ehituses, mäenduses ja navigatsioonis), teadus- ja tarbeuuringuis (füüsikas, keemias, bioloogias, meditsiinis, geofüüsikas, seal hulgas meteoroloogias, geodeesias ja seismoloogias, planeetide astromeetrias), tootmisprotsesside automaatohjes, defektoskoopias, keskkonnakaitses, kriminalistikas, museoloogias (eriti kasutatakse laserspektroskoopia, -interferomeetria, -lokatsiooni ja -spektrokronograafia meetodeid ning uurimisobjektide ruumilist, ajalist ja spektraalset valikumõjutust laseriga), optilises lasersides (seal hulgas telefonsides) ning laserteabelevis (ringhäälingus,
väiksemad moonutused esinevad telgmeridiaani läheduses ja suurenevad selllest eemaldudes. Lamberti konformne (õigenurkne) kooniline kaardiprojektsioon Mercatori põiksilindrilise projektsiooni järel ongi enamlevinud kooniline projektsioon, mida kasutatakse topograafiliste kaartide valmistamiseks. Sobib eelkõige idaläänesuunalise konfiguratsiooniga alade jaoks, nagu seda on ka Eesti. 9. Eesti baaskaardi TM (Transversal Mercator) projektsioon Geodeesias on x-teljeks telgmeridiaan ja y-teljeks ekvaatori kujutis projektsioonitasandil. Kuna maakera on ellipsoidi kujuline, siis teda kaardil moondevabalt on võimatu kujutada. Selleks, et ikkagi kaarte valmistada, kasutatakse erinevaid maakera tasandile projekteerimise meetodeid. Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1994-96 Eesti- Rootsi ühisprojekti raames. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50 cm ehk 25x25 km maapinnal
2) Teabe hankimine ja töötlemine, teabe salvestamine, väljastamine, edastamine ja levitamine. Nende hulka kuuluvad laserite rakendused metroloogias ning kontrolli- ja tüürimisseadmeis (seal hulgas ülitäpsetel joonmõõtmistel, näiteks lasergüroskoopias), sirgete ja tasandite või muude pindade fikseerimisel (näiteks ehituses, mäenduses ja navigatsioonis), teadus- ja tarbeuuringuis (füüsikas, keemias, bioloogias, meditsiinis, geofüüsikas, seal hulgas meteoroloogias, geodeesias ja seismoloogias, planeetide astromeetrias), tootmisprotsesside automaatohjes, defektoskoopias, keskkonnakaitses, kriminalistikas, museoloogias (eriti kasutatakse laserspektroskoopia, -interferomeetria, -lokatsiooni ja -spektrokronograafia meetodeid ning uurimisobjektide ruumilist, ajalist ja spektraalset valikumõjutust laseriga), optilises lasersides (seal hulgas telefonsides) ning laserteabelevis (ringhäälingus, televisioonis), optoelektroonikas ning arvutitehnikas
annaabi.ee 
