docstxt/126416450323790.txt
http://www.abiks.pri.ee TUUMAREAKTOR Reaktsiooni kiirust reguleeritakse reguleerimisvarrastega, mis neelavad neutroneid, nt kaadium või boor. Reaktoris on torustik, milles tsirkuleeritav vesi (või Na) kannab tekkiva soojuse reaktorist välja. Et neutronid ei väljuks reaktorist on see kaitsdud raudbetooniga. Välja juhitud veeuar või vedel Na soojendab omakorda aurugeneraatoris teise süsteemi vett, mis aurustub > paneb käima turbiini, mis paneb omakorda käima generaatori. Kütuseks on kasutatav ka looduslik, rikastamata uraan, kui parandada temas neutronite neelamist 235U poolt. Selleks tuleb vähendada neutronite kasutut neeldumist 238Us. Kui aga neutroneid kiiresti aeglustada, siis nende kasutu neeldumine väheneb. Aeglustajaks sobib grafiit ja deuteerium TUUMAPOMM Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas, mis mõlemad on parajasti nii väikese...
Farmland biodiversity: is habitat heterogeneity the key? Trends in Ecology & Evolution 18:182-188 3. Brussaard, L., de Ruiter, P. C., Brown, G. G. (2007). Soil biodiversity for agricultural sustainability. – Agriculture, Ecosystems & Environment. Vol 121, No. 3, pp. 233–244. 4. David W. Crowder Randa Jabbour. Biological Control. Relationships between biodiversity and biological control in agroecosystems: Current status and future challenges 75 köide, august 2014, lk 8-17. 5. Geiger, F. Bengtsson, J. Berendse, F., Weisser, W.W., Emmerson, M., Morales, M.B., jt. 2010. Persistent negative effects of pesticides on biodiversity and biological control potential on European farmland. Basic and Applied Ecology 11: 97-105. 6. Gurr, G. M., Wratten, S. D., Luna, J. M. (2003). Multi-function agricultural biodiversity: pest management and ohter benefits. – Basic and Applied Ecology. Vol. 4, No. 2, pp. 107–116. 12 7
Mari Nõlvak Türi Ühisgümnaasium 12R klass Füüsika vahearvestus. Aatomi-ja tuumafüüsika. Variant A: 1.Kirjeldage aatomi ehitust kasutades planetaarset aatomimudelit- Hilisemad uuringud lükkasid ümber selle mudeli kehtivuse ja 1911. aastal esitas teine inglise teadlane Ernest Rutherford oma aatomimudeli, mis põhineb aatomi ja päikesesüsteemi analoogial. Seetõttu nimetatakse seda planetaarseks aatomimudeliks. Päikesesüsteemi keskmeks on päike - aatomi keskmeks on aatomituum. Aatomituuma ümber, tuumast suurel kaugusel, liiguvad elektronid, päikese ümber tiirlevad planeedid. Planeedid tiirlevad ümber päikese mööda oma orbiite, mis on nagu kihid ümber päikese; samut...
Kiirguskaitse KIIRGUSKAITSE EESKIRJAD öötajate ja elanikkonnakaitseks ning juurdepääsu tõkestamiseks ntrollitavatele aladele kehtivad spetsiaalsed eeskirjad. vakodanikel ei ole sellistele aladele sissepääsu, id nad võivad siiski vabrikute või haiglate külastamisel radioaktiivse allika hedusse sattudes kiiritust saada. Ka siin ei tohi ületada doosi piirmäärasid mis on 1 mSv aastas, seega allpool kiirgustöötajatele ettenähtud doosi piirmäära). eed ioniseeriva kiirguse doosid, mida patsient saab ravimisel haiglas, allu sellisele kontrollile, kuna kiirgus on patsiendi ravi osa. aitsemeetodid olenevad ka kiirgusallika liigist. Kiirgusallikas võib olla suletud anda välist kiirgust või lahtine ja sattuda organismi, hjustades sisemist kiiritust. NISEERIVA KIIRGUSE KINDLAKSTEGEM riva kiirguse olemasolu saame kindlaks teha kassetti asetatud fotofilmiga. Film on kaitstud valguse mõju eest ja peale ilmutamist enemine võrdeline saadu...
Osakeste detektorid Enelin Paas 12c · Osakeste detektor on hiiglaslik ehitus, mis koosneb kümnetest eri tüüpi detektoritest. Detektorid võimaldavad osakeste trajektoore näha, pildistada ja mõõta. Fotoplaat Fotoemulsioonmeetod oli põhiline 1970-tel aastatel; temaga on tehtud enamus suuri avastusi. Kambrit täidab kiirgustundlikke hõbedaühendeid (AgCl, AgJ jt.) sisaldavate plaatide pakk. Pärast eksperimendi lõppu ilmutatakse- kinnitatakse neid plaate nagu tavalisi fotosid; osakestest jäävad tumedad jäljed, mida saab mikroskoobi all vaadelda ja mõõta. Fotoplaadi optilised osad... Kolme fotoplaadi kokkupanek · http://www.youtube.com/watch?v=kgIJVkfNykg Udukamber · Udukamber (leiutas C. Wilson 1912.a., kõige "teenekam" registraator) kujutab endast veeauruga täidetud ruumi. Kui kambris rõhku väh...
Tuum- kerataoline, suure tihedusega objekt ahelreaktsioon- reakt. Mis põhjustab iseenda aatomi keskmes. jätkumist- raskete tuumade lõhustumisel. Paljunemistegur: ahelreaktsiooni mõjutav Tuuma diameeter: 10astmes-15 m prooton- elektrilaeng +e : elementaarlaeng, tema neutoronite paljunemine arv määr. Keemilise elemendi kriitiline mass: vähim tuumkütuse kogus, milles laenguarv- prootonite arv tuumas, perioodilisuse tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina süsteemis elemendi järjenumbriks ülekriitiline mass: kõik tuumarelvad plahvatavad neutron- laeng puudub, neutraalne osake, mis ülekriitilise massi saavutamisel. suurendab tuuma massi ...
26. detsembril 1898 teatas Marie Curie selle uue aine olemasolust. Mitu aastat lakkamatult töötades rafineerisid nad mitu tonni uraanipigimaaki, aina suurendades radioaktiivsete komponentide kontsentratsiooni, ning eraldasid lõpuks kaks uut keemilist elementi, algul kloriididena. Esimese nimetasid nad Marie sünnimaa Poola järgi polooniumiks ning teine nimetati intensiivse radioaktiivsuse pärast raadiumiks. 1898 avastas Marie Curie ka tooriumi radioaktiivsuse. Johannes (Hans) Wilhelm Geiger (September 30, 1882 September 24, 1945) was a German physicist. He is perhaps best known as the co-inventor of the Geiger counter and for the Geiger-Marsden experiment which discovered the atomic nucleus. Geiger was born at Neustadt-an-der-Haardt, Germany. He was one of five children born to the Indologist Wilhelm Ludwig Geiger, who was professor at the University of Erlangen. Nagaoka Hantaro (August 15, 1865 December 11, 1950) was a Japanese physicist and a pioneer of Japanese
Tavaliselt peetakse röntgenkiirguse avastajaks saksa füüsikut Wilhelm Röntgenit, sest ta oli üks esimesi, kes seda efekti põhjalikumalt uuris. Siiski oli seda enne Röntgenit täheldanud serbia leiutaja Nikola Tesla. Röntgen ise nimetas röntgenkiirgust x-kiirguseks, mis on tänapäevani kasutusel paljudes keeltes, sealhulgas saksa keeles, Röntgeni emakeeles. Crookesi toru on klaastoru, kus katoodi ja anoodi vahele rakendatakse kõrge pinge, et siis jälgida gaaslahendust. Tugevas väljas kiirendatakse elektrone suure energiani ja kui need tabavad anoodi või seadme korpust, tekkib kõrvalefektina röntgenkiirgus. Röntgenkiirgusega kaasnevaid efekte märkasid juba tookordsed teadlased. Näiteks märkasid mitmed teadlased sõltumatult, et läheduses olnud fotoplaatidele tekkisid varjud. Radiomeetria on füüsikas elektromagnetkiirguse energia ja selle jaotuse mõõtmine; geoloogias maakoore loodusliku r...
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Elementaarosakesete füüsika Vastastikmõjud e. interaktsioonid on jõud, mis osakeste vahel valitsevad. Jagunevad gravitatsioonijõuks (kõige nõrgem, toimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile, on nii nõrk, et üksikute osade juures pole tema toimet võimalik mõõta, mõjub kuitahes kaugele ning alati tõmbavalt), elektromagnetiliseks jõuks (omane kõigile elektriliselt laetud osakestele), tugevaks vastastikmõjuks (hoiab koos kvrake, väga lühikese mõjuraadiusega) ning nõrgaks vastastikmõjuks (lühikese mõjuraadiusega, ei toimi footonis, tingib raskemate osakeste lagunemise kergemateks). Mateeriaosakesed on fundamentaalosakeste põhiosa, jagunevad leptoniteks (saavad esineda ka vabade osakestena; elektronneutriino ve, elektron e-, müü-neutriino v, müüon , tau-neu...
Aatomimudelid Planetaarne aatomimudel Aatomi keskel paikneb positiivse laenguga aatomi tuum kuhu on koondunud praktiliselt kogu aatomi mass. Aatomi tuuma ümber tiirlevad negatiivse laenguga elektronid. Summaarne aatomi elektrilaeng on 0 ehk neutraalne. Negatiivses ioonis on negatiivsed osakesi ehk elektrone rohkem. Positiivne loovutab – elektrone vähem Aatomiehitus Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest Aatomituum Aatomituum koosneb lähestikku asetsevatest nukleoididest – positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Prootonite arv tuumas (laenguarv ehk aatomnumber Z) määrab, millise keemilise elemendi aatomiga on tegemist. Et prootonite arv tuumas võrdub ka elektronide arvuga elektronkattes (ioniseerimata aatom...
Kiirgus kaitse IONISEERIVA KIIRGUSE OHUD Vastavalt ICRP praegu kehtivale ametlikule hinnangule tõstab 1 Sv doos (vastab ligikaudu doosile, mille said Jaapani aatomipommi plahvatuses ellujäänud) vähisurma tõenäosuse 25%-lt (mis vastab loomulikule vähisagedusele) kuni 30%- ni. Siin on tegemist inimese stohhastilise või tõenäolise vähki suremise riski ja 1 Sv doosist saadava 5%-se lisariski summaga, arvutatuna keskmise elaniku kohta. Kui lühikese ajavahemiku jooksul saadakse oluliselt kõrgemaid <;loose, ilmnevad mõne päeva või nädala pärast nn deterministlikud mõjud. Doosi puhul alla 1 Sv seisneb põhimõju suurenenud vähiriskis. Haigus võib avalduda mõne aja pärast ja kulgeb siis nagu tavaline samatüübiline vähk. Inimtegevusega kaasneb alati mingi oht ja nii on ICRP püüdnud leida võimalikku vastuvõetavat riskitaset, millest lähtuvalt fikseerida kiirgusdoosi piirmäärad. Nende määrade eesmärgiks on saavutada kindelohutuse tase, seejuures kiir...
TALLINNA ÜLIKOOL Peeter Tamm Radioaktiivse kiirguse registreerimine REFERAAT Matemaatika-Loodusteaduskond Füüsika eriala Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 1. AJALUGU.......................................................................................................................................4 2. IONISEERIV KIIRGUS..................................................................................................................4 3. KIIRGUSE LIIGID.......................................................................................................................4-6 4. DOSIMEETRIA ALUSED...........................................................................................................6-7 5. KIIRGUSMÕÕTMISE MEETODI...
Aatom koosneb elektronkattest ja tuumast. Keskmine aatomi läbimõõt on 10 -10m=1Å. Keskmine tuuma läbimõõt on 10-15m=1f(ferm). Kogu aatomimass on koondunud tuuma 99,95%. laengust st tuumajõud mõjuvad ühe tugevalt kõigile nukleonidele. Tuumajõud on tunduvalt tugevamad kui elektrilaengute vahelised. Jõudude ulatus e raadius on väga väike. Kaugemal, kui 5 fermi tuumajõud kaovad. Lähemal kui pool fermi muutuvad tõmbejõud tõukejõuks. Tuumajõud ei olene osakese elektri laengust, st tuumajõud mõjuvad ühe tugevalt kõigile nukleonidele. Tuum koosneb positiivselt laetud prootonitest ja laenguta neutronitest. Tuuma koostisosi nim nukleonideks. Laengu arv Z näitab prootonite arvu tuuma samas ka prootonite arvu ja ka elektronide arvu, tuumalaengut. Massiarv näitab tuuma massi ja prootonite ja neutronite arvu A=Z+N. Radioaktiivsuseks nim tuuma võimet kiirata. -lagunemine tekib, kui tuum on väga suur ja tuumajõud ei jõua seda koos hoida. ...
muudab selle füüsikalisteks katseteks ideaalseks. Teda on võimalik koondada väga väiksesse kiirtekimpu (mul vend koondas laboris näiteks laserkiire 9 mikroni suuruseks - pane see kindlasti spikrisse sisse) Laserkiir hajub võrreldes tavalise valgusega väga vähe on võimalik tekitada väga võimsaid laserkiirguseid. Kasutamine: cd dekk, kauguste mõõtmine, lood, relvade sihikud, keevitus, meditsiin 6. Aine osakeste registreerimise ja vaatlemis meetodid: 1. Geiger Müller´i loendur ehk dosimeeter (teadupärast gaasi elektrijuhtivust mõjutab radioaktiivne kiirgus, ehk gaasi lennanud osakesed tekitavad el voolu) Sel juhul ei ole võimalik näha osakesi, vaid hinnata osakeste arvu 2. Wilsoni kamber - (kui osake lendab üleküllastunud auru sisse (relatiivne õhuniiskus 100%), siis tekib tema liikumisteele vedeliku piisakestest tee, mida saab pildistada) Me ei näe osakest, aga näeme tema liikumisteed 3
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Jaanus K. ja Ott K. RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE SEIRE JA VAJADUS EESTIS Referaat Õppegrupp: G-2 Juhendaja: Jaan Jõgi Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 AJALUGU.............................................................................................................................. 4 IONISEERIV KIIRGUS.......................................................................................................... 5 LIIGID.......................................................................................................................................
Ernest Rutherford Referaat Kris Härsing 12b Tallinna Lilleküla Gümnaasium Sisukord Referaat...................................................................................................................... 1 Sisukord..........................................................................................................................2 Elulugu........................................................................................................................... 3 Avastused....................................................................................................................... 6 Aatomi tuum...............................................................................................................6 Radioaktiivsus.............................................................................................................
Valga Gümnaasium Referaat füüsikas ELEMENTAAROSAKESTE FÜÜSIKA Koostaja: Chaty Uibopuu Valga 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................................3 2. Elementaarosakeste füüsika..........................................................................................4 3. Vastastikmõjud.............................................................................................................5 4. Mateeriaosakesed ja värvilaeng....................................................................................7 5. Antiosakesed ja vaheosakesed......................................................................................8 6. Kosmilised kiired ja kiirendid.......................................................................................9 7. Osakeste detek...
Eesti kliima Referaat aines „Üldine klimatoloogia” NSO7022 Üliõpilane: Alina Lerner Juhendaja: Triin Saue Tallinn, 2017 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Kliimavööde.................................................................................................................................4 2. Eesti geograafiline asukoht..........................................................................................................6 3. Eesti kliimat kujundavad tegurid.................................................................................................7 3.1. Kiirguslikud kliimategurid....................................................................................................7 3.2. Tsirkulatsioonilised kliimategurid..............
o Mõõdukas kuni 1mm minutis o Tugev jäätumine üle 1mm minutis Kindlaks tegemine: varras kokpiti juures(hot rod/black rod ice detector), spot lights- meeskonnaliikmetel võimalik tiibade härmatise võimalikkus Jäädetektorid: o Vibreeriv jäädetektor tekitatakse vibratsioon 40kHz o Rootor tüüpi jäädetektor: o Radioaktiivne jäätumisdetektor: strontsium, geiger loendur, mõõdab osakeste põrkeid kui hakkab tekkima jää kiht, siis tema osakeste vastupanu võime väheneb Tõrje o Freezing point depressant – FPD Metüül etanool Etanooli baasil jääsulatusvahendid peab tungima saba pinnani välja o Tiiva ja saba esiservad on kaetud augulise paneeliga, titaanist, augud tekitatud laseriga 0,1.0,2 mm, surutakse surve all välja,
Mõnel juhul võib tuum jääda ergastatud olekusse kauemaks, enne kui ta kiirgab - kvandi. Sel juhul õeldakse, et tuum on mestabiilseks olekus. Gammakiirgus on väga tugeva lägitungimisvõimega elektromagnetilise kiirguse liik, mis ei allu magnetväljale 8 O 16 8 O 16 + Enamik radioaktiivsuse avastamise ( detekteerimise ) seadmeid avastab ja mõõdab kiirgust selle tekitatud ionisatsiooni kaudu. Geiger - Mülleri loendi kujutab endast madalal rõhul broomilisandiga argoontoru, kus seinad toimivad katoodina ja toru keskel olev traat anoodina. Elektronloendur registreerib täidisgaasi ioniseerivaid impulsse. 4 RADIOKTIIVSE KIIRGUSE LAHUTAMINE MAGNETVÄLJAS RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE LÄBIMISVÕIME 5 TUUMA RADIOKTIIVNE ALFA- JA BEETALAGUNEMINE
1.Aatomi ehituse kvantitatiivse teooria loomisel, mis võimaldaks selgitada aatomite spektrite seaduspärasusi, avastati uued mikroosakeste liikumise seadused kvantmehaanika seadused. Thomsoni mudel oli esimene välja pakutud aatomimudel. Thomson oletas, et positiivne laeng täidab ühesuguse tihedusega kogu aatomi ruumala. Lihtsaim aatom, vesiniku aatom, kujutab endast positiivselt laetud kera raadiusega umb 10 astmel -8cm, mille sees asub elektron. Keerukamates aatomites asub positiivselt laetud kera sees mitu elektroni. Aatom sarnaneb keeskiga, milles rosinate rollis on elektronid. Rutherfordi katsed. Elektronide mass on aatomite massist tuhandeid kordi väiksem. Kuna aatom on tervikuna nautraalne, siis langeb järelikult aatomi massi põhiosa aatomi positiivsele laengule. Ta soovitas aatomi positiivse laengu uurimiseks aatomi sondeerimist alfaosekestega, need tekivad raadiumi ja mõnede teiste keemiliste elementide radioaktiivsel lagunem...
eesmärgi - pakkuda veega varustatust, küll aga ei ole see jätkusuutlik. Lisad Lisa 1. Vihmavee imbumine pinnasesse ja taimkatte roll selle efektiivsuses. Lisa 2. Jõekallaste filtratsioonil põhinev põhjavee taaste. Lisa 3. Veepuuduse all kannatavad riigid. Kasutatud kirjandus Biswas, A.K., Juha I. Uitto, J.I., 2002. Water for Urban Areas: Challenges and Perspectives. Engel, K., Jokiel, D., Kraljevic, A., Geiger, M ., Smith, K., 2011. Big cities, big water, big challenges: water in an urbanizing world. Fisher, M., 2008. Urban Trees enchance water filtration Hashemi, H., Berndtsson, R., Persson, M., 2014. Artificial recharge by floodwater spreading estimated by water balances and groundwater modeling. Helweg, J., Smith, G., 1978. Appropriate technology for artificial aquifers. Herrera, C., 2009. Integrated urban water resources management- Mexico City case study, World Bank. Howe, C.A
I. Portugal ABOUT Photo Location of Portugal (dark green) Portugal (Portuguese: Portugal, IPA: [putua]; officially the Portuguese Republic, Portuguese: República Portuguesa) is a country located in Southwestern Europe, on the Iberian Peninsula. It is the westernmost country of mainland Europe, and is bordered by the Atlantic Ocean to the west and south and by Spain to the north and east. The Atlantic archipelagos of the Azores and Madeira are Portuguese territory as well. The country is named after its second largest city, Porto, whose Latin name wa...
õhumassid. Ekvatoriaalne kliimavööde aasta läbi valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid. Lõunapoolkeral on arktilise ja lähisarktilise vöötme asemel antarktiline ja lähisantarktiline kliimavööde. Köppeni kliimaklassifikatsioon Allikas: Vikipeedia Köppeni kliimaklassifikatsioon loodi 20. sajandi algul saksa klimatoloogi Wladimir Köppeni poolt. Tõenäoliselt on see kõige laiemalt kasutatav kliimaklassifikatsioon maailmas. Seda on edasi arendanud Köppeni õpilased Geiger ja Pohl. Köppeni süsteemi eeliseks on objektiivsus: iga kliimatüüp on ära määratud kas sademete hulga või õhutemperatuuri alusel. Igale kliimatüübile vastab kuni kolmetäheline kood. Kõige üldisemalt jagatakse kõik kliimatüübid viie grupi vahel: A, B, C, D ja E. Sisukord · 1 Viis kliimatüüpi · 2 Vaata ka · 3 Välislingid · 4 Viited Viis kliimatüüpi Köppeni-Geigeri klimmaklassifikatsiooni järgi uuendatud maailma kliimakaart[1]
siis saab nähtuse liigitada tavade, moraalinormide või mistahes muude õigusväliste probleemide lahendamise valdkonda. Õiguspersonal on pidevas arengus, arenedes irratsionalismilt ratsionalismile. Weber keskendus väärtustele, mõistusele, sidudes neid inimkäitumisega ja öeldes, et sotsiaalsed nähtused erinevadki loodusnähtustest selle poolest, et nad on determineeritud ratsionalismist, mõistusest ja väärtustest. Theodor Geiger (1891-1952) 1947. aastal ilmus raamat ,,Õigussotsioloogia algus". Oma seisukohti nimetas ta sotsioloogilis-õiguslikuks realismiks. Tutvus Uppsala koolkonna seisukohtadega (Lundstedt) ,,Niisama vähe, kui on õiguslikus imperatiivis, niisama vähe on õiguses üldse..." õiguslikke käske pole mõtet tähele panda; kui sanktsioonis ei ole iva, siis ei ole õiguses üldse iva. ,,...Õigusreeglite all me võiksime mõelda kirjutatud või kirjutamata
võimalik registreerida radioaktiivsel lagunemisel tekkinud osakesi. 1912 Lau näitab röntgenkiirte difraktsiooni kristallidel. 1912 Niels Bohr hakkab tegelema aatomi kvantteooriaga. 1913 Jean Baptiste Perrin mõõdab aatomiraadiuse tänu Einstein poolt Browni liikumisele antud seletusele, andes sellega lõpuks kinnituse Daltoni aatomimudelile. 1913 Johannes Stark avastab, et tugev elektriväli lõhestab spektrijooni. 1913 Hans Geiger leiutab seadme radioaktiivsuse mõõtmiseks (Geigeri loenduri). 1913 Bohr esitleb aatomi kvantmudelit. 1914 Rutherford pakub välja,et positiivse laenguga osake on prooton. 1914 Henry Moseley näitab, et röntenkiirte neeldumisäär on funktsioon elemendi järjenumbrist. 1914 Srinivasa Ramanujan avaldab "Modulaarvõrrandid ja hinnangud pi jaoks". 1915 Einstein avaldab üldrelatiivsusteooria.
Aga selliseid seadusi pole olemas. Tegelikult on nii, et õigusreegleid ei saa millegi muuga kindlaks teha, kui sellega, et riigiorganid kindlates situatsioonides teatud viisil käituvad aga riigiorganite tegevuski põhineb tegelikult psühholoogiliselt toimivatel faktoritel, mis mõjutab erinevate käitumisvõimaluste valikut. Kui jätame riigiorganite faktilise käitumise kõrvale, on õiguskord ja reeglid tühjad sõnad". Geiger aretas sellist normi käsitlust edasi ja leidis et nii rangel seisukohal õigusnormi puhul pole õige olla. Et midagi õiguse ja normi kohta öelda, peaksime sotsiaalset konteksti uurima. Õiguse mõiste saamiseks lähtus Geiger ühiskonna mõistest ja märkis, et õigus oma lihtsaimas väljenduses tähendab seda, et inimesed ühiskonnas kohanevad üksteisega ja juhinduvad üksteisest. Inimeste käitumine peab omavahel haakuma, see aga tähendab, et inimeste kooseluks moodustuvad kindlad
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
