docstxt/126416450323790.txt
http://www.abiks.pri.ee TUUMAREAKTOR Reaktsiooni kiirust reguleeritakse reguleerimisvarrastega, mis neelavad neutroneid, nt kaadium või boor. Reaktoris on torustik, milles tsirkuleeritav vesi (või Na) kannab tekkiva soojuse reaktorist välja. Et neutronid ei väljuks reaktorist on see kaitsdud raudbetooniga. Välja juhitud veeuar või vedel Na soojendab omakorda aurugeneraatoris teise süsteemi vett, mis aurustub > paneb käima turbiini, mis paneb omakorda käima generaatori. Kütuseks on kasutatav ka looduslik, rikastamata uraan, kui parandada temas neutronite neelamist 235U poolt. Selleks tuleb vähendada neutronite kasutut neeldumist 238Us. Kui aga neutroneid kiiresti aeglustada, siis nende kasutu neeldumine väheneb. Aeglustajaks sobib grafiit ja deuteerium TUUMAPOMM Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas, mis mõlemad on parajasti nii väikese...
Suurte põllumajandusmasinate kasutamine soodustab ühetaoliste põllumassiivide loomist ja põldude sees ja nende servadesolevate pool- looduslike alade elimineerimist. Põllumajandusmaastik on seeläbi muutnud homogeensemaks ja kaotanud elurikkuse säilimist soodustavaid elemente, seetõttu on vähenenud erinevate lülijalgsete, lindude, pisi-imetajate ja taimeliikide arvukus ning liigiline mitmekesisus (Geiger jt, 2010). Bioloogiline mitmekesisus Bioloogiline mitmekesisus tähendab kõiki taimede, loomade liike, olemasolevad mikroorganismid ja nende omavahelised suhted ökosüsteemis. (Vandermeer ja Perfecto, 1995). 3 Bioloogilises mitmekesisuses nähakse maakeral üht olulisemat rikkust. Bioloogiline mitmekesisuse kaitsel on nii ökoloogilised, majanduslikud kui ka eetilised põhjused.
Ioon on aatom või molekus,mis on kaotanud või juurde saanud ühe või mitu valentselektroni,mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu. Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes vähem elektrone kui tuumas prootoneid. Negatiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid. Massiarvu erinevus tuleneb erinevast neutronite arvust tuumas. 4.Selgitage Geiger-Mülleri loenduri tööpõhimõtet. Geiger-Mülleri loendur on gaasilahendusloendur, mis koosneb silindrilisest torust, teljeks on metallniit, toru on täidetud gaasiga (argooniga). Loendur ühendatakse kõrgepingeallikaga nii, et niit on anoodiks ja kest katoodiks, pinge metallniidi ja kesta vahel peab olema piisav põrkeionisatsiooni tekkimiseks. Loendurisse sattunud osake ioniseerib gaasi aatomeid ja loenduris tekib elektrivool.
allu sellisele kontrollile, kuna kiirgus on patsiendi ravi osa. aitsemeetodid olenevad ka kiirgusallika liigist. Kiirgusallikas võib olla suletud anda välist kiirgust või lahtine ja sattuda organismi, hjustades sisemist kiiritust. NISEERIVA KIIRGUSE KINDLAKSTEGEM riva kiirguse olemasolu saame kindlaks teha kassetti asetatud fotofilmiga. Film on kaitstud valguse mõju eest ja peale ilmutamist enemine võrdeline saadud doosiga. Geiger-Mülleri loendaja koosneb eseinalisest klaas- või metalltorust, mis on täidetud hõrendatud a ja milles on kaks elektroodi. Ioniseeriva kiirguse toimel ektrilaeng, mis vallandub lugejas impulsi. mpulsid registreeritakse ja need võidakse davaks muuta. Loetud impulsside arv on võrdeline saadud doosiga, saabumise sagedus aga doosikiirusega. el sellistel loendajatel on väga õhukese seinaga aken, treerida veel ka alfa ja beetakiirgust.
· Ionisatsioonikambrite pakett koosneb suurest hulgast laetud õhkkondensaatoritest, mis on laetud sama pingeni. Kui sellest paketist lendab läbi osake, väheneb laeng neis kambrites, mida osake läbis. Triivkamber · Tiivkamber annab trajektoori punktidest kaks koordinaati. Detektorid on paigutatud tugevasse magnetvälja, et osakese trajektoor kõverduks. Infot saame osakese laengu, massi ja impulsi kohta. Osakesi saab ,,näha" sähvatuste meetodi, Geiger- Mülleri loenduri, Wilsoni kambri, emulsiooni meetodi, mullikambri abil. · http://www.youtube.com/watch?v=KIAGax2ffN Pooljuhtkamber · Pjk kujutab endast tuhandeid poojuhtdioode. · Pooljuhtdiood ehk diood on kahe elektroodiga pooljuhtseadis, mille eesmärk on lasta elektrivoolu läbi ainult ühes suunas. · Pooljuhtdioode kasutatakse vahelduvvoolu alaldamiseks, moduleeritud elektrivõngete detekteerimiseks (näiteks
gammakiirgus- tuumafüüsika rakendusi: tehnika, tootmine, võimalikult suur aatomnumbriga ja tihedusega meditsiin ja teadus. aine Teha vahet üld-ja erirelatiivsusteoorial. neutronkiirgus- tuuma ERI: põhiliselt Albert Einsteini poolt loodud võime, lisada tuumale veel üks neutron füüsikateooria, mis revideerib Newtoni kiirguskaitse- kiirgusmõõtjad, Geiger-Mülleri mehhaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, loendur, stsintgialltsiooni loendur, rajades ühtlasi nende alusel ühtse, seesmiste termoluminesentsi loendur. vastuoludeta teooria. Inimene kiirgusväljas: esimesed haiguse ÜLD: on Albert Einsteini loodud füüsikateooria, tunnused ilmnevad biotoosi väärtusel 0,5-1,0 Sv mis seletab gravitatsiooni olemust aegruumi kõveruse abil (gravitatsioon on aegruumi
26. detsembril 1898 teatas Marie Curie selle uue aine olemasolust. Mitu aastat lakkamatult töötades rafineerisid nad mitu tonni uraanipigimaaki, aina suurendades radioaktiivsete komponentide kontsentratsiooni, ning eraldasid lõpuks kaks uut keemilist elementi, algul kloriididena. Esimese nimetasid nad Marie sünnimaa Poola järgi polooniumiks ning teine nimetati intensiivse radioaktiivsuse pärast raadiumiks. 1898 avastas Marie Curie ka tooriumi radioaktiivsuse. Johannes (Hans) Wilhelm Geiger (September 30, 1882 September 24, 1945) was a German physicist. He is perhaps best known as the co-inventor of the Geiger counter and for the Geiger-Marsden experiment which discovered the atomic nucleus. Geiger was born at Neustadt-an-der-Haardt, Germany. He was one of five children born to the Indologist Wilhelm Ludwig Geiger, who was professor at the University of Erlangen. Nagaoka Hantaro (August 15, 1865 December 11, 1950) was a Japanese physicist and a pioneer of Japanese
kiiratakse nähtava valguse footoneid, mida siis CCD kaameratega saab jäädvustada. Kinnises anumas on gaas, silindriline katood ja juhe anoodiks. Anoodi ja katoodi vahele rakendatakse suur pinge ja kui röntgeni footon siseneb anumasse ja ioniseerib gaasi, tekib ioon ja elektron, mida väli kiirendab anoodi suunas. Kiirenev elektron põrkub teel veel teiste gaasi molekulidega ka neid ioniseerides. Nii tekib hetkeks vool ja neid vooluimpulsse Geiger- Mülleri loendur loendab. Kui anuma sisendava ette panna difraktsioonivõre, on võimalik loendurisse jõudvaid footoneid eraldada energia järgi. Röntgenkiirgusel on suur tähtsus meditsiinis, kus erinevate kudede erineva neelamisteguri tõttu on võimalike näha siseorganeid. Veel kasutatakse röntgenkiirgust ravis vähi vastu, proovides tugeva kiirgusega lõhkuda vähirakkude struktuuri.
ringikujuline. Osakeste detektor on hiiglaslik ehitus, mis koosneb kümnetest eri tüüpi detektoritest. Detektorid võimaldavad osakeste trajektoore näha, pildistada ja mõõta. Ionisatsioonikamber registreerib osakeste läbilennu. Tiivkamber annab trajektoori punktidest kaks koordinaati. Detektorid on paigutatud tugevasse magnetvälja, et osakese trajektoor kõverduks. Infot saame osakese laengu, massi ja impulsi kohta. Osakesi saab ,,näha" sähvatuste meetodi, Geiger-Mülleri loenduri, Wilsoni kambri, emulsiooni meetodi, mullikambri abil. m1 m 2 FG = G r2 q1 q 2 FE = k r2 FE elektromagneetiline jõud FG gravitatsioonijõud G 6,7*10-11 Nm2/kg2 m mass q laeng r keskpunktide vahekaugus
prootoneid, kuid erinev arv neutroneid Ioonid - Keemilised omadused sarnased, kuid füüsikalised omadused erinevad (?) Looduslik radioaktiivsus- looduses on selliseid aineid, mis iseeneslikult kiirgavad radioaktiivkiirgust. Alfa kiirgus - täielikult ioniseeritud heeliumi ioon? Beeta - liikuvate elektronide voog? gamma - ülilühilaineline elektromagnetkiirgus Tehisradioaktiivsus – kunstlikult sünteesitud uute aatomituumade tekitamine Mikromaailma osakeste registreerimine 1) Geiger-Mülleri loendur – trajektooril gaasi iooniseerumine 2) Wilsoni (udu)kamber – osake põhjustab kondenseerumise, trajektoor nähtav 3) Mullikamber – Vedelik, mis on sellisel temperatuuril ja rõhul, et kui osake siseneb kambrisse, hakkab see vedelik trajektoori ulatuses keema 4) Fotoemulsiooni meetod - fotoemulsioonis lõhutakse aine osakesed ära. (fotograafia) Radioaktiivsuse lagunemine – Alfa lagunemine – tuumast heelium välja – alfa lagunemisel tekib uus keemiline
kiirgusallikad, sealhulgas radioaktiivsed preparaadid ja röntgenseadmed ning kõik kohad, kus kiirgust kasutatakse, märgistada, kasutades rahvusvahelist kiirgusohu märki. Rahvusvaheline kiirgusohu märk IONISEERIVA KIIRGUSE KINDLAKSTEGEMINE Ioniseeriva kiirguse olemasolu saame kindlaks teha kassetti asetatud tavalise fotofilmiga. Film on kaitstud valguse mõju eest ja peale ilmutamist on tumenemine võrdeline saadud doosiga. Geiger-Mülleri loendaja koosneb õhukeseseinalisest klaas- või metalltorust, mis on täidetud hõrendatud gaasiga ja milles on kaks elektroodi. Ioniseeriva kiirguse toimel tekib elektrilaeng, mis vallandub lugejas impulsi. Need impulsid registreeritakse ja need võidakse ka kuuldavaks muuta. Loetud impulsside arv on võrdeline saadud doosiga, nende saabumise sagedus aga doosikiirusega. Mõnedel sellistel loendajatel on väga õhukese seinaga aken, et registreerida veel ka alfa ja beetakiirgust.
Saab teostada mõõtmisi eelvalitud trajektooridel (ootamatute takistuse ettesattumise risk on väiksem kui autodel teostavate mõõtmiste ajal). Peale gammakiirguse saab mõõta ka neutronkiirgust. Antud mõõtemeetodi miinused: rakendamine on kallis ja ei ole võimalik detekteerida alfa- ning beetakiirgust. [6] 7. PORTATIIVSED MÕÕTESEADMED Laias laastus jagunevad kaheks: gaaslahendusdetektoriga seadmed (ionisatsioonikambriga, proportsionaaldetektoriga, Geiger-Müller tüüpi detektoriga ja neutronite loendurid) ning tahke detektoriga seadmed (stsintillatsioondetektoriga ja pooljuhtdetektoriga (Si-diood, CdZnTe kristall)). [7] 7.1 Ionisatsioonkamber Eelised: mõõtetulemused on rangelt võrdeline neeldunud energiaga, näit ei sõltu osakeste energiast ning tegemist on parima seadmega neeldunud doosi täpseks mõõtmiseks. Puudused: väljundsignaal on väga madal ja raske on kasutada madalatel doosikiirustel (alla 1µGy/h). [7] 7
summa. E=mc2. Osakeste detektor on hiiglaslik ehitus, mis koosneb kümnetest eri tüüpi detektoritest. Detektorid võimaldavad osakeste trajektoore näha, pildistada ja mõõta. Ionisatsioonikamber registreerib osakeste läbilennu. Tiivkamber annab trajektoori punktidest kaks koordinaati. Detektorid on paigutatud tugevasse magnetvälja, et osakese trajektoor kõverduks. Infot saame osakese laengu, massi ja impulsi kohta. Osakesi saab ,,näha" sähvatuste meetodi, Geiger-Mülleri loenduri, Wilsoni kambri, emulsiooni meetodi, mullikambri abil.
muudab selle füüsikalisteks katseteks ideaalseks. Teda on võimalik koondada väga väiksesse kiirtekimpu (mul vend koondas laboris näiteks laserkiire 9 mikroni suuruseks - pane see kindlasti spikrisse sisse) Laserkiir hajub võrreldes tavalise valgusega väga vähe on võimalik tekitada väga võimsaid laserkiirguseid. Kasutamine: cd dekk, kauguste mõõtmine, lood, relvade sihikud, keevitus, meditsiin 6. Aine osakeste registreerimise ja vaatlemis meetodid: 1. Geiger Müller´i loendur ehk dosimeeter (teadupärast gaasi elektrijuhtivust mõjutab radioaktiivne kiirgus, ehk gaasi lennanud osakesed tekitavad el voolu) Sel juhul ei ole võimalik näha osakesi, vaid hinnata osakeste arvu 2. Wilsoni kamber - (kui osake lendab üleküllastunud auru sisse (relatiivne õhuniiskus 100%), siis tekib tema liikumisteele vedeliku piisakestest tee, mida saab pildistada) Me ei näe osakest, aga näeme tema liikumisteed 3
........................................................................................10 PORTATIIVSED MÕÕTESEADMED............................................................................... 10 Ionisatsioonkamber...........................................................................................................10 Proportsionaaldetektor.....................................................................................................11 Geiger-Müller (GM) detektor...........................................................................................11 Neutronite loendurid.........................................................................................................11 Stintillatsioondetektoriga seadmed...................................................................................11 Pooljuhtdetektoriga seadmed........................................................................................
1900. aastal abiellus Rutherford Mary Georgina Newtoniga, nad said ka ühe tütre, Eileen Mary. Kuid oma elu oli Rutherford siiski pühendanud teadusele. 1907. aastal naasis ta Inglismaale, kus hakkas tööle Manchesteri Ülikoolis füüsika professorina. Ta tegi koostööd Hans Geigeri, Ernest Marsdeni, Niels Bohri ja James Chadwickiga. Seal viis Rutherford läbi ka oma kõige kuulsama katse, kus tõestas aatomi tuuma olemasolu. Eksperimenti tuntakse Rutherfordi katse, Geiger-Marsdeni katse ja Kuldlehe katse nime all, kuid just Rutherfordi tõlgendus sellele viis uue aatomimudeli tekkeni. Mitmed Rutherfordi õpilased ja kolleegid tegid samuti suuri avastusi ning mõned neist said isegi Nobeli preemia, näiteks Chadwick, Blackett, Cockcroft, Walton. Rutherfordi töökaaslased on öelnud, et enamik teadustöid ning eksperimente, mis tõid läbimurde, algatati Rutherfordi eestvedamisel. Rutherford avaldas ka mitmeid raamatud: "Radioaktiivsus" (1904),
Osakeste detektorid Osakeste detektor on hiiglaslik ehitus, mis koosneb kümnetest eri tüüpi detektoritest. Detektorid võimaldavad osakeste trajektoore näha, pildistada ja mõõta. Ionisatsioonikamber registreerib osakeste läbilennu. Tiivkamber annab trajektoori punktidest kaks koordinaati. Detektorid on paigutatud tugevasse magnetvälja, et osakese trajektoor kõverduks. Infot saame osakese laengu, massi ja impulsi kohta. Osakesi saab ,,näha" sähvatuste meetodi, Geiger-Mülleri loenduri, Wilsoni kambri, emulsiooni meetodi, mullikambri abil. 10 Kokkuvõte Sõnal elementaarne on kaks tähendust -- lihtne ja millegi koostisosa. Elementaarosakeste puhul tulevad kõne alla mõlemad tähendused. Elementaarosakesteks loetakse osakesi, mis on kõige lihtsamad, st. ise enam millestki ei koosne. Samas koosnevad teised osakesed ja lõpuks
paljud tegurid: õhuringluse globaalsed ja kohalikud eripärad, Päikesekiirguse osakaalu aja jooksul muutumine, reljeef, Läänemeri, Atlandi ookean jne. Selle ja muude tegurite tõttu on Eesti kliima pehme, muutlik ja paljud näitajad on erisugused Eesti erinevates paikades. 3 1. Kliimavööde Alljärgnevas paragrahvis on kliima käsitletud Köppen’i kliimaliigituse1 järgi. Köppen-Geiger-Pohl’i süsteemi järgi kuulub Eesti koos kõige Baltoskandiaga (va Skandinaavia loodes kitsat ala) Dfb kliimatüübi piirkonna sekka (vt. Joonis1) (1). Vaatleme alguseks, mida tähendab see kolmest tähest koosnev kogum Dfb. Esimene täht D viitab kliimadele laialdase sesoonse temperatuuride mitmekesisusega. See tähendab, et soojema kuu keskmine temperatuur ületab 10°C ja külmema kuu keskmine temperatuur on madalam kui -3°C. Teine täht f viitab kliimadele pideva
o Mõõdukas kuni 1mm minutis o Tugev jäätumine üle 1mm minutis Kindlaks tegemine: varras kokpiti juures(hot rod/black rod ice detector), spot lights- meeskonnaliikmetel võimalik tiibade härmatise võimalikkus Jäädetektorid: o Vibreeriv jäädetektor tekitatakse vibratsioon 40kHz o Rootor tüüpi jäädetektor: o Radioaktiivne jäätumisdetektor: strontsium, geiger loendur, mõõdab osakeste põrkeid kui hakkab tekkima jää kiht, siis tema osakeste vastupanu võime väheneb Tõrje o Freezing point depressant – FPD Metüül etanool Etanooli baasil jääsulatusvahendid peab tungima saba pinnani välja o Tiiva ja saba esiservad on kaetud augulise paneeliga, titaanist, augud tekitatud laseriga 0,1.0,2 mm, surutakse surve all välja,
Mõnel juhul võib tuum jääda ergastatud olekusse kauemaks, enne kui ta kiirgab - kvandi. Sel juhul õeldakse, et tuum on mestabiilseks olekus. Gammakiirgus on väga tugeva lägitungimisvõimega elektromagnetilise kiirguse liik, mis ei allu magnetväljale 8 O 16 8 O 16 + Enamik radioaktiivsuse avastamise ( detekteerimise ) seadmeid avastab ja mõõdab kiirgust selle tekitatud ionisatsiooni kaudu. Geiger - Mülleri loendi kujutab endast madalal rõhul broomilisandiga argoontoru, kus seinad toimivad katoodina ja toru keskel olev traat anoodina. Elektronloendur registreerib täidisgaasi ioniseerivaid impulsse. 4 RADIOKTIIVSE KIIRGUSE LAHUTAMINE MAGNETVÄLJAS RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE LÄBIMISVÕIME 5 TUUMA RADIOKTIIVNE ALFA- JA BEETALAGUNEMINE
elementaarosakeste massi aatomites. ( JOONIS ERALDI) E(Põhinivoo) (all noolekese juures peab see olema) Vasakul energia neeldumine aatomi poolt,millele vastab keskel graafikul aatomi üleminek kõrgemale energiavoole aatom on ergastatud olekus. Juba 10 astmel -8 sek pärast langeb aatom tagasi madalamale energiavoole (graafikul), millele vastab paremal näidatud elektroni üleminek lähemale orbiidile ning energia kiirgumine. 3. Laetud osakeste jälg imise ja regitreerimise meetodid: 1)Geiger-Mülleri loendur: gaaslahendusloenduri põhiosaks on silindriline toru, mille telgjoont mööda kulgeb peenike metallniit. Niit ja toru on teineteisest isoleeritud. Toru on täidetud gaaside seguga,nt argooniga, milles on lisandina metüülpiirituse auru. Gaasi rõhk torus on u 0,1 atmosfääri.ioniseerivate osakeste regitreerimiseks rakendatakseloenduritoru kesta ja niidi vahele kõrge alalispinge.vooluallikas ühendatakse nii, et niit oleks anoodiks ja kest katoodiks
eesmärgi - pakkuda veega varustatust, küll aga ei ole see jätkusuutlik. Lisad Lisa 1. Vihmavee imbumine pinnasesse ja taimkatte roll selle efektiivsuses. Lisa 2. Jõekallaste filtratsioonil põhinev põhjavee taaste. Lisa 3. Veepuuduse all kannatavad riigid. Kasutatud kirjandus Biswas, A.K., Juha I. Uitto, J.I., 2002. Water for Urban Areas: Challenges and Perspectives. Engel, K., Jokiel, D., Kraljevic, A., Geiger, M ., Smith, K., 2011. Big cities, big water, big challenges: water in an urbanizing world. Fisher, M., 2008. Urban Trees enchance water filtration Hashemi, H., Berndtsson, R., Persson, M., 2014. Artificial recharge by floodwater spreading estimated by water balances and groundwater modeling. Helweg, J., Smith, G., 1978. Appropriate technology for artificial aquifers. Herrera, C., 2009. Integrated urban water resources management- Mexico City case study, World Bank. Howe, C.A
rights over the exploration and use of marine resources, has 1,727,408 km 2. This is the 3rd largest Exclusive Economic Zone of the European Union and the 11th largest in the world. CLIMATE Portugal is defined as a Mediterranean climate (Csa in the south, interior, and Douro region; Csb in the north, centre and coastal Alentejo; and also Semi-arid climate or Steppe climate (Bsk in certain parts of Beja district) according to the Koppen-Geiger Climate Classification), and is one of the warmest European countries: the annual average temperature in mainland Portugal varies from 12 °C (53.6 °F) in the mountainous interior north to over 18 °C (64.4 °F) in the south and on the Guadiana river basin. The Algarve, separated from the Alentejo region by mountains reaching up to 900 metres (3,000 ft) in Pico da Foia, has a climate similar to that of the southern coastal areas of Spain or Southern California.
õhumassid. Ekvatoriaalne kliimavööde aasta läbi valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid. Lõunapoolkeral on arktilise ja lähisarktilise vöötme asemel antarktiline ja lähisantarktiline kliimavööde. Köppeni kliimaklassifikatsioon Allikas: Vikipeedia Köppeni kliimaklassifikatsioon loodi 20. sajandi algul saksa klimatoloogi Wladimir Köppeni poolt. Tõenäoliselt on see kõige laiemalt kasutatav kliimaklassifikatsioon maailmas. Seda on edasi arendanud Köppeni õpilased Geiger ja Pohl. Köppeni süsteemi eeliseks on objektiivsus: iga kliimatüüp on ära määratud kas sademete hulga või õhutemperatuuri alusel. Igale kliimatüübile vastab kuni kolmetäheline kood. Kõige üldisemalt jagatakse kõik kliimatüübid viie grupi vahel: A, B, C, D ja E. Sisukord · 1 Viis kliimatüüpi · 2 Vaata ka · 3 Välislingid · 4 Viited Viis kliimatüüpi Köppeni-Geigeri klimmaklassifikatsiooni järgi uuendatud maailma kliimakaart[1]
siis saab nähtuse liigitada tavade, moraalinormide või mistahes muude õigusväliste probleemide lahendamise valdkonda. Õiguspersonal on pidevas arengus, arenedes irratsionalismilt ratsionalismile. Weber keskendus väärtustele, mõistusele, sidudes neid inimkäitumisega ja öeldes, et sotsiaalsed nähtused erinevadki loodusnähtustest selle poolest, et nad on determineeritud ratsionalismist, mõistusest ja väärtustest. Theodor Geiger (1891-1952) 1947. aastal ilmus raamat ,,Õigussotsioloogia algus". Oma seisukohti nimetas ta sotsioloogilis-õiguslikuks realismiks. Tutvus Uppsala koolkonna seisukohtadega (Lundstedt) ,,Niisama vähe, kui on õiguslikus imperatiivis, niisama vähe on õiguses üldse..." õiguslikke käske pole mõtet tähele panda; kui sanktsioonis ei ole iva, siis ei ole õiguses üldse iva. ,,...Õigusreeglite all me võiksime mõelda kirjutatud või kirjutamata
võimalik registreerida radioaktiivsel lagunemisel tekkinud osakesi. 1912 Lau näitab röntgenkiirte difraktsiooni kristallidel. 1912 Niels Bohr hakkab tegelema aatomi kvantteooriaga. 1913 Jean Baptiste Perrin mõõdab aatomiraadiuse tänu Einstein poolt Browni liikumisele antud seletusele, andes sellega lõpuks kinnituse Daltoni aatomimudelile. 1913 Johannes Stark avastab, et tugev elektriväli lõhestab spektrijooni. 1913 Hans Geiger leiutab seadme radioaktiivsuse mõõtmiseks (Geigeri loenduri). 1913 Bohr esitleb aatomi kvantmudelit. 1914 Rutherford pakub välja,et positiivse laenguga osake on prooton. 1914 Henry Moseley näitab, et röntenkiirte neeldumisäär on funktsioon elemendi järjenumbrist. 1914 Srinivasa Ramanujan avaldab "Modulaarvõrrandid ja hinnangud pi jaoks". 1915 Einstein avaldab üldrelatiivsusteooria.
Aga selliseid seadusi pole olemas. Tegelikult on nii, et õigusreegleid ei saa millegi muuga kindlaks teha, kui sellega, et riigiorganid kindlates situatsioonides teatud viisil käituvad aga riigiorganite tegevuski põhineb tegelikult psühholoogiliselt toimivatel faktoritel, mis mõjutab erinevate käitumisvõimaluste valikut. Kui jätame riigiorganite faktilise käitumise kõrvale, on õiguskord ja reeglid tühjad sõnad". Geiger aretas sellist normi käsitlust edasi ja leidis et nii rangel seisukohal õigusnormi puhul pole õige olla. Et midagi õiguse ja normi kohta öelda, peaksime sotsiaalset konteksti uurima. Õiguse mõiste saamiseks lähtus Geiger ühiskonna mõistest ja märkis, et õigus oma lihtsaimas väljenduses tähendab seda, et inimesed ühiskonnas kohanevad üksteisega ja juhinduvad üksteisest. Inimeste käitumine peab omavahel haakuma, see aga tähendab, et inimeste kooseluks moodustuvad kindlad
VIII SEMINAR 15.05.2007 1. Õiguse kehtestamine. (Vt ka E. Raska) Kui kehtivaid seadusi peetakse valedeks ja ebaõiglasteks, tekib varjatud normiloome. Varjatud normiloome võib avalduda esiteks mingi grupi poolt oma normide loomises ja teiseks mitmesuguste seadusväliste institusioonide-struktuuride loomises. Varjatud normiloome tekib kehtiva õiguse ebaefektiivsuse korral. Geiger Õiguse rakendamine sõltub ühiskonnas kujunenud traditsioonidest ja vaadetest. Õigusnormi juures on kõige olulisem tema mõjusus, eelkõige tema alternatiivne toime. See seisneb ühelt poolt normi järgimises, teiselt poolt aga normi eiramisele sanktsiooniga reageerimises. Õiguskuulekat käitumist tagab see, kui 1. seadused on vormilt ja sõnastuselt selged ja haldusorganite kompetents on selgelt piiritletud 2. õigusekandjate õigused ja kohustused on proportsioonis
annaabi.ee 
