LEONARDO DA VINCI ETTEKANNE RIHARD LILLE LEONARDO DA VINCI • Isa oli notar • Sündis 15. aprillil 1452 Itaalias, Anchianos ja suri 2. mail 1519 Prantsusmaal, Clouxis • IQ 180 • Oli üks renessansiajastu mitmekülgseimaid geeniusi • Läks viie aastasena kooli LEONARDO DA VICIST • Täisnimi Leonardo di ser Piero da Vinci • Kuulsaimad maalid „Mona Lisa“ ja „Püha õhtusöömaaeg“ • Kirjutas vasakult paremale TEADU S • Uuris teadust vaadeldes • Tahtis üle kõige lennata, kuid oli ka huvitatud anatoomiast • Uuris palju inimeste anatoomiast PROTOTÜÜBID JA LEIUTISED • Helikopter • Tank • Langevari • Kuul - või rull-laagri algvariant
1) F.Dostojevski romaani ,,Kuritöö ja karistus'' katkendis jagab peategelane Raskolnikov inimesed kahte gruppi. Alamliigi moodustavad harilikud inimesed, kelle ülesanne on endasuguseid sigitada. Nad on loomult konservatiivsed ja korralikud ning kuulavad sõna. Teise liigi moodustavad inimesed, kel on anne oma ümbrusele uut sõna öelda. Need inimesed julgevad seadustest üle astuda ja maailma liigutada, viies inimkonda edasi eesmärgi poole. Selliseid geeniusi sünnib aga tuhandete miljonite kohta üksainus. 2) Raskolnikov mõrvab Aljona Ivanovna mitmel erineval põhjusel. Tegelikuks põhjuseks oli üliõpilase soov teada saada, millisesse inimgruppi ta kuulub. Raskolnikov otsis kinnitust arvamusele, et ka tema võib üle seaduste astuda ja maailma muuta. Mõrval oli ka näilisi põhjusi. Üheks selliseks oli soov teha inimkonnale head. Raskolnikov uskus, et elu liigkasuvõtjata, keda ta nimetas lausa kasutuks, oleks teistele parem.
Tänapäeva maailm on globaliseeruv, mis tähendab, et kogu maailm püüdleb ühtsuse, võrdsuse poole. Maailmas on nii palju võimalusi, kõik tahavad olla edukad ning paljudele inimestele antakse ka võimalus. Ühtne maailm ja majandussüsteem aitab paremini võidelda looduse eest. Leiutatakse uusi asju, mis on keskkonnasõbralikumad, kasulikumad nagu näiteks keskkonnasõbralikud autod. Selleks läheb vaja mitme riigi või maa abi, ühelt on vaja geeniusi ja leiutajaid, kes tegeleksid uurimis- ja arendustegevusega, teiselt maalt detailide ja sõlmede valmistamist, kolmandalt konstrueerimist. Seda suudab teha ka üks maa või riik, kuid kui organiseerida töö hästi, tuleb kasuks kui erinevaid etappe võetakse ette erinevates kohtades. Näiteks peamine turg oleks suurlinnas kuid konstrueerimine väikelinnades, kus on odav tööjõud, nii tuleks odavam ja kasulikum. Sellise organiseeritusega saavad rohkemad inimesed
inimesed nukraks ning üha enamatel tekib masendus. Tänapäeva teaduse arengu juures, kus on rohtu pea iga haiguse vastu, on võimalik ka depressiooni vastu tablette saada. Kas need ka tegelikult olukorda paremaks teevad, on omaette küsimus. Pigem muudavad kõik need valuvaigistid, antidepressandid, alkohol ning kõik muu saast, mida inimesed iga päev meeletutes kogustes sisse ajavad, aju mannatera suuruseks ning pole ime, et Eesti on täis selliseid geeniusi, kes arvavad, et purjus peaga rooli istudes teevad nad oma rahakotile taksoraha arvelt teene. Reaalsus on aga vastupidine õnnetusse sattudes tuleb katta kümneid kordi suuremaid kulusid, kui paarisajakroonine taksoarve. Rääkimata inimelu hinnast. Milles seisneb tantsusaate populaarsus? Kogu see hirmus reaalsus paneb inimesed põgenema oma igapäevaelust ning nautima midagi jumalikku, glamuurset, kättesaamatut. Selles osas
sündmustele. Vahetevahel kannatavad nad enesekindluse puudumise all, mis võib kujuneda haiguseks. Selle tähtkuju all sündinute elav loomus vajab palju erutavaid sündmusi. Nad on head seltsimehed, nendega ei tunne igavust. Inimestega kohanevad üldiselt ruttu, oskavad nendega saavutada peaaegu alati kokkuleppe. Õppida on neil inimestel kerge. Koguvad teadmisi nagu mängides. Selle tähtkuju all sündinute hulgas on kõige rohkem geeniusi ja andekaid inimesi nii teaduse, kirjanduse kui ka kunsti valdkonnas. Üldiselt on võimekad filosoofias, matemaatikas ja muusikas. Kaksikute tähtkuju all sündinutel on suur tegevustung ja nad ajavad taga mitut asja korraga. Alustavad alati enne uut kui ühe lõpetavad. Töös vajavad tihti kaasautorit ja annavad kergemini ideesid edasi kui neid ise ellu viivad. Seltskonnas on need inimesed hinnatud kui ka huvitavad vestlejad.
liiga pikk. Ega võitlev. Muudkui. Huvitavad pildid perest Mida Ta on öelnud elu kohta? . J. Viiding tegi enesetapu 1995. aastal. Sümboolsed selles osas on tema 1975. aastal kirjutatud read: ,,Aeglast enesetappu ei anna ma iial endale andeks. See, mis ma ütlesin, olgu mu elu, truuduse vandeks." Kriitika Paljud kuulsad luuletajad, näitlejad, lavastajad mäletavad tänini Juhan Viidingu enestappu väga selgelt. Jaan Kaplinski on öelnud, et:'' Juhan Viiding oli üks väheseid geeniusi, keda olen elus kohanud." Doris Kareva meenutas, et Viiding koondas kogu energia suhtlemiseks ja oli teiste inimeste suhtes äärmiselt tähelepanelik. Tähtsus luuletajast Juhan Viiding oli tõeline multitalent: suurepärane näitleja, poeet ja interpreet. Ta sai eeskujuks teistele. Jüri Üdi luulega tekkis eesti luulesse mõiste ,,üdilikkus" Üdi luulestiili järgimine ja jäljendamine. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding#Eluk.C3.A4ik 22.02.2015 http://www2
,,Faustis" olevatele probleemidele. 1770 aastal jätkab ta õpinguid Strasburg'i ülikoolis. Sel perioodil saab tema hing kosutust Rousseau ,,Teisist" tagasi looduse juurde, mis tähendas, et tundega välist haarates tule see suunata oma sügavasse sisimasse. Tutvumine Herderiga laiendas tema silmaringi veelgi. Rooma ja Prantsuse klassitsistide teoste asemel asetati aukohale Homeros ja Shakesbear, keda tõlgendati, kui ürgloodusjõulisi geeniusi, kelle tunnete sügavus ja rikkus määras looduse tunnetamist. See tähendas, et oli vaja luua oma ajale ja ümbrusele vastuvoolu sõdivaid suurkujusid. Need kangelased/ tegelased pidid olema ausad ja sirgjoonelised, kes sõdivad, astuvad saatusele vastu, ise sellele alistudes. Ta leidis ühe kirjamehe autobiograafiast just täpselt sellise tegelase, kes vastas kõigile lihtsate ja ausate inimeste ootustele. See rüütel lausub:
Erivõimeliste ja andekate õpetamise (eripedagoogilised) võimalused ja väljakutsed Essee Andekad ja erivõimelised kui meie ühiskonna alustala nii võivad paljud meist arvata. Milline oleks olnud maailm, kui ei oleks olnud da Vinci't, Einstein'i, Mozart'it jt, kes andsid oma loominguga suure panuse ühiskonna arengule. Olen kindel, et ka praegu kasvab kodudes pisikesi geeniusi, kes suureks saades muudavad meie aru saamist maailmast, kuid selleks et see kõik nii läheks, tuleb neid nende kasvamise teel toetada ja suunata, sest muidu võivad nende anded kaotsi minna. Siin kohal ongi suur roll (eri)pedagoogidel, kes lapsega pea 25% tema elust kokku puutuvad, seda enam et praeguseks suunaks on pigem see et kool kasvatab/õpetab last, vanemad naudivad tulemusi või siis vastupidi, süüdistavad kõiges kooli ning õpetajaid.
Elulugu ja haridustee..............................................................................3 Eutöö, millega on läinud ajalukku............................................................4-6 Sotimaa üld- ning kultuuriajalooline taust.....................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................8 Elulugu ja haridustee James Clerk Maxwell, üks suuremaid loodusteaduse ning matemaatika geeniusi sündis 1831. aastal Sotimaal Edinburgis. Maxwelli õnneks oli ta majanduslikult kindlustatud perekonnast ning ta isa oli kõrgeltharitud jurist ja maaomanik. Maxwell õppis aastatel 1841 1847 Edinburgi gümnaasiumis. Selleaegne, peamiselt vanade keelte omandamisele suunatud üldharidus tundus aga poisile igav. Seevastu oli tal tohutu huvi füüsika- ja matemaatikaprobleemide vastu. On ka teada, et James Clerk Maxwell mängis pidevalt
See oli nagu teine luuleuuendus, mis tuli kohe kuuekümnendate luule uuenduse peale. Terve põlvkond uusi luuletajaid alustas sellest, et püüti Üdi (hiljem Viidingut) kuidagi järele teha, tabada mõnd ta luule iseärasust. See oli suuresti ebateadlik tegevus, ehkki ka teadlikku jäljendamist oli tavatult palju. Vahest ainult Juhan Liivi on eesti luules rohkem jäljendada püütud. Mari Tarand "Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga" lmamaa, 2008. 272 lk. Juhan Viiding oli üks väheseid geeniusi, keda olen elus kohanud. Nende kõikide saatus oli traagiline. Mõtlen vahel, kas selles olid süüdi inimese geenid, mis andsid talle erakordsed anded, kuid jätsid suuresti ilma kohanemisvõimest. Mõlemat antakse meile haruharva. Või on süüdi meie provintslus, meie oskamatus erakordseid inimesi nii hinnata ja hoida, nagu nad seda väärt on. Ma ei tea. Aga oleks oluline teada. Sest kui Eestis ei saa elada ja töötada sellised inimesed nagu Juhan, ei ole Eestil tulevikku.
allaandmise reaktsioonid. Kuna meeste aju pole kogu aeg aktiivne, peab aju otsustama, millele tuleb reageerida. Selle käitumise eelis on kiirelt jõuda eesmärgini. Kui tüdrukud jätavad lühikeseks ajaks meelde mõne info näidete abil, siis poisid suudavad seda paremini ja pikemalt meelde jätta siis, kui info on arusaadavamas vormis. Samuti jätavad nad meelde ka ebaolulise info, mida hiljem saab kasutata teisse vormi avaldatuna. Poiste seas on enam geeniusi, ent veel rohkem rumalaid- neil on omane suur IQ variatiivsus. Poisid on lärmakamad, laisemad, lapsikumad, aktiivsemad, võistlusjanulisemad ja rahutud. Tihti on ka nende õpitulemused põhi- ja keskkoolis halvemad (tüdrukud saavad ligi 60% parematest hinnetest). Ülikooli sisseastumiseksamite tulemused näitavad, et poiste eelis valikvastustega testide puhul on visuaalne mälu ja võime teha kiireid otsuseid. Samuti elavad nad päev korraga ühes päevas, tüdrukud aga homses.
Alaprobleeme on kergem lahendada.3. Tuleb alustada kergemini tunnetatavast ja liikuda edasi raskemini tunnetatava juurde. Inimhinge vabadus- Descartes'i tunnetusteoreetilise arutluse kõrvaltootena sünnib ka hinge radikaalne vabadus. Hinge ja keha dualism, nii nagu see elab uusaja filosoofias. Et saaks rakendada meetodilist kahtlust, - et Descartes'i radikaalne meetod hakkaks tööle peab eeldama hinge vabadust. Leibniz- On mitmekülgsemaid geeniusi ajaloos. Ta ei ole kunagi olnud elukutseline filosoof. Mitmed oma ideed arendas ta välja oma kirjavahetustes ja enamust neist ideedest ei viimistlenud ta kunagi niikaugele, et neid oleks saanud avaldada. Leibnizi teaduslik ideaalkeel- Leibnizi unistus oli luua universaalne formaliseeritud keel, mille abil saaks lahendada kõiki inimestevahelisi väitlusi. Luua reeglid, mis teeksid võimalikuks lahkarvamuste lahendamise lihtsate arvutuste abil- ,,Otsustuste
keskne vaatenurk. Spinozat ja Descartest ühendab usaldus geomeetria kui kogu teadmiste ideaali vastu. Spinoza metafüüsika esindab monismi, ainususfilosoofiat. On ainult üks substants ja see on lõpmatu. Ta ütleb et kõik mis on, on jumalas ja ilma jumalata ei saa mitte miski olemas olla. Tulemuseks on determinism, mille poolest Spinoza metafüüsika ongi kuulus. Tema vaatevinklist on argimõtlemises vead. Leibniz (1646-1716) Ta on olnud üks mitmekülgsemaid geeniusi maailmas. Ta ei tegutsenud kunagi elukutselise filosoofina. Tema isa oli moraalifilosoofia professor. Kogu elu kiitles Leibniz oma haridusega. 29 aastaselt arendas ta välja diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Ta oli eriskummaline, tujukas ja mõistatuslik inimene. Pidas palju kirjavahetusi, säilinud on umbes 15 000 kirja. Tänu tema tegevusele loodi Berliini Akadeemia. Suure osa oma ajast töötas ta erinevates õukondades nõuandja, ajalookirjutaja ja raamatukoguhoidjana
Kuna aga see usk tavaliselt on ebausk parimal puhul võib ehk juttu olla andelisest keskpärasusest, nagu Leo Saalepil, siis saab sellest ainult enda ja kunstisõgedate teiste tunnustatud geeniusest vaene hukkuv kunstimarter, kelle saatus võib olla traagiline, ent ka tragikoomiline. Seesugused desperaadod saavad sageli ergutust ja õhutust võhikuliselt, kuid indleva rahvusliku kuulsuseihaga täidetud seltskonnalt, mis moodustab nende tooniandva ümbruse. Oodatakse geeniusi, oodatakse neid pikisilmi, et niisuguse kaudu tunduda ka enda väärtuses tõstetuna, ja kui siis keegi ilmub, kes toob ülistatud "Euroopast" kaasa valjusti helisevaid reklaamikellu, siis on hurmus suur ja kukutakse sisse, sest geenius, kes lubatuks peab endale valimata vahenditega teid tasandada, on need kiidukellad ise teinud. Ainult üksikud tõelised asjatundjad märkavad tõtt ja on sunnitud kahetsemisväärilist enese ja teiste petjat paljastama
Nicolaes Millich. Tema töö on Narva raekoja portaali kolm allegoorilist figuuri ja Tallinna Toomkirikus asuv erinevatest marmorisortidest portreeline epitaaf (mälestustahvel) maanõunik J. Hastferile. Epitaafi kujunduses on barokkstiilile tüüpiliselt ühendatud kristlikud ja antiikmütoloogiast pärit motiivid. Mustast marmorist sarkofaagile nõjatuvad leinavad paljad poisikesed, kes kehastavad rooma kaitsevaime (geeniusi), aga võib olla on hoopis tegemist renessansist alates populaarsete putodega, kelle eeskujuks peeti antiikset armastusjumalat Erost. Barokiajastu oli Eestis värvilise puuskulptuuri ehk nikerduskunsti õitseaeg. Sellest on peamiselt säilinud kirikuinventari. Umbes 1680.aastani domineerib kujunduses ornamentika. See on nn. pahkmikornament, mille tähtsamateks motiivideks on skemaatilised taimevarred (köitraag), rullkujund ja kõhr (kõrvalesta meenutav kujund).
S jaotab kogu inimkonna kaheks osaks üks osa on 90%, kes hakkavad tööd tegema. 10% on väljavalitud, nad hakkavad ülejäänuid käsutama. 90% nimetab ta ürgaegseks karjaks. Nad on omavahel võrdsed inimesed. Neis ei arene individuaalseid võimeid. Pjotrile meeldib see, kuidas tulevases ühiskonnas hakatakse käituma geeniustega. Shakespeare, Newton, Kopernik Shakespeare'i pekstakse kividega, Kopernikul torgatakse silmad peast välja. Tuleviku ühiskond geeniusi ei tunnista. Juhtivale ladvikule pole geeniusi vaja, aga nad paistavad sellest 90% üle. Puudub liider. Liidri kohta pakub ta Stavroginile, kuna ta on selline tegelane, kes kõikidele meeldib. Stavrogin loobub, kuna teda põhimõtteliselt enam miski ei paku huvi. Stavrogin sõidab Sveitsi ja poob end seal üles. Stavrogini liin romaanis on paralleelne Pjotri omaga. D tahtis, et romaanis oleks kesksel kohal peatükk, kus Stavrogin tuleb pihtimusega eraku juurde
vabastab trafaretsusest. Saksa romantismi mõju, Hoffmann ja Heine. ,,Leyendas`` luuletused. ,,Rimas`` Rosalia de Castro galeegi kirjanik. 1837-1885. hilisromantiline luuletaja, tugeva lüürilise kallakuga. Peamised motiivid on koduigatsus, ängistus, kurbus. Võib paralleele tuua Lydia Koidulaga. Saudade mõiste nostalgia, igatsus. Oluline galeegi kirjanduses. Portugali kirjanik 20.sajandi Euroopa kirjanduse geeniusi Fernando Pessoa. ,,Cantares gallegos``, ,,Follas novas`` uued lehed. ,,En las orillas del Sar`` 1884. romaan ,,La hija del mar``, ,,Ruinas`` 1867. 1830.- sajandi keskapaigas läheb kirjandus üle romanistlikumale laadile. Kirjandulik mood ja laad tuleb prantsusmaalt, seda toetab Inglismaa. Proosaromaan hakkab muutuma juhtivaks zanriks, mida toetab positivistlik filosoofia. Realism 1860.a. läheb üle naturalismiks. Mariano Jose de Larra 1809-1837 pärit Madridist
suhtelised tugevused ja nõrkused) # sooritust väga spetsiifilistes ülesannetes võivad mõjutada täiesti unikaalsed nõrkused ja tugevused Mittepsühhomeetrilised teooriad Howard Gardner (s 1943) # Ei ole olemas ühte üldist võimekust, vaid ta eristas vähemalt seitse omavahel sõltumatut vaimset võimekust Nt. näiteks inimene, kes ei oska arvutada, võib olla hea tantsija jne # Postuleeritud, uurides ajukahjustusi, aju tööpõhimõtteid, idiot savant tüüpi inimesi, geeniusi, arengu ningv informatsioonitöötlemise seaduspärasusi jm Gardneri 7 intelligentsust 1. Lingvistiline intelligentsus: lugemine, kirjutamine, kirjutatust arusaamine, keelte õppimine 2. Loogilismatemaatiline intelligentsus: matemaatiliste või loogiliste probleemide lahendamine 3. Ruumiline intelligentsus: ruumiliste suhete ja mustrite tajumine 4. Kehaline intelligentsus: võime kehaliseks väljenduseks; liigutuste osavus ja koordinatsioon 5
Kunstimõiste kõrval on järjest enam kinnitumas maailma visuaalne tõlgendamine soo kaudu, kus naise ja naiselikkuse kõrval pakuvad samaväärset huvi mees ja mehelikku ning nende täühenduse muutumine läbi ajaloo. Feministlik vaatenurk kunstiajaloole 1971.aasta kirjutas ameerika kunstiteadlane Linda Nochlin artikli Miks ei ole suuri naiskunstnike? Ta arutleb selle üle, miks nad on kõrvale jäetud, miks neid üldse nii vähe tegutses ja miks nende väheste seast ei kerkinud välja geeniusi. Ta lükkab ümber arusaama kunstist kui eriliselt õnnistatud individuaalsuse vabast autonoomsest väljendusest ja rõhutab kunsti kui oma olemuselt äärmiselt poliitilist nähtust, millesse kuulumise ning tegutsemise edukuse määrab sotsiaalsete institutsioonide võrk. Järgnevatel aastatel hakati aktiivselt tegutsema naiskunstnike ajalugude kirjutamisega. Inglise kunstiteadlased Parker ja Pollock panid kahtluse alla kogu kunsti senise ajaloolise raamistiku
M meeleline IT ideatsiooniline ID - idealistlik 1950a raamat "Võim ja kõlblus" siin esitab oma nägemuse riigivalitsejate kohta. Ta märgib, et kuna võimu juurde pääsevad eriliste isiksuse omadustega inimesed, on üsna loomulik, aga samas ka hirmutav, et võimul olijate hulgas on teiste inimestega võrreldes rohkem kurjategijaid, moraali ja eetika normide rikkujaid. Võimulolijate seas on ka enam vaimsele skisofreeniale kalduvaid inimesi, enam täielikke geeniusi aga ka lolle. Sellest tulenevalt on loomulik, et nende otsused on kantud nendest omadustest. THEODORE GREIGER (1891-1952) Üks tuntumaid teoseid on 1947. a ,,Õiguse sotsioloogia algus"- kirjutab õigusnormist, õiguse ja moraali erinevusest, õiguse ja võimu erinevusest. Alustas oma käsitlust Uppsala koolkonna põhimõtete vaatlemisest. Lundstedt õiguse uurija. Oli
annaabi.ee 
