uurimine hiirte peal. 6/48) Eestis ei ole GM-taimede kasvatamine lubatud. See sööks välja mahepõllunduse, kuid sanas võib meil leiduda suuremat turgu väljaspool Eestit, kus ei olda GM-taimede vastu, vaid vaadataks nende positiivseid külgi. Samas loodusele võib see tuua kaasa katastroofilisi tulemusi. Alates sellest, et teatud GM-taimed muutuvad umbrohuks, kuni selleni, et häirib looduslikku toiduahelat või muid looduslikke ahelaid. 1/54) Geeniteraapia transgeneesist: Geeniteraapias siiratakse sama liigi geeni nt. Inimese geene, kuid transgeneesis erinevate liikide geene. Geeniteraapias siiratakse neid somaatilistesse rakkudesse, mis tähendab, et see ei pärandu järglastele edasi. Transgeneesis, kui transgeenne isend on viljastamisvõimeline, siis pärandub see ka järglastele edasi. Samtu teatud liiki geeniteraapias vaigistatakse mutantset geeni, kuid transgeneesis on eesmärgiks just võõrgeeni avaldumine.
üle lüütilisse ja muutub aktiivseks. Viiruse eluta tunnused- pole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, pole rakulist ehitust, ei kasva ega arene. Viiruse elu tunnused- muteeruvad, evolutsioneeruvad ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped Viiruste kasutamine geenitehnoloogias põhineb nende võimel efektiivselt siseneda rakku ja kanda sinna üle enda genoom. Nt: viirusvektorites, haiguste geeniteraapias, transgeensete organismide loomiseks, keskkonna puhastamiseks. Biotehnoloogia kasutusvaldkonnad ja näited . *Toiduainetetööstus: juust, kohupiim ,jogurt, piimatooted,*Õlle, veini tootmine,*Funktsionaalne toit ( biokeefir,biojogurt),*Meditsiin (antibiootikumid,alkaloidid),*Põllumajandus(silo valmistamise, biotõrje),*Tööstus (bioplast, biogaas),*Pesuvahendid, Meristeempaljundus
Küsimused lk 54 1.Mille poolest erineb geeniteraapia rakuteraapiast ja transgeneesist? Geeniteraapia erineb transgeneesist kahel põhjusel. Esiteks siiratakse sama liigi geene. Teiseks neid geene siiratakse üksnes somaatilistesse rakkudesse ega pärandata järglastele. Rakuteraapia puhul taastatakse kahjustusi tüvirakkude siirdamisega, geeniteraapias siirdatakse normaalselt talitlev geen mingi koe rakkudesse. 2. Miks ei ole geenravi seni kuigi laialt levinud? Sellepärast, et geenravi meetod ei ole täielikult välja töötatud ja esineb tagasilööke ravimises. 3. Mis otstarve on sünnieelsel meditsiinigeneetilisel diagnoosil? See võimaldab vähendada raskete puuetega laste sünnisagedust loodete abortimise ja siirdatavate embrüote valiku teel. 4. Millist molekulaarset mehhanismi kasutatakse molekulaargeneetilises diagnostikas?
Viirus kinnitub antiretseptoritega rakumembraanile_vabaneb ümbrisest ja lagundab raku membraani ja kesta_nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku_viirus vabaneb kapsiidist_nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas_moodustuvad uued nukleiinhapped ja sünteesitakse ümber kapsiidid_ rakumembraan ja kest laguneb_rakk hukkub ja viirused väljuvad.Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. 16.Millised piirangud on geeniteraapia rakendamisel? 17.Mida geeniteraapias rakendatakse? Geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud viirusi rakendatakse geeniteraapias.
Tekib kaks tütarrakku, mis on geneetiliselt samased. Bakterid võivad jaguneda väga kiiresti. Populatsiooni kasvu faasid: 1)Bakterid kohanevad keskkonnaga ja paljunemine on aeglane 2)Arvukus kasvab kiiresti ja peaaegu kõik bakterid poolduvad 3)Arvukus püsib stabiilne 4)Surmafaas, kus toit saab täiesti otsa ja arvukus hakkab vähenema 8. Viiruste kasutamine biotehnoloogias??? Geeniteraapia-haiguse ravi siirdamise või muutmise teel. Viirused geeniteraapias: Viiruste kasutamine geenitehnoloogias põhineb nende võimel efektiivselt siseneda rakku ja kanda sinna üle enda genoom. Asendades viiruse genoomis mõne viiruse geeni rakulise geeniga, saab muuta raku omadusi inimesele sobivas suunas. Selliseid viirustel põhinevaid geenide ülekandesüsteeme nim. viirusvektoriteks. Selliseid viiruseid kasutatakse muuhulgas haiguste geeniteraapias. Paljud haigused on põhjustatud elu jooksul omandatud
kahel viisil: luua organisme, kes on sünnist saadik nö loodud õpetama ja luua organisme, kes ei tekita õpetajatele pahandusi ega ole püsimatud. Ühesõnaga luua ideaalseid õpetajaid ja õpilasi. Praegu esineb geneetilisel muundamisel ka palju miinuskülgi, aga kuna minu käsutuses on fantaasia, siis ma oletan, et GMO-organismidel ei esine mingeid kõrvalnähtuseid. Niisiis, oletame , et õpetajate närvilisust ja õpilaste püsimatust ja tüdimust tekitavad mingi mutantsed geenid. Geeniteraapias kasutatakse ka mutantse geeni avaldumise vaigistamist. Seega saaksime seda metoodikat kasutada, et vaigistada närvilisust, püsimatust ja tüdimust avaldavat geeni. Puuduksid närvilised õpetajad ja püsimatud õpilased. Kui leiutataks mingi viis, mingi geen või aine, mida süsitaks munarakku nii, et areneb laps, kes a) on ülikannatlik ja kellel on väga kõva närvikava või b) laps, kes saab aru, et kool pole jooksmiseks ja
organismides paljunemisvõime transduktsioon viiruste poolt teostatav geenide ülekanne sama või eri liiki organismide vahel lüütiline tsükkel viiruste paljunemisprotsess, millega kaasneb viirusosakeste moodustumine ja peremeesraku hukkumine lüsogeenne tsükkel viiruste paljunemisviis, mille korral peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu, vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse. Viiruste kasutamine geenitehnoloogias. 1 Geeniteraapias 2 Transgeensete organismide loomiseks 3 Keskkonna puhastamine
rakku tootma viiruse DNAd Sunnib rakku tootma viirusrakke Rakus tekivad uued viirusosakesed Need väljuvad rakust. 10. Viiruste rakendusalad, tähtsus looduses Viirused kui rakuparasiidid on nakatunud organismidele kahjulikud, põhjustades nende haigusi ja tihti ka surma. Transduktsioon viiruste poolt teostatav geenide ülekanne. See on ka ühtks päriliku muutlikkuse allikaks. Viirusi rakendatakse edukalt geenitehnoloogias. Geeniteraapias kasutatakse geenitehnoloogiliste meetoditega saadud viirusi.
Transdruktsioon-viiruste poolt teostav geenide ülekanne sama või eri liiki organismide vahel Lüütiline tsükkel-viiruste paljunemisprotsess, millega kaasneb viirusosakeste moodustumine ja peremeesraku hukkumine. Lüsogeenne tsükkel- viiruste paljunemisviis, mille korral peremeesraku kromosooiga seostunud viiruse genoomi kohaselt ei avaldu, vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse. 10.Viiruste kasutamine geenitehnoloogias. Kasutatakse geeniteraapias, transgeensed organismod (GMO), keskkonna puhastamisel
- Epideemiline e rändava levikuga - Enzootiline e tuatara piirkonna loomadel erinev - Epizootiline e rända eri piiskondades loomadelt loomadele. VIIRUSHAIGUSED Viiruslik nukleiinhape integreerib peremeesraku kromosoomi, mõnede RNA-viiruste RNA põhjal valmistatakse raku sellele vastav DNA, mis kromosoomi integreerub. Enda immuunsüsteem on tõhusaks vahendiks viirushaiguste vastu samuti vaktsineerimine. Virused on oluliseks tööriistaks geeniteraapias. Lüsogeenne faas - virus seab end raku sisse ja normaal talitust ei mõjuta Lüütiline faas - nakatumise teine staadium, normaalne elutegevus katkestatakse. Uued viirushaigused väljuvad rakust. See kutsub esile tõsise viirushaiguse. DNA-VIIRUSED Suurim mitmekesisem viiruste rühm. Valgulisest kapsiidist DNA molekul, mis võib koosneda üksikust DNA ahelast või kaksikahelaline. Peremeesorganismi raku siseneb kas virus tervikuna või ainult tema DNA.
Seda kasutatakse ka värvainena sinkidel ja vorstidel. Samuti sisaldab meie toit sekundaarseid amiine, mis kokkupuutel mao kõrge happesusega moodustavad nitrosomamiine, mis on ohtlikumaid kantserogeene üldse. Bensopüreen on väga levinud: põlevkiviõlis, tubakasuitsus, autode heitgaasis jm. Tänapäeval osatakse mõnel määral muuta geneetilist informatsiooni. DNA analüüs on DNA nukleotiidide järjestuse määramine. Seda kasutatakse kriminalistikas, kohtupraktikas, geeniuuringutes ja geeniteraapias kuni arheoloogiani välja. Et eraldada puhast ning identset DNA'd on vaja umbes 10 astmes 12 molekuli. Seejärel märgitakse üks ahelaots radioaktiivselt. Seejärel lahutatakse kaksikheeliks ja üks ahelatest eraldatakse analüüsiks. See jagatakse 4 katseklaasi, igasse nõusse valatakse spetsiifilist reagenti, mis lõhub valikuliselt DNA ahela ühe või kahe aluse juures neljast võimalikust. Peale seda lahutatakse kõik segud polüakrüülamiidgeeliga kaetud plaadil elektroforeetiliselt.
- Meditsiinitööstus jne - Ämblikuniit Geenide ülekanne Ülekande viisid: 1. Geenide ülekanne viiruste abil (siseneb rakku ja liidab oma DNA raku kromosoomiga), viiruse DNAst eemaldatakse kahjulikud geenid ja viiakse sisse soovitud geen - viirusvektorite abil - Bakteritesse (plasmiididesse) - Loomade rakudesse - Pärm- või hallitusseentesse - Geeniteraapias 2. Geenipüss → taime rakud (saab ka läbi plasmiidide) 3. Mikropipetiga viljastatud munarakku → geneetiliselt muundatud imetajad Ülekande eesmärgid: - Geeniteraapia ehk geeniravi tähendab haiguse ravi geeni siirdamise või muutmise teel (õp. lk. 74) - Geneetiliselt muundatud organismid (GMO-d) - Molekulaargeneetiline diagnostika - DNA profiil (ka DNA sõrmejälgede meetod, õp. lk. 68)
- Meditsiinitööstus jne - Ämblikuniit Geenide ülekanne Ülekande viisid: 1. Geenide ülekanne viiruste abil (siseneb rakku ja liidab oma DNA raku kromosoomiga), viiruse DNAst eemaldatakse kahjulikud geenid ja viiakse sisse soovitud geen - viirusvektorite abil - Bakteritesse (plasmiididesse) - Loomade rakudesse - Pärm- või hallitusseentesse - Geeniteraapias 2. Geenipüss → taime rakud (saab ka läbi plasmiidide) 3. Mikropipetiga viljastatud munarakku → geneetiliselt muundatud imetajad Ülekande eesmärgid: - Geeniteraapia ehk geeniravi tähendab haiguse ravi geeni siirdamise või muutmise teel (õp. lk. 74) - Geneetiliselt muundatud organismid (GMO-d) - Molekulaargeneetiline diagnostika - DNA profiil (ka DNA sõrmejälgede meetod, õp. lk. 68)
tüvirakkudega või võetakse patsiendi tüvirakud viiakse kultueri ja mõjutadakse neid arenema kindlas suunas ning siirdadakse patsiendile tagasi. GEENITEHNOLOOGIA Geeni tehnoloogia seisneb DNA lõikude eraldamises , töötlemmises, in vitro ja siirdamises. Kus juures kasutadakse sama või teise isendi kromosoomi bakteri plaskidi ( väike molekul DNA-d) ja viirust ( genoom). Geenitehnoloogiat kasutadakse transgeensete organismide e GMO-de loomiseks, geeni raviks e geeniteraapias, sünnieelseks ja järgseks diagnostikaks ( DNA proov ), inimese tuvastamiseks ( DNA sõrmejälgede meetod ). Mis tahes transgeense organismi loomisel kasutadakse rekombinatse DNA loomise restritaas tehnikat. Restriktaas on ensüüm bakterites mis kaitseb neid viiruste eest. Ta lõikab viiruse genoomi (DNA) lõikudeks. Sama restriktaasi saab kasutada üldse DNA lõikamiseks. Tekivad kleepuvate otstega DNA lõigud. Need viiakse lahusesse, kus nad ühinevad komplement taarse alusel A=T; G=C
tõuaretuses. Samuti on olemas kiire kasvuga kalad ja floresseeruvad kalad. molekulaargeneetika uurimisel • GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu • GM-lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele lastele • GM-sead toodavad inimese hemoglobiin • lehm kes toodab insuliini Geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutusalad. nt kasutatakse transgeenseid pärme rekombinantsete valkude tootmiseks (bhepatiidi vaktsiin) ja juustu tootmiseks ensüüme.Viiruseid kasutatakse geeniteraapias. Bakterid toodavad erinevaid valke haiguste raviks (insuliin, inimese kasvuhormoon, vere hüübimis faktorid). DNA kloneerimiseks kasutatakse baktereid. Saab kasutada keskkonna tehnoloogias, saaste eemaldamine. Mis on nokaut hiir? Nokout organism- organism kellel on teatud geen maha surutud. Geeneetiliselt muundatud hiir, kus teadlased on välja lülitanud olemasoleva geeni, seda asendades või segades seda mingi teise DNAga. Ühe geeni välja lülitamisega saab uurida seda,
Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem, mille võimet viirustega võidelda suurendatakse vaktsineerimise abil. Viimasel ajal on teatud edu saavutatud ka viiruste kemoteraapias, kuid ravimite väljatöötamine viiruste vastu on raske (selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et viirused kasutavad oma elutegevusel raku enda vahendeid). Lisaks viiruste kahjulikkusele haiguste tekitajana on viirused oluliseks tööriistaks geeniteraapias, kuna võimaldavad rakkudesse viia ka kasulikke geene, mis rakus muidu puuduvad või on kahjustatud (vt viirusvektor).
immuunsüsteem, mille võimet viirustega võidelda suurendatakse vaktsineerimise abil · Viimasel ajal on teatud edu saavutatud ka viiruste kemoteraapias, kuid ravimite väljatöötamine viiruste vastu on raske. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et viirused kasutavad oma elutegevusel raku enda vahendeid. · Lisaks viiruste kahjulikkusele haiguste tekitajana on viirused oluliseks tööriistaks geeniteraapias, kuna võimaldavad viirusvektoritega rakkudesse viia kasulikke geene, mis rakus muidu puuduvad või on kahjustatud Nakatumise esimest staadiumit, kus viirus end rakus "sisse seab" ja oluliselt viimase normaalset talitlust ei mõjuta, nimetatakse lüsogeenseks faasiks. See võib sõltuvalt tingimustest ja viirusest kesta mõnest minutist paljude aastateni. Nakatumise teine staadium kannab nime lüütiline faas, mille käigus raku
neist on kaetud ümbrisega. Peremeesrakust väljaspool ümbritseb iga viirusosakese genoomi valguline kapsiid. Uute viiruste moodustumine toimub peremeesrakus. Vastavalt pärilikkuse kandjale eristatakse DNA- ja RNA viirusi. Enamik neist põhjustab nakatunud organismi füsioloogilisi kõrvalekaldeid, haiguslikku seisundit ja hukkumist. Geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud viirusi rakendatakse geeniteraapias. 1. Indiviidi fenotüüp on üheselt määratud tema genotüübi ja keskkonnatingimuste poolt. 2. Translatsioonile peab eelnema transkriptsioon. 3. Geneetiline kood on kolmenukleotiidne 4. Translatsioonil sünteesitakse valku. 5. mRNA 3 järjestikust nukleotiidi moodustab koodoni. 6. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad eriaegselt ja mõned geenid ei avaldu üldse. 7. Ühe organismi geenid võivad teisele kanduda transduktsiooni teel. 8
kuidas võib tekkida pärilik haigus? (2) kuidas kujuneb kombinatiivne muutlikus?(2) kuidas saab ennetada päriliku eelsoodumusega haigusi? (2) mis põhjustab vähkkasvajaid? kt küsimused mis on bio tehnoloogia? too näiteid selle rakendamisest toiduainete tööstuses, tööstuses ravimitööstuses mis on funktsionaalne toit(2) mis on geenitehnoloogia geeni tehnoloogia on geenide muutmine organismide pärilikkuse muutmine inimesele kasulikus suunas selgita geenitehnoloogia rakendamist geeniteraapias uute geenide viimine inimese sisse eesmärgiga ravida vähki jms milliseid orgnisme nimetatakse transgeenseteks? nim 3 põhjust nende loomiseks nimeta geneetiliselt muundatud toiduainetega seotud probleeme mis on kloonimine milleks seda kasutatakse? selgita kuidas toimub kloonimine identsete organismide saamiseks kloonimine on identse genoomiga organismi koe või raku loomine
2. Mis on viirusvektor ja milleks neid kasutatakse? Asendades viiruse genoomis mõne viiruse geeni rakulise geeniga, on võimalik ka see viiruse abil teatud kindlasse rakku toimetada ja sel viisil muuta raku omadusi inimesele sobivas suunas. Selliseid viirustel põhinevaid geenide ülekandesüsteeme nimetatakse viirusvektoriteks. Selliseid rekombinantseid viirusi kasutatakse muuhulgas haiguste geeniteraapias. 3. Milles seisneb haiguste geeniteraapia? Geeniteraapia põhipostulaat: kui haiguse põhjustab geenidefekt, siis selle defekti parandamine kõrvaldab ka haiguse tekkepõhjuse. 4. Millised on transgeensete organismide kasutusvaldkond? Geenitehnoloogia abil on juba praeguseks konstrueeritud suur hulk uute omadustega baktereid, taimi, loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: mitmesuguseid raviühendeid, nagu näiteks interferoone, kasvufaktoreid, verehüübimisfaktoreid,
järjestikust nukleotiidi vastavad ühele aminohappele valgu molekulis. Viirused on mitterakulised bioloogilised objektid, mis koosnevad valgust ja nukleiinhappest. Neil puudub enamik elu tunnuseid. Uute viirusosakeste moodustumine toimub peremeesrakus. Vastavalt pärilikkuse kandjale eristatakse DNA- ja RNA-viirusi. Enamik neist põhjustab nakatunud organimi füsioloogilisi kõrvalekaldeid, haiguslikku seisundit ja hukkumist. Geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud viirusi rakendatakse geeniteraapias. Esimesed statistilise iseloomuga pärandumise seaduspärasused avastas Gregor Mendel. Homosügootsete hernesortide monohübriidsel ristamisel sai ta esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Teises hübriidpõlvkonnas esines tunnuste lahknemine suhtes kolm ühele dominantse tunnuse kasuks. Ka dihübriidsel ristamisel toimus teises põlvkonnas fenotüüpide lahknemine suhtes kolm ühele, kuid seejuures kombineerusid tunnuspaarid omavahel vabalt.
o loomade mitmete omaduste muutmises o haiguste diagnoosimises ja ravis Viiruste kasutamine geenitehnoloogias põhineb nende võimel efektiivselt siseneda rakku ja kanda sinna üle enda genoom. Asendades viiruse genoomis mõne viiruse geeni rakulise geeniga, saab muuta raku omadusi inimesele sobivas suunas. Selliseid viirustel põhinevaid geenide ülekandesüsteeme nim. viirusvektoriteks. Selliseid viiruseid kasutatakse muuhulgas haiguste geeniteraapias. Paljud haigused on põhjustatud elu jooksul omandatud geenidefektidest, mis on tekkinud mutatsioonide tulemusena. Kui haiguse põhjustab geenidefekt, siis selle defekti parandamine kõrvaldab ka haiguse tekkepõhjuse. Teine suur valdkond geeniteraapia kõrval, kus kasutatakse geenitehnoloogiat, ontransgeensete organismide loomine. Praeguseks on konstrueeritud suur hulk uute omadustega baktereid, taimi ja loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid
ja nukleiinhappelt valku, mitte valgult nukleiinhappele. DNAlt RNAle, RNAlt valgule, võib ka RNAlt DNAle. 23. Ribosüümid. Ribosüüm on ribonukleiinhape, millel on katalüütilised omadused. Ribosüümid on ensüümid, mis aga ei koosne polüpeptiididest, nagu enamik ensüüme, vaid polünukleotiididest. Nad on võimelised põhjustama katkeid mRNAs. Suurim ribosüüm on ribosoom. Võivad osaleda RNA töötlemise protsessides, näiteks splaissing. Ribosüüme üritatakse kasutada geeniteraapias. Ribosüümide avastamine 1982. aastal näitas, et RNA võib olla nii geneetiline materjal (nagu DNA) kui ka bioloogiline katalüsaator (nagu ensüümid), ning toetas RNA maailma hüpoteesi, mille järgi RNA võis mängida olulist rolli prebiootiliste süsteemide isereplitseerumisel. 24. Mis on rakuteooria, kes selle sõnastasid? Rakuteooria on vaadete süsteem, mille kohaselt
sünteesitava valgu ahelasse Informatsiooni-RNA (mRNA) - Toob geneetilise info rakutuumas olevast kromosoomidest tsütoplasmas olevatsse ribosoomidesse (seal toimub valgusüntees) 31. Kirjeldage katset, millega saab tõestada translatsiooni universaalsust. Translatsioon on universaalne protsess, sest valgusünteesi käigus rakud loovad ja taastoodavad valke. 32. Millised piirangud on geeniteraapia rakendamisel? Inimese geeniteraapias on rakendatud rida piiravaid reegleid. USA Rahvusliku Terviseinstituudi (ingl. National Institute of Health e. NIH) nõuded on järgmised: - Sisseviidav geen on isoleeritud ja geneetiliselt hästi iseloomustatud - On olemas usaldusväärne metoodika geeni viimiseks õigetesse rakkudesse ja kudedesse - On tehtud riskianalüüs - Haigust pole võimalik ravida teiste meetoditega
sünteesitava valgu ahelasse Informatsiooni-RNA (mRNA) - Toob geneetilise info rakutuumas olevast kromosoomidest tsütoplasmas olevatsse ribosoomidesse (seal toimub valgusüntees) 31. Kirjeldage katset, millega saab tõestada translatsiooni universaalsust. Translatsioon on universaalne protsess, sest valgusünteesi käigus rakud loovad ja taastoodavad valke. 32. Millised piirangud on geeniteraapia rakendamisel? Inimese geeniteraapias on rakendatud rida piiravaid reegleid. USA Rahvusliku Terviseinstituudi (ingl. National Institute of Health e. NIH) nõuded on järgmised: - Sisseviidav geen on isoleeritud ja geneetiliselt hästi iseloomustatud - On olemas usaldusväärne metoodika geeni viimiseks õigetesse rakkudesse ja kudedesse - On tehtud riskianalüüs - Haigust pole võimalik ravida teiste meetoditega
GEENITEHNOLOOGIA Geenitehnoloogia seisneb: 1) DNA lõikude eraldamises, töötlemises in virto ja siirdamises. Kas sama või teise isendi gromosoomi siirdamine plasmiidi(on bakteris) või viirusesse. 2) Geenide suunatud väljalülitamistes ehk geeni knock out'is(lk 124). Geenitehnoloogiat rakendatakse transgeensete loomade ja taimede saamiseks.Geeniravis, ehk geeniteraapias. 3) Teostatakse sünnieelselt ja järgset diagnostikat DNA proovidega. 4) Tuvastatakse isadust, kurjategijat(ü.s. tuvastatakse inimest). Transgeensete organimside loomine põhineb restriktas tehnikal(see on bakterites olev ensüüm, mis lõikab DNA tükkideks). DNA ahelate lõigud on vastavad ehk komplementaarsed. Nende otsad on kleepuvad. Eri päritolu DNA lõigud viiakse lahusesse, kus nad ühinevad põhimõttel AT, GC. Ligaas on ensüüm, mis võimaldab ühendada eri päritolu DNA lõigud
6. Epizootiline rändab eripiirkondades loomadelt loomadele. VIIRUSHAIGUSED Viirushaigusi esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel. Kaitse viirusnakkuste vastu annab vaktsineerimine. Kõige tõhusam viiruste vastu võitlemise vahend on organismi enda immuunsüsteem, mida saab suurendada vaktsineerimise abil. Edu on ka viiruste kemoteraapial, kuid viiruste vastu on ravimit keeruline välja töötada kuna viirus kasutab oma elutegevuseks raku enda vahendeid. Viiruseid kasutatakse ka geeniteraapias, kuna võimaldavad viirusvektoritega rakkudesse viia kasulikke geene, mis on rakus muidu puudu või kahjustunud. Viiruste elutsüklid: Lüsogeene faas viirus seab ennast rakus sisse kuid ei mõjuta raku talitlust. Lüütiline faas raku normaalne elutegevus katkestatakse ja kujundatakse ümber uute viirusosakeste tootmiseks. Raku sees toodetakse suur hulk uusi viirusosakesi. Uued viirusosakesed väljuvad rakust ning üritavad nakatada uusi rakke. Rakk hukkub.
võimet viirustega võidelda suurendatakse vaktsineerimise abil · Viimasel ajal on teatud edu saavutatud ka viiruste kemoteraapias, kuid ravimite väljatöötamine viiruste vastu on raske. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et viirused kasutavad oma elutegevusel raku enda vahendeid. · Lisaks viiruste kahjulikkusele haiguste tekitajana on viirused oluliseks tööriistaks geeniteraapias, kuna võimaldavad viirusvektoritega rakkudesse viia kasulikke geene, mis rakus muidu puuduvad või on kahjustatud Nakatumise esimest staadiumit, kus viirus end rakus "sisse seab" ja oluliselt viimase normaalset talitlust ei mõjuta, nimetatakse lüsogeenseks faasiks. See võib sõltuvalt tingimustest ja viirusest kesta mõnest minutist paljude aastateni.
b) T-lümfotsüüdid Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele, vähendades sellega nakkuse levikut. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud ning peatavad organismis viiruse paljunemise. Paljudel juhtudel on immuunvastus pikaajaline ja annab konkreetse viiruse suhtes eluaegse immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. 35. Kuidas kasutatakse viirusi geenitehnoloogias? Geeniteraapias Viiruste kasutamine geenitehnoloogias : 1. Viiruse genoomis asendatakse mõni geen rakulise geeniga 2. Viirus siseneb rakku koos lisatud geeniga 3. Lisatud geen integreerub raku genoomiga 4. Antud geeni pealt sünteesitakse vajalikku valku 36. Bakteriraku ehitus vt. biloogia lk.127 37. Bakterite kasv ja paljunemine Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuanite süntees. Vahetult enne jagunemist
7. Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on organismi enda immuunsüsteem, mille võimet viirustega võidelda suurendatakse vaktsineerimise abil. 8. Viimasel ajal on teatud edu saavutand ka viiruste kemoteraapia, kuid ravimite väljatöötamine viiruste vastu on raske. Selle peamiseks põhjuseks on askaolu, et viirused kasutavad oma elutegevusel raku enda vahendeid. 9. Lisaks viiruste kahjulikkusele haiguste tekitajana on viirused oluliseks tööriistaks geeniteraapias, kuna võimaldavad viirusvektoritega rakkudesse viia kasulikke geene, mis rakus muidu puuduvad või on kahjustunud. 10. Nakatumise esimest staadiumit, kus viirus end rakus "sisse seab" ja oluliselt viimase normaalset talitlust ei mõjuta, nimetatakse lüsogeenseks faasiks. See võib sõltuvalt tingimustest ja viirusest kesta mõnest minutist paljude aastateni. 11. Nakatumise teine staadium kannab nime lüütiline faas, mille käigus raku normaalne
kas geeni lisamist, geeni asendamist või geeni ära võtmist (ka geeni reguleerimist?). Puudused: liiga vähene viroloogia tundmine: vähe geeniteraapia meetodeid raviks. On ka suur risk et viirus integreerub mujale ja rikub raku ära. Geeniteraapiliselt ravitud inimesed pole GMOd kuna see ei pärandu edasi. Esimene meetod meditsiini ajaloos, mis võimaldab ravida kaasasündinud e geneetilisi haigusi Viiruste kasutamine geeniteraapias põhineb nende võimel efektiivselt siseneda rakku ja kanda sinna üle oma genoom (transduktsioon). Viiruse ohtlikkuse vältimiseks eemaldatakse neist pärilik materjal, mis tagab viiruse paljunemise. 58. Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi? Aitab mõista kuidas geenide koostöö meie kasvu ja arengut mõjutab. Selle põhjal saab diagnoosida ja ravida haigusi.
Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem, mille võimet viirustega võidelda suurendatakse vaktsineerimise abil. Viimasel ajal on teatud edu saavutatud ka viiruste kemoteraapias, kuid ravimite väljatöötamine viiruste vastu on raske (selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et viirused kasutavad oma elutegevusel raku enda vahendeid). Lisaks viiruste kahjulikkusele haiguste tekitajana on viirused oluliseks tööriistaks geeniteraapias, kuna võimaldavad rakkudesse viia ka kasulikke geene, mis rakus muidu puuduvad või on kahjustatud (vt viirusvektor) 37. Prokarüootide kaks peamist rühma (riiki). Mis neid iseloomustab? Bakterid, tsüanobakterid,aktinomütseedid. Puudub piiritletud tuum,esineb vähem organelle ja membraanseid struktuure,suurus 0,1-25 mikromeetrit. 38. Bakteriraku ehitus. Bakterid on prokarüootsed organismid-DNA ei ole eraldatud tuumamembraaniga ja asub tütoplasmas tuumapiirkonnas
eelsoodumuse rolli erinevate haiguste etioloogias (haigusetekkeõpetuses). 3. Geneetika rakendusvaldkonnad Kliiniline veterinaarmeditsiin – haiguste päritavuse väljaselgitamine, pärilikke haigusi põhjustavate geenide ja lookuste väljaselgitamine. „Kahjulike“ geenide leviku uurimine ja nende elimineerimine populatsioonist. Päriliku eelsoodumuse avastamine ja selle päritavuse uurimine. Geenide siire geeniteraapias. Veterinaarmikrobioloogia – mikroobide genotüpiseerimine, mikroobide gen. modif. nt vaktsiinide loomise eesmärgil. Kuidas kujunevad ravimiresistentsed mikroobitüved ja milliste mehhanismidega. Molekulaarepidemioloogia. Uuritakse mikroobide virulentsuse geneetilist määratlust ja varieeruvust. Veterinaarimmunoloogia –loomade immuunsuse ja resistentsuse geneetika uurimine. Kujundatakse resistentseid liine ja tõuge (veterinaarselektsioon)
Ei suudeta märklauda fagotsüterida, lõhustada neutrofiilid. Krooniline granulomatoosne haigus. SCID (SEVERE COMBINED IMMUNODEFICIENCY) Uuriti 141 PATSIENDIST kus on defektid, suur osa 64 tükki IL-2 retseptoridefektiga (aga ka IL- 2,4,7,9,15), 9 inimesel oli JAK -3 defekt (paljud retseptorite signaaliülekande rajas, et signaal saaks minna tuuma esimesed astmed), 22 inimesel ADA (adenosiindeaminaasi) puudulikkus, ensüüm. Kasutai esimest korda geeniteraapias. B lümfotsüütide küpsemisel suht levinud hypogammaglobulineemia - midagi on puudu ei sünteesita. Võib olla ka et ei suudeta teha mingit klassi IgG-d nt IgG kaks klass vms. Tabel, mis tüüpi pärandamisega on tegemist. Võiks teada, et rida sündroome haigusi on X-liitelised, seda võiks teada. Kust ja kuidas haigusi leida. Mitte ainult defektid retseptorites, aga just signaalrajas ka JAK kinaasis jne, omavad olulist rolli kas organism suudab õieti reageerida või mitte.
annaabi.ee 
