Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Geenitehnoloogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
geenid, embrüo, hiir, vektor, rakud, viirus, molekul, geenivektor, geenitehnoloogia, hiire, geeniteraapia, mikro, siirdamine, vitro, vaktsiin, hiiri, kimäär, plasmiid, lookus, fragmentide, ensüüm, intron, ekson, kasvuhormoon, transgeensed, geneetika, tomat, raps, marker, huntingtoni, diagnostika, proov, geel, molekulaargeneetika, rekombinantnekromosoom. Lisaks leidub bakterirakus väiksemaid DNA rõngaid- plasmiide, mida kasutatase geenivektorite loomisel. Rakendusbioloogilises suunas hakati otsima võimalusi kasutada transgeenseid baktereid meditsiiniliselt oluliste inimese valkude tootmiseks. Inimese rakkudest eraldatakse huvipakkuva geeni mRNA ja pöördtranskribteeritakse selle järgi vastav komplementaarne DNA(cDNA). See ühendatatkse plasmiidiga ning saadud geenivektor lülitub bakteriraku koosseisu(peamiseks bakteriks on inimese soolekepike). Sel viisil loodud transgeenne bakter toodab peale end avalkude ka soovitavat inimesevalku. Esimene inimese valku sünteesiv bakteritüvi saadi 1978. a Seleks valguks oli hormoon isnuliin, mille USA Toidu- ja Ravimiamet lubas ravimina kasutusele võtta 1982. a. Insenergeneetiliselt muundatud bakteritüvsid kasutatakse ka tööstuse vajalike esnüümide saamiseks. Nt juustutööstused laapensüümi.
Geenitehnoloogia Insenergeneetika DNA valitud lõikude eraldamine,töötlemine in vitro ja siiramine kromosoomi,plastiidi või viirusesse. Eelduseks rekombinantse DNA loomine so. DNA molekul,mis koosneb eri liigi DNA juppide ühendusest.(1970) restiktaasid bakterites leiduvad ensüümid mis tagavad neile nn ,,immuunsuse" viiruste vastu lõigates nende DNA juppideks. · Bakterid omavad võõra DNA vastu nn R/M süsteemi · toimub kahe ensüümi koostöö : restriktaas(R) mis lõikab DNA tükkideks ja metüültransferaan(M) mis metüleerib ära oma DNA ja kaitseb seega oma DNA-d lõhkumise eest.
Geenitehnoloogia Geenitehnoloogia seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri-kromossomi, plasmiidi või viirusesse. Geenitehnoloogia tekke lähtekohaks oli rekombinantse DNA metoodika loomine. Rekombinantseks DNA-ks nim. DNA molekuli, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA- fragmendid. Selle metoodika loomise eeldusteks oli omakorda restrikatsiooniensüümide ehk restriktaaside avastamine bakterite 1970. aastal. Need on omapärased ensüümid, mis lõikavad DNA molekuli kaksikahelat kindlate järjestuste kohalt. Transgeensed organismid
antikehade tekke. Antikeha erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni. Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüokloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identsete genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüoplast blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Eukarüootne rakk (päristuumne rakk) on üks kahest peamisest elusorganismidel esinevast rakutüübist. Eukarüootsetel rakkudel on eristunud rakutuum ja membraansed rakuorganellid.
• Teatud antigeen viiakse hiiresse. • Hiires tekivad vastavaid antikehi tootvad B-lümfotsüüdid. • B-lümfotsüüdid viiakse kokku kasvajarak- kudega – need on hübridoomid. • Selektiivsöötmel jäävad ellu ja paljunevad ainult hübridoomid. • Nüüd on puhaskultuur ühte tüüpi antikehi tootvatest, hästi paljunevatest rakkudest. Monoklonaalsete antikehade Antigeen tootmine Rakud ühen- datakse Kasvajarakud Antikehasid tootvad paljunevad hästi B-lümfotsüüdid http://www3.niaid.nih.gov/ topics/immuneSystem/frontier Monoklonaalsed antikehad Images.htm Monoklonaalseid antikehi kasutatakse: 1. Antigeenide määramiseks 2. Teatud valkude puhtaks eraldamiseks 3
Bakterid puhastavad reovett (aktiivmuda). Pesuvahendites Ensüümid saadakse bakteritest ja seentest. Intelligentsed pesupulbrid lagundavad lipiide, valke, polüsahhariide jne. RAKU- JA EMBRÜOTEHNOLOOGIA Kloonimine on geneetiliselt identsete järglaste saamine, Ka vegetatiivne paljunemine on kloonimine. Meristeempaljundus on uuem meetod: Meristeemrakud on diferentseerumata ja paljunemisvõimelised. Nad on totipotentsed "kõikvõimelised". Kasvukuhikust võetakse mõned rakud, pannakse söötmesse (steriilselt). Ühest meristeemist võib saada sadu võrseid. Saadakse viirusvabasid taimi: kartul, maasikas, nelk, krüsanteem. http://oregonstate.edu/potatoes/CSS322WebNotes.html Hübridoomitehnoloogia ja monoklonaalsed antikehad · Teatud antigeen viiakse hiiresse. · Hiires tekivad vastavaid antikehi tootvad B- lümfotsüüdid. · B-lümfotsüüdid viiakse kokku kasvajarak- kudega need on hübridoomid.
embrüod välja. Nende hulgast valitakse parimad ja viiakse surrogaatemasse. Katseklaasi (in vitro) viljastamise meetod 1970a Miks tehakse? Heade omadustega loomalt saab palju järglasi. Embrüod säilivad sügavkülmutatult, saab transportida. Embrüosiirdamine inimesel Esimene laps sündis Inglismaal 1978.a., Eestis 1993.a. Nüüd on neid üle 2 miljoni. Lastetuid abielupaare on Eestis 10 20%. Asendusema ei ole Eestis lubatud. In vitro viibib embrüo ainult 25 päeva. Munarakud võetakse otse munasarjast nõelpipetiga. Imetajate kloonimine Embrüonaalkloonimine: Varase embrüo rakud on totipotentsed, need eraldatakse ja viiakse mitmetesse emasloomadesse. Igast rakust saab areneda tervikorganism. Kõik nad on geneetiliselt omavahel samad. Tuumkloonimine s.t. keharaku tuuma viimisel munarakku on saadud uus organism. 1997.a. saadi esimene tuumkloonitud lammas Dolly.
GEENITEHNOLOOGIA - bioloogia rakenduslik haru,mille ül-ks organismide geenide muutmine - seisneb DNA valitud lõikude eraldamises,töötlemises in vitro ja siirdamises sana või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri - lähtekohaks rekombinantse DNA metoodika loomine - rekombinante DNA-DNA molekul,milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA-fragmendid - restriktaas-ensüümid,mis lõikavad DNA molekuli kaksikahelat kindlate järejestuste kohalt - enamik restriktaase lõikab DNA mõlemat ahelat vastava järjestuse(4-8 nukleotiidipaari) eri otstest - kui sama restriktaasiga töödekda erinevat päritolu DNA-d, siis on tekkinud fragmentidel komplementaarsed üheahelalised(nn kleepuvad) otsad
Geenitehnoloogia seisneb konkreetsete DNA-lõikude eraldamises ning töötlemises Rakendusvaldkonnad: 1. Geeniteraapia 2. Transgeensete organismide loomine 3. Keskkonna puhastamine 4. Kloonimine (sh ka ravikloonimine) 5. Isikute tuvastamine Geenitehnoloogia eesmärgiks on geneetilise informatsiooni kasitamine kõige erinevamatel rakenduslikel eesmärkidel Näiteks: Põllumajanduses Toiduainete toomises Inimeste ja loomade omaduste muutmises Haiguste diagnoosimises ja ravis Geenitehnoloogia meetodid Lähtekohaks rekombinantse DNA metoodika loomine Geeninokaut Geneetiline muundamine leiab aset, kui kasutatakse vähemalt ühte järgmistest meetoditest: 1) Rekombinantse nukleiinhappe tehnikad (nt riisisort, millele on lisatud geene nartsissilt ja bakterilt. Selline riis suudab toota A-vitamiini eellasmolekuli -karoteeni. 2) Väljaspool organismi valmistatud päriliku materjali organismi viimine. 3) Looduses mitteesineval viisil kahe või enama raku
Geenitehnoloogia Õp lk 37-54 Nimeta erinevaid geenitehnoloogia valdkondi? Kasutatakse: põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste/loomade mitmete omaduste muutmises, haiguste diagnoosimises ja ravis. Mis on geenitehnoloogia? Geenide siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Kuidas on võimalik rakku viia võõrast pärilikku infot (geenikandjad)? Bakteri plasmiidi abil, viiruste abil Selgita lähemalt, mida tähendab geeninokaut. Mis on selle meetodi kasutamise eesmärk? GEENINOKAUT mutatsiooniga rikutakse geeni struktuuri ja mingi kindel tunnus enam ei avaldu
Antikehad B-lümfotsüütide poolt toodetud valgud, millel on omadus ,,ära tunda" ja seonduda antigeenidega. Superovulatsioon hormonaalmõjutustega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalsetel tingimustel ovuleerivad 1-2 munarakku korraga. Surrogaatema loom, kes on sünnitanud teiselt loomalt pärit embrüotest järglaseid. In vitro viljastamine munarakud viljastatakse väljaspool organismi. Embrüonaalkloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks. Tuumkloonimine selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. Terapeutiline kloonimine inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks. Reproduktiivkloonimine tuumkloonimine uute isendite saamise eesmärgil; vastandatakse terapeudilisele kloonimisele.
puuvill, kartul), viirusresistentsus, (papaia) herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis) suurem saagikus, lamandumis- ja külmakindlus, viljade pikem säilivusaeg Transg. taimed Erinevate kultuuritaimedel parandatakse haigus-,lamandumis-,põua- ja külmakindlust,saagikust ning säilivust. Samuti võivad parandada ka maitseomadusi. Geeninokaut Geen lül. Välja. Geenivektor(vigane geen+marker)viiakse hiire ebrüonaalsetesse tüvirakkudesse. Vektor satub ristsiirdega genoomi. Selektiivsöötmel jöövad ellu mutantsed rakud, need on nokautrakud. Nokautrakud siiratakse uude embrüoblasti tekib kimäärne embrüo See embrüo viiakse hiire emakasse Sünnivad kimöörsed hiired(neid hoitakse) Järgneva ristamise tulemusena sünnib ka homosügootseid nokauthiiri. Geeniteraapia Inimesel on teada üle 3000 päriliku puude. Kaks võimalust: Asendada haige geen tervega Vaigistada haige geen.
teisele liigile omane tunnus. Näiteks: sebrakalad Transgeensed mikroorganismid Siiratav geen tuleb ühendada niisugusesse DNAvõi RNA kompleksi, mis saab siseneda rakku ja integreeruda selle genoomi. Geenivektorid ehk siirdajad. Esimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid loodi 1973. aastal Transgeensed loomad Geenivektorite ülekandeks kasutatakse viirusi või siirdatakse vajalik geen mikropipeti abil otse viljastatud munarakku. Esimene transgeenne hiir saadi 1981.a. roti kasvuhormooniga kasvas 2 X suuremaks. Transgenees inimesel on nii teaduslikust kui ka eetilisest küljest vastunäidustatud. Transgeensed taimed Peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel. Geenivektori ülekandeks kasutatakse tavaliselt agrobakterit. Transgeensete taimede loomine on lihtsam kui transgeensete loomade.
Monokloonne antikeha kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomikloon. 26. Rakutehnoloogia biotehnoloogia haru, mis tegeleb hulkraksete organismide rakkude kultiveerimise, kloonimise, hübriidimise, tüvirakkude eraldamise ja nede diferentseerumise suunatud mõjutamisega. 27. Somaatiliste rakkude hübriidimine rakutehnoloogiline protseduur, milles liidetakse üheks hübriidrakuks geneetiliselt olemuselt erinevad somaatilised rakud (nt normaalne lümfotsüüt ja vähirakk või hiire ja inimese koerakk). 28. Totipotentsus rakkude arenguline täisvõimelisus; sügoodi, esimeste blastomeeride ja meristeemirakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorganismiks. 29. Asendusema vt surrogaatema. 30. Embrüosiirdamine embrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt
· Viljastamine in vitro imetajate (ka inimese) munaraku kehaväline viljastamine, mille saavutamiseks viiakse nõutavaid toimeaineid sisaldavas söötmes munarakk kokku mõnekümne tuhande spermiga; erijuhtudel viiakse mikrosüstla abil üks sperm otse munaraku tsütoplasmasse. · Asendusema emasimetaja, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase. · Embrüonaalkloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks. · Reproduktiivne kloonimine inimese kloonimisvõimaluste käsitlemisel kasutatav mõiste, mis tähendab tuumakloonimist uute isendite saamise eesmärgil; vastandatakse terapeutilisele kloonimisele. · Ravikloonimine · Tüvirakk hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkuseks · Totipotentne tüvirakk
meetodeist. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist (DNA-molekulist, rakust või organismist). Saadud järglaskond moodustab klooni. Nt: maasikavõsundid=maasika kloonid Kloonimise meetodid: paljundamine mugulate, sibulate, pistikute või poogendite abil. Meristeem on algkude, mis paikneb taimedel võrsete tippudes, pungades, lehtedes. Ka vigastuste paranemisel tekkiv haavkude ehk kallus sisaldab algkudet. Meristeemi rakud pole difentseerunud, s.t. pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma ja neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. On totipotentsed, s.t. nad võivad anda alguse kogu taime arengule. Kuidas toimub meristeempaljundus? *Eraldatakse varre kasvukuhikust (või muust meristeemi sisaldavast organist) väike koelõik *Kantakse steriilselt suletavasse anumasse toiesegule ehk söötmele *Kui kultuur on kasvama läinud ja hakanud võrsuma, eraldatakse mikrovõrseid ja kantakse uuele
2. Kuidas viiakse rakkudesse võõraid geene? Bakteri plasmiidi abil, viiruste abil 3. Selgita: transgeenne organism, CMO, kimäär, nokaut-organism. Transgeenne organism: organismid kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene, mis neis organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Nt: Lammas, forell, tomat, sojauba, kartul, mais, kalkun, veised. CMO: geneetiliselt muundatud organism; elusolend, kelle DNA-d on kunstlikult muudetud. + kiiremad tulemused, geenid teistelt liikidelt, geenide avaldumist saab reguleerida, teatakse täpselt millist geeni üle kantakse, põldudel kasutatakse vähem keskkonna mürke. - kahjurid võivad muutuda immuunseks, geenid võivad kanduda umbrohule, erinevate organismide geenide koostamine võib olla ettearvatamatu. Kimäär: juhtum, kus organismi keha koosneb erineva geneetilise päritoluga rakkudest. Nokaut organism: mutatsiooniga rikutakse geeni struktuuri ja mingi kindel tunnus enam ei avaldu
Geenitehnoloo gia arstiteaduses Kerdu-Katty Pärss 12.C Geenitehnoloogia mõiste Geneetika haru, kus kasutatakse organismide genoomi muutmiseks biotehnoloogia vahendeid. Seisneb DNA-lõikude eraldamises ning katseklaasis töötlemises. Töödeldud lõikude siirdamine kas sama või ka muu liigi esindaja kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Ajalugu Geenitehnoloogia valdkond tekkis alles 20. sajandi teises pooles. Alfred Hershey ja Martha Chase tõestasid, et DNA-l on oma roll pärilikkuses ning 1953. aastal kirjeldasid James Watson ja Francis Crick DNA molekuli kaksikheeliksi-kujulist struktuuri. 1974 lõi Rudolf Jaenisch maailma esimesed transgeensed hiired, sisestades võõrast DNA-d hiire embrüosse. 1975. aastal toimus Asilomari konverents. 1978. aastal tuldi välja inimese insuliiniga. Geeniteraapia
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS kokk Madis Kool Bioloogia Essee Juhendaja: Allan Lorents Pärnu 2013 Rakendusbioloogia Rakendusbioloogia on bioloogia põhiharude tõestatud seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ning teostamisega tegelev teadusharu. Rakendusbioloogia on eriti paljutõotav põllumajanduses ja kalanduses, kus bioloogiliste vastastik- ja koostoimemehhanismide toimimist ära kasutades või toimimist tootmisele soodsas suunas mõjutades saab kas paremat saaki või näiteks vähendada kasutatavate taimekaitsevahendite hulka. Kuid laialdast kasutust leiab rakendusbioloogia ka keskkonnakaitse valdkonnas, kus spetsiaalsetele bakteritele ja mikroorganismide omadusi ära kasutades saadakse reostuse likvideerimisel, reovepuhastites või prügimajanduse keskkonnasäästlikumaks muutmisel palju ära teha. Rakendusbioloogia abil saab mitmekesis
Villu Bioloogia proovieksam 3.12.08 MOLEKULAARGENEETIKA Replikatsioon on matriitssüsteem, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjsestusega DNA molekuli. Transkriptsioon on matriitssüsteem, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriprsioonil saadakse nii rRNA, tRNA kui ka mRNA molekule. RNA süntees on universaalne protsess, kuna see toimub nii eel- kui ka päristuumsetes organismides. Translatsioon on mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud inforamtsiooni ülekanne aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoosmides. Promootoriks nimetatakse DNA järjestust, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema.
selektiivsöötmele, milles jäävad ellu ainult hübridoomid, 5)hübridoomid kloonitakse lahjendusmeetodil, 6)valitud kloone kasvatatakse antikehade tootmiseks elusorganismis, 7)antikehad eraldatakse kasvukeskkonnast Kasutamine:1)haigustekitajate tuvastamiseks, 2)rasedustestid, 3)inimeste vähiravi Embrüosiirdamine - seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse Embrüosiirdamine põllumajandusloomadel: 1)Lehmal kutsutakse esile superovulatsioon (korraga küpseb 5-10 munarakku) 2)Kunstlik seemendamine, 3)Embrüod söötmes, 4)Embrüod siiratakse või säilitatakse sügavkülmutatuna, 5)Embrüod siiratakse retsipientloomade emakasse (surrogaat ehk asendusema) Kasulik: 1)geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt võimalikult paljude järglaste saamine, 2)transportida kaugete vahemaade taha
esinemise korral analoogse toote ilma märgistuseta. 1. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID 1.1. Mis on geneetiliselt muundatud organismid? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (näiteks bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet ehk DNA-d on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades muudetud. (Ehrlich, et 4 al., 2006, lk 5) Geneetiliselt muundatud organismide tekitamisega tegeleb geenitehnoloogia. Geenitehnoloogia (ehk insenerigeneetika, tehnogeneetika) seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri - kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. (Viikmaa & Tartes, 2008, lk 37) Praegu turul olevad GMO põllukultuurid on eeskätt muudetud vastupidavamaks putukate või viiruste poolt põhjustatavatele taimehaigustele või on suurendatud nende herbitsiidikindlust. (GMO, 2017) 1.2.1
Vektor-DNA ettevalmistamine Kloonitava DNA ettevalmistamine Rekombinantse DNA sünteesimine ligatsiooni abil Rekombinantse DNA sisendamine peremeesorganismi Rekombinantide selekteerimine Rekombinantide analüüsimine Etapp 1. Valitud DNA tükk lõigatakse päritoluorganismist restriktsiooniensüümide abil. Etapp 2. DNA tükk „kleebitakse“ vektorisse ja DNA otsad liidetakse vektori DNA-ga ligeerimise teel. Etapp 3. Vektor sisestatakse peremeesrakku, sageli bakterisse või pärmi. Peremeesrakud kopeerivad vektori DNA koos oma DNA-ga, luues sisestatud DNA-st mitu eksemplari/koopiat. Etapp 4. Vektor-DNA eraldatakse peremeesraku DNA-st ja puhastatakse. Mis on rekombinantne valk, selle tootmise võimalused? Rekombinantne valk on valk, mida kodeerib rekombinantne DNA. On DNA kloneerimise teel saadud valk. Selliseid valke saab toota nt bakterite abil või transgeensete loomade abil. Mis on cDNA
Nimeta tööstusharusid, kus kasutatakse biotehnoloogiat ja kirjelda kuidas? Toiduainetööstuses kasutatakse paljusid seente produtseeritud ensüüme toiduainete lõhna, värvi omaduste parandamiseks. Tekstiilitööstuses kasutatakse amalüaasi tärklise lagundamiseks. Selgita mõistet funktsionaalne toit. Funktsionaalsele toidule on lisatud midagi, et see parandaks inimses tervist. Toidu komponendid mõjuvad inimese organismile positiivselt. Nt jogurt. Nimeta erinevaid geenitehnoloogia valdkondi? Haiguste geeniteraapia, transgeensete organismide loomine, keskkonna puhastamine, kloonimine(reproduktiivne ja ravikloonimine tüvirakkude abil), iskute tuvastamine. Mis on geenitehnoloogia? Molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide (geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel.
3) Keskkonnateguritest tulenevad haigused ei ole seotud pärilikkusega. Nt olmetraumad, nakatumine. 2.Viirus-koosneb nukleiinhapetest ja valkudest, paljunevad elusorganismi arvel , viirused kujutavad endast üht või mitut DNA või RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest kapsiid, mõnel juhul sisaldavad ka lipiide. Viirused on bioloogilised objektid, mis omavad pärilikku infot ja on võimelised seda realiseerima ainult teiste organismide rakkudes. Nad on alati parasiidid. Viirus on keskkonnas viirusosakesena, mis koosneb kuni kolmest ehituslikust osast: 1) Genoom geenide kogumik, mis moodustub kas DNA või RNA molekulis. Koosneb vähemalt kolmest geenist, mis on vajalikud viiruse paljunemiseks. 1. Struktuurigeen selle alusel moodustatakse struktuurivalke, et keskkonnas eksisteerida 2. Replikatsioonigeen genoomi paljunemiseks 3. Regulatsioonigeen sunnib peremeesrakku viiruse heaks talitlema.
tuvastamiseks, kurjategijate ja tundmata isikute laipade identifitseerimiseks. 8. DNA-proov - signaalmärgisega varustatud sünteetiline DNA-lõik, mille spetsiifiline järjestus võimaldab tuvastada mingit mutantset alleeli indiviidi (sh. embrüo) genoomis. 9. DNA-sõrmejälgede meetod - molekulaargeneetiline tehnoloogia, mis võimaldab väikesemahuliste DNA-proovide võrdluse abil tuvastada indiviide. 10. embrüonaalkloonimine - varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks 11. embrüonaalsed tüvirakud - embrüoblasti rakud, mis võivad diferentseeruda kõigiks rakutüü- 12. embrüosiirdamine - embrüo tehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva ret-sipientlooma emakasse, kus see areneb sünni- eaüseks; 13
Selgita lühidalt tuumkloonimise nn Dolly-meetodi põhimõtet. Koosta kronoloogiline tabel seni kloonitud liikidest. 12. Võrdle reproduktiivset ja terapeutilist kloonimist. Too välja peamised erinevused ja sarnasused. 13. Põhjenda (vähemalt 3 poolt- või vastuväidet!) oma arvamust kloonimise kohta. 14. Milles seisneb tüvirakude iseärasus ja kuidas saab seda kasutada (näited)? 15. Millised on GMO-de kaks tüüpi? Võrdle neid. 16. Selgita, mida kujutab endast geenitehnoloogia ja missuguseid võimalusi see pakub? 17. Mis on geenivektor ja kuidas seda tehakse? 18. Too näiteid (2) transgeensetest imetajatest ja nende loomise eesmärkidest. 19. Kas Sinu arvates on transgeensete loomade loomine õigustatud?Põhjenda! 20. Millistel eesmärkidel luuakse transgeenseid taimi? Millistes riikides ja milliseid GM- taimesorte praegu maailmas põhiliselt kasvatatakse? 21. Kas Sinu arvates on GM-taimede kasvatamisel rohkem kasu- või ohutegureid? Esita
suudetud päästa paljude inimeste elusid. 5/17) Antibiootikumide kasutamist haiguste ravis võimaldab asjaolu, et bakteriraku ehituses ja ainevahetuses on olulisi erinevusi inimese rakuga võrreldes. Viirushaiguste puhul on antibiootikumid kasutud, sest viirused on rakutud olesed ja kasutavad paljunemiseks peremeesraku struktuure ja ainevahetust, mida antibiootikumid enamasti ei kahjusta. 2/23) 1. Taimedel on võrsete tippudes, pungades, ja mitmel pool algkude 2. Meristeemi rakud pole diferentseerunud 3. Algkude on säilitanud jagunemisvõime. 4. Neist võib tekkida kõigi püsikudede rakud 5. Meristeemrakud on totipotentsed anda alguse kogu taime arengule. 4/23) Hübridoomideks nimetatakse antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku (kasvajarakk) hübriidi. Hübridoome saadakse nii, et eraldatud lümfotsüüdid viiakse kokku müeloomi rakkudega lahuses, mis stimuleerib ühinemist. Mõisted:
Taimede meristeempaljundus- taime algkoest kasvatatakse uusi taimi. Kasutatakse, et kiiresti toota taimi ning aretada viirusvabasid taimi (jõulisema kasvuga, lopsakamad, rikkalikuma saagiga) Hübridoomitehnoloogia- antikehade kiire tootmine (kasvajarakud ja lümfotsüüdid(mis ei paljune pmst) viiakse kokku, tulemuseks hübridoomid kiiresti paljunevad antikehi kandvad lümfotsüüdid) Nt rasedustestid, antiseerumid Embrüosiirdamine- embrüo viimine surrogaatemasse, e kunstlik seemendamine. Nt tõupullide aretamine in vitro viljastamine-katseklaasiviljastamine. Geneetiliselt väärtuslikelt loomadelt paljude järglaste saamine; hõlbus transport Rakuteraapia- ravimeetod, mille puhul organismi härvinud rakke vüi organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega. Tüvirakud veel ilma ülesandeta algrakud, millele rakuteraapias antakse ülesanne
bakterites 1970.. 3.Esimesel juhul siirdatakse organismi võõrliigi genoom, mis avaldub omakorda organismis ja pärandub ka järglastele. Viimasel juhul rikutakse ära geeni struktuur mutatsiooni abil. Tänu sellele kaotatakse ära tema funktsioon. Kuna see muutus toimub DNA struktuuris, siis pärandub see ka järglastele (seda juhul, kui organism on üldse elu- ja paljunemisvõimeline). 4.Esimene transgeenne imetaja oli hiir, kelle genoomi oli viidud roti kasuhormooni geen. See oli 1981. aastal 5.Pollyle oli siirdatud ka inimgeen. Selle tulemusena andis Polly inimesele omase valgustruktuuriga piima, mida saab kasutada hemofiilia ja luuhaiguste raviks inimestel. Polly saamisel siirdati vajalik inimgeen ühelt täiskasvanud lambalt võetud raku tuumale, mis seejärel siirdati embrüorakule, millest tuum oli eelnevalt eemaldatud. Seejärel siirdati embrüorakk emalambale. 6
võimalikku ohtu tervisele. 1.2 Raku- ja embrütehnoloogia Kloonimine on geneetiliselt identsete järglaste saamine, ka vegetatiivne paljunemine on kloonimine. Meristeempaljundus on uuem meetod - meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvuga vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeemrakud on diferentseerumata ja paljunemisvõimelised. Nad on totipotentsed ,,kõikvõimelised". Mersiteem on taimne algkude. Kasvukuhikust võetakse mõned rakud, pannakse söötmesse. Ühest meristeemist võib saada sadu võrseid. Eelised: Saadakse viirusevabasid taimi: kartul, maasikas, nelk, krüsanteem. Nad on jõulisema kasvuga, õitsevad lopsakamalt ja annavad rikkalikumalt saaki. Hübridoomitehnoloogia ja monokloonsed antikehad Hübridoom rakkude hübriidid. Kasvajarakud. Antikeha sünteesiva lümfotsüüdid ja müeloomiraku hübriid. Luuakse monokloonse antikeha saamiseks.
Geenitehnoloogia I konspekt Raku ja embrüotehnoloogiad Kloonimine geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Vegetatiivselt taime paljundamine on sisuliselt kloonimine Meristeempaljundus algkoerakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Neid rakke leidub võrsete kasvukuhikutes, pungades. Ka vigastuste paranemisel tekkiv kallus on suures osas algkude. Algkoe rakud pole differentseerunud, seega sobivates tingimustes, taimehormoonide toimel, kasvab neist välja terve taim. Meristeemilõigust võib eri söötmetel kasvatada sadu kuni tuhandeid võrseid. Loomadel on sellised rakud vaid moorula rakud. Embrüosiirdamine arengu algusjärgus oleva embrüo ülekanne indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Kasutatakse põllumajandusloomadel, et selekteerida välja
eesmärkidel põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste ja loomade mitmete omaduste muutmises ning haiguste diagnoosimises ja ravis. Geeniteraapia Uu(t)e geeni(de) viimine inimesesse eesmärgiga ravida teatud haigusi, eelkõige pärilikke haigusi ja vähki. Praeguseks on teada umbes 10 000 geeni, milles esinevad defektid võivad põhjustada organismis haigusliku protsessi. Kaardistades iga üksiku inimese geenid, saab teada tema geneetilise eelsoodumuse haigestuda ühte või teise haigusesse. Transgeensete organismide loomine Paljude bakterite, taimede ja loomade pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste organismide geene. Geenitehnoloogia abil on juba praeguseks konstrueeritud suur hulk uute omadustega baktereid., taimi ja loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: mitmesuguseid raviühendeid, nagu näiteks
annaabi.ee 
