7. Energia 8. Kahjustuste funktsioon. Albumiinid seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse mürkide neutraliseerimiseks maos. 9. Transport. Valkudega seostunud ainete transport biovedelikes (vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone) 10. Kaitse. Antikehad, kes võitlevad haigustega ja haigustekitajatega 11. Geeniregulatoorne funktsioon Struktuurid: 1. Primaarstruktuur valgu aminohappeline järjestus kulgeb sirgelt (juuksekarv on sirge) 2. Sekundaarstruktuur spiraal e biheeliks (juuksekarv on lokkis) 3. Tertsiaarstruktuur kera 4. Valgu kvaternaarstruktuur omavahel ühendatud kerad (kui keeta muna)
raskemetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse mürkide neutraliseerimiseks maos Transpordifunktsioon: Valkudega seostunud ainete transport biovedelikes (vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone) Kaitsefunktsioon: Passiivsed kaitsevalgud (nahavalgud). Aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere hüübimisfaktorid, kaitsevalgud mdalate ja kõrgete temp. Mõju eest) Geeniregulatoorne: Valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust. Primaarstruktuur – valgu aminohappeline järjestus (nt sirgedjuukse) Sekundaarstruktuur – spiraal e biheeliks (nt keemiline lokk) Tertsiaarne struktuur – kera nt muna keetmine Kvarternaarne struktuur – omavahel ühinenud kerad – gloobul
(astmete kaupa) Renaturatsioon- vastupidine nähtus ( kõik valgud seda ei suuda) Tegurid, mis põhjustavad denaturatsiooni: - Temp. (muna keetmine) - Mehaaniline töötlus( muna vahustamine) - UV kiirgus - Raskemetallid (Hg, Cr, Fe) - Kanged happed ja alused Milleks valke organismi vaja on? - Energeetiline (17,6 kJ 1g) - Ensümaatiline * ensüüm- biokatalüsaator ( kiirendavad reaktsioone) *amülaas- lõhustab suus suhkruid ENSÜÜMIDEL AITAB KORRALIKULT TÖÖTADA VITAMIINID!!!!!! - geeniregulatoorne (histoonid- selle järgi reguleeritakse geene) - bioregulatoorne ( hormoonide abil) INSULIIN * insuliin tekib kõhunäärmesja reguleerib veresuhkru taset - transport ( hemoglobiin transpordib hapnikku) ( rakumembraanis ainete transportijad) - struktuurne ( juuksed,küüned, suled) - kaitsefunktsioon ( antikehad on valgud) - kontraktsioon ( kokkutõmme, mida teevad lihasvalgud) (bakterite viburid) - retseptoorne( kinglooma ripsmed võtavad vastu ärritusi)
antigeenid organismi sattunud võõrained (valk, nukleiinhape), mis kutsuvad esile antikeha tekke · liikumisülesanne lihasvalgud nn kontraktsioonivalgud, lihasraku valgud (aktiin, müosiin) muudavad kuju, muutuvad valkude mõõtmed, osalevad ka raku jagunemisel · energeetiline ülesanne energiaks kasutatakse valke kui ülejäänud energiavarud on ammendunud, aminohapetest ehitatakse kehale vajalikud valgud · geeniregulatoorne ülesanne histoonid kromosoomi ehituses osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis · varuülesanne munavalge valk albumiin varutoiteaine linnu loote arengul, rinnapiimas valk kaseiin HIV selle mõjul lakkab organismis antikehade teke ning inimesel langeb immuunsus (nakatumine tupe või sperma vedelike, rinnapiima või vere kaudu) AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (HIV nakkuse lõppstaadium) 6. Nukleiinhapped kui biopolümeerid
2. Teisene e sekundaarstruktuur heeliks (spiraal) , voltub kokku. Struktuuri hoiab koos vesinikside. 3. Kolmandane e tertsiaalstruktuur tekib gloobul. 4. Neljandane e kvaternaarstruktuur - ühinevad mitu polüpeptiidi. Valgu denaturatsioon on valgu struktuuride lagunemine. Säilib esmane struktuur. Ultraviolettkiirgus tekitab ka denaturatsiooni. Renaturatsioon on denaturatsiooni pöördprotsess. Funktsioonid 1) ensümaatiline e katalüütiline, 2) geeniregulatoorne, 3) bioregulatoorne, 4) transpordifunktsioon, 5) struktuurne funktsioon, 6) antikehad (kaitsefunktsioon), 7) kontraktsioonifunktsioon kokkutõmbumine, 8) retseptoorne funktsioon, 9) varufunktsioon, 10) energeetiline funktsioon. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Nad on kõrge spetsiifilisusega, st igat reaktsiooni reguleerib ainult üks kindel ensüüm. Nad on ülikõrge aktiivsusega. Nende teke ja töö allub geneetilisele kontrollile
kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone · Kaitsefunktsioon - aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere hüübimisfaktorid, vere pH regulaatorvalgud, kaitsevalgud madalate ja kõrgete temperatuuride mõju eest Passiivsed kaitsevalgud on teatud määral samastatavad struktuurvalkudega (näiteks nahavalgud) · Geeniregulatoorne funktsioon - valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust Valgu struktuur: · Primaarstruktuur- aminohappeline järjestus · Sekundaarstruktuur · Tertsiaarne struktuur · Kvaternaarne struktuur Joonised ja pildid pärinevad erinevatelt internetilehekülgedelt.
vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone. (Viik, 2004) Kaitsefunktsioon - aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere hüübimisfaktorid, vere pH regulaatorvalgud, kaitsevalgud madalate ja kõrgete temperatuuride mõju eest. Passiivsed kaitsevalgud on teatud määral samastatavad struktuurvalkudega (näiteks nahavalgud). (Viik, 2004) Geeniregulatoorne funktsioon - valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust. (Viik, 2004)
Transpordifunktsioon: Valkudega seostunud ainete transport biovedelikes (vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone) Kaitsefunktsioon: Aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere hüübimisfaktorid, vere pH regulaatorvalgud, kaitsevalgud madalate ja kõrgete temperatuuride mõju eest, Passiivsed kaitsevalgud (nahavalgud) Geeniregulatoorne funktsioon: valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust Valgu primaarstruktuur • Primaarstruktuur - valgu aminohappeline järjestus Valgu sekundaarstruktuur • Sekundaarstruktuur - spiraal e biheeliks Valgu tertsiaarstruktuur • Tertsiaarne struktuur - kera Valgu kvaternaarstruktuur • Kvaternaarne struktuur – omavahel ühinendu kerad
Lihtvalgud: Koosnevad ainult aminohappe jääkidest. Sinna kuuluvad fibrillaarsed ehk niitjad valgud.. nad on kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, verehüübimis valgud ja lihastöös osalevad valgud. Globulaarsed valgud on kõik ensüümid, antikehad, histoonid. Liitvalgud: Neis on lisaks aminohappe jääkidele veel teisi orgaanilisi aineid. Valkude funktsioonid 1. ensümaatiline ehk katalüütiline Kõik ensüümid ehk biokatalüsaatorid on valgud 2. geeniregulatoorne funktsioon Histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. 3. Bioregulatoorne. Osa hormoone on valgud.(nt.insuliin) 4. transpordifunktsioon. Hemoglobiin transpordib hapnikku ja membraanides on valgulised transportijad. 5. Struktuurne funktsioon. Küüned, karvad, sõrad, kõõlused. 6. Kaitsefunktsioon. Antikehad ja verehüübimis valgud. 7. Kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivalgud. Lihaskoe valgud, ripsmed, viburid ja
(glükogeeni süntees, seotakse järgmise aatomi negatiivse laenguga- ehituslik; varuaine; energeetiline; transpordifunk; lipiidide süntees,tsütoplasmavõrgustikus toimub molekulid liituvad üksteisega. Elektronnegatiivsus- kaitsefunk-madalate/kõrgete temp eest, antikehad; rakusisene ainete liikumine.); Mitokonder (ümbritsetud suurus mis iseloomustab aatomi võimet siduda endaga geeniregulatoorne-osaleb transkriptsiooni 2 membraaniga, kindlustab hingamise raku tasandil, keemilstes ühendites elektrone, võime tõmmata enda alustamises ja lõpetamises. Liitvalgud: koosnevad ATP süntees); Rakumembraan( säilitab raku kuju, poole ühist elektronpaari. valgulisest ja mittevalgulisest osast; Lihtvalgud: hoiab ära tsütoplasma laialivalgumise, kaitseb rakku
*rinnapiima kaudu LIIKUMIS o lihasvalgud. lihasraku valgud (aktiin, müusiin) muudavad kuju, muutuvad valkude mõõtmed, selleks kulutatakse energiat o kromosoomide liigutamine raku eri poolustele ENERGEETILINE o valke saab kasutada energia saamiseks, kuid seda tehakse vaid erandjuhul. Valkude lagundamine energia saamiseks algab alles siis, kui ülejäänud energiavarud (süsivesikud ja rasvad) on ammendunud. GEENIREGULATOORNE o histoonid(valgud) kromosoomi ehituses osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis VARUAINE o munavalge varutoitaineks linnu loote arengul o rinnapiimas olev valk kaseiin o taimedel asuvad valguvarud seemnetes ja viljades. inimesel valguvarud puuduvad, seetõttu peab ta iga päev tarbima valgurikast toitu, nt liha NUKLEIINHAPPED - biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid
30. Valkude funktsioon organismis · bioregulaarne ( insuliin ) · ehituslik- küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide koostisosad · energeetiline funktsioon- 1g täielikul lõhustumisel vabaneb 4kcal energiat 'transpordifunktsioon- hemoglobiin kindlustab hapniku ja süsihappegaasi transporti · kaitsefunktsioon- võõrorgaanika vastased kaitsekehad, hüübimisfaktorid · geeniregulatoorne funktsioon 31. Rasvad ja süsivesikud põhilised energia allikad RASVAD · organismi tähtsaim energiavaru- 1g lipiidide täielikul lõhustumisel vabaneb 9,3 kcal energiat . · rasvkoest vabanevaid rasvhappeid kasytab energiaallikana eriti lahaskude · toidurasvast valdav osa on triglütseriidid, milles glütseroolituumaga esterdunud 3 rasvhapet SÜSIVESIKUD · monoosid glükoos, fruktoos 1.disahhariidid- sahharoos, maltoos, laktoos
moodustumiseni vabaneb umbes 4,3 kcal energiat. Organism kasutab valkusid energiaallikana ainult siis, kui energia põhisubstantsid (süsivesikud ja lipiidid) on ammendatud. Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse nende mürkide neutraliseerimiseks maos. Ehituslik funktsioon. - Valgud on rakkude põhilisteks struktuurseteks/ehituslikeks komponentideks. Geeniregulatoorne funktsioon - valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust. Aminohapete/peptiidide/valkude seedimine: Suus valkude seedimist ei toimu. Valkude seedimine algab maos soolhappe (HCl) ja seedeensüümide pepsiinide tõttu. Peensool on valkude seedimise põhikoht, kus valgud lõhustatakse lõplikult imendumisvõimelisteks aminohapeteks. Peensoole valendikus hüdrolüüsitakse valgud vabadeks aminohapeteks. 5
· Seedumatud valgud liiguvad läbi peensoole jämesoolde, kust edasi erituvad organismist väljaheite koostises. 5. Milliseid funktsioone on valkudel inimese organismis? ·Ensümaatiline e. biokatalüütiline roll · Regulatoorses protsessis osalevad valgulised hormoonid · Retseptorite koostises · Struktuurne roll: biomembraanid, tsütoskeleti tubuliin, keratiin küüntes ja juustes, kollageen kõõlustes, histoonid kromosoomides. · Geeniregulatoorne roll valgulised faktorid reguleerivad geenide transkriptsiooni (RNA süntees) ja translatsiooni (valgusüntees) · Mehhanokeemiline ülesanne: ATP-s salvestunud energia muutmine mehhaaniliseks energiaks, selles osalevad lihastes valgulised aktiinid, müosiin jt. · Mürkide kahjutustamine: nt munavalge valk albumiin seob maos raskemetalle ja alkaloide, seega neutraliseerib nende mürgist toimet · Transpordi roll: vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin transpordib hapnikku
vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone. (Viik, 2004) Kaitsefunktsioon - aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere hüübimisfaktorid, vere pH regulaatorvalgud, kaitsevalgud madalate ja kõrgete temperatuuride mõju eest. Passiivsed kaitsevalgud on teatud määral samastatavad struktuurvalkudega (näiteks nahavalgud). (Viik, 2004) Geeniregulatoorne funktsioon - valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust. (Viik, 2004) 4.2 PROTEIINI KASUTAMINE Proteiini peaks kasutama 2-4 grammi iga keha kilogrammi kohta, seejuures jagates selle 5-6 söögikorra peale. Ehk, kui inimene kaalub 90kg, siis peaks ta ära sööma 200- 300g valku päevas ning korraga 40-50g. (Hayward, 2010) Müügil on "kiire" vadakukuvalgu- ja "aeglane" kaseiinikontsentraat, paraku praktilist
liitvalgud (kui valgu molekul on ühinenud mõne teise ainega). * Proteiin lihtvalk; Proteiid liitvalk * Valkude varusid inimesel ei ole (organism ise toodab 9't aminohapet, 3'e toodab veel lisaks ebapiisavat ning 8't ei tooda üldse). * Valkude biofunktsioonid: -) Ensümaatiline ehk katalüütiline funktsioon Ensüümid kindlustavad biokeemiliste reaktsioonide kulgemise organismides. Kõik ensüümid ehk biokatalüsaatorid on valgud. -) Geeniregulatoorne funktsioon Valgud (histoonid) osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonil. -) Bioregulatoorne funktsioon Osad hormoonid on valgud. N: kõhunäärme hormoon insuliin reguleerib süsivesikute ainevahetust. Insuliinipuudus toob kaasa suhkruhaiguse tekke. -) Transpordifunktsioon Rakumembraanides olevad kandjad (transportijad) on valgud. Hemoglobiin on valk, mis tagab O2 (ja osaliselt ka CO2 transpordi).
albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone. Kaitsefunktsioon - aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere hüübimisfaktorid, vere pH regulaatorvalgud, kaitsevalgud madalate ja kõrgete temperatuuride mõju eest. Passiivsed kaitsevalgud on teatud määral samastatavad struktuurvalkudega (näiteks nahavalgud). Geeniregulatoorne funktsioon - valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust. Eeltoodud loetelust tuleneb üliselgelt, kui oluline on normaalne valkude süntees ja uuenemine organismis. Selle vältimatuks eelduseks on aga vajalike vabade aminohapete olemasolu meie organismis. Et neid aminohappeid peab organismis olema nõutavates vahekordades ja piisavates hulkades, siis omandab õige toitumine erilise tähtsuse. AMINOHAPETE ÜLESANDED
VALKUDE BIOFUNKTSIOONID (S.T. ROLL ORGANISMIS) 10. kaitse funktsioon. aktiivne kaitse • haigusttekitavate mikroobide vastu produtseerib organism antikehi, mis pidurdavad mikroobide tegevust. Antikehade aluseks on valgud. • valgud osalevad vere pH ja osmootse rõhu regulatsioonis; • vere hüübimine on kaitsereaktsioon; ja paljud hüübimisfaktorid on valgud. passiivne kaitse • samastub struktuurse funktsiooniga (naha, juuste, küünte valgud jt) 11. geeniregulatoorne funktsioon. (Valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust. ) VALKUDE METABOLISM ehk AINEVAHETUS Normaalne ööpäevas tarbitav valkude hulk on 50-100 g. Keskmine valguvajadus on 0,7-1,0 (1,3) g kehakaalu kilogrammi kohta. Mida noorem on inimene, seda suurem on valguvajadus (imik 2 – 3 g / 1 kg kehakaalu kohta ööpäevas). Valgud katavad 10-15% inimorganismi üldisest energiavajadusest (vajavatest kaloritest).
metabolismi. (Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust organismis). 6. kaitseülesanne antikehad. 7. organismi liikumise ülesanne konraktsioonivalgud (lihasvalgud) 8. varuaineline ülesanne valkude kasutamine erinevate isendite toiduks (rinnapiim kaseiin). 9. kahjutuks tegemise ülesanne munavalge ja piimavalgud seovad raskemetalle ja alkaloide, mistõttu nad neturaliseerivad neid mürke maos. 10. geeniregulatoorne ülesanne valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetaises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust. 11. energeetiline ülesanne valkude lagunemisel vabanev energia kasutatakse elutegevuseprotsessideks. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Kahte tüüpi nukleiinhapped: 1. DNA desoksüribonukleiinhape 2. RNA ribonukleiinhape DNA molekuli koostis:
transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone · Kaitsefunktsioon - aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere hüübimisfaktorid, vere pH regulaatorvalgud, kaitsevalgud madalate ja kõrgete temperatuuride mõju eest Passiivsed kaitsevalgud on teatud määral samastatavad struktuurvalkudega (näiteks nahavalgud) · Geeniregulatoorne funktsioon - valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust Nukleiinhapped-avastati esmakordselt rakutuumas. Ladina keeles on tuum nucleus - sellest tuleneb ka vastavate ühendite nimetus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Vastalt sellele on ka kahesuguseid
albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone. Kaitsefunktsioon - aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere hüübimisfaktorid, vere pH regulaatorvalgud, kaitsevalgud madalate ja kõrgete temperatuuride mõju eest. Passiivsed kaitsevalgud on teatud määral samastatavad struktuurvalkudega (näiteks nahavalgud). Geeniregulatoorne funktsioon - valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust. Eeltoodud loetelust tuleneb üliselgelt, kui oluline on normaalne valkude süntees ja uuenemine organismis. Selle vältimatuks eelduseks on aga vajalike vabade aminohapete olemasolu meie organismis. Et neid aminohappeid peab organismis olema nõutavates vahekordades ja piisavates hulkades, siis omandab õige toitumine erilise tähtsuse. AMINOHAPETE ÜLESANDED
annaabi.ee 
