piltidel 6-10. Sõidu ajal ei ole kehatüvi vertikaalses asendis vaid pigem kummargil.2, 4 Veojõufaas 1 2 3 4 5 Taastumisfaas 6 7 8 9 10 Anatoomiline analüüs Veojõufaas Hüppeliigese dorsifleksioon koos kerge abduktsiooni ja eversiooniga pronatsioon (mm tibialis anterior, gastrocnemius, soleus). Põlve ekstensioon kerge puusa välisrotatsiooniga (mm rectus femoris, vastus medialis, vastus lateralis). Puusa ekstensioon, adduktsioon ja välisrotatsioon (mm gluetus maximus, biceps femoris, iliopsoas, rectus femoris, gluetus medius).4 Taastumisfaas Hüppeliigese plantaarfleksioon koos kerge adduktsiooni ja inversiooniga supinatsioon (mm gastrocnemius, soleus, tibialis anterior). Põlve fleksioon kerge puusa siserotatsiooniga (mm semimembranosus, gastrocnemius, rectus
quadriceps femoris - reie-nelipealihas Näita joonisel, kus asub eminentia intercondylaris (põntadrvahekõrgend) ja ütle, mis sinna kinnituvad Eesmine ja tagumine ristatiside Nimeta lihased, mis põlveliigeses asuvad frontaalselt tagapool: M. gastrocnemius- kaksik- sääremarjalihas Kas need on põlveliigses painutajad või sirutajad? Painutajad Näita joonisel facies lateralis tibiae (sääreluu külgmine pind)? Missugune lihas sellelt algab Eesmine sääreluulihas (M. tibialis anterior)
o M. gracilis o M. adductor longus o M. pectineus · Vaagnat puusaliigeses langetavad lihased o M. gluteus medius o M. gluteus minimus o M. tensor fasciae latae · Sääre liigutused põlveliigeses: · Sääre fleksiooni põlveliigeses teostavad lihased o M. sartorius o M. semimembranosus o M. gracilis o M. gastrocnemius o M. biceps femoris o M. popliteus o M. semitendinosus · Sääre ekstensiooni põlveliigeses teostavad lihased o M. quadriceps femoris M. vastus medialis M. rectus femoris M. vastus M. vastus lateralis intermedius · Sääre siserotatsiooni e
...................................................................... 21 1. Rätsepalihas m. Sartorius ....................................................................................................... 21 2. Eesmine sääreluulihas m. tibialis anterior ............................................................................. 22 3. Pikk varvaste sirutaja m. extensor digitorum longus ............................................................. 23 4. Sääremarjalihas m. Gastrocnemius ........................................................................................ 24 5. Kannakõõlus ehk Achilleuse kõõlus tendo calcaneus ........................................................... 25 6. Lest sääremarjalihas m. Soleus ............................................................................................... 26 7. Pikk pindluulihas m. peroneus longus ................................................................................... 27 8
Alguskoht : sääreluu lateraalne põnt ja pind , luudevahekile Kinnituskoht : 1.talbluu , 1.pöialuu põhimiku taldmine pind Funktsioon : sirutab jalga ( dorsaalfleksioon ), tõstab selle mediaalset serva (supineerib) Pikk varvaste sirutaja EHK m extensor digitorum longus Alguskoht : sääreluu lateraalne põnt , pindluu pealt Kinnituskoht : 2.-5. varbalüli selgmine pind Funktsioon : sirutab varbaid ja kogu jalga Kaksik-sääremarjalihas EHK m gastrocnemius Alguskoht: reieluu lateraalne ja mediaalne põndapealis Kinnituskoht: modutavad sääre alumises osas kannakõõluse , kinnitub kandluuköbrule Funktsioon: painutab jalga , painutab säärt ka põlveliigeses Lest-sääremarjalihas EHK m soleus Alguskoht : pindluu ja sääreluu ülemise osa tagumine pind Kinnituskoht: kinnitub kandluuköbrule Funktsioon: painutab jalga Tagumine sääreluulihas EHK tibialis posterior Alguskoht : sääreluudevahekile
2. 4 M. adductor longus Pikk (reie) lahendaja 3. 4 M. biceps femoris Reie-kakspealihas 4. 4 M. semitendinosus Poolkõõluslihas 5. 4 M. semimembranosus Poolkilelihas 6. 4 M. plantaris Tallalihas 7. 4 M. gastrocnemius Kaksik-sääremarjalihas 8. 4 M. soleus; Lest-sääremarjalihas; ; 9. M. triceps surae Sääremarja-kolmpealihas 5 Tendo calcaneus ehk tendo Kannakõõlus ehk Achilleuse kõõlus 0. Achillis 5 M. extensor digitorum longus Pikk varvastesirutaja 1
Põlveliigeses toimub fleksioon 135 ja ekstensioon. Flektsiooni teostavad m. biceps femoris, semitendinosus ja semimembranosus. Ekstensiooni teostavad m.rectus femoris, vastus intermedius ja vastus lateralis ning vastus medialis longus ja vastus medialis oblique. Hüppeliigeses teostatavad liigutused on dorsaalfleksioon 20 ja plantaarfleksioon 50, inversioon 35 ning eversioon 15 kraadi. Dorsaalfleksiooni teostab m. tibialis anterior, peroneus tertsius. Plantaarfleksiooni teevad m. gastrocnemius ja soleus. Kasutatud kirjandus: 1. ,,Tugi-liikumiselundkond. Luud, liigesed ja liikuvus" Loengukonspekt, M.I. Massaazikool 2. ,,Manual muscle testing" Loengukonspekt, M.I. Massaazikool, Petar Hodulov
M. flexor hallucis longus: o. facies posterior fibulae; i. phalanx distalis digiti I; f. suure varba fleksioon (+ jala plantaarfleksioon) M. flexor digitorum longus: o. facies posterior tibiae; i. 2. 5. varba phalanx distalis (4 kõõlust!); f. varvaste painutamine (+ jala plantaarfleksioon) M. triceps surae - 2 suurt osa: M. soleus: o. linea musculi solei, membrana interossea, facies posterior fibulae; M. gastrocnemius: caput mediale: o. condylus medialis femoris; caput laterale: o. condylus lateralis femoris; i. - tuber calcanei kõigi osade ühine lõppkõõlus on tendo calcaneus (ka: tendo Achillis e. Ahhilleuse kõõlus!); f. a) jala plantaarfleksioon (kõige tugevam talla poole painutaja peamine äratõukelihas hüpetel, jooksmisel jne.!), b) põlveliigeses fleksioon (gastrocnemius!), c) seismisel hoiab keha hüppeliigesest ette vajumast (soleus!). M
Suur tuharalihas m. gluteus maximus Algab: · Niudeluult · Ristluu ja õndraluu külgservalt Kinnitub reieluu alumisele kolmandikule ja sääreluu külgmisele põndale. F: võimaldab puusaliigese liikumist, reie liikumine taha, pöörab reit välja, eemaldab reit. Reie kakspealihas m. biceps femoris Algab: · Reieluu ülemiselt otsalt · Istmikuluult Kinnitub pindluu pea piirkonda F: painutab säärt, pöörab säärt välja Kaksiksääremarjalihas m. gastrocnemius Algab. · Reieluu keskmiselt põndalt · Reieluu külgmiselt põndalt Kinnitub kandluule, võimas kannakõõlus (tendo calcaneus) F: painutab säärt, sirutab pöida Lest- sääremarjalihas m. soleus Algab: · sääreluu ülemiselt osalt (põndalt) · pindluu pea piirkonnast Kinnitub: moodustab koos m . gastrocnemiusega kannakõõluse F: sirutab pöida Reie nelipealihas m. quadriceps femoris Jaguneb neljaks lihaseks: · reie sirglihas m. rectus femoris algab niudeluu ogalt
koosneb ( 3 paksu lihast välimine, sisemine, vahepealne , 1 peenike reie sirglihas), millistelt luudelt algab ( paksud - reieluult, sirglihas niudeluult), millisele liigesele toimib puusaliiges (ette viia). 10) Millise lihase toimel me tõuseme varvastele ( sääre kolmpealihas triceps surae), millistest osadest koosneb ( lestlihas m. soleus, sääre kaksikpealihas m. gastrocnemius), millistelt luudelt algavad (sääre/reieluult), millisele luule kinnitub (kandluule calcaneus) ja kuidas nimetatakse lõppkõõlust (Achilleuse kand) 1) Luude jaotus : nim. millist tüüpi luid esineb ja too iga kohta näide. a) toruluud reieluu, pindluu, b) lameluud roided, c) lühikesed luud kanna / randmeluud d) segaluud abaluu, selgroolüli. 2) Käelaba luud: nim. käe osad, märgi kuidas nim. seal olevaid luid ja mitu neid on. a)
koosneb ( 3 paksu lihast välimine, sisemine, vahepealne , 1 peenike reie sirglihas), millistelt luudelt algab ( paksud - reieluult, sirglihas niudeluult), millisele liigesele toimib puusaliiges (ette viia). 10) Millise lihase toimel me tõuseme varvastele ( sääre kolmpealihas triceps surae), millistest osadest koosneb ( lestlihas m. soleus, sääre kaksikpealihas m. gastrocnemius), millistelt luudelt algavad (sääre/reieluult), millisele luule kinnitub (kandluule calcaneus) ja kuidas nimetatakse lõppkõõlust (Achilleuse kand) 1) Luude jaotus : nim. millist tüüpi luid esineb ja too iga kohta näide. a) toruluud reieluu, pindluu, b) lameluud roided, c) lühikesed luud kanna / randmeluud d) segaluud abaluu, selgroolüli. 2) Käelaba luud: nim. käe osad, märgi kuidas nim. seal olevaid luid ja mitu neid on. a)
varvastesirutaja kõõlus (eq) varvastesirutaja kõõlusega 3 varba kabjaluu sirutusjätke (eq) Kaudaalse lihased Sääremarja-kolmpealihas - Sääremarjalihas - m. Reieluu kaudolateraalne ja Kandluuköber Kannaliigese sirutamine ja m. triceps surae gastrocnemius -mediaalne pind põntadest põlveliigese painutamine proksimaalselt Lestlihas - m. soleus Pindluupea Kannaliigese sirutamine ca Pindmine varvastepainutaja - m. flexor digitorum Reieluu põndaülene auk või 2..
jalavõlvi hoidmine Musculus flexor hallucis longus o: facies posterior fibulae i: phalanx distalis digiti f: suure varba fleksioon + jala plantaarfleksioon Musculus flexor digitorum longus o: facies posterior tibiae 2. -5. varba phalanx distalis f: varvaste painutamine Musculus triceps surae 1) Musculus soleus o: linea musculi solei + membrana interossea + facies posterior fibulae 2) Musculus gastrocnemius o: caput mediale – condylus medialis femoris o: caput laterale – condylus lateralis femoris i: tuber calcanei -> tendo calcanei (Achilleus) f: jala plantaarfleksioon + põlveliigese fleksioon + seismisel hoiab keha hüppeliigesest ette vajumast Musculus plantaris o: condylus lateralis femoris + capsula articulares genus i: tendo calcaneus f: pingutab põlveliigese kapslit Külgmine rühm Musculus peroneus fibularis brevis
Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. extensor Pindluu Suurvarba Sirutab m. triceps surae: 1. Reieluu Moodustavad Painutab jalga - hallucis lülid suurvarvast ja . gastrocnemius, lateraalne ja sääre alumises plantaarfleksioo longus kogu jalga . soleus mediaalne osas n, kaksik- põndapealis, 2. kannakõõluse - sääremarjalihas
liigutused M. triceps -caput mediale calcaneus, -jala plantaar- -TC ja tibialis surae: condylus medialis; tagumine pind fleksioon (mõlemad) põlveliiges -m. caput laterale -sääre fleksioon (ainult gastro.) gastrocnemius condylus lateralis (roheline) -linea m. solei, -m. soleus caput fibulae ja (roosa/punane) fibula M. popliteus femur condylus tibia tagumine -sääre siserotatsioon ja -põlveliiges tibialis lateralis pind fleksioon M. tibialis tibia ja fibula 2.-4. -jala plantaar- -TC tibialis
pakslihas + 1 peenike: reie sirglihas. Paksud algavad reieluult, peenike niudeluult. Toimib puusaliigesele (ette-viimine). 30. Millise lihase toimel me tõuseme varvastele, millistest osadest koosneb, millistelt luudelt algavad, millisele luule kinnitub ja kuidas nimetatakse lõppkõõlust. Tõuseme varvastele sääremarja-kolmpealihase (triceps surae) toimel. Koosneb 2 lihasest: lestlihas (musculus soleus) ja kaksik-sääremarjalihas (musculus gastrocnemius). O. sääre/reieluu. I. Kandluu (calcaneus) Lõppkõõlust nimetatakse Achilleuse kõõlus/kand. 31. Luude jaotus : nim. millist tüüpi luid esineb ja too iga kohta näide. Toruluud e. pikad luud reieluu, pindluu Lameluud roided Lühikesed luud kanna/randmeluud Segaluud abaluu, selgroolüli 32. Käelaba luud: nim. käe osad, märgi kuidas nim. seal olevaid luid ja mitu neid on.
Näiteks patellofemoraalsündroomi korral väheneb põlve painutus jala toeperioodi ajal ning suureneb lateraalne femoraalne rotatsioon hooperioodi ajal- see põhjustab muutusi kogu kõnnimustris. Kanna kontaktist kuni labajalg maas perioodil toimub reie mediaalne rotatsioon. Kui kompenseeriv mediaalne rotatsioon on liiga suur, siis tekib ülemäärane põlve pronatsioon, mis omakorda tekitab ülepinget patellofemoraalse liigese mediaalses aspektis. M. gastrocnemius ja m. soleus. Normaalse kõnni ajal kasutavad kaksik- ja lest- sääremarjalihas 85% maksimaalsest kontraktsioonist. Need lihased aitavad piirata keha inertsimomenti keha etteliikumisel. Samuti soodustavad nad põlve ja hüppeliigese stabilisatsiooni, piiravad liigset sääre- ja kontsluu rotatsiooni toperioodil ning vähendavad vaagna vertikaalset liikumist (vertical shift), säilitades nõnda energiat. Et teostada kõnni ajal nimetatud funktsioone, töötab m
force sensor, showed that I had the strength of Dakota Fanning, and then proceeded to reactivate it, more than quadrupling my strength. I went from lifting 6 pounds to lifting 28 pounds in less than five minutes. "Do you have pain at the bottom of your right Achilles tendon?" Buhler asked. He hadn't even looked at this location, and he had pinpointed one of my most serious problem areas. He could see I was confused, so he explained: "Your gastrocnemius [calf] isn't ring properly--it's turned o --so it makes sense that you have Achilles and knee pain, and most likely referral pain in your hamstring." And so he continued, proving again and again that what I thought was the problem wasn't the problem. It was a muscle that had taken over for another muscle, which had taken over for yet another muscle. The original muscular deactivation could be on the opposite side of the body, nowhere near the site of pain.
do muscles vary in size, they can also vary vations that can be made is that the cylindri- in the number of cells. For example, the cal organelle is made up of repeating units. muscle that is responsible for adjusting the These repeating units are known as sarco- tension of the eardrum (tensor tympani) meres. Contained in each sarcomere are all has only a few hundred muscle cells, while the structural elements needed to perform the the medial gastrocnemius (used in humans physical act of contraction at the molecular for walking) has over a million muscle cells level. Current proteomic analysis estimates (Feinstein et al. 1955). Not only does the that over 65 proteins make up the structure number of cells influence muscle function of the sarcomere (Fraterman et al. 2007). and ultimately, meat quality, but also the Given that the sarcomere is the most basic
annaabi.ee 
